← Eesti

2-15-19570/89

Obsah (7)§ 147§ 154§ 144§ 158§ 149§ 146§ 143

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Margo Klaar, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 30.06.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-15-19

§ 147lg 3, § 154 lg 1 ja VÕS § 200 lg 2.

Kostja vastuväitest nähtuvalt ei olnud hageja 10.06.2013 tasaarvestus lubatud 169,27 euro ulatuses aegumise tõttu, kuna vastavalt 13.01.2010 arvele oli kostja võlg seisuga 01.01.2010 169,27 eurot. Kui võtta aluseks tehingust tuleneva nõude aegumistähtaja kolm aastat (

§ 147

lg 3) või korduva kohustuse tähtaeg kolm aastat (

§ 154

lg 1), siis 13.01.2010 arvest tulenev võlgnevus 169,27 eurot aegus hiljemalt 31.12.2013 ja kostja toob ise välja, et hageja esitas kostjale tasaarvestamise avalduse 10.06.2013 arves ehk õigus nõuet tasaarvestada tekkis enne nõude aegumist (VÕS § 200 lg 2). Maakohus ei tuvastanud nõude 169,27 eurot aegumist. Seoses kostja vastuväitega toimunud üldkoosoleku tühisuse osas viitas maakohus mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg-tele 1 ja

  1. Maakohus tuvastas hageja nõudearvestuse alusel ja dokumentaalsete tõendite (Tallinna Ringkonnakohus 08.05.2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-12088, 30.03.2017 korteriühistu üldkoosoleku kutse ja majanduskava eelnõuga, osalejate registreerimislehe ja volitustega) põhjal järgmised asjaolud: - hageja nõuab kostjalt võlgnevust 164,96 eurot
  2. aasta eest tuginedes 28.04.2016 korteriühistu üldkoosoleku otsusel vastu võetud määradele, s.o rahaühik (eurot) ruutmeetri kohta; - korteriühistu 28.04.2016 üldkoosoleku otsused on tühised; - hageja nõuab kostjalt võlgnevust 72,90 eurot
  3. aasta eest tuginedes 30.03.2017 korteriühistu üldkoosoleku otsusel vastu võetud määradele, s.o rahaühik (eurot) ruutmeetri kohta; - KÜ liikmed osalesid koosolekul; - 30.03.2017 üldkoosoleku otsused ei ole tühised. Nimetatust tulenevalt jättis kohus rahuldamata hageja majandamiskulude põhinõude 164,96 eurot. Kostja vastuväide ei välista hageja nõuet summas 72,90 eurot. Kostja on esitanud hageja nõudele ebaselguse vastuväite. Hageja 11.08.2017 menetlusdokumendis ja sellele lisatud nõudearvestuses perioodi 2012 jaanuar kuni 2017 august kohta on välja toodud aastatel 2012 kuni 2017 esitatud arved koos ülevaatega arvete tasumise kohta ja ülevaade nõude kujunemise kohta. Hageja nõuab kostjalt kostjale esitatud arvetest (perioodi 2012 jaanuar kuni 2017 august kohta) märgitud majandamiskulude maksmata osa 1002,17 eurot. Kohtule on nõudearvestus arusaadav. Hagejal on kostja vastu põhjendatud majandamiskulude nõue 837,21 eurot (1002,17-164,96), mistõttu tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks 837,21 eurot. Hageja nõue jäi rahuldamata 164,96 euro ulatuses. Kuni 31.12.2017 kehtinud KÜS § 7 lg 4 kohaselt majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse 6

(15)sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab seadusjärgses määras jooksvat viivist põhinõudelt hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas rahasummas ja edasi seadusjärgses määras protsendina põhinõudest. Seisuga 11.08.2017 olid hageja viivised 7,34 eurot. Kohus leidis, et hageja majandamiskulude põhinõue kostja vastu on 837,21 eurot. Seega hageja saab nõuda KÜS § 7 lg 4 seadusjärgset viivist perioodi 12.08.2017 kuni 31.12.2017 eest vähemalt 83,22 eurot. Hageja saab nõuda VÕS § 113 lg 1 seadusjärgset viivist perioodi 01.01.2018 kuni 29.11.2019 kohtuotsuse tegemiseni vähemalt 128,08 eurot. Kohus rahuldab hageja viivise nõude ja vastavalt taotlusele mõistab kostjalt hageja kasuks viivise välja kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas rahasummas 218,64 eurot (7,34+83,22+128,08). Vastavalt hageja taotlusele mõistetakse välja kostjalt hageja kasuks viivis välja mõistetud 837,21 euro tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 29.11.2019 kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 837,21 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks kokku välja 1055,85 eurot (hageja majandamiskulude põhinõue kostja vastu on 837,21 eurot + viivis kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas rahasummas 218,64 eurot). Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg-st 1 83,54% ulatuses kostja kanda ja 16,46% ulatuses hageja kanda. KOSTJA APELLATSIOONKAEBUS
  1. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldavas osas ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Teha kohtumäärus selle kohta, et hageja loobus 238,25 euro ulatuses nõudest. Kohaldada aegumist ja lugeda, et hageja 10.06.2013 tasaarvestus 172,99 euro osas ei olnud lubatud selle aegumise tõttu. Kohaldada aegumist hageja esitatud viivisenõudele 484,93 euro ulatuses. Menetluskulud jätta hageja kanda. Nõuded, mis olid esitatud arvetes kuni 31.12.2011, on aegunud. Koos terviktekstiga esitas hageja 12.12.2011 arve nr 20111248, mille kohaselt on kostja võlgnevus 722,35 eurot ja tal tuli täiendavalt maksta 192,05 eurot, kokku 914,40 eurot. Arve maksetähtaeg oli 31.12.
  2. See nõue on aegunud. 10.01.2012 arve nr 20120148 alusel nõuab hageja võlgnevuse 914,40 euro tasumist. Hageja eelnimetatud arvetes esitatud nõue 914,40 eurot on aegunud. Tervikteksti ja tabeli kohaselt hakkas hageja arvestama kostja tasutud summadelt esmalt viivist ja seejärel põhivõlga. Hageja arvestas viivist 891,36 eurosest põhivõlast (mis on osa 2011 aegunud võlgnevusest 914,40 eur), mis oli selleks ajaks aegunud. Koos põhivõlaga olid aegunud ka viivised ning hagejal puudus alus arvestada viiviseid põhivõla katteks (

§ 144

). Hageja arvestas kostja tasutud summad viiviste katteks järgmiselt: - aegunud 2011 põhivõlast viivise võlgnevuse 38,38 eurot; - aegunud põhivõlast 891,36 eurot 11 päeva eest viivis 6,86 eurot; - aegunud põhivõlast 691,76 eurot viivist perioodi 01.02.2012 kuni 31.07.2013 (31.07.2013 toimus 1500 euro tasaarvestamine) eest 439,69 eurot. Kokku arvestas hageja viiviste katteks 484,93 eurot ja nimetatud summa peab arvestama põhinõude katteks. Hageja palub kohaldada kostja 484,93 euro suurusele viivise nõudele aegumist. 7

(15)Kuna maakohus leidis, et põhjendamatu on hageja nõue 164,96 euro ulatuses, tuleb põhinõuet vähendada veel 164,96 euro võrra. Hageja nõue on põhjendamatu kokku 484,93 + 164,96 = 649,89 euro ulatuses ja tuleb selles osas rahuldamata jätta. Tasudes 2012-2017 arveid kirjutas hageja alati seletuses, et maksab põhimakseid ja ei maksa viiviseid. Hageja viivise arvestus on ebaõige, kuna hageja on arvestanud viivist kokku 921,98 (tabeli veerg „arvestatud viivise katteks“ 914,64 eurot ja „viivise võlg“ 7,34 eurot). Kuivõrd tegelik põhinõue ei saa olla suurem kui 352,28 eurot, on viivise suurus 921,98 eurot ebamõistlikult suur ja vastuolus seadusega. Viivis ei saa ületada põhinõuet ja seda tuleb vähendada. Maakohus jättis põhjendamatult vähendamata kostja taotluse viivisemäära vähendamiseks. KÜS § 7 lg 4 kohaselt korteriühistu juhatus võib nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% päevas või 25,5% aastas. Nimetatud sätte on vastuolus PS §-dega 11 ja 32, kuna viivisemäär on ebaproportsionaalselt kõrge. Korteriühistu ja korteriühistu liikmete vahel on võlaõiguslik suhe. Seadusjärgne viivis võlasuhtes on VÕS § 113 lõike 1 kohaselt VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, mis käesoleval ajal on 8% võlgnetavast summast aastas. KÜS § 7 lg 4 kui erinorm on vastuolus põhiseadusega, kuna sätestab korteriühistu liikmete jaoks ebaproportsionaalselt kõrge viivisemäära võrreldes seadusjärgse viivisega ning kohtleb põhjendamatult korteriühistu liikmeid ebavõrdselt võrreldes kõikide teiste võlaõiguslikes suhetes olevate isikutega. Kostja viitab Riigikohtu praktikale (otsuses nr 3-2-1-25-16). Viivise suurust tuleb võrrelda esmajoones kohustuse rikkumisest võlausaldajale tekkinud kahjunõude suurusega ja hinnata selle proportsionaalsust ning, et kostja kohustus on tõendada, et viivise suurus on ebaproportsionaalne, mh et hageja ei ole raha maksmise kohustuse viivitamisest kahju saanud. Hageja esitas kinnituse, et tal ei olnud kohustusi seoses viiviste tasumisega. Hageja ei ole kostja raha maksmise kohustusega viivitamisest kahju saanud. Eeltoodust tulenevalt on ebaõige maakohtu seisukoht ja kostja palub vähendada viivise määra kuni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määrani, s.o kuni 8% aastas. Maakohus jättis tähelepanuta kostja väite, et mõlemad pooled nõustusid sellega, et kostja tasutud summad peab arvestama esmalt põhinõude ja alles seejärel viivise katteks. Kostja avaldas arvete tasumisel sellekohast tahet ning hageja aktsepteeris seda kostjale esitatud arvetes. Hageja avaldas hagis ja tabelis, et on sellega nõus. Pooled avaldasid sellega tahet, et arvete maksmisel arvestatakse kostja tasutud summad esmalt põhinõude ja alles seejärel viivise katteks. Tahteavaldust ei saa hageja tagasi võtta. Hageja uus nõudearvestus on seetõttu ebaõige. Hageja taotles hagis põhivõlgnevuse 238,35 euro tasumist arvete nr 20151144 11.11.2015 ja nr 20151244 09.12.2015 alusel, mille kostja oli 06.01.2019 juba maksnud ja nende arvete mittemaksmise eest nõudis hageja viivist. Terviktekstis tegi järgmised täiendused ja muudatused: - loobus põhinõudest 238,25 eurot (mille kostja oli tasunud 06.01.2016); - loobus viivistest 292,02 eurot ja vähendas viiviste nõude jääki 7,34 euroni; - esitas uued täiendavad asjaolud ja arved perioodi eest 14.01.2016 kuni 12.07.2017 ja suurendas põhinõuet 1002,17 euroni. 8
(15)Kostjal puudus selgus, milline on menetluses olev nõue, sest maakohus lahendas kostja taotluse alles otsusega. Hageja esitas terviktekstis uued asjaolud ja hulgaliselt uusi menetlusdokumente. Maakohtu määrus hageja nõudest loobumise kohta on oluline määrus, kuna see mõjutab kohtulahendit ja menetluskulude jagamist TsMS § 168 kohaselt. Hagi muutmine ei ole see, kui esialgu nõutud eseme asemel nõutakse asjaolude muutumise tõttu hüvitist. Kui hageja vähendab esitatud haginõuet, siis on tegemist haginõude vähendamisega TsMS § 376 lg 4 p 2 järgi ja kohus peab tegema määruse kas hageja hagist osaliselt loobumise või selle osaliselt tagasivõtmise kohta. Maakohus leidis ebaõigesti, et hageja poolt nõude tasaarvestamine ei olnud lubatud summas 169,27 eurot aegumise tõttu. Maakohus põhjendas seda sellega, et nõue 169,27 on esitatud 13.01.2010 arves ja seega see nõue ei ole aegunud, kuna aegumise tähtaeg selle arve jaoks algab 01.01.
  1. Kostja esitas 16.05.2018 seisukohas aegumise vastuväite, kuna hageja uue tabeli kohaselt võlgnes kostja seisuga 31.12.2009 hagejale 2706,77 kr (172,99 eurot). Hageja tasaarvestas nõude
  2. aastal. Kostja leiab, et nõue 172,99 eurot on aegunud ja seega tasaarvestamine ei ole lubatud ja on põhjendamatu (VÕS § 200 lg 4). Seda tõendab 14.12.2019 arve nr
  3. Kuna kostja võlgnevus hagejale 2706,77 kr (172,99 eurot) aegus ja 172,99 eurost nõuet tasaarvestada ei ole lubatud, siis hageja on kohustatud 172,99 eurot tasaarvestama kostja võlgnevusega, mis tekkis pärast
  4. Kostja oma poolt esitas tasaarvestuse avalduse hageja vastu. Hageja palub kohaldada aegumist ja lugeda, et hageja 10.06.2013 tasaarvestus ei olnud lubatud nõude 172,99 eurot aegumise tõttu, arvestada selle summa põhivõlgnevuse katteks ning jätta rahuldamata haginõue 172,99 euro osas tasaarvestamise aegumise tõttu. Hageja nõue on põhjendamatu vähemalt 649,89 + 172,9 = 822,79 euro ulatuses. Hageja ei ole uues tabelis põhjendanud ja tõendanud põhinõude ja viiviste suurust, mistõttu ei ole võimalik jälgida põhinõude ja viiviste arvestuse käiku ja hagi tuleb jätta ka seetõttu rahuldamata. HAGEJA APELLATSIOONKAEBUS
  5. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse osas, millega hageja nõue kostja vastu jäeti 164,96 euro ulatuses rahuldamata, 16,46% menetluskuludest jäeti hageja kanda ning vastustajalt jäeti apellandi kasuks välja mõistmata viivis 164,96 euro suuruselt põhinõudelt ja määrati viivise maksimumsuuruseks 837,21 eurot. Maakohus tuvastas õigesti, et hageja võlgnevuse nõue summas 164,96 eurot tugineb
  6. aasta eest 28.04.2016 korteriühistu üldkoosoleku otsusel vastu võetud määradel, s.o rahaühik (eurot) ruutmeetri kohta, mille tühisus on Tallinna Ringkonnakohus 08.05.2017 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-12088 tuvastatud. Maakohus jättis aga arvesse võtmata, et hageja 12.04.2018 üldkoosolekul võeti vastu otsus kinnitada hageja
  7. a majandustegevuse aastakava samal kujul. Majandustegevuse aastakava projektid olid identsed. Seega oli üldkoosolekul osalenute soov anda
  8. a majandustegevuse aastakavast nähtuvatele tariifidele õiguslik jõud ja tähendus ajavahemikuks 01.01.-31.12.
  9. Maakohus pidanuks lähtuma apellandi 16.05.2018 menetlusdokumendi lisaks nr. 38 olevast apellandi 12.04.2018 üldkoosoleku protokollist ning oleks pidanud apellandi hagi täies ulatuses rahuldama. 9
(15)Vastused apellatsioonkaebustele
  1. Pooled vaidlevad üksteise apellatsioonkaebustele vastu, paluvad jätta kaebused rahuldamata ja menetluskulud vastaspoole kanda.
  2. Seoses esmakordselt ringkonnakohtus kostja esitatud aegumise vastuväitega esitas hageja järgmised vastuväited aegumisele: - kostja väide aegumise kohaldamise kohta on käsitatav kostja seisukohana vaidlustatud kahe arve ja tervikteksti lisa nr 37 oleva nõudearvestuse kui dokumentaalsete tõendite kohta, mille kostja oleks pidanud esitama juba maakohtu menetluses; - kuna kostja ei saanud määrata, et maksab põhivõlga ja viiviseid ei tasu, apellant on aga tasutu lugenud esmalt viivise katteks, on kostja hageja viivisenõuet täies ulatuses tunnustanud (

§ 158

lg 2 mõttes) ning viivisenõude aegumine on igakordse majandamiskulude osalise tasumisega katkenud (

§ 158

lg 2); - KÜ majandamiskulud aeguvad 10 aastat (

§ 149

); - nõudearvestuses 2012 jaanuari juures märgitud põhivõlgnevus 891,36 eurot ja sellelt arvestatud viivis ei olnud aegunud, kuna kajastus 10.01.2012 esitatud arvel nr 20120148; - kostja on tasumise kohustust rikkunud tahtlikult ja analoogia alusel kuulub kohaldamisele

§ 146

lg 4 ja/või aegumise kohaldamine oleks vastuolus hea usu põhimõttega; - isegi kui mitte nõustuda eelnevate käsitlustega ja hageja põhinõue 891,36 eurot ja sellelt arvestatud viivis oleks aegunud, siis vastavalt hageja nõudearvestusele oleks põhinõude suuruseks 799,22 eurot ja viivisenõude suuruseks seisuga 29.11.2019 10,52 eurot. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

  1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis välja kostjalt põhivõlgnevuse 799,22 ületavas osas ja viivise maakohtu otsuse tegemise seisuga sellest suuremalt põhivõlalt. Samuti tuleb muuta menetluskulude jaotust. Muus osas on maakohtu lõppjäreldus õige, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi. Ringkonnakohus saab teha tühistatavas osas uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2 ja 2¹). Ringkonnakohus vaatab maakohtu otsust läbi üksnes kaevatavas ulatuses.
  2. Maakohus tuvastas järgmised kaebuse lahendamiseks olulised asjaolud, mille üle ei vaidle pooled apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel: - kostjale kuulub korteriomand aadressil Kotzebue 5-44, Tallinn; - kostja korteriomand asub kortermajas, mille majandamiseks on Kotzebue 5 korteriomanikud asutanud hageja (korteriühistu) ja kostja on hageja (KÜ) liige; - kostja korteriomandi reaalosa suuruseks on 79,8 m2; - hageja põhikirja kohaselt elamu majandamise ja hooldamise kulusid kannavad ühistu liikmed proportsionaalselt nende omandiks olevate korteriomandite reaalosade üldpinna suuruse osatähtsusele kõigi elamu korteriomandite reaalosade summaarses üldpinnas, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti.
  3. Kolleegium võtab esmalt seisukoha hagi muutmise ja hageja nõudest loobumise ja nõude ebaselguse osas (I), seejärel hageja viivisenõude osalise aegumise osas küsimuses (II), kas hageja sai 10.06.2013 tasaarvestada nõude kostja vastu 169,27 euro ulatuses (III), kas hageja viivisenõue on seaduslik ja põhjendatud (IV) ja kas hagejal on õigus nõuda kostjalt 164,96 euro tasumist (V) ja teeb menetluslikud otsustused (VI). I 10

(15)
  1. Maakohus leidis põhjendatult, et hageja ei muutnud hagi (TsMS § 376 lg 4 p 2 mõttes). Hageja on sisuliselt laiendanud kestvaid nõudeid eelneva ning järgneva perioodi suhtes, mida ei saa käsitada hagi muutmisena. Ka asjaolu, et hageja täiendas seetõttu hagis toodud asjaolusid, ei anna alust vaadelda hageja 11.08.2017 esitatud hagi tervikteksti hagi muutmisena või hageja loobumisena nõuetest. Põhiliseks asjaoluks on kostja poolt majandamiskulude mittemaksmine ja seoses sellega tekkinud võlgnevus hageja ees. Seetõttu ei ole alust rahuldada ka kostja taotlust ja võtta vastu hagist loobumist.
  2. Kostja väide, et hageja ei ole uues tabelis põhjendanud ja tõendanud põhinõude ja viiviste suurust, on asjakohatu. Põhinõude ja viivise kujunemine on kajastatud tabelis hageja seletusena ning on tõendatud ja tuvastatav arvetega. Kostja üldsõnalised väited ei võimalda ringkonnakohtul hinnata, millises ulatuses on nõudearvestus kostja hinnangul vale.
  3. Hageja on tulenevalt kostja esmakordselt apellatsioonimenetluses esitatud väitega esitanud ka nõudearvestuse koos viivisega eeldusel, et hageja viivisenõue on osaliselt 484,93 euro ulatuses aegunud. Nimetatu sisaldub hageja kostja apellatsioonkaebusele esitatud vastuse p-s 1.5.
  4. (IV kd, tl 128). Hageja on selgitanud, et aegumise kohaldamisel oleks kostja võlgnevuse suuruskes augustikuu lõpus
  5. a olnud 799,22 eurot ja viivis oleks 0 eurot. Perioodil 01.09.2017-31.12.2017 tuli kostjal tasuda viivist 0,07% päevas nimetatud põhivõlalt ja viivitatud päevi oli 122, seega on viivise suurus 68,25 eurot, edasi tuli tasuda viivist seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1 II lause mõttes) ja viivise suurus perioodil 01.01.201829.11.2019 oli 122,27 eurot. Ringkonnakohus on kontrollinud hageja arvestuse õigsust viivisekalkulaatoriga (viivisekalkulaator.ee) ja selles vigu ei tähelda. II
  6. Seoses kostja esmakordselt apellatsioonimenetluses esitatud väitega viivisenõude aegumise kohta 484,93 euro ulatuses, vastab ringkonnakohus esmalt hageja vastuväidetele, kuna hageja sai need esitada samuti alles apellatsioonimenetluses. 14.
  7. Aegumise vastuväite esitamisel tugineb kostja kahele arvele ja tervikteksti lisas nr 37 oleva nõudearvestusele. Nõudearvestus on vaadeldav hageja seletusena, mitte dokumentaalse tõendina. Aegumisele tuginemine eeldab ka asjaoludele ja tõenditele viitamist. Seetõttu ei pea kolleegium põhjendatuks hageja käsitlust, et kostja vastavate asjaoludega seostatud väited ja tõendid peaks ringkonnakohus jätma tähelepanuta kui esmakordselt apellatsioonimenetluses esitatud. Kui seadus ei keela kostjal asja esmakordsel arutamisel apellatsiooniastmes esitada aegumise vastuväidet, saab ta sellega seoses tugineda ka menetluses toodud asjaoludele. 14.
  8. Nõustuda ei saa ka hageja seisukohaga, et kostja on hageja viivisenõuet täies ulatuses tunnustanud ning viivisenõude aegumine on igakordse majandamiskulude osalise tasumisega katkenud. Hageja möönab ka ise teisalt, et kostja on keeldunud viivise maksmisest, kuna leiab, et hagejal puudub viivise nõue. 14.
  9. Kohtupraktikas ei ole leidnud tunnustamist hageja käsitlus, et KÜ majandamiskulud aeguvad 10 aastat (

§ 149). Hageja vastavasisuline viide tugineb Riigikohtu lahendi eriarvamusele.

Seetõttu ei pea kolleegium ka nimetatud vastuväidet põhjendatuks. 14.

  1. Põhjendamatu on ka hageja seisukoht, et nõudearvestuses 2012 jaanuari juures märgitud põhivõlgnevus 891,36 eurot ja sellelt arvestatud viivis ei olnud aegunud, kuna kajastus 10.01.2012 esitatud arvel nr
  2. Aegunud nõude kajastamine arvetel ei takista nõude aegumist. 11

(15)14.5. Põhjendatud ei ole ka hageja käsitlus kostja kohustuse tahtlikust rikkumisest ja analoogia alusel

§ 146lg 4 kohaldamisest.

Tahtlust kohustuse täitmata jätmisel on Riigikohus sisustanud oma

§ 146lg-t 4 käsitlevas lahendis nr 3-2-1-79-09.

VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seega on kohustuse tahtliku rikkumise eelduseks õigusvastase tagajärje soovimine. Kohustuse rikkumise õigusvastane tagajärg võib olla kahju tekkimine või muu õigusvastane tulemus (vt RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-15-09). VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi on kahju tekitamine lepinguvälises suhtes õigusvastane mh eelkõige siis, kui kahju tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Ka

§ 146lg-s 4 ettenähtud tahtlust tuleb sisustada analoogiliselt.

Seega on kohustuse tahtliku rikkumisega

§ 146

lg 4 tähenduses tegemist juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt. Eeltoodust tulenevalt kohaldub

§ 146

lg-s 4 sätestatud aegumistähtaeg nõuetele, mis tulenevad lepingupoole tahtlikust heade kommete vastasest teost, kui viimane soovib õigusvastase tagajärje saabumist. Selline tegu võib olla kas aktiivne või passiivne. Esimesel juhul rikub isik kohustust tahtlikult heade kommete vastase tegevusega, teisel juhul tegevusetusega. Ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole aegumise instituudi eesmärke arvestades

§ 146

lg 4 kohaldamiseks piisav.

§ 146

lg-s 4 sätestatud kümneaastase aegumistähtaja kohaldamine eeldab, et lepingupool rikkus oma kohustust tahtlikult heade kommete vastaselt. 14.

  1. Aegumise kohaldamine ei ole praegusel juhul ka vastuolus hea usu põhimõttega, sest aegumise vastuväite esitamine esmakordselt apellatsioonimenetluses on lubatud. Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja on tegutsenud hea usu põhimõtte vastaselt.
  2. Põhjendatud on kostja seisukoht, et nõuded, mis olid esitatud maksetähtajaga kuni 31.12.2011 arvetes, on aegunud. Hageja esitatud arvete põhjal on tuvastatav, et 12.12.2011 arve nr 20111248 kohaselt on kostja võlgnevus 722,35 eurot ja tal tuli täiendavalt maksta 192,05 eurot, kokku 914,40 eurot. Arve maksetähtaeg oli 31.12.
  3. See nõue on aegunud. 10.01.2012 arve nr 20120148 sisaldab lisaks 218,07 suurusele kohustusele sama võlgnevuse 914,40 euro tasumist. Hageja eelnimetatud arvetes esitatud nõue 914,40 eurot kandub üle varasemast arvest, on aegunud ja sellele tuleb kostja taotlusel kohaldada aegumist (

§ 143). 16.

Hageja on esitanud ringkonnakohtu menetluses praeguse otsuse p-s 13 käsitletud tabeli (IV kd, tl 132-134), mida kolleegium käsitab kui hageja seletust. Nimetatud tabelist nähtub, et kui lähtuda asjaolust, et kostjal ei olnud jaanuaris 2012 nõude aegumist arvestades võlgnevusi (tabeli tulp „summeeritud võlgnevus“ ja „viivis kokku“ on nullis), on hageja nõudearvestuse kohaselt põhinõude suuruseks 799,22 eurot ja viivisenõude suuruseks seisuga 29.11.2019 10,52 eurot. III 17. Kostja tugines maakohtus asjaolule, et 13.01.2010 arve kohaselt oli kostja võlg seisuga 01.01.2010 169,27 eurot. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et nii kolmeaastane tehingu üldine aegumistähtaeg (

§ 147

lg 3) kui korduva kohustuse aegumistähtaeg kolm aastat (

§ 154lg 1) saabunuks hiljemalt 31.12.2013.

Maakohus tuvastas, et hageja esitas kostjale tasaarvestamise avalduse 10.06.2013 arves ehk õigus nõuet tasaarvestada tekkis enne nõude aegumist (VÕS § 200 lg 2). Samas ei ole maakohus tuvastanud, millal kostja kohustus tasuda 12

(15)nimetatud võlgnevus tekkis ja millal oli hagejal õigus täita kostja kahju hüvitamise nõue. Nimetatu on vajalik VÕS § 200 lg-s 2 sätestatud eelduste kontrollimiseks. 17.
  1. Kostja tugines maakohtus asjaolule, et hageja terviktekstiga esitatud tabeli kohaselt tekkis võlgnevus juba
  2. aastal.
  3. aasta kohta esitatud tabeli kolmandast tulbast nähtub aasta lõpus 2706,77 krooni ehk 172,99 euro suurune summeeritud võlgnevus. Kostja on apellatsioonkaebuses viidanud, et osa võlast 172,99 eurot on aegunud, mida tõendavat 14.12.2019 arve nr
  4. Toimikus ei ole sellise kuupäeva ega numbriga arvet. Ilmselt peab kostja silmas 15.12.2009 arvet nr 20091248 (III kd, tl 138 pöördel). Arvestades, et 12.10.2009 arvel ei nähtu hagejal võlgnevust ja see tekkis novembris 2009 1675,30 krooni ulatuses ning suurenes detsembris 2009 2393,50 kroonini ja oli seisuga 12.01.2010 2648,54 krooni, aegunuks kostja võlgnevus 2393,50 krooni ehk 152,97 eurot 31.12.2012 (

§ 154lg 1).

Kostja tugineb asjaolule, et kuna see nõue oli hageja 10.06.2013 tasaarvestuse tegemise ajaks aegunud, ei saanud hageja seda nimetatud kuupäeval tasaarvestada. 17.

  1. VÕS § 200 lg 2 kohaselt võib tasaarvestav pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada ka juhul, kui tasaarvestava poole nõue on aegunud, kui õigus nõuet tasaarvestada tekkis enne nõude aegumist. Nimetatu eeldab, et kostja nõue, mida tasaarvestada soovitakse, tekkis enne hageja nõude aegumist. Kostja nõue on kostja poolt asjas esitatud asjaolude põhjal tekkinud
  2. aastal tehtud katuseremondi käigus toimunud veeavariist. Kostja esitas hagejale kahjunõude 30.04.
  3. 17.
  4. Kostja kahju hüvitise nõue, mida hageja oma võlgnevuse nõudega kostja vastu tasaarvestas, pidi olema täidetav ehk hagejal pidi olema õigus täita nõudele vastav kohustus kostjale siiski enne 10.06.
  5. Kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) VÕS § 197 lg 1 järgi oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Selle sätte järgi peab sissenõutav olema nn aktiivnõue (hageja nõue), st tasaarvestava poole nõue teise poole (kostja) vastu. Teise poole nõue tasaarvestava poole vastu, mida soovitakse tasaarvestusega lõpetada (nn passiivnõue) viidatud sätte järgi sissenõutav olema ei pea, oluline on vaid see, et tasaarvestaval poolel oleks õigus kohustus täita. Kohustuse võib VÕS § 84 lg 1 järgi üldjuhul alati täita ka enne täitmise tähtpäeva, st võlausaldaja võib sellest keelduda üksnes õigustatud huvi olemasolul (vt RKTKo 3-2-1-60-11 p 28). Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik VÕS § 82 lg 3 järgi täitma kohustuse ning võlausaldaja võib VÕS § 82 lg 7 kolmanda lause järgi nõuda kohustuse täitmist selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust (vt ka RKTKo-d nr 3-2-1-3-09 p 15; nr 3-21-54-08 p 10). 17.
  6. Kahju hüvitamise nõue ei saa üldjuhul muutuda sissenõutavaks enne, kui kahju on tekkinud. Praeguses asjas väidab kostja, et tema kahjuks on 2011 toimunud veeavarii tagajärgede kõrvaldamine. Kostja kahjuhüvitisnõue hageja vastu sai tekkida pärast 2011 toimunud veeavariid, st pärast väidetud kahju tekitanud sündmust. Kostja on esitanud kahju suuruse ja ulatuse kindlakstegemise kohta korteri ülevaatuse akti
  7. juulist 2011 ja remonditööde hinnapakkumise
  8. juunist
  9. Kuigi kostja esitas hagejale kahju hüvitamise nõude alles 30.04.2013, oli nõue juba enne seda täidetav hiljemalt ajast, millal kostjale oli selgunud korterile tekkinud kahju suurus ehk 14.06.
  10. Seega tekkis kostja nõue, mida hageja soovis tasaarvestada, hiljemalt 14.06.2012 ja enne hageja nõude aegumist 31.12.
  11. 13

(15)17.
  1. Nimetatust tulenevalt ei ole põhjendatud kostja seisukoht, et kui kostja võlgnevus hagejale 2706,77 krooni (172,99 eurot) aegus, ei olnud hagejal õigus seda tasaarvestada kostja kahju hüvitamise nõudega hageja vastu. 17.
  2. Kostja taotlust kohaldada 172,99 euro suurusele nõudele aegumist, ei ole võimalik rahuldada seetõttu, et hageja ei nõua praeguses menetluses selle tasumist. IV
  3. Järgnevalt vastab kolleegium kostja vastuväidetele seoses viivise suurusega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega korteriühistu juhatuse 0,07%-se määraga viivise kehtestamise lubatavuse ja KÜS § 7 lg 4 põhiseadusega kooskõlas olemise kohta ning neid ei korda. 18.
  4. Kostja viide Riigikohtu praktikale asjas nr 3-2-1-25-16, ei ole käesoleval juhul asjakohane. Kuigi kostja on tarbija, ei ole suhtes KÜ-ga tegemist tüüptingimustega lepinguga, vaid seadusest tuleneva viivise määraga. Kostja viidatud Riigikohtu lahendis 3-2-1-66-05 p-s 18, mis on tehtud tsiviilkoodeksi alusel, on leitud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Sel juhul peab võlausaldaja tõendama kahju olemasolu suuremas ulatuses. Käesoleval juhul ei nõua KÜ kostjalt põhivõlast suuremat viivist. Asjaolu, et KÜ on oma kohustused teenuste pakkujate ees täitnud, ei anna alust väita, et KÜ-le pole õigus kostjalt nõuda viivist KÜ arvete tasumisega viivitamisel. Seetõttu ei oma asja lahendamisel tähendust ka KÜ 19.04.2016 e-kiri kostjale, mille kohaselt ei ole KÜ teenuste pakkujatele viiviseid maksnud ja on kõik arved tasunud õigeaegselt (II kd, tl 73). Eeltoodust tulenevalt puudub seaduslik alus vähendada viivise määra kuni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määrani, s.o kuni 8% aastas.
  5. Maakohus leidis õigesti, et hageja võib arvestada kostja tasutud summad esmalt viivise ja seejärel põhivõlgnevuse katteks. Kolleegium järgib maakohtu põhjendust ja seda ei korda. Pooled ei ole nõustunud sellega, et kostja tasutud summad peab arvestama esmalt põhinõude ja alles seejärel viivise katteks. Pooled ei vaidle, et tasudes 2012-2017 arveid kirjutas hageja alati seletuses, et maksab põhimakseid ja ei maksa viivist. Kuigi kostja avaldas arvete tasumisel sellekohast tahet, ei nähtu ühestki tõendist, et hageja oleks seda aktsepteerinud. Hageja ei ole hagis ega tabelis väljendanud sellekohast nõusolekut ega nõustunud sellega, et arvete maksmisel arvestatakse kostja tasutud summad esmalt põhinõude ja alles seejärel viivise katteks. Vastasel korral poleks hageja kohtusse pöördunud. Hageja on arvetel kostjale kajastanud viivist, millest nähtub hageja mittenõustumine kostjaga.
  6. Õige on kostja seisukoht, et hageja taotles hagis põhivõlgnevuse 238,35 euro tasumist arvete nr 20151144 11.11.2015 ja nr 20151244 09.12.2015 alusel, mille kostja oli 06.01.2019 juba maksnud ja nende arvete mittemaksmise eest nõudis hageja viivist. Samas korrigeeris hageja oma nõudeid terviktekstis ja arvestas vastavate maksetega. Hageja täpsustas, millise perioodi eest hageja võlgnevust nõuab ja millise varasema perioodi eest ei nõua. Hageja selgitas, et nõuab täiendavalt võlgnevust perioodi eest 14.01.2016-12.07.2017 ja suurendas põhinõuet 1002,17 euroni. Nimetatut ei saa aga käsitada hageja loobumisena rahalisest nõudest või selle tagasivõtmisena 238,35 euro osas või nõude vähendamisena TsMS § 376 lg 4 p 2 järgi, mistõttu ei ole asjakohased ka kostja viited vastavale Riigikohtu parktikale tsiviilasjades 3-2-1-3-14 ja 3-2-1-80-
  7. 14
(15)V
  1. Põhjendatud on hageja seisukoht, et maakohus on osaliselt ebaõigesti leidnud, et nõudearvestusest perioodil 2012 jaanuar kuni 2017 august võlgnevust 164,96 euro ulatuses kostjal ei ole. 21.
  2. Maakohus leidis, et hageja tugines
  3. aasta eest 28.04.2016 korteriühistu üldkoosoleku otsusel vastu võetud määradele, kuid vastavate otsuste tühisus on tuvastatud kohtuotsusega. Hageja on 16.05.2018 menetlusdokumendis (III kd, tl 190-195) selgitanud, et kuigi kohtuotsusega on tuvastatud 28.04.2016 üldkoosoleku otsuse tühisus, võeti sama otsus vastu 12.04.2018 kordusüldkoosolekul päevakorrapunkti nr 4 juures, millega kinnitati 2016 majandustegevuse aastakava. Nimetatud väide on tõendatud vastava üldkoosoleku protokolliga (III kd, tl 215-219). Tõendist nähtuvalt võeti vastu otsus kinnitada majanduskava, mis sisaldab täpselt samu kohustusi ja kohustuste suurusi, millised olid algselt
  4. a aastakavas. Seega on põhjendamatu maakohtu seisukoht, et hagi tuleb jätta rahuldamata 164,96 euro ulatuses. 21.
  5. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 799,22 eurot. Viivis kuulub väljamõistmisele järgneva arvestusega (viivisekalkulaator.ee andmetel): - perioodil 12.08.2017-31.12.2017 KÜS § 7 lg-s 4 sätestatud määras 0,07% päevas tasumata võlasummalt 799,22 eurot, arvestades viivitatud päevade arvuga 142, s.o 68,25 eurot; - perioodil 01.01.2018-30.06.2020 VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras tasumata võlasummalt 799,22 eurot, arvestades viivitatud päevade arvuga 912, s.o 159,67 eurot; - kokku 68,25 + 159,67 = 227,92 eurot. 21.
  6. Kuivõrd põhinõue on 799,22 eurot ja viivise suurus on ringkonnakohtu otsuse tegemise aja seisuga 227,92 eurot, kuid ei ületa ka ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks põhivõlgnevust, ei ole viivis ebamõistlikult suur ega vastuolus seadusega nagu kostja väidab. Viivise vähendamiseks puudub seetõttu alus. Edasiulatuv viivis tuleb välja mõista põhinõudelt 799,22 eurot. 21.
  7. Tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest tuleb muuta menetluskulude jaotust. Hageja põhinõudest 1002,17 eurot kuulub rahuldamisele 799,22 eurot. Poolte menetluskulud maakohtus jäävad 79,74% ulatuses kostja ja 20,26% ulatuses hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). VI
  8. Menetluskulud jäävad ringkonnakohtus kostja kanda täies ulatuses, kuna hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse ja kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt nõude aegumise tõttu, kuid kostja esitas aegumise vastuväite esmakordselt apellatsioonimenetluses (TsMS § 171 lg-d 1 ja 3).
  9. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda TsMS § 174 lg 4 teisest lausest lähtudes kaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin 15
(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.