KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg 31. märts 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-20-12138 Tsiviilasi Aleksei Pe

) § 15 lg 5 ja § 5 lg 2). ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK

1. Aleksei Petrov (avaldaja; töötaja) esitas
2. augustil 2020 Viru Maakohtule avalduse ITALTRANS Osaühingu (likvideerimisel; võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on
3. septembri
4. a Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni (TVK) otsusega võlgnikult avaldaja kasuks välja mõistetud 4403 eurot 33 senti (sh saamata jäänud töötasu 2410 eurot, puhkusehüvitis 293 eurot 33 senti, välislähetuse päevaraha 200 eurot ning hüvitis töölepingu seaduse (TLS) § 100 lg 4 alusel 1500 eurot). Avaldaja nõue muutus sissenõutavaks
5. detsembril
6. Võlgniku suhtes on algatatud täitemenetlus. Avaldaja on korduvalt nõudnud võlgnikult kohustuse täitmist ning teinud talle
7. augustil 2020 pankrotihoiatuse. Võlgnik sai pankrotihoiatuse kätte
8. augustil 2020, kuid võlgnevust tasunud ei ole. Võlgnik ei ole nõudele vastu vaielnud. Võlgnik on maksejõuetu – puudub registervara, alates
9. jaanuarist 2020 töötajad ning käive ja majandustegevus. Võlgnikul on maksuvõlad alates
10. maist
11. Krediidiinfo andmetel on võlgnikul äriregistrile esitamata majandusaasta aruanded alates
12. juunist
14. Võlgnik pankrotiavalduse menetlusse võtmisele vastu ei vaielnud. Likvideerijale teadaolevalt on võlgnikul
15. novembri
16. a seisuga vara 26 eurot 69 senti ning kohustusi 34 914 euro 74 sendi ulatuses erinevate võlausaldajate ees.
17. Maakohus avaldas
18. novembril 2020 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate maksta võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks 1000 eurot deposiidina kohtu poolt näidatud kontole. Kohus hoiatas, et jätab

§ 15

lg 3 p 5 alusel ajutise halduri nimetamata, kui kohtu määratud ajaks raha pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti ei maksta. MAAKOHTU SEISUKOHT

1. Maakohus jättis
2. detsembri
3. a määrusega ajutise halduri nimetamata ja lõpetas võlgniku pankrotiavalduse menetluse. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda. Määruse põhjenduste kohaselt ei jätku võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnikul on vara 26 eurot 29 senti ning kohustusi 34 910 eurot 78 senti. Avaldaja ei nõustunud
4. novembri
5. a eelistungil tasuma ajutise halduri tasu ja kulude katteks 1000 eurot. Kohus avaldas
6. novembril 2020 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate võimalusest maksta võlgniku pankrotimenetluse kulude katteks 1000 eurot deposiidina kohtu poolt näidatud kontole. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole raha menetluskulude katteks tasunud. Seega on

§ 15lg-s 3 sätestatud eeldused ajutise halduri nimetamata jätmiseks täidetud.

Kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist 2 menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb (

§ 15lg 7).

Menetluskulud jäävad

§ 15lg 6 järgi pankrotiavalduse esitaja (avaldaja) kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Avaldaja esitas
2. detsembril 2020 määruskaebuse. Määruskaebuse kohaselt esitas avaldaja võlgniku vastu pankrotiavalduse tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel, et taotleda Eesti Töötukassalt (töötukassa) maksejõuetushüvitist. Avaldajal on õigus taotleda hüvitist, kui avaldajal puuduvad vahendid ajutise halduri tasu katteks ning kohus jätab ajutise halduri nimetamata või pankrotiavalduse läbi vaatamata (

§ 15lg 41 ja § 27 lg 41).

Maakohus on aga määruse tegemisel ekslikult tuginenud üksnes

§ 15lg 3 p-le 5 ja § 15 lg-le 7.

Seetõttu puudub avaldajal võimalus hüvitise taotlemiseks. Avaldaja palub hüvitise taotlemiseks lähtuda määruse tegemisel

§ 15lg-s 41 või § 27 lg-s 41 sätestatud nõuetest.

Avaldaja on teinud kõik võimaliku hüvitise taotlemiseks.

1. Võlgnik määruskaebuse kohta seisukohta ei esitanud.
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, täiendades kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 21 ja §-ga 659 maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata. 9.

§ 15

lg-st 41 tuleneb, et kui töötaja on esitanud tööõigussuhtest tuleneva nõude alusel tööandja vastu pankrotiavalduse ning kohus on nõudnud töötajalt

§-s 11 nimetatud rahasumma tasumist ja ajutise halduri nimetamata jätmise aluseks on muu hulgas

§ 15

lg 3 p 5, teeb kohus, kui töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ajutise halduri nimetamata jätmise kohta määruse. Selles määruses hindab kohus, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud, ning toob välja asjaolud, millest nähtub, et pankrotivara ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks. Järelikult peab kohus ajutise halduri nimetamata jätmise määruses mh hindama, kas töötaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud ning välja tooma asjaolud, et pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks ei jätku. Nii peaks hüvitise saamiseks esitatavast kohtumäärusest olema näha, et töötaja nõudele on hinnang antud ja tööandja maksejõuetus on tõenäoline, arvestades, et varast ei jätku isegi pankrotimenetluse kulude katmiseks. Kui maakohus nõuetele vastavat määrust ei vormista ning see takistab töötaja võimalusi maksejõuetushüvitist saada, on töötajal võimalik esitada

§ 15lg 5 alusel ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale määruskaebus.

10. Maakohtu määrusest nähtub, et võlgnikul pankrotivara pankrotimenetluse kulude katteks ei jätku. Ringkonnakohus järgib selles osas maakohtu määruse põhjendusi ega pea TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata. Põhjendatud on aga 3 määruskaebuses esitatud etteheide, et maakohus ei ole määruses

§ 15

lg 41 kohaselt hinnanud seda, kas avaldaja on pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud. See takistab avaldajal saada maksejõuetushüvitist. Ringkonnakohtu hinnangul on võimalik see maakohtu viga määruskaebuse lahendamisel kõrvaldada. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse põhjendusi avaldaja pankrotiavalduse põhistatuse ja nõude tõendatuse kohta. 11.

§ 10

lg 1 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Võlausaldaja peab võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks mh tuginema vähemalt ühele

§ 10lg-s 2 nimetatud asjaoludest.

11.

1. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja enda nõude tõendamiseks esitanud
2. septembri
3. a TVK otsuse, millega on võlgnikult avaldaja kasuks välja mõistetud saamata jäänud töötasu 2410 eurot, puhkusehüvitis 293 eurot 33 senti, välislähetuse päevaraha 200 eurot ning hüvitis TLS § 100 lg 4 alusel 1500 eurot (tl-d 11–14). Avaldaja on esitanud võlgniku vastu täitmisavalduse TVK otsusega välja mõistetud võlgnevuse sissenõudmiseks, kuid võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole nõuet kolme kuu jooksul saadud rahuldada. Samuti on täitemenetluses selgunud, et võlgnikul registervara puudub ning tema suhtes on algatatud ka muid täitemenetlusi (tl-d 17–18). Lisaks on avaldaja edastanud
4. augustil 2020 võlgnikule pankrotihoiatuse ning võlgnikku hoiatanud kavatsusest esitada kohtusse pankrotiavaldus, kui võlgnik oma kohustust 10 päeva jooksul ei täida (tl 31). Võlgnik on pankrotiavalduse
5. augustil 2020 kätte saanud (tl 41), kuid võlgnevust tasunud ei ole. Seega on avaldaja põhistanud võlgniku maksejõuetuse

§ 10lg 2 p-de 1 ja 2 tähenduses.

Võlgnik avaldaja pankrotiavaldusele vastu vaielnud ei ole. 11.2. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et avaldaja on võlgniku vastu esitatud pankrotiavaldust piisavalt põhistanud ja oma nõude olemasolu tõendanud. Järelikult on praeguses asjas avavaldaja puhul täidetud

§ 15lg-s 41 sätestatud alused töötukassalt maksejõuetushüvitise taotlemiseks.

Avaldajal on õigus esitada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist töötukassale avaldus maksejõuetushüvitise saamiseks (töötuskindlustuse seaduse § 19 p 3 ja § 21 lg 1 p 4). 12. Kuivõrd ringkonnakohus jätab maakohtu määruse resolutsiooni ajutise halduri nimetama jätmise kohta muutmata ning täiendab üksnes määruse põhjendusi, jätab ringkonnakohus määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud TsMS § 172 lg 2 järgi avaldaja kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole võlgnik määruskaebuse menetlemisel toiminguid teinud, mistõttu võlgnikul hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke 4 (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest