← Eesti

2-20-135411/11

Obsah (10)§ 113§ 76§ 82§ 100§ 101§ 65§ 108§ 1018§ 1023§ 94

2-20-135411 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja esindajad Viru Maakohus Angelina Abol 18.03.2021, Rakvere kohtumaj

§ 113lg 1 sätestatud määras alates 02.12.2020 kuni põhinõude tasumiseni.

Avaldaja palub jätta menetluskulud puudutatud isikute kanda ning mõista puudutatud isikutelt välja viivis menetluskuludelt

§ 113lg 1 sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni nende tasumiseni.

Avaldaja on välja toonud arvestused puudutatud isikutele pärandvarana kuuluva korteriomandile üldpinnaga 46,50 m2: haldusfond 0.40 eur/m2 - 18.60 eurot/kuus, remondifond 0.36 eurot/m2 – 16.74 eurot/kuus, reservfond (arve nr 1037) 1.20 eurot/m2 – 55.80 eurot (aluseks korteriühistu 04.12.2018 üldkoosoleku protokoll). Avaldajal põhikiri puudub. Soojusenergia kogukulu jaguneb kaheks: veesoojendamise püsitariifiga 3.60 eurot/m3, küttekulu jagatakse KÜ üldpinnaga, mille tulemusel moodustub tariif m2 kohta, arvutamise erisus perioodidel 01.09.2020-30.09.2020, 01.07.2019-31.07.2019 (arve nr 1271, tagasiarvestus). Vesi – sooja ja külma vee tariif ühe maksumusega, tasumisele kuuluv summa kujuneb tariifi korrutamisel tegeliku tarbimisega, arvestus puudutab vaid arvet nr 1091. Üldvesi – tariifi saamiseks arvatakse vee kogukulust maha 2

(6)2-20-135411 liikmete esitatud kogukulu, jagatakse KÜ üldpinnaga, arvestuse erisused kuni oktoober 2019, 01.07.2019-3.07.2019 (arve nr 1271, tagasiarvestus). Prügi ja üldelekter – tariif saadakse KÜ-le esitatud arve jagamise KÜ üldpinnaga. Avaldusele on majandamiskulude kohta lisatud kliendivõlgnevuse ja -laekumiste aruanne, korteri XXX esitatud arved 21.03.2019-31.10.2020, korteriühistule osutatud teenuste arved (soojusenergia, vesi ja kanalisatsioon, prügivedu, elekter). Avaldusele on lisatud ka notar I R 21.09.2020 arve avaldajale pärimistunnistuste nr XXX ja XXX väljastamise eest summas 246.31 eurot. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Viru Maakohtu 07.01.2021 määruse alusel on avalduse materjalid kätte toimetatud A K tema poolt maksekäsu kiirmenetluse vastuväites avaldatud aadressil XXX 12.01.2021 (kättetoimetatud edasiandmiseks), A K XXX 22.02.2021 (kättetoimetatud edasiandmiseks). Puudutatud isikud ei ole omapoolseid seisukohti kohtule esitanud ja ei ole nendelt nõutavatele summadele vastu vaielnud. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa väljavõtte (dtl 67) kohaselt on korteriomandi registriosa numbriga XXX omanikuks V B . 21.09.2020 välja antud pärimistunnistustega nr XXX ja XXX (dtl 71-72, 75-76) on tõendatud, et puudutatud isikud on korteriomanikuna kinnistusregistrisse kantud V B järel seadusjärgseks pärijaks oleva L B kaaspärijatena korteri asukohaga XXX omanikud. Kohus selgitab, et kuigi asjaõigusseaduse § 56 lg 1 kohaselt eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust, siis nimetatud eeldus ei välista, et kanded võivad olla ebaõiged, kui see leiab tõendamist. Eeltoodust tulenevalt on kinnistusraamat V B kui kinnisasja omaniku osas seoses asjaõiguse kinnistusraamatuvälise üleminekuga muutunud ebaõigeks ja korteriomandi omanikeks on puudutatud isikud. Pärimisseaduse (PärS) § 4 lg 1 kohaselt läheb pärand pärandi avanemisel üle pärijale. PärS § 3 lg-te 1 ja 2 järgi avaneb pärand isiku surma korral ja pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev. PärS § 118 lg 1 sätestab, et kui pärija PärS § 119 sätestatud tähtaja jooksul pärandist ei loobu, loetakse ta pärandi vastu võtnuks. PärS § 130 lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis on oma olemuselt lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna. L B pärand on avanenud tema surmaga 13.08.2015. Puudutatud isikud ei ole kohtule teatanud ja avaldusest ei nähtu, et puudutatud isikud oleksid pärandist loobunud. Seega tuleb lugeda puudutatud isikud L B pärandi vastu võtnuks. Ääsi tn 13, Tamsalu linn, Tapa vald elamu ja maatüki mõtteliste osade ühiseks majandamiseks on loodud Tapa vald, Tamsalu linn, Ääsi tn 13 korteriühistu. Alates 01.01.2018 kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Avaldaja on esitanud nõude korteriga seotud majandamiskulude võlgnevuse kohta korteriühistu ees perioodi aprill 2019 kuni oktoober 2020 kohta, avaldaja selgitusel on varasemad võlgnevused maha kantud. Puudutatud isikutele vormistatud arvete (dtl 83- 111) ja kliendivõlgnevuse ja laekumiste aruannete (dtl 77-78) põhjal on põhivõlgnevus nimetatud perioodi eest summas 1636.11 eurot. Puudutatud isikute võlgnevus koosneb järgmistest kommunaalteenuste ja tasude liikidest: reservfondi sissemakse (ühekordne makse, arve nr 1037), haldusfond, remondifond, soojusenergia, vee soojendus ning soe/külm vesi ja kanalisatsioon (üksnes arve nr 1091), prügivedu, üldelekter, üldvesi (veevahe). Reservfondi suurus 1.20 eurot/m2, haldustasu suurus 0.36 eurot/m2 ja remondifondi suurus 0.40 eurot/m2 kehtestati korteriühistu 04.12.2018 üldkoosoleku protokolliga (dtl 79-80). Avaldaja on põhistanud ning tõendanud kortermajale 3
(6)2-20-135411 osutatud teenuste - soojusenergia, vesi ja kanalisatsioon, prügivedu, elekter - kulude kujunemist ning jaotust korteriomanike vahel, s.h puudutatud isikutele väljastatud arvetel avalduses märgitud võlgnevuse nõude perioodil (dtl 118-120, soojusenergia arved dtl 122-140, vesi ja kanalisatsioon dtl 141-152, prügivedu dtl 153-189, elekter dtl 191-229, KÜ kogutarbimine ning liikmete vahel jagamisele kuuluv üldvee ja üldelektri summa kalendrikuu kohta dtl 231-249). Võlaõigusseaduse (

) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning vastavalt

§ 76

lg 3 loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 82

lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 100

sätestab kohustuse rikkumise mõiste, milleks on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja

§ 101

lg 1 p 1 kohaselt nõuda kohustuse täitmist.

§ 65

lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.

§ 65

lg 2 järgi solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. KrtS § 15 lg 2 kohaselt korteriomandist tulenevate kohustuste täitmise eest vastutavad korteriomandi ühised omanikud solidaarselt. Samuti tuleneb PärS § 151 lg-st 2, et pärandvarasse kuuluva kohustuse täitmise eest vastutavad pärijad solidaarselt.

§ 101

lg 2 lubab võlausaldajal kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, ning kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine ei võta võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus on eelnevast tulenevalt seisukohal, et avaldaja nõue põhivõlgnevuse summas 1636,11 eurot puudutatud isikutelt väljamõistmiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus, nõustudes avaldajaga, leiab, et avaldajal on õigus nõuda pärimistunnistuse väljastamisega avaldajale kaasnenud kulude hüvitamist. Kohtu hinnangul on antud juhul täidetud käsundita asjaajamise võlasuhte eeldused

§ 1018

(käsundita asjaajamise mõiste) tähenduses, s.o teise isiku kasuks millegi tegemine ehk võõra asja ajamine, isikul puudub õigus või kohustus tegu teha ning isikul on tahe tegutseda teise isiku kasuks ehk asjaajajal on soov soodustada teist isikut. Samuti on täidetud vähemalt üks

§ 1018

lg 1 p-des 1-3 toodud tingimustest - antud juhul vastab asjaajamisele asumine (pärimismenetluse algatamine, pärimistunnistuse väljastamise taotlemine) ka soodustatu huvile ja tegelikule või eeldatavale tahtele.

§ 1018

jj kohaldamist ei välista see, kui isik tegutses kulutuste kandmisel ka enda huvides (vt RKTKo 2-14-61664 p 23).

§ 1023

lg 1 kohaselt võib käsundita asjaajaja nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. Avaldaja on kulude tõendamiseks esitanud kohtule notar I R korteriühistule esitatud 21.09.2020 arve summas 246.31 eurot (dtl 82). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus avaldaja taotluse mõista puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja 246.31 eurot pärimismenetlusega seoses kantud kulude katteks. Lisaks põhivõlgnevusele taotleb avaldaja puudutatud isikutelt ka viivise väljamõistmist. KrtS § 42 lg 1 kohaselt juhul kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses.

§ 113

lg 1 teine lause sätestab, et viivise määraks loetakse

§ 94sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. 4

(6)2-20-135411 Käsundita asjaajamisega seotud kulutused tuleb hüvitada nende tegemise aja seisuga. Kulutuste rahalise hüvitamisega viivitamise korral peab soodustatud maksma asjaajajale viivist

§ 113

järgi (vt RKTKo 3-2-1-54-08 p 13).

§ 101

lg 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Avaldaja on palunud kohtul mõista välja majandamiskuludelt sissenõutavaks muutunud viivise summas 108.72 eurot (arvestus dtl 65) ning lisanduva viivise

§ 113lg 1 (2.

lauses) sätestatud määras alates 02.12.2020 põhivõlgnevuselt kogusummas 1882.42 eurot. Kohus leiab, et viiviste väljamõistmine taotletud suuruses on samuti põhjendatud ja tuleb rahuldada. Menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna avalduse esitamist põhjustas puudutatud isikute tegevusetus, leiab kohus, et on õiglane jätta menetluskulud puudutatud isikute kanda. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Avaldaja palub võlgnikult välja mõista menetluskulud kokku summas 1017.28 eurot, s.h riigilõiv 52.48 eurot ja õigusabikulu 964.80 eurot (koos käibemaksuga). Avaldaja kinnitab, et ei ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. TsMS § 138 lg 1 ja 2 ja § 139 lg 2 alusel on riigilõiv menetluskulu, mis tasutakse vastavalt riigilõivuseaduses (RLS) sätestatule. RLS § 59 lg 5 kohaselt avalduse esitamiselt hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50 eurot. Avaldaja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 52.48 eurot, seega maksnud rohkem hagita menetluses avalduse esitamisel nõutavast. Avaldajal on õigus taotleda riigilõivu enammakstud osas, s.o summas 2.48 eurot, tagastamist TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel. Võlgnikelt tuleb välja mõista riigilõiv summas 50 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS § 218 sätestatu kohaselt. Avaldajat on esindanud menetluses lepinguline esindaja. Menetluskulude nimekirjast nähtub, et esindaja tunnitasu on 120 eurot (koos käibemaksuga 144 eurot) tunnis, esindaja on teinud tööd kokku 6,7 tundi. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13, p 25). Riigikohtu praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (nt RKTKm 3-2-1-145-13, p 14) ja 140 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 2-18-7296, p 25). Kohtupraktikas on juristi õigusteenuse keskmiseks tunnitasuks olnud 80 eurot (tasud jäävad vahemikku 60-100 eurot tunnis (ilma käibemaksuta)), mis on muuhulgas põhjendatav advokaatidele advokatuuriseadusest tulenevate kohustustega ja allumisega kutsealasele järelevalvele. Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning asjaolu, et 5

(6)2-20-135411 käesolev tsiviilasi ei olnud õiguslikult keskmisest keerulisem, on põhjendatud ja vajalik esindaja tunnitasu määr 100 eurot (käibemaksuga 120 eurot). Kohus leiab, et menetluskulude nimekirjas väljatoodud ajakulu on esitatud avalduste sisu ja põhjendusi ning mahtu arvestades põhjendatud osaliselt. Kohus märgib, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kohus, hinnates toimikumaterjalide põhjal osutatud õigusabi sisu ja mahtu, peab avaldaja põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 660 eurot (s.h käibemaks 110 eurot) (s.o 5,5 tunni eest). Kohus mõistab seega puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja menetluskulud summas kokku 710 eurot (s.o põhjendatud kulud õigusabile 660 eurot ja riigilõiv 50 eurot). TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses vastava taotluse esitanud. Seega tuleb puudutatud isikutel tasuda käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /digitaalselt allkirjastatud/ Angelina Abol kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.