lg 1 p 2 alusel osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja osa hageja õigusabikulu summast maakohtus. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, aga apellatsioonimenetluse kulusid ei hüvitata. Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (
Hageja vaidlustas tagaseljaotsuse vaid õigusabikulude välja mõistmata jätmise osas. Kohtupraktika järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine
lg 1 kohaselt kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 02.05.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jätnud õigusabikulud välja mõistmata lubamatutel kaalutlustel, rikkudes selliselt diskretsiooni piire. Maakohus hindas ekslikult hageja esindajakulu täies ulatuses põhjendamatuks. Lepingulise esindaja kulude hüvitamise kohustuse tekkimine eeldab, et menetlusosalist esindab menetluses lepinguline esindaja (
Hageja kasutab menetluses lepingulist esindajat, kes vastab
Lepingulise esindaja kasutamist praeguses asjas ei saa pidada põhjendamatuks.
lg 1 järgi võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohtupraktika järgi võib esindajakulu olla hüvitatav ka juhul, kui esindajaks on samasse kontserni kuuluva teise äriühingu töötaja (vt Riigikohtu 01.12.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-21-154-15, p-d 9 ja 10). Riigikohus selgitas, et kontserni kuuluvad ema- ja tütarettevõtjad on 3 iseseisvad juriidilised isikud, kellel kõigil on oma vara, õigused, kohustused ja võlausaldajad. Sealhulgas ei ole kolmandate isikutega tehtavatest tütarettevõtja tehingutest tekkivad õigused ja kohustused omistatavad emaettevõtjale (vt Riigikohtu 17.05.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-171-15, p 11). Praegusel juhul on hageja ja talle õigusabi osutav Julianus Inkasso OÜ iseseisvad juriidilised isikud, kellel kummalgi on oma vara, õigused, kohustused ja võlausaldajad. Hageja selgitas, et tema põhitegevusala on nõuete kokkuost ja tal ei ole koosseisulisi juriste. Seega oli ekslik maakohtu seisukoht, et kulud õigusabile olid kunstlikud. 7. Maakohus märkis otsuses, et isegi kui õigusabikulu katmine oleks sisuliselt põhjendatud, ei ole sellise sisult lihtsa avalduse koostamise eest põhjendatud välja mõista hageja poolt taotletavat summat. Samas maakohus ei hinnanud, millises ulatuses võiksid lepingulise esindaja kulud olla põhjendatud ja vajalikud. Asja vähene keerukus ja esindaja tehtud toimingute vähene maht võib anda alust väljamõistetava esindajakulu hüvitise vähendamiseks
Kuigi ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, ei kohaldu praegusel juhul
lg 2, sest see reguleerib üksnes olukorda, kus ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles maakohus on lahendanud hagis esitatud nõuded. See ei kohaldu menetluskulude kindlaksmääramisele, mis on eraldi menetluslik otsustus. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas saata asi maakohtule uueks lahendamiseks üksnes menetluskulude kindlaksmääramiseks. Seega saab ringkonnakohus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata teha asjas uue otsuse, millega määrab
Iseenesest oli maakohtu arusaam õige hageja esindajakulud ei olnud 3 tunni ulatuses põhjendatud. Vastavalt
saab hageja maksekäsu kiirmenetluse eest nõuda õigusabikulude hüvitist vaid 20 eurot (vt ka Riigikohtu 08.03.2017 määrust tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑165‑16, p 12.1 jj). Hagiavalduse esitamiseks ei olnud vaja kulutada 2,5 tundi, sest avaldus oli lihtne ja trafaretne. Ringkonnakohtu hinnangul oli nõude ja selle aluse esiletoomiseks ning hagiavalduse kohtule esitamiseks vajalik ja põhjendatud ajakulu kokku 2 tundi. Hagiavaldusest ei nähtu, et selle koostamine oleks eeldanud tavapärasest põhjalikumaid õigusteadmisi või nõude analüüsi, mistõttu on esindaja kohane tunnitasu 80 eurot. Kokkuvõttes tuleb kostjal hagejale hüvitada maakohtu õigusabikuludest 160 eurot (= 2 × 80). Hageja kinnitas hagiavalduses, et kulud olid arvestatud käibemaksuta. Kokku on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu maakohtus 235 eurot (riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulu 160 eurot). Hageja taotlus jääb rahuldamata ülejäänud õigusabikulude osas. Põhjendatud ja vajalike menetluskulude hüvitiselt tuleb kostjal vastavalt hageja taotlusele ja
lg-le 4 tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 8.
lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. 9. Juhindudes
lg st 2² esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse ja vastavalt
Maakohtu otsusega kostjalt hageja kasuks välja mõistetud summade osas on otsus jätkuvalt viivitamata täidetav, aga ringkonnakohtu otsusega suurendatud kuluhüvitise osas saab otsust täita alles pärast jõustumist. (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.