, asub seisukohale, et Igor Santašovi kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsustus muutmata ja tühistamata. 4.
kohaselt, kui isik ei nõustu kohtuvälise menetleja juhi poolt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule.
lg 2 p 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada kaebuse kümne päeva jooksul, alates vaidlustava määruse kättesaamisest.
lg 2 kohaselt vaadatakse kaebus läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes on see esitatud.
lg 3 p 1 kohaselt võib maakohtunik kaebust lahendades jätta kaebus rahuldamata, rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist; tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise.
kohaselt, kui käesolevas seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. 5.
lg 1 kohaselt on isikul õigus esitada kaebus maakohtule juhul, kui vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi. Viidatu alusel on kaebeõigus kohtusse piiratum kui kaebeõigus kohtuvälise menetleja juhile. Kohtusse pöördumine eeldab mitte üksnes põhjendatud huvi olemasolu, vaid täidetud peab olema ka tingimus, et kohtuvälise menetleja tegevusega on rikutud isiku põhiõigusi ja vabadusi. Riigikohus on selgitanud:
lg 2 esimese alternatiivi kohaselt väärteomenetluses uurimiskaebe korras vaidlustada ka väärteomenetluse lõpetamist. Seega on seadusandja väärteomenetluslikku uurimiskaebemenetlusse lülitanud ka kriminaalmenetlusele omase nn süüdistuskohustusmenetluse (KrMS §-d 207-208) elemente. Kriminaalmenetlusele omase süüdistuskohustusmenetluse raames on eranditult vaid kannatanul ja tema esindajal õigus vaidlustada nii kriminaalmenetluse alustamata jätmist kui ka selle lõpetamist.
lg-s 2 otsesõnu märgitu kohaselt aga ühelt poolt ei võimaldata vaidlustada väärteomenetluse alustamata jätmist, kuid teiselt poolt võimaldatakse väärteomenetluse lõpetamist vaidlustada nii kõigil menetlusosalistel kui ka kõigil menetlusvälistel isikutel. Teine oluline erinevus grammatilise tõlgenduse pinnalt on selles, et kriminaalmenetluslikus uurimiskabemenetluses on võimalik 2
§-s 76 märgitu kohaselt esitada kohtuvälise menetleja juhile kaebus ilma enda konkreetsete õiguste rikkumisele viitamata. Samas, tulenevalt
lg- st 1 tuleb kohtuvälise menetleja juhi otsustust maakohtus vaidlustades näidata ära enda õiguste ja vabaduste rikkumine. Kooskõlas
§-s 2 sätestatu mõttega leiab kolleegium, et
MS § 228 lg-s 1 sisalduvat, tuleb
§-s 76 sätestatut mõista selliselt, et kohtuvälise menetleja tegevuse vaidlustamine on võimalik vaid tingimusel, et seejuures viidatakse ka enda konkreetse õiguse või vabaduse rikkumisele. Vaid selliselt on võimalik vältida väärteomenetlusliku uurimiskaebemenetluse muutumist populaarkaebemenetluseks. Teiseks tuleb silmas pidada, et väärteomenetlusõigus ei tunne kannatanu instituuti ja enamiku väärtegude puhul puudub ka isik, kes selle tõttu vahetult kahju kannaks. Samas isik, kes tegelikult on väärteo tulemina kandnud kahju, on väärteomenetluses käsitatav menetlusvälise isikuna. Kuid lisaks sellisele menetlusvälisele isikule, kelle seisund on sisuliselt lähedane kannatanu seisundile, võib väärteomenetluse puhul rääkida veel piiramatust arvust väga erinevatest menetlusvälistest isikutest. Arvestades ka eelnevalt p-s 13.1 märgitut, puudub mõistlik põhjendus võimaldada vaidlustada väärteomenetluse lõpetamist ka neil menetlusvälistel isikutel, kes ei ole väärteo tõttu vahetult kahju kandnud. Väärteomenetluse lõpetamise määruse vaidlustamise õigus saab tekkida vaid siis, kui sellise määrusega rikutakse otseselt subjektiivseid õigusi ja vabadusi (nt varalisi küsimusi, mis on väärteomenetluse lõpetamise määrusega õigusvastaselt lahendatud). (vt RKKKm 15.11.2013 nr 3-1-1-81-13). Kohtule esitatud kaebuses peab kaebuse esitaja näitama milliseid kaebaja põhiõigusi ja vabadusi kohtuvälise menetleja ametnik oma vaidlustatava tegevusega rikkus. Kaebuse esitaja ei ole kaebuses välja toonud ning ei selgu ka kaebusest, milliseid kaebaja Igor Santašovi põhiõigus ja vabadusi kohtuvälise menetleja ametnik on seoses väärteomenetluse lõpetamisega x suhtes rikkunud. Kohus ei tuvastanud, et Keskkonnainspektsiooni Ida-Virumaa büroo vaneminspektori 14.12.2020 väärteomenetluse lõpetamise määrusega ja Keskkonnameti peadirektori 25.01.2021 kaebuse lahendamise määrusega oleks rikutud kaebuse esitaja Igor Santašov põhiõigusi ja vabadusi. Väärteomenetluse lõpetamise määrus võib küll riivata menetlusvälise isiku huvi, et menetlusalune isik saaks karistada, aga mitte tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi, ehk x karistamine või mittekaristamine väärteomenetluse tulemusena ei mõjuta kuidagi Igor Santašovi põhiõigusi ja vabadusi. 6. Maakohtu pädevus kaebuse lahendamisel on ammendavalt sätestatud
§-s 79.
lg 3 p 1 alusel kirjalikus menetluses peab maakohus jätma Igor Santašovi kaebuse rahuldamata, kuna kaebuse esitanud isikul puudub õigus vaidlustada kohtuvälise menetleja määrust väärteomenetluse lõpetamise kohta. (allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.