Kohustada Pavel Fedoritšit alluma 24 (kakskümmend neli) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest käitumiskontrollile ning täitma
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha 1
lg 2 p 2, 4 alusel määrata Pavel Fedoritšile käitumiskontrolli perioodiks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Määrus Pavel Fedoritši suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu Pavel Fedoritš karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Pavel Fedoritš on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 25.04.2019.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-1097
lg 2 järgi ja karistuseks mõistetud 2 aastat 6 kuud vangistust.
lg 2 alusel moodustati liitkaristus, suurendades mõistetud karistust Tartu Maakohtu 04.01.2018.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis oli 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust võrra, mõistes Pavel Fedoritšile ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 03.11.2018-24.04.2019, s.o 5 kuud 22 päeva karistusaja hulka. Pavel Fedoritši karistuse kandmise aja algust arvestati alates tema kinnipidamisest, s.o 03.11.2018.a. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 01.05.2023.a. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava Pavel Fedoritši vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja toetab Pavel Fedoritši tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Pavel Fedoritš avaldas kohtuistungil, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud ning mis viisil on käesoleva karistus teda mõjutanud. Esimest korda kannab ta nii pikka karistust ja see ehmatas teda. Vabaduses toetavad teda ema ja isa. Edaspidi tahab ta vältida probleeme ja alkoholi tarvitamist. KOHTU SEISUKOHT
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. 2
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Pavel Fedoritšit on kriminaalkorras karistatud valdavalt mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kinnipidamisasutuses kannab süüdimõistetu karistust juba neljandat korda. Ka praegune karistus on mõistetud korduva mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Vähetähtis ei ole asjaolu, et kuritegu on pandud toime varasema kohtuotsusega (Tartu Maakohtu 04.01.2018.a otsus 1-17-1141) määratud katseajal. Seoses alkoholi liigtarvitamise probleemiga on Pavel Fedoritš pöördunud psühhiaatri vastuvõtule, tarvitanud ravimeid ning kasutanud ka alternatiivseid ravivahendeid. Varasemate kriminaalhoolduste ajal on ta läbinud sotsiaalprogramme, kuid vaatamata sellele jätkanud alkoholi tarvitamist ja õigusvastast käitumist. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.
lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07.03.2019 otsus 1-09-14104 p 21). Seega on süüdimõistetu varasemat negatiivsest elukäigust olulisem pöörata tähelepanu tema käitumisele käesoleva karistuse kandmise ajal. Vangla iseloomustus süüdimõistetu kohta on positiivne. Tema käitumine on olnud korrektne. Kinnipeetav on motiveeritult läbinud sotsiaalprogrammi, töötanud majandusabitöödel ja omandanud haridust. Väidetavalt on tal sel korral väga konkreetne eesmärk ja plaan alkoholi tarvitamise harjumuste muutmiseks. Kuigi Pavel Fedoritši senine elukäik annab hulga põhjuseid selles kahelda, loodab kohus siiski, et käesolev karistus on süüdimõistetut mõjutanud rohkem kui eelmised. Nimelt ei ole kinnipeetav varem nii pikka karistust kandnud. Kohtuistungil avaldas Pavel Fedoritš ka ise, et see on lõpuks pannud teda oma käitumise tagajärgedele mõtlema. Positiivseks hindab kohus ka Pavel Fedoritši vabanemisjärgseid elutingimusi. Süüdimõistetul on kindel elu- ja töökoht ning vanemate igakülgne toetus. Eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Pavel Fedoritši tingimisi enne tähtaega vabastamine on võimalik. Süüdimõistetu on ära kandnud suurema osa talle mõistetud karistusest ning teinud sellest vajalikud järeldused. Kõiki asjaolusid kogumis hinnates võiks isiku ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine olla tulemuslikum kui vangistuse lõpuni kandmine.
Süüdimõistetu on kohustatud 24 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest alluma käitumiskontrollile ning täitma
Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka
lg 2 p 4 alusel kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.