Obsah (5)

§ 465§ 659§ 175§ 178§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-15-12922 Kohtuasi AB Flivik

) § 175 lg-le 1, et kostjate lepingulise esindaja tunnihind 156 eurot (käibemaksuga) on esindaja kvalifikatsiooni ja tsiviilasja keerukust arvestades õigustatud. Kostja I puhul pidas maakohus esindaja õigusabitoimingud analüüsides neile kulunud aega põhjendatuks ja vajalikuks 22,76 tunni ning kostja II puhul 24,08 tunni ulatuses. Kostjate taotlused jäid vastavalt rahuldamata 3187,08 euro (õigusabikulu 20,43 tunni eest) ja 2848,56 euro (õigusabikulu 18,26 tunni eest) ulatuses. Määruskaebus ja menetluse edasine käik Hageja esitas 16.09.2019 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.  Kohtumäärusest ei tulene määruse edasikaebamise korda ega tähtaega, seega on kohus rikkunud

§ 465lg 2 p-st 7 tulenevat kohustust.

 Maakohus on mõistnud kostjate kasuks välja lepingulise esindaja kulud põhjendamatult suures ning ebavajalikus ulatuses. Arvestades kostjate menetlusdokumentide sisu ning õiguslikke seisukohti ei ole põhjendatud tegevused kokku rohkem kui 10 tunni ulatuses. Maakohus parandas 18.09.2019 määrusega vaidlustatud määruses vea, täiendades edasikaebe korda selgitusega, et määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjatele tähtaja sellele vastamiseks. 7.

1. Kostja I vaidleb määruskaebusele vastu. Kaebuses esitatud väited ei anna alust vaidlustatud määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Kohtumääruse tegemisel ei ole kohus ületanud diskretsioonipiire ja vastupidist ei ole väidetud ka määruskaebuses. 7.
2. Kostja II ühines kostja I vastuses esitatud argumentide ja järeldustega. 2 2-15-12922 Kostjad esitasid 28.11.2019 vastumääruskaebuse, milles taotlesid vaidlustatud määruse tühistamist osas, milles maakohus jättis kindlaks määramata dokumentaalse tõendi kogumise ja tõlkekulu, tunnistajakulu ja riigilõivu ning mõista hagejalt kostjate kasuks välja täiendavalt menetluskulud summas 2713,80 eurot. 09.12.2019 määrusega täiendas maakohus omal algatusel vaidlustatud määrust, mõistes hagejalt täiendavalt välja tunnistajakulu 79 eurot. Kostjad esitasid 27.12.2019 maakohtu 09.12.2019 täiendavale määrusele määruskaebused. Maakohus rahuldas 02.04.2020 määrusega kostjate vastumääruskaebuse ning 27.12.2019 määruskaebused maakohtu 09.12.2019 täiendavale määrusele. Maakohus tühistas 09.12.2019 täiendava määruse tervikuna ja vaidlustatud määruse osas, millega jättis kindlaks määramata kostjate menetluskulud summas 2713,80 eurot. Lisaks vaidlustatud määrusega seni kindlaks määratud menetluskuludele mõistis maakohus kostja I kasuks välja menetluskulud 1356,90 eurot (dokumentaalse tõendi saamise ja tõlkekulu, tunnistajakulu ning riigilõiv) ja kostja II kasuks menetluskulud 1356,90 eurot (dokumentaalse tõendi saamise ja tõlkekulu, tunnistajakulu ning riigilõiv). Maakohus hageja 16.09.2019 määruskaebust ei lahendanud ja edastas tsiviilasja toimiku Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohus tagastas 27.05.2020 kirjaga toimiku maakohtule seaduses sätestatud kohustuslike toimingute teostamiseks ning selguse loomiseks. Maakohus jättis hageja 16.09.2019 määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle 02.11.2020 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 659ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.

§ 659

ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse õigsust osas, millega hagejalt mõisteti välja kostjate õigusabikulud. Ülejäänud osas on vaidlustatud määrus koos selles tehtud muudatustega jõustunud. Menetluskulude kindlaksmääramisel ei ületanud maakohus diskretsioonipiire ega rikkunud

§ 175lõiget 1.

Maakohtu järeldus kostjate vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta põhineb kostjatele osutatud õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 27.05.2020 määrust tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 11 ja selles viidatud varasem praktika). Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus kostjate lepingulise esindaja osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel kaalumispiire ületanud. Hageja ei ole määruskaebuses tuginenud sellele, et mõni maakohtu poolt vajalikuks ja põhjendatuks hinnatud toiming tegelikult neile tingimustele ei vastanud. Vastuväiteid kostjate lepingulise esindaja kulude osas ei esitanud hageja ka maakohtule. Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude vähendamise põhjuseks ei saa olla üksnes vastaspoole seisukoht, et õigusteenuse osutamiseks tehtud toimingutele kulub vähem aega (vt 3 2-15-12922 Riigikohtu 26.10.2011 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12). Seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule

§ 696

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 4