Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest esitada Riigikohtule määruskaebuse. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
) § 423 lg 1 punkti 6 alusel, kuna vaidlusaluse lepingu punktis 17 on pooled kokku leppinud lepingust tulenevate vaidluste lahendamises vahekohtus.
Sama määrusega jättis maakohus jõusse 19.09.2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda. 7. Maakohus ei nõustunud menetluse käigus hageja poolt esitatud vastuväitega, mille kohaselt on kostja oma käitumisega tunnistanud Harju Maakohtu kohtualluvust. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-9-07 tehtud määruse p-s 12 leidnud, et
lg 2 annab aluse pooltevahelise vahekohtu kokkuleppe tähelepanuta jätmiseks, kui kostja ei ole sellele õigel ajal tuginenud. Sama määruse p-s 15 märkis Riigikohus, et
lg 1 p-s 6 viidatud hagi all peetakse silmas nii hagisid, mille ese on ainult vahekohtu kokkuleppe kehtivuse vaidlustamine, kui ka hagisid, mille ese on muu hulgas vahekohtu kokkuleppe kehtivuse vaidlustamine. Kostja esitas esmases 28.10.2019 vastuses hagiavaldusele koheselt vastuväite, mille järgi hagi ei ole vahekohtu kokkuleppe tõttu lubatav ning hagi tuleb jätta
Maakohus leidis, et kostja ei pidanud hagi tagamist vaidlustades 23.10.2019 määruskaebuses viitama poolte vahel sõlmitud vahekohtu kokkuleppele, kuna eelnev ei puudutanud hagi tagamise määruse põhjendatust ja õiguspärasust. 2 8. Maakohus jõudis järeldusele, et hagi ei ole
lg 1 p 6 kohaselt lubatav, kuna poolte vahel on sõlmitud vahekohtu kokkulepe (hagiavalduse lisana 2 esitatud lepingu p-s 17). Hageja ei ole kohtu menetlusse võetud hagis ühelgi viisil vaidlustanud poolte vahel sõlmitud vahekohtu kokkulepet. Kui hageja leidis, et vahekohtu kokkulepe on mõnel alusel kehtetu, tulnuks hagejal eelnev hagis selgelt välja tuua ja kokkuleppe kehtetusele tugineda, ent hageja ei ole vahekohtu kokkulepet hagiavalduse tekstis isegi maininud. Hageja ei ole veenvalt põhistanud, et poolte vahel sõlmitud vahekohtu kokkulepe on kehtetu. Kohtu hinnangul ei tulene käesoleval juhul ühestki seaduse sättest (nt
§-st 718, TsÜS-ist või VÕS-ist), et poole vahel sõlmitud vahekohtu kokkulepe on kehtetu. Maakohtu hinnangul on vahekohtu kokkulepe piisavalt selge, kuna kokkuleppest nähtub poolte tahe lahendada vaidlus Tallinna vahekohtus vastavalt Eestis parajasti kehtivatele vahekohtumenetluse reeglitele. 9. Maakohus märkis, et
lg 4 kohaselt kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse.
järgi vahekohtumenetluse kokkuleppe sõlmimine ei välista, et kohus tagab poole avalduse alusel hagi enne või pärast vahekohtumenetluse algust. Kuna vahekohtu kohtualluvus ei välista hagi tagamist kohtu poolt, siis ei tühista maakohus 19.09.2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. MÄÄRUSKAEBUS
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 14.
ja § 659 alusel kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o üksnes osas, milles maakohus jättis 19.09.2019 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse. Osas, milles maakohus jättis hagiavalduse läbi vaatamata ja menetluskulud hageja kanda, ei ole maakohtu määrust vaidlustatud. 15. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb
3 Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, millega tühistab hagi tagamise. Määruskaebus kuulub seega rahuldamisele. 16.
lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. 17. Maakohus on hagi tagamise abinõu jõusse jätmisel tuginenud
§-le 720, mis sätestab, et vahekohtumenetluse kokkuleppe sõlmimine ei välista, et kohus tagab poole avalduse alusel hagi enne või pärast vahekohtumenetluse algust. Käesoleval juhul ei ole hageja maakohtule selgesõnaliselt avaldanud, et ta kavatseb sama vaidluse lahendamiseks pöörduda vahekohtu poole. Kostja ei ole ka ringkonnakohtule teatanud, et ta on pöördunud vaidluse lahendamiseks vahekohtu poole, kuigi tal on vahekohtu poole pöördumiseks ja sellest ringkonnakohtule teatamiseks olnud piisavalt aega. Eeltoodust tulenevalt puudub alus tugineda
§-le 720. Seega kuulub kohaldamisele
lg 4, mille kohaselt kohus tühistab hagi tagamise, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kuna maakohus jättis hagi läbi vaatamata ning selles osas ei ole määrust vaidlustatud, siis tuleb hagi tagamine tühistada
18. Määruskaebuse rahuldamise tõttu jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud hageja kanda (
Lähtudes
lg-st 2 määrab maakohus nii maakui ringkonnakohtu menetluskulude suuruse tervikuna kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.