Obsah (9)

§ 424§ 184§ 121§ 65§ 64§ 50§ 16§ 56§ 57

Kriminaalasi nr 1-20-2167 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Otsuse tegemise aeg Tartu Maakohus Tartu kohtumaja 18. detsember 2020. a Kriminaalasja number 1-20-2167 (19278000984) Kohtunik Raina Pä

§ 424

lg 2 ja § 121 lg 2 p 2, 3 järgi üldmenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Raul Heido Süüdistatav ARSENI TARTU Isikukood 38011092716, elukoht: XXX Vabariigi kodanik, emakeel: XXX, XXX, töökoht: XXX. Kriminaalkorras 1 kehtiv karistus: Tartu Maakohtu 06.04.2016.a otsusega tunnistatud süüdi

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ja mõistetud karistuseks 3 aastat 9 kuud vangistust alates 15.09.

1. a. Tartu Maakohtu 06.11.
2. a määrusega vabastati karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega, katseajaga kuni 15.06.
3. a. Väärteokorras 5 kehtivat karistust. Tõkend: puudub. Kaitsja Vandeadvokaat Tarmo Pilv Kohtuistungi toimumise aeg
4. august,
5. oktoober,
6. november,
7. november ja
8. detsember
9. a RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Arseni Tartu

§ 121

lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada Arseni Tartule mõistetud karistust Tartu Maakohtu 06.04.2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-1001 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust, võrra ning mõista Arseni Tartule liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust. Süüdi tunnistada Arseni Tartu

§ 424

lg 2 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista Arseni Tartule liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust. Arseni Tartule mõistetud vangistuse aja alguseks lugeda KrMS § 414 lg 1,2 alusel tema vanglasse saabumise aeg. Kohus saadab Arseni Tartule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le 3.

§ 50

lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel võtta Arseni Tartult lisakaristusena ära sõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Lisakaristuse tähtaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Lisakaristuse kandmise aeg laieneb põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks otsusega määratud tähtajale. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on Arseni Tartu kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile. KrMS § 180 lg 1 alusel Arseni Tartult välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot, joobe tuvastamise kulu 123 (ükssada kakskümmend kolm) eurot, tunnistajale hüvitatud kulu 12 (kaksteist) eurot ja riigi õigusabi kulu 388 (kolmsada kaheksakümmend kaheksa) eurot 80 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud kogusummas 1399,80 eurot tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99920700057033. Selgitusse tuleb märkida „1-20-2167, menetluskulud, Arseni Tartu“. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde asitõendiks olev CD-plaat Häirekeskuse kõnesalvestisega. 2 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA SÜÜDISTUSE SISU Arseni Tartule on esitatud süüdistus

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi selles, et tema 31.05.2019.

a kella 03.30 paiku XXX korteris väänas XXX J. M. i käsi, mille tagajärjel kannatanu paiskus selili voodile, kus Arseni Tartu surus oma küünarvarre kannatanu kaelale. J. M. il õnnestus Arseni Tartu haardest vabaneda ja ta tõusis voodist püsti. Seejärel Arseni Tartu surus parema käe kaks sõrme J. M. ile kahel korral silmadesse. Rabelemise käigus Arseni Tartu kukkus voodisse pikali, kus ta lõi vasaku jalaga näkku vastu kannatanu paremat põske. Eelpoolkirjeldatud tegevusega põhjustas Arseni Tartu J. M. ile füüsilist valu ja silmamuna ja silmakoopakoe põrutuse ja küünarvarre muud pindmised vigastused. Lisaks on Arseni Tartule esitatud süüdistus

§ 424lg 2 järgi selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu 27.08.2013.

a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-6862 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja milline karistus ei ole kustunud,

1. 09.
2. a kella 02:37 ajal Tartu linnas Peetri tänav 88 juures juhtis mootorsõidukit Volvo S60, registreerimisnumbriga XXX, olles narkootiliste ainete tetrahüdrokannabinooli (THC) metaboliidi (THC-COOH) ja amfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Arseni Tartu rikkus liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis, mis tuvastatakse korrakaitseseaduses kehtestatud korras. Korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS 36 lg 4 p 2 alusel on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki kogutud tõendeid kogumis, leiab, et Arseni Tartu süü

§ 424lg 2 ja § 121 lg 2 p 2, 3 järgi toimepandud kuritegudes on tõendatud.

Esmalt analüüsib kohus Arseni Tartule esitatud süüdistust

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi, seejärel süüdistust

§ 424lg 2 järgi.

1. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et Arseni Tartu ja J. M. on olnud pikka aega XXX (umbes XXX aastat, läksid XXX. a) ning neil on XXX (kokku XXX). Vaidlust ei ole ka selles, et mais
2. a elasid Arseni Tartu ja J. M. koos, aadressil XXX. Nimetatud aadressil asuvas korteris elasid ka XXX M. M. , N. M. ja M.-M. M. ning XXX H. L. . XX.XX.XXXX. a oli M. M. XXX. Enne XXX toimuvat üritust oli Arseni Tartul ja J. M. il konflikt (telefoni teel). Arseni Tartu käis korra XXX ja peale seda koju ei läinud. Järgmine kord 3 kohtusid kannatanu ja süüdistatav 31.05.
3. a varahommikul, umbes 3-4 vahel, kui Arseni Tartu koju tuli.
4. Kriminaalasjas ei ole olnud vaidlust, et 31.05.
5. a varahommikul kui Arseni Tartu koju jõudis, oli tal ja J. M. il suurem konflikt. Vaidlus on olnud järjepidevalt selles, millises ajalises järjestuses ja millised konkreetsed sündmused toimusid. Kannatanu J. M. i ütluste kohaselt oli Arseni Tartu koju jõudes väga joobes (kindlasti alkohol, narkootikume ei tea). Arseni Tartu lõi pauguga ukse lahti (kannatanu oli koos XXX magamistoas), mille peale XXX ärkas. J. M. palus Arseni Tartul lahkuda ja läks XXXle kööki piima tegema. J. M. küsis Arseni Tartult rahakaarti (kaart on Arseni Tartu XXX nimel, toiduraha jaoks), mida Arseni Tartu ei andnud, vaid küsis kannatanu käest 5 eurot, siis lubas lahkuda. Arseni Tartu viskas voodile pikalt. Kannatanu oli närvis, et Arseni Tartu talle rahakaarti ei andnud ja läks seda taskutest ise otsima. Arseni Tartu keeras end ümber, väänas kannatanu käsi, st võttis randmetest kinni, keeras kannatanu voodile selili, vajutas küünarnukiga kannatanu peale ja sülitas korduvalt näkku. Kannatanu rabeles lahti. Lõpuks lükkas Arseni Tartu kannatanu vastu magamistoa seina ja surus talle näpud silmadesse. Kannatanu tundis valu. Kannatanu rabeles lahti, läks kähmluseks. Arseni Tartu kukkus selili voodile ja lõi kannatanut jalaga vastu paremat põske. Arseni Tartul õnnestus ka teist korda kannatanule näpud silma suruda. Käe ära saamiseks hammustas kannatanu Arseni Tartut käest, võttis telefoni ja läks kööki, et helistada politseile. Arseni Tartu tuli talle järele, surus kannatanu tugitoolile istuma, tahtis telefoni kätte saada kannatanu selja tagant ja murdis selle käigus telefoni pooleks. Kannatanu hõikas selle peale XXX, kes tuli tema ja Arseni Tartu vahele. Arseni Tartu lükkas ka M. M. i toolile ja surus käega kaela peale. Üritas ka teda lüüa, kuid M. M. sai pea eest ära, sülitas talle näkku. J. M. läks vahele. M. M. tõi oma telefoni, kannatanu helistas politseile. Sel ajal pani Arseni Tartu riidesse ja läks ära. Kannatanu käis järgmisel päeval EMO-s. Sündmuste käigus lõi ka kannatanu Arseni Tartut, kuid seda enese kaitseks. Kannatanu J. M. i ütlused on kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Nimelt nähtub asitõendi vaatlusprotokollist, et J. M. on helistanud 31.05.
6. a kell 04.07 Häirekeskusele ja teatanud, et XXX tuli talle kallale (tl 32, 33). Sündmuse protokoll-arvestuskaardist ja lähisuhte vägivalla infolehest nähtuvalt on kannatanu politseile selgitanud, et joobes Arseni Tartu lõi teda käte ja jalgadega näo piirkonda ning pigistas silmadest (tl 42, 43, 44). Kannatanu vigastusi kinnitab isiku läbivaatuse protokoll, mille kohaselt tuvastati 05.06.
7. a J. M. i vasaku käe randme ja parema õla piirkonnas hematoomid (tl 34-37). SA Tartu Ülikooli Kliinikum haigusjuht nr XXX kohaselt tuvastati J. M. il 31.05.
8. a silmamuna ja silmakoopakoe põrutus ning küünarvarre muud pindmised vigastused (tl 38-40). Lisaks sellele, et kannatanu J. M. i ütlused on kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega, on need kooskõlas ka teiste isikuliste tõenditega (v.a osaliselt Arseni Tartu ütlustega). Tunnistaja M. M. i ütluste kohaselt kuulis ta, kuidas XXX teda hüüdis. Tunnistaja läks kööki ja nägi, et Arseni Tartu ja J. M. olid kähmlema läinud (olid kättpidi koos), tunnistaja läks vahele. Arseni Tartu lükkas teda diivani peale, hoidis kinni, sülitas näkku. Tunnistaja sai kuidagi lahti. J. M. üritas politseid kutsuda. Arseni Tartu võttis J. M. ilt telefoni ära ja pigistas selle käes katki. J. M. kutsus politsei tunnistaja telefoniga. Seda tunnistaja ei kuulnud, mida J. M. politseiga rääkis, ta tegeles XXXga, kes oli üles ärganud. Arseni Tartu läks uksest välja. Tunnistaja sai aru, et Arseni Tartu oli J. M. ile kallale läinud, löönud näkku, sest J. M. il oli verevalum silmas (seda nägi tunnistaja ise ka), ja kriimustanud. Arseni Tartu oli tunnistaja arvates purjus. 4 Tunnistaja H. L. a ütluste kohaselt ärkas ta varahommikul, umbes 3-4 vahel. Teda äratas M. M. i XXX, kes kutsus teda appi. Tunnistaja ei saanud aru, mis toimub, kõndis köögi poole, nägi kähmlust J. M. i ja Arseni Tartu vahel (J. M. oli surutud vastu seina, Arseni Tartu hoidis kätest kinni). Tunnistaja oli šokis, ei osanud midagi teha. Tunnistaja teab, et J. M. i telefon kukkus maha, oli katki, J. M. tõugati vastu seina ja siis kõnniti minema. Tunnistaja nägi, et Arseni Tartu lõi J. M. it paremale näo piirkonda labakäe või rusikaga. J. M. helistas politseisse. Hiljem on tunnistaja selle kohta J. M. ilt küsinud, kuid J. M. ei ole talle vastanud. Hinnates kõiki tõendeid kogumis leiab kohus, et kannatanu J. M. i ütlused on usaldusväärsed, s.o kooskõlas teiste tõenditega ja eluliselt usutavad. Lisaks sellele, et kannatanu J. M. i ütlusi kinnitavad teised kirjalikud tõendid ja asjas üle kuulatud tunnistajad, peab kohus oluliseks, et kannatanu versioon toimunust on olnud ka järjepidevalt samalaadne. Nii nähtub ka SA Tartu Ülikooli Kliinikumi haigusjuhust, et kannatanu on rääkinud kägistamisest, sõrmede silmadesse surumisest ja jalaga näkku löömisest (tl 38-40). Häirekeskuse kõnesalvestisest järeldub, et kannatanu on enda löömisest rääkinud ka Häirekeskusele helistades. J. M. on helistades olnud ilmselgelt emotsionaalne ja endast väljas. Samas kinnitavad kannatanu J. M. i ütlusi ka M. M. i ja H. L. a ütlused. Kohtu hinnangul saab Arseni Tartu ütlusi tõendikogumi hulka arvestada ainult osaliselt, s.o osas, milles need on kooskõlas teiste tõenditega ja eluliselt usutavad. Arseni Tartu ütlustest järelduvalt on Arseni Tartu kinnitanud järgmiste asjaolude esinemist: 30.05.
9. a, kui oli XXX lõpetamine oli neil J. M. iga tüli; Arseni Tartu läks koju 31.05.
10. a varahommikul; magamistuppa jõudes võis ta ukse lahti lükata nii, et see läks vastu seina või voodit (mitte ei löönud pauguga ust lahti); J. M. läks kööki XXXle piima tegema; J. M. nõudis Arseni Tartu käest kaarti ja hakkas Arseni Tartu taskutest seda otsima; Arseni Tartu võttis kannatanult telefoni ära, see läks katki; Arseni Tartu surus kannatanule sõrmed silma, kuna kannatanu ei rippus tal kaelas, ei lasknud Arseni Tartul tööle minna (väidetavalt toimus see koridoris enne kui Arseni Tartu lahkus). Kui eeltoodud asjaolud haakuvad üldjoontes teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega, siis on hulgaliselt Arseni Tartu ütlustest nähtuvaid asjaolusid, mis on kannatanu J. M. i ütlustega vastuolus. Näiteks on Arseni Tartu väitnud, et ta oli kaine (tal oli sel ajal kohtotsusega määratud alkoholi tarvitamise keeld), tema läks kööki sööma ja 15 minutit ei toimunud midagi. Köögis takistas Arseni Tartu J. M. il tema taskutes otsimist, hoides kannatanu kätest kinni. Peale kööki liiguti elutuppa, seal oli väike kaklus - Arseni Tartu lükkas kannatanu diivanile (kuna kannatanul oli kombeks Arseni Tartut külje pealt rünnata). Magamistoas lükkas kannatanu Arseni Tartut, selja tagant, Arseni Tartu kukkus voodi peale, siis võib-olla läks Arseni Tartu jalg kuskile vastu, Arseni Tartu isegi ei näinud. Kannatanu rebis Arseni Tartu jope katki. Kohus leiab, et Arseni Tartu vastuolulistest ütlustest järeldub ilmselgelt, et soov enda tegevust õigustada ja süüd vähendada. Väga mitmetes aspektides on Arseni Tartu ütlused kannatanu ja tunnistajate ütlustega kooskõlas. Üksnes asjaolud, mis puudutavad kannatanuga füüsilise konflikti algust ja kulgu, on ütlustes diametraalselt erinevad. Kohus peab siiski oluliseks, et kui füüsilise konflikti ajal on valdavalt olnud Arseni Tartu ja J. M. tõepoolest kahekesti, on sündmuse lõpupoole konflikti sekkunud ning seda vahetult näinud tunnistajad M. M. ja H. L. . Kumbki tunnistajatest ei ole rääkinud konfliktist koridoris, seal sõrmede silmadesse surumisest või jope katki rebimisest. Vastupidi, tunnistaja H. L. ale jäi mulje, et seina äärde on surutud ja hoitakse kätest J. M. it. Samuti nägi tunnistaja seda, kuidas Arseni Tartu J. M. it lõi. Tunnistaja M. M. sekkus konflikti juba varasemalt, s.o siis, kui oldi veel köögis. Oluline on seegi, et Arseni Tartu on teatud osas vägivalla kasutamist J. M. i suhtes tunnistanud – sõrmede silmadesse surumist, kukkumise ajal kannatanule jala näkku sattumise võimalikkust. Kohtu hinnangul ei ole aga selgitused vägivalla kasutamise põhjuste (surus sõrmed silma 5 enesekaitseks, kogemata voodile kukkudes võis jalg kannatanu näkku sattuda) kohta eluliselt usutavad. Isegi, kui Arseni Tartu väited enesekaitse kohta oleksid õiged, jääb täiesti arusaamatuks, miks on vaja haardest vabanemise eesmärgil inimesele sõrmi silmadesse suruda. Olukorras, kus Arseni Tartul oli vaja kannatanu haardest vabaneda, saanuks ta muul viisil seda oluliselt edukamalt ja tulemuslikumalt teha. Arseni Tartul oli ilmselge füüsilise eelis kannatanu suhtes. Seega sõrmede silmadesse surumine haardest vabanemise eesmärgil ei ole kohtu hinnangul lihtsalt usutav. Samuti ei saa pidada usutavaks Arseni Tartu versiooni sellest, justkui tema jalg võis kogemata kannatanu nägu tabada ajal, kui ta oli kukkumas kõhuli voodile (kannatanu lükkamise tagajärjel). Kohtu hinnangul ei ole mingil juhul eluliselt usutav, et inimene, kes kukub kõhuli voodile võib jalaga tabada näkku voodi kõrval püsti seisvat täiskasvanud inimest. See jääb kohtule sügavalt arusaamatuks, miks või kuidas peab seda Arseni Tartu ise võimalikuks.
11. Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates veenvalt tuvastatud, et Arseni Tartu kasutas J. M. i suhtes süüdistuses toodud ajal enda elukohas füüsilist vägivalda. Vägivald seisnes selles, et ta väänas J. M. i käsi, mille tagajärjel paiskus kannatanu selili voodile. Seejärel surus Arseni Tartu surus küünarvarrega. Kui J. M. il õnnestus Arseni Tartu haardest vabaneda ja ta tõusis voodist püsti, surus Arseni Tartu sõrmedega J. M. ile kahel korral silmadesse. Rabelemise käigus kukkus Arseni Tartu voodisse pikali, kus ta lõi vasaku jalaga näkku vastu kannatanu nägu. Samuti on tuvastatud, et kannatanu tundis vägivalla kasutamise tulemusel füüsilist valu ning sai tervisekahjustusi, s.o silmamuna ja silmakoopakoe põrutuse ning küünarvarre muu pindmise vigastuse. Seega on kohtu hinnangul Arseni Tartu tegevuses tuvastatud

§ 121lg-s 1 sätesatud süüteokoosseis.

5. Kohus on seisukohal, et Arseni Tartu tegu on põhjendatud kvalifitseerida

§ 121lg 2 p 2 järgi, s.o lähisuhtes toime pandud kehalise väärkohtlemisena.

Arseni Tartu ja J. M. olid XXX, sh 31.05.2019. a, ja neil on XXX last. Süüdistuse kohaselt on põhjendatud Arseni Tartu tegevus kvalifitseerida lisaks

§ 121lg 2 p 3 järgi, s.o korduvus.

Kohus sellega ei nõustu. Nimelt ei nähtu, et Arseni Tartut oleks varasemalt karistatud isikuvastase süüteo toimepanemise eest (tl 52-60) (juriidiline retsidiiv). Samuti ei ole käesolevalt Arseni Tartule ette heidetud mitmel korral kehalist väärkohtlemist (faktiline retsidiiv), st süüdistus on ühes kuriteoepisoodis. Ainuüksi asjaolu, et Arseni Tartu on J. M. i suhtes mitmel korral 31.05.

1. a vägivalda tarvitanud (löönud jalaga, kägistanud, surunud sõrmi silmadesse jne), ei anna alust kvalifitseerida tegu korduvana (sh Riigikohtu lahendis kriminaalasjas nr 3-1-1-61-15 väljendatud seisukohad). Nimelt on süüdistuses kirjeldatud vägivalla kasutamine ajaliselt ja ruumiliselt sedavõrd seotud ning kantud ühtsest tahtlusest, et annab alust käsitleda seda ühtse, jätkuva teona.
2. Kohus leiab, et Arseni Tartu on teo toime pannud otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

Kohtu hinnangul kinnitavad kogutud tõendid, et Arseni Tartu teadis, et kannatanu suhtes vägivalla kasutamine (käte väänamine, kägistamine, löömine, sõrmede silmadesse surumine) ei ole lubatav ja sellega ta paneb toime kuriteo. Arseni Tartu, kasutades kannatanu suhtes füüsilist vägivalda, tahtis kuritegu toime panna. 7. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 8. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatav Arseni Tartu tegevuses tuvastatud

§ 121lg 2 p-s 2 sätestatud süüteokoosseis.

1. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et Arseni Tartu juhtis 17.09.
2. a kella 02:37 ajal Tartu linnas Peetri 88 juures mootorsõidukit Volvo S60, registreerimisnumbriga XXX. Vaidlust ei ole põhimõtteliselt selleski, et Arseni Tartul tuvastati narkootiliste ainete tetrahüdrokannabinooli (THC) metaboliidi (THC-COOH) ja amfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisund. Arseni Tartu ütluste kohaselt ta ei teadnud, et tal joove on. 6 Tunnistaja K. K. ütluste kohaselt teostas ta koos D. H.iga liiklusjärelevalvet Puiestee tänaval Tartu linnas. Nad nägid sõidukit Volvo, mis kaldus vastassuunda ja tegi järsu pöörde Peetri tänava poole. Sõiduki kontrollimisel tuvastasid, et sõidukis oli 4 inimest koos juhiga. Tööalaselt tuttavad inimesed (seoses narkootikumidega). Kuna isik käitus kummaliselt, alkoholile indikaatorvahend ei reageerinud ja isikul oli varasem taust narkootikumidega, siis otsustati narkojoovet kontrollida. Arseni Tartu viidi teise patrullekipaaži poolt ekspertiisi (üks sõidukis viibinud isikutest tuli toimetada arestimajja). Tunnistaja koostas sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus kinnitab, et Arseni Tartu kõrvaldati juhtimiselt 17.09.
3. a kell 02.37 põhjusel, et on alus arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi aineid (tl 41). Seda, et Arseni Tartul tuvastati narkojoove, kinnitab SA Tartu Ülikooli Kliinikumi joobeseisundi tuvastamise saatekiri koos lisadega. Arseni Tartu uriinist leiti tetrahüdrokannabinooli (THC) metaboliiti (THC-COOH) ja amfetamiini. Hinnangut andes on arst-kohtutoksikoloogiaekspert arvesse võtnud ka fikseeritud joobele iseloomulikku kliinilist leidu (sh isiku välimust ja käitumist) (tl 48-51). Arseni Tartu juhtis sõidukit Volvo S60, mis registriandmete kohaselt kuulub J. M.le (tl 95). Õiendist järelduvalt on Arseni Tartul kehtiv B-kategooria juhtimisõigus, mis on taastatud 21.06.
4. a (tl 94). Arseni Tartu ütlused narkootiliste ainete tarvitamise osas on olnud vastuolulised. Kohtus ütlusi andes arvab Arseni Tartu, et tarvitas narkootilisi aineid 2 päeva enne mootorsõiduki juhtimist. Oleks ta päev enne tarvitanud, siis ei oleks ta kaine olnud. Kohtueelses menetluses selgitas Arseni Tartu, et tarvitas amfetamiini eelmisel õhtul. SA Tartu Ülikooli Kliinikumis on Arseni Tartu avaldanud, et tarvitas amfetamiini 3 päeva tagasi (tl 50). Kriminaalhooldajale on Arseni Tartu avaldanud, et tarvitas 2 päeva enne sõitmist (tl 98-102). Seega ei ole ilmselgelt Arseni Tartu kohtus antud ütlused narkootiliste ainete tarvitamise osas usaldusväärsed. Arseni Tartu on erinevatel aegadel selgitanud narkootiliste ainete tarvitamist erinevalt. Taaskord on ilmne, et eesmärgiks on enda süü vähendamine ja vastutuse kergendamine. Kohtu veendumust kinnitab ka asjaolu, et Arseni Tartu enda ütluste järgi mõistis ja sai aru, et autos viibinud teised isikud olid „pilves“, „midagi joonud“. Arvestades Arseni Tartu kokkupuuteid ja pikaajalist probleemi narkootikumide tarvitamisega, ei ole lihtsalt usutav, et Arseni Tartu koos autos olnud seltskonnaga ise narkootilisi aineid tarvitanud ei olnud. Tegemist ei olnud Arseni Tartu jaoks juhuslike inimestega, vaid tema tuttavatega. Pealegi, Arseni Tartu juhitava sõiduki kinnipidamise põhjuseks oli ebaadekvaatne sõidustiil. Olukorras, kus Arseni Tartu tervisega oli kõik korras, ei ole arusaadav, mille tõttu sõiduk vastassuunavööndisse kaldus ja järsu pöörde tegi.
5. Kuna Arseni Tartu juhtis 17.09.
6. a kella 02.37 paiku Tartu linnas Peetri tn 88 juures mootorsõidukit Volvo S60, registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis, on Arseni Tartu rikkunud LS § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis.
7. Kohus leiab, et Arseni Tartu tegu tuleb kvalifitseerida

§ 424

lg 2 järgi, kuna Arseni Tartu on mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise pannud toime korduvalt. Tartu Maakohtu 27.08.2013. a otsusega kriminaalasjas nr 1-13-6862 tunnistati Arseni Tartu (endise nimega A. B.) teiste hulgas süüdi ka

§ 424järgi (tl 87-91).

Nimetatud karistus oli süüteo toimepanemise ajal, s.o 17.09.

1. a kehtiv.
2. Kohus on seisukohal, et Arseni Tartu on kuriteo toime pannud tahtlikult, s.o kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

Arseni Tartu oli ilmselgelt teadlik, et ta on narkojoobes, mis ei võimalda tal sõiduvahendit juhtida. Sellele vaatamata juhtis Arseni Tartu sõidukit. Arseni Tartu seadis 7 seega sõiduvahendit juhtima asudes eesmärgiks teha seda just nimelt narkojoobe seisundis, olles teadlik, et narkojoobes juhtimine on lubamatu. 13. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 14. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatav Arseni Tartu tegevuses tuvastatud

§ 424lg-s 2 sätestatud süüteokoosseis.

15.

§ 121

lg 2 sätestab sanktsioonina rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse.

§ 424

lg 2 sätestab sanktsioonina kuni 4-aastase vangistuse.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süü suuruse hindamisel arvestab kohus süüdistatav Arseni Tartu poolt kasutatud vägivalla intensiivsust, kestust ja tagajärgi kannatanule, sh seda, et kannatanul olid mitmed tervisekahjustused, kuid mitte väga tõsised. Samas korteris, kus Arseni Tartu kannatanu suhtes vägivalda tarvitas, viibisid ka XXX lapsed, kes sekkusid konflikti. Mootorsõiduki joobes juhtimise osas arvestab kohus, et Arseni Tartu asus sõidukit juhtima tugevas narkojoobes. Autos viibis kokku 4 inimest, kes kõik olid joobes. Samuti arvestab kohus sõitmise aega ja kohta. Kohus ei tuvastanud karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid

§ 57ja § 58 mõttes.

Karistuse eripreventiivsete eesmärkide hindamisel on oluline, et Arseni Tartut on varasemalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud (tl 52-60). Käesoleval ajal on Arseni Tartul 1 kehtiv kriminaalkaristus. Tartu Maakohtu 06.04.2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-1001 tunnistati Arseni Tartu süüdi

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ja mõisteti karistuseks 3 aastat 9 kuud vangistust, karistuse algus 15.09.

1. a (tl 61-79). Tartu Maakohtu 06.11.
2. a määrusega vabastati Arseni Tartu karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega, katseajaga kuni 15.06.
3. a (tl 80-83). Seega pani Arseni Tartu XXX suhtes kehalise väärkohtlemise toime katseajal ja mootorsõiduki narkojoobes juhtimise mõned kuud pärast katseaja lõppu. Ainuüksi nimetatud asjaolud ilmestavad Arseni Tartu ükskõikset ja hoolimatut suhtumist talle varasemalt mõistetud karistusse ja määratud kohustustesse, aga ka õiguskorda üldiselt. Siinkohal on oluline, et Arseni Tartul on olnud juba pikemat aega probleeme narkootiliste ainetega. Tartu Maakohtu 06.11.
4. a määrusega keelati Arseni Tartul alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine ning kohustati pöörduma narkoprobleemiga arsti poole ja vajadusel alluma ravile (tl 80-83). Arseni Tartu kohtu poolt määratud kohustusi ei täitnud. Kriminaalasjas kogutud tõendusteave viitab, et 31.05.
5. a oli Arseni Tartu alkoholijoobes. Arseni Tartul on olnud korduvaid tagasilangusi narkootikumide tarvitamise osas, mistõttu kohustati teda aprillis
6. a alluma statsionaarsele ravile (tl 84-86). Ka ravil viibimine ei ole andnud positiivseid ja pikemaajalisemaid tulemusi, kuna Arseni Tartu on jätkanud narkootiliste ainete tarvitamist. Seda kinnitab kehtiv väärteokaristus NPALS § 151 järgi, mis on toime pandud 19.08.
7. a (tl 52-60). Samuti on Arseni Tartu tarvitanud narkootilisi aineid enne sõiduki juhtimist 17.09.
8. a. Arseni Tartu ütluste kohaselt on sellele järgnenud psühhiaatri poolt ravimite vahetus, kuid kohtu hinnangul ei ole ka see olnud pikemaajalisemat toimet tagav meede. Nimelt on Arseni Tartu selgitanud ravimite vahetamise vajadust vähemasti ka käesoleva aasta oktoobris. Lisaks ilmestab äärmiselt negatiivset suhtumist ka Arseni Tartu ennastõigustavad ja ebausaldusväärsed ütlused. Sellest järelduvalt on igati põhjust olla veendunud, et Arseni Tartu ei ole enda jaoks teinud mingisuguseid järeldusi toimepandud kuritegudest. 8 Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Arseni Tartu puhul on kohaseks karistusliigiks

§ 121lg 2 p 2 järgi vangistust alla keskmise määra, s.o 10 kuud.

Kuna Arseni Tartu on kuriteo toime pannud katseajal, tuleb

§ 65

lg 2 alusel suurendada Arseni Tartule kuriteo eest mõistetud karistust Tartu Maakohtu 06.04.2016. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-1001 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 6 kuud 23 päeva vangistust (tl 92-93), võrra. Arseni Tartule tuleb liitkaristuseks mõista 2 aastat 4 kuud 23 päeva vangistust.

§ 424

lg 2 järgi on Arseni Tartu puhul kohaseks karistusliigiks vangistust alla keskmise määra, s.o 6 kuud vangistust. Arseni Tartule tuleb mõista liitkaristus, suurendades osaliselt raskemat karistust. Arseni Tartule tuleb mõista liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks tuleb lugeda KrMS § 414 lg 1,2 alusel Arseni Tartu vanglasse saabumise aeg. Kohus saadab Arseni Tartule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le 3. 16. Lisaks põhikaristusele on Arseni Tartu suhtes vajalik kohaldada

§ 50

lg 1 p 1 ja § 424 lg 4 p 2 alusel lisakaristust, s.o juhtimisõiguse äravõtmist 6 kuuks. Arseni Tartu poolne liiklusreeglite rikkumine oli teadlik otsustus. Arseni Tartust lähtuvat ohtlikkust suurendab kahtlematult narkootiliste ainete järjepidev tarvitamine, samuti see, et Arseni Tartu ise on asunud oma tegu eitama. Lisaks on alust arvata, et Arseni Tartu ei ole adekvaatselt tunnistanud narkoprobleemi ja just seetõttu ei ole suuteline tulemuslikult sellega ka tegelema. Järelikult võib Arseni Tartu liikluses jätkuvalt olla ohtlik, kuid juhtimisõiguse äravõtmine võimaldab maandada Arseni Tartust lähtuvaid riske veelgi. Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates vältimatult vajalik eemaldada liiklusest süüdistatav Arseni Tartu 6 kuuks. Kriminaalmenetluse kulud Kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019. a vastu võetud (kehtiv alates 01.01.2020.a) määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on käesoleval ajal töötasu alammääraks 584 eurot. Seega on sundraha suuruseks 876 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel on menetluskuluks tunnistajale hüvitatud kulu 12 eurot (tl 20). Kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobe tuvastamise kulu 123 eurot (tl 48-51). Kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kohtueelses menetluses summas 129,60 eurot (tl 104) ning kohtumenetluses 259,20 eurot (tl 22-24). Kaitsja tasu ja kulud kokku on 388,80 eurot. Menetluskulud kokku on 1399,80 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud välja mõista Arseni Tartult. Asitõendid 9 Kriminaalasjas on asitõenditeks CD-plaat Häirekeskuse kõnesalvestisega (tl 32), mis tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn kohtunik 10