) § 218 lg 3; tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 696 lg 1, § 698 lg-d 1 ja 2). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Kohtutäitur põhjendas hinna alandamist sellega, et kahel enampakkumisel alghinnaga 500 000 eurot oli vähe osalejaid (esimesel kaks ja teisel üks registreerunu) ning mõlemad nurjusid. Praktika näitab, et madalam alghind toob enampakkumisele suurema hulga ostuhuvilisi ning viib lõppkokkuvõttes parema enampakkumise tulemini ja aitab kaasa täitemenetluse eesmärgi saavutamisele. 6. Avaldaja esitas 07.01.2019 kohtutäiturile kaebuse kohtutäituri 19.12.2018 vara ümberhindamise akti tühistamiseks. Kohtutäitur peab tagama võlgnikule ja sissenõudjale reaalse võimaluse olla vara allahindamise osas ära kuulatud, mh andma mõistliku tähtaja seisukoha esitamiseks. Kohtutäitur märkis 12.12.2018 akti edastamise kaaskirjas, et loeb akti
MS § 3141 lg 1 alusel kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel. Kohtutäituri 12.12.2018 akt tuli seega lugeda võlgnikule kättetoimetatuks 18.12.2018 kel 23.59.59. Avaldajal jäid seisukoha esitamiseks vaid mõned tunnid, mis on ebamõistlikult lühike aeg niivõrd olulises küsimuses kaalutletud seisukoha võtmiseks ja esitamiseks. Kuna kohtutäitur rikkus oluliselt avaldaja ärakuulamise õigust, on 19.12.2018 vara ümberhindamise akt õigusvastane ja kuulub tühistamisele. Arestitud vara allahindamine maksimaalses ulatuses on motiveerimata ja põhjendamata. Kohtutäitur ei ole väitnud, et 375 000 eurot vastaks arestitud vara harilikule väärtusele. Kohtutäituri kaalutlused on asjakohatud ja vastuolus seadusega. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et vara allahindamisel tuleb analoogia korras lähtuda
§-st 74 ehk vara harilikust väärtusest, kuna
Kohtutäituri põhjendused muudavad vara (alla)hindamise regulatsiooni sisutühjaks. Kui täitemenetluse eesmärgile ning sissenõudja ja võlgniku huvidele vastaks alati väikseim võimalik (kordus)enampakkumise alghind, ei oleks mõtet seaduse nõudel lähtuda vara hindamisel ja sellest lähtuvalt vara alghinna määramisel vara harilikust väärtusest. Vara allahindamise ulatus on meelevaldne ja kohtutäitur on ületanud diskretsioonipiire. Vara allahindamise ainus põhjendus on asjakohatu, kuna eelmistel enampakkumistel oli osalejaid. Algne alghind 500 000 eurot ei ole seega liiga suur ega ostuhuvilisi tõrjuv. 7. Kohtutäitur jättis 30.01.2019 otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata. Seadus ei sea vara allahindamise eelduseks muid kriteeriume kui kordusenampakkumise korraldamist, mis tähendab, et eelmine enampakkumine nurjus eelduslikult liiga kõrge alghinna 2
Vara allahindamise eesmärk ei ole võlgnikule kasumliku ja turuhinnale vastava tehingu tegemine, vaid sissenõudja nõude tõhusaks rahuldamiseks müügitehinguni jõudmine hinnatasemelt, millega müüdavale varale leidub ostuhuvilisi. Võlgniku huve kaitsevad
Kohtutäitur jääb 19.12.2018 vara ümberhindamise aktis toodud põhjenduste juurde. Arestitud vara alla hindamine 25% võrra oli põhjendatud, kuna väiksemas ulatuses hinna alandamise korral on ostja leidmine vähem tõenäoline. Alandatud hind on kõigest vara alghind kordusenampakkumisel ega pruugi kattuda vara müügihinnaga. Vara avalikul enampakkumisel kujunevat hinda on asjakohane lugeda vara turuhinnaks, kuna enampakkumisel saavad osaleda kõik huvitatud isikud. Kahel varasemal enampakkumisel oli küll osalejaid, kuid see ei viinud enampakkumise eesmärgini, kuna vara ei ostetud ära. Kohtutäituri 12.12.2018 akti saab TsMS § 3141 lg 2 alusel lugeda avaldajale kätte toimetatuks hiljemalt 18.12.2018 kell 00.00, mitte 18.12.2018 kell 23.59.
lg 5 teine lause sätestab vara allahindamise maksimaalse määra, kuid konkreetse määra valimine on kohtutäituri diskretsioon. Kohtutäitur peab kordusenampakkumise alghinna määramisel lähtuma vara harilikust väärtusest ja kui selle üle tekib vaidlus, tuleb kasutada eksperdi abi. Vara allahindamise peamine ja sisuliselt ainus põhjendus on asjakohatu, kuna alghind 500 000 eurot ei olnud liiga suur ega tõrjunud ostuhuvilisi. 9. Kohtutäitur esitas 23.04.2019 vastuse, milles taotles avaldaja kaebuse rahuldamata jätmist. Kohtutäitur on nii 19.12.2018 vara ümberhindamise aktis kui ka 30.01.2019 otsuses põhjendanud arestitud vara alla hindamist ning jäänud selle alla hindamisel seadusega sätestatud piiridesse. Kohtutäitur jääb nende põhjenduste juurde. 3
alusel uuesti hindama, kuna selliselt muutuks vara müük täitemenetluses väga pikaajaliseks või isegi võimatuks. Vara allahindamisel puudub vajadus kohaldada analoogia korras
lg-t 5, kuna vara allahindamist reguleerib
Avaldajale sai kohtutäituri 12.12.2018 akti igal juhul kätte toimetatuks lugeda hiljemalt 18.12.
ei sätesta, kui palju tuleb anda võlgnikule ja sissenõudjale aega vara ümberhindamise kohta seisukoha kujundamiseks, tuleb lähtuda mõistlikkuse põhimõttest. Kohtutäituri 12.12.2019 akti sai lugeda avaldajale TsMS § 3141 lg 1 alusel kätte toimetatuks 18.12.
lg 5 lubab kordusenampakkumisel vähendada vara alghinda kuni 25%.
ega TsMS ei näe vara ümberhindamise kohta esitatavale seisukohale ette erilisi vorminõudeid ning selle koostamine ei nõua eriteadmisi ega ole ajamahukas. Avaldaja ei ole esile toonud, miks ta ei saanud tähtaja jooksul seisukohta esindada. Mikroettevõtjaks olemine ei ole takistav asjaolu. Kui mikroettevõtjale kuulub 500 000-eurone nõue, peab tal olema eriline huvi sellega seotud küsimuste vastu. Kohtutäitur sai vara ümberhindamisel lähtuda alghinnast 500 000 eurot. Asjaolu, et kahele varasemale enampakkumisele registreerunud ei teinud ühtegi pakkumist, tõendab, et enampakkumiste alghind ületas vara turuväärtuse. Madalam alghind kordusenampakkumisel viib eeldatavasti suurema hulga huvilisteni ja suurendab eduka enampakkumise tõenäosust. Enampakkumise eesmärgiks ei ole tingimata maksimaalse tulu saamine, vaid enampakkumise õnnestumine. Pärast kahte nurjunud enampakkumist saab pidada mõistlikuks vara allahindamist 25% võrra. Avaldaja kaebus on kantud pigem täitemenetluse venitamise soovist kui eesmärgist saada enampakkumisel parem hind. Vara arestimise aktis märgitud hinna on avaldaja ja kohtutäitur selgeks vaielnud tsiviilasjas nr 2-17-18064. Avaldaja ei ole tuginenud sellele, et vara harilik väärtus oleks teine, ega esitanud selle kohta tõendeid. Kohtutäituri tegevus vara ümberhindamisel on seega olnud seaduslik ja kaebus jääb rahuldamata. Avaldaja taotlus tunnistada õigusvastaseks kohtutäituri tegevus kordusenampakkumise läbiviimisel jääb rahuldamata põhjusel, et kohtutäitur ei ole pärast 19.12.2018 vara ümberhindamise akti koostamist ühtegi enampakkumist läbi viinud. 4
lg-s 5 sätestatud põhimõtte lähtuda asja hindamisel selle harilikust väärtusest, sisutühjaks. Maakohtu järeldused on vastuolulised. Maakohus asus seisukohale, et kohtutäitur peab täitemenetluse eesmärgi kiiremaks saavutamiseks määrama kordusenampakkumisel alati väikseima võimaliku alghinna, mistõttu ei oma vara harilik väärtus vara allahindamisel mingit tähtsust. Samas leidis maakohus, et kohtutäitur lähtus vara allahindamisel õigesti eeldusest, et 19.12.2018 vara ümberhindamise akti koostamisel oli vara harilik väärtus 375 000 eurot. Veelgi enam, maakohus heitis avaldajale ette, et ta ei ole kohtule esitanud tõendeid, et vara harilik väärtus oleks muu kui 375 000 eurot. Kohtutäitur ei ole tegelikult väitnud, et ta oleks vara allahindamisel lähtunud selle harilikust väärtusest. Kohtutäitur põhjendas vara allahindamise ulatust üksnes sellega, et 25% on suurim võimalik vara allahindamise ulatus. Avaldaja peab õigeks maakohtu teist käsitlust, et vara allahindamisel tuleb lähtuda selle harilikust väärtusest. Kohtutäituri 19.12.2018 vara ümberhindamise akti õigusvastasus tuleneb seega mh maakohtu määruse põhjendustest. Määrusest ei nähtu, millele tuginedes asus maakohus seisukohale, et vara harilik väärtus on 375 000 eurot. Maakohus jättis arvestamata, et avaldaja pidi ärakuulamisõiguse realiseerimiseks kujundama seisukoha. Selleks pidi avaldaja pöörduma advokaadi poole, kes vajas aega asjaolude ja täitemenetluse dokumentidega tutvumiseks. Määruses viidatud 15 tunnist moodustab tavaline tööaeg üksnes kuus tundi (09.00–15.00). Sellist tähtaega ei saa pidada mõistlikuks, mistõttu rikkus kohtutäitur avaldaja ärakuulamisõigust. 13. Kohtutäitur taotleb vastuses määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulude avaldaja kanda jätmist, jäädes varasemate seisukohtade juurde. 14. Sissenõudja määruskaebusele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 15. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna selle tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata. 16. Ringkonnakohus nõustub kohtutäituri ja maakohtuga, et kohtutäitur ei ole vara allahindamisel avaldaja ärakuulamisõigust rikkunud. Kohtutäitur küsis 12.12.2018 aktis kooskõlas
lg 5 teise lausega avaldajalt ja sissenõudjalt seisukoha arestitud vara allahindamise kohta. Ringkonnakohus nõustub kohtutäituriga, et avaldajale sai kohtutäituri 12.12.2018 akti TsMS § 3141 lg 1 alusel kättetoimetatuks lugeda 18.12.2018 kell 00.00 (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. V. Kõve jt (koost). Tallinn, 2017, lk 83, p 3.2.f). TsMS § 3141 lg 1 seob kättetoimetatuks lugemise kolme tööpäeva möödumisega ning kolm tööpäeva, mis hakkasid kulgema alates neljapäevast (13.12.2018), möödusid esmaspäeva öösel (17.12.2018) vastu teisipäeva (18.12.2018). Avaldajale jäi seega 5
lg 5 teine lause annab kohtutäiturile õiguse otsustada, kas ja mis ulatuses (kuni 25%) vara võrreldes eelmise enampakkumise alghinnaga alla hinnata. Vara allahindamine on seega kohtutäituri diskretsiooniotsus, millesse kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui kohtutäitur on ületanud selgelt diskretsioonipiire. Antud juhul ei ole avaldaja toonud kohtu ette asjaolusid, mille alusel saaks seda järeldada. Kohtutäitur on vara allahindamisel järginud
Kohtutäitur ei pea vara alla hinnates hakkama uuesti hindama vara harilikku väärtust. Vara allahindamist kordusenampakkumise jaoks
lg 5 mõistes tuleb eristada asja hindamisest
lg 1 mõistes (Riigikohtu 22.10.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-14, p 15).
lg 5 seob vara allahindamise eelmise ja esimese enampakkumise alghinnaga, mitte vara turuväärtusega allahindamise hetkel. Seejuures ei sea
vara allahindamise eelduseks muid kriteeriume kui kordusenampakkumise korraldamist, st eelmise enampakkumise nurjumine on piisav alus alghinna langetamiseks. Praegusel juhul olid kaks enampakkumist alghinnaga 500 000 eurot nurjunud pakkumiste puudumise tõttu. Sellises olukorras oli vara allahindamine ostuhuvi tõstmiseks igati põhjendatud ja puudub alus pidada vara allahindamise määra liiga suureks. Avaldaja väide, et maakohus on lähtunud sellest, et 19.12.2018 vara ümberhindamise akti koostamisel oli vara harilik väärtus 375 000 eurot, on väär. Maakohus ei ole kordagi väitnud, et vara harilik väärtus oleks 375 000 eurot, vaid et avaldaja ei ole esitanud tõendeid, et vara harilik väärtus oleks teistsugune kui arestimise aktis märgitud ja tsiviilasjas nr 2-17-18064 selgeks vaieldud hind ehk 500 000 eurot. Lisaks tuleb märkida, et kohtutäituri 22.02.2021 e-kirja järgi ei ole 18.12.2018 vara ümberhindamise aktile enampakkumisi järgnenud, mistõttu ei saa see avaldaja õigusi ka kuidagi rikkuda. 18. Eelnevast lähtuvalt puudub alus vaidlustatud määruse tühistamiseks ja määruskaebus jääb rahuldamata. 19. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Lisaks avaldajale on määruskaebemenetluses osalenud üksnes kohtutäitur. TsMS § 175 lg 31 kohaselt ei hüvitata kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid. Asja materjalidest ei nähtu ka muude menetluskulude kandmine kohtutäituri poolt. Eeltoodust tulenevalt puuduvad hüvitatavad menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt) 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.