Obsah (9)

§ 162§ 168§ 150§ 663§ 657§ 651§ 466§ 649§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg 31. märts 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-20-18060 Tsiviilasi A.A. hagi

) § 162 lg-s 1 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 näeb ette kohtu diskretsiooniõiguse jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuna hagejaks oli 2 käesoleval juhul alaealine ning hageja ema esitas hagiavalduse hageja huvides, on menetluskulude väljamõistmine hagejalt ebaõiglane. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kostja esitas
2. veebruaril 2021 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada menetluskulude jaotuse osas ning teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata kindlaks kostja menetluskulud 533 eurot (õigusabi 483 eurot ja riigilõiv 50 eurot) ja mõista need hagejalt välja. Samuti palub kostja mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt hagejalt kostja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt esitas hageja hagiavalduse ja taotluse hagi tagamiseks alusetult. Hageja võttis hagi tagasi.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 150

lg 5 kohaselt ei piira hageja hagist loobumine kostja õigust nõuda hagejalt tema menetluskulude, mh tasutud riigilõivu tervikuna väljamõistmist. Menetluskulude jaotuse puhul ei saa praegusel juhul olla määrav asjaolu, et hageja on alaealine. Alustatud kohtumenetlus oli alusetu ja täielikult välditav. Kuigi formaaljuriidiliselt on hageja alaealine, on selge, et X-aastane laps ei pöördunud kohtusse, vaid seda tegi tema eest ema, kes pöördus kohtusse pahatahtlikult ja pidi teadma jõustunud Soome kohtuotsusest. Ema on äärmiselt temperamentne naisterahvas, kes ärritub kiiresti ning teeb pidevalt keeruliseks kõikide lähikondsete elud. Soome kohtu otsus on tehtud 2017. aastal, mistõttu ei ole usutav, et hageja ema ei mäletanud kohtuskäimist. Hageja põhjendused ei ole vabandatavad ega õigusta Eesti kohtu poole pöördumist. Arvestades asjaolusid kogumis, ei ole menetluskulude jätmine poolte endi kanda mõistlik ega kooskõlas hea usu põhimõttega.

§ 162

lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Maakohus ei ole tuvastanud ja asja materjalidest ei nähtu erandlikke asjaolusid, mis

§ 162lg 4 kohaldamist õigustaksid.

Käesoleva määruskaebuse esitamisel on kostja kandnud menetluskulusid 326 eurot, s.o õigusabikulud 276 eurot ja riigilõiv 50 eurot, mille palub samuti jätta hageja kanda.

1. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulud palub hageja jätta poolte endi kanda. Hageja möönab, et kehtiv regulatsioon sisuliselt võimaldab menetluskulud välja mõista lapselt, kuid viitab õiguskantsleri kirjale justiitsministrile, kus õiguskantsler on asunud seisukohale, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätted, mis võimaldavad elatise kohtuasjas kostja menetluskulud välja mõista lastelt, on vastuolus laste õiguste ja huvidega ning elatise väljamõistmise eesmärkidega. Kehtiv seadus menetluskulusid lapsevanemalt välja mõista ei võimalda. Hageja ei esitanud hagi pahatahtlikult, vaid hageja emale ei olnud teada, et tal on kohtulahend, mille alusel on võimalik alustada täitemenetlust. Kostja kantud menetluskulud oleksid olnud välditavad, kui kostja oleks hagimaterjalide ja hagi tagamise määruse 3 kättesaamise järel pöördunud hageja poole ning palunud menetluse lõpetada. Kostja arvamus ja kirjeldus hageja emast on asjakohatu.
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. 10.

§ 651

lg 1 ja § 659 järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse alusel maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on vaidlustanud maakohtu

1. jaanuari
2. a määruse üksnes osas, millega jäeti kostja menetluskulud tema enda kanda. Ülejäänud osas on maakohtu määrus jõustunud (

§ 466lg 3).

11. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega pea

§ 649ja § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata.

Vastusena kostja määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist. 11.1. Määruskaebuse keskne etteheide maakohtule on see, et kohus jättis käesoleva tsiviilasja menetlust lõpetavas määruses menetluskulud

§ 162

lg 4 alusel poolte endi kanda, kuigi hageja esitas alusetu hagi, mille ta hiljem tagasi võttis. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et maakohus oleks pidanud kohaldama menetluskulude jaotamisel

§ 168

lg-t 4 ja § 150 lg-t 5 ning et kostja menetluskulude tema enda kanda jätmine on ebaõiglane. 11.2.

§ 162

lg 4 näeb ette kohtule diskretsiooniõiguse jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kõrgema astme kohus saab madalama astme kohtu diskretsiooniotsusesse sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus leiab, et maakohus pole käesolevas asjas diskretsioonipiire ületanud. 11.3. Iseenesest õige on kostja seisukoht, et

§ 162

lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ringkonnakohus märgib, et maakohus võttis menetluskulude jaotamisel arvesse, et hagejaks käesolevas asjas on alaealine, kelle huvides esitas hagiavalduse tema seaduslik esindaja (ema). Õige on hageja väide, et kehtiv seadus ei võimalda elatise vaidluses menetluskulusid välja mõista hageja seaduslikult esindajalt (eelkõige vanemalt). Seega tuleks määruskaebuses taotletud eesmärgi saavutamiseks jätta kostja menetluskulud hageja ehk lapse kanda. Ringkonnakohus rõhutab, et lapsel (alaealisel) ei ole enamasti muud sissetulekut peale tema kasuks väljamõistetud elatise, mistõttu tuleks tal menetluskulud tasuda üldjuhul elatisena väljamõistetud rahast. Käesolev asi ei ole selles suhtes erandlik. Kirjeldatud olukord, kus 4 hagejal tuleks kostja menetluskulud tasuda elatisena väljamõistetud rahast, ei ole ilmselgelt kooskõlas elatise maksmise eesmärkide ega mõttega. Seega oleks kostja menetluskulude hageja kanda jätmine tema suhtes äärmiselt ebaõiglane ning kostja viidatud

§ 162lg 4 kohaldamise eeldus on täidetud.

Asjaolu, et hagejaks on käesolevas asjas alaealine laps, ongi selline erandlik asjaolu, mis

§ 162lg 4 kohaldamist õigustab.

12. Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel kostja (kaebuse esitaja) kanda.

1. Hageja ei ole määruskaebuse menetlemisega seonduvate kulude kohta menetluskulude nimekirja esitanud ning on palunud
2. veebruari
3. a seisukohas jätta määruskaebuse menetluskulud poolte endi kanda. Sellest tulenevalt puudub vajadus menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest