Obsah (6)

§ 7§ 4§ 1§ 18§ 21§ 13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. november 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-17-1676 Kohtunik Meelika Aava Taotluse esitaja Süüdimõistetu Jevgeni Tepljakov

) tekitatud kahju hüvitamise seaduse

§ 7

lõikes 1 on sätestatud, et kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist, sõltumata sellest, milline on selle süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati. Sama paragrahvi lõikes 3 täpsustatakse, et kui lõikes 1 nimetatud kahju tekitab kohus, vastutab riik riigivastutuse seaduse (RVastS) kohaselt. Riigivastutuse seaduses (eeskätt §-des 15 ja 13) on sätestatud materiaalõiguslikud alused õigusemõistmisel tekitatud kahju hüvitamiseks.

§ 4

järgi võib isik nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist

-s sätestatud alustel, ulatuses ja korras.

§ 1

lõike 3 kohaselt võib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisele kohaldada riigivastutuse seadust üksnes

-s sätestatud juhul.

§ 7lõikes 3 pole menetluskorraga seonduvat täpsustatud.

Riigikohtu erikogu leidis

1. jaanuari
2. a kohtumääruse nr 3-18-1652 punktis 9, et ka kohtu poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisel tuleb lähtuda

-s kehtestatud menetluskorrast. Samale seisukohale jõudis Riigikohtu halduskolleegium

1. oktoobri
2. a otsuses nr 3-18-400/
3. Kolleegium järeldas selles asjas, et materiaalõigusliku erinormi olemasolu võrreldes

-ga ei tähenda, et

-s sätestatud menetluskord kriminaalmenetlusega seotud hüvitamisnõuete lahendamiseks ei kohalduks. Üldreeglina tuleb kohtumenetluse kestel esitada kahju hüvitamise taotlus maakohtule (

§ 18lg 1).

Erandjuhul võib hüvitistaotluse esitada kuue kuu jooksul maakohtu lahendi kuulutamisest arvates ringkonnakohtule, kui seda polnud mõjuval põhjusel võimalik maakohtule esitada (

§ 21

lg-d 1 ja 3), või kuue kuu jooksul ringkonnakohtu või Riigikohtu lahendi jõustumisest arvates prokuratuurile, kui isik jättis mõjuval põhjusel taotluse ringkonnakohtule esitamata või kui kahju hüvitamise nõude aluse olemasolu selgus alles kassatsioonimenetluses ning isik jättis mõjuval põhjusel taotluse Riigikohtule esitamata (

§ 21

lg 4).

§ 13

lg 2 sätestab, et kui taotlus esitatakse pärast tähtaja möödumist, märgitakse selles tähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused. Menetleja tagastab taotluse läbi vaatamata, kui selle esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata.

§ 21

lg-d 1 ja 4 võimaldavad hüvitistaotluse esitada tagantjärele ringkonnakohtule või prokuratuurile ainult siis, kui taotlus jäeti varem esitamata mõjuval põhjusel. Seega on kahju hüvitamise taotluse lahendamine seatud sõltuvusse sellest, kas kahjuhüvitist taotletakse õigel ajal. Riigikohtu kriminaalkolleegium on

1. novembri
2. a otsuse nr 1-20-2611 punktis 14 märkinud, et isik peab üldjuhul arvestama juba ette võimalusega, et tema suhtes võidakse teha 2 selline otsustus, mis annab talle aluse nõuda süüteomenetlusega tekitatud kahju hüvitamist. Ainult erandlikel juhtudel saab kahju hüvitamist taotleda hiljem. Kui taotlust kahju hüvitamiseks pole esitatud õigel ajal ning puudub ka mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks, tuleb see taotlus jätta läbi vaatamata (

§ 13lg 2 ls 2).

Praeguses asjas esitas süüdistatav Jevgeni Tepljakov apellatsioonimenetluse käigus ringkonnakohtule ja hiljem ka Riigikohtule taotluse temalt kohtueelses menetluses läbiotsimise käigus ära võetud ja asitõendiks tunnistatud võlakirjade tagastamiseks. Ringkonnakohus süüdistatavale kriminaaltoimikus olevaid tõendeid ei tagastanud. Seda ei teinud ka Riigikohus, sest ta ei võtnud

1. novembril 2019 tehtud määrusega kaitsjate kassatsioone menetlusse ja kohtulahendid jõustusid samal päeva. Ringkonnakohtult ja Riigikohtult Jevgeni Tepljakov seoses võimaliku dokumentide mittetagastamisega seotud varalise kahju hüvitamist ei taotlenud. Taotluse kriminaalmenetluses tekitatud varalise kahju hüvitamiseks esitas Jevgeni Tepljakov ringkonnakohtule alles
2. novembril
3. Taotlust tähtaja ennistamiseks Jevgeni Tepljakov ei esitanud. Samuti ei selgitanud ta oma taotluses, miks ta esitab taotluse just ringkonnakohtule ja teeb seda rohkem kui aasta möödudes pärast kohtuotsuste jõustumist. Kuna taotlus oleks tulnud esitada ringkonnakohtule, kuid see jäi mõjuval põhjusel esitamata, võib selle vastavalt

§ 21lg-le 4 esitada prokuratuurile.

Seega ei ole selle taotluse lahendamine praegusel ajal enam mitte ringkonnakohtu, vaid prokuratuuri pädevuses. Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus Jevgeni Tepljakovi taotluse kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks läbi vaatamata. Ühtlasi selgitab ringkonnakohus, et Jevgeni Tepljakovil on õigus pöörduda sellesisulise taotlusega Lääne Ringkonnaprokuratuuri. Prokuratuuri pädevuses on otsustada, kas esineb mõjuvaid põhjusi, miks taotlust ringkonnakohtule ei esitatud. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 13

lg 2 teisest lausest jätab ringkonnakohus Jevgeni Tepljakovi taotluse kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3