) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Poolte vahel ei ole vaidlust alljärgnevates asjaoludes - A N on sündinud 20.05.2006.a. B N on sündinud 26.05.2009.a ja C N on sündinud 19.12.2010.a. - Laste vanemad on L V ja E N. - Hagejad elavad koos emaga. - Kuni oktoobrini 2019.a tasus kostja elatist hagejate vanemate vahel sõlmitud notariaalse kokkuleppe alusel. - Kostja tasus novembris ja detsembris 2019.a iga hageja ülalpidamiseks 186,6 eurot, kokku hagejate ülalpidamiskulusid 560 eurot kuus. - Kostja tasub alates jaanuarist 2020.a hagejate ülalpidamiseks igas kuus iga hageja kasuks 208,5 eurot, kokku hagejate ülalpidamiskulusid 626 eurot kuus - Hagejad saavad peretoetusi riiklike perehüvitiste seaduse alusel 520 eurot kuus vähemalt A Na täisealiseks saamiseni 20.05.2024.a. Riiklik elatise alammäär (
Kostja väide on, et lisaks ülalpidamise tasumisele, osaleb ta laste ülalpidamises ka vahetult, kui ta lastega aega veedab ja lapsed tema juures viibivad. 2 2-20-427 Hagejate esitatud kirjalikust arvestusest nähtuvalt on A viibinud 2,5 aasta jooksul isa juures 44 päeva, B 55 päeva ja C 68 päeva. Kostja ei vaielnud hagejate arvestusele vastu ja oma arvestust koos hagejatega veedetud aja kohta ei esitanud. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et aeg, kus kostja teostab vahetult hagejate ülalpidamises, on nii vähene, et seda ei ole mõistlik arvestada elatise väljamõistmisel vahetu ülalpidamisena. Hagejad on nimetanud oma igakuised kulutused. Hagejate väitel on kolme hageja kulud igas kuus kokku 2442,5 eurot ehk 814 eurot iga hageja kohta. Kostja on väitnud, et hagejate kulutused on ülepaisutatud ja tõendamata. Hagejad nõuavad elatist
lõikes 1 ettenähtud määras ning seega ei pea nad oma kulutusi elatise väljamõistmisel tõendama. Kostja on palunud hagejate vajaduste katmisel arvestada hagejate kulutuste osalist katmist riiklike peretoetuste abil. Lisaks arvestab kohus kostja ülalpidamiskohustuse suuruse hindamisel ka asjaolu, et kostja tasub elatist kolme lapse ülalpidamiseks, mis on üksikute eranditega iga elatist tasuma kohustatud isiku jaoks mahukas kohustus. Kohus arvestab hagejate kulutuste hindamisel ka mastaabisäästu, kuna nooremad lapsed, eriti aga samast soost laste puhul, nagu on hagejad, kasutavad vanemate laste asju. Hagejate emale laekuvad riiklikud lastele ettenähtud peretoetused summas 520 eurot, iga hageja osa on seega 186,6 eurot. Seega katab riik kummagi lapsevanema eest laste ülalpidamiskulusid ½ osas 186,6 eurost ehk 93 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal kanda hagejate ülalpidamiskulusid summas 199 eurot kuus (292 – 93 = 199). Kostja tasub iga hageja kohta elatist 208,6 eurot. Seega ei ole kostja rikkunud hagejate ülalpidamiskohustust.
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagejad nõuvad tagasiulatuvat elatist iga hageja kohta 166,67 eurot ajavahemiku 01.11.2019.a kuni 31.12.2019.a eest. Hagejate emale laekusid ka nimetatud perioodil riiklikud lastele ettenähtud peretoetused summas 520 eurot, iga hageja kohta 186,6 eurot sh kostja poolt kantavaid kulutusi on riik kandnud iga hageja koht 93 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tuli kostjal tagasiulatuva elatise perioodil kanda hagejate ülalpidamiskulusid summas 177 eurot kuus (270 – 93 = 177). Kostja tasus nimetatud perioodil iga hageja kohta elatist 186,6 eurot. Seega ei ole kostja rikkunud hagejate ülalpidamiskohustust tagasiulatuva elatise nõude perioodil novembris kuni detsembris 2019.a. Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjal oli õigus asuda omaalgatuslikult, ilma kohtu sekkumiseta, tasuma elatist alla alammäära, võttes arvesse riigi panust laste ülalpidamiseks. Kohtu seisukoht on, et kostjal oli see õigus, kuna teatades hagejate esindajale senisest ülalpidamiskokkuleppe ülesütlemisest, märkis kostja, et arvestab elatise tasumisel riiklikke lastetoetusi. Samuti oli kostjal kohtu arvates õigus võtta riiklikke lastetoetusi arvesse hagejate ülalpidamiskulude katmisel ka põhjusel, et laste ülalpidamiskulude arvestamisel ja vanemate poolt kandmisel, ei saa olla eelduseks, et ainult kohus otsustab, kas riiklikud peretoetused on arvestatavad laste kulude katmisel või mitte. 3 2-20-427 Eeloodust tulenevalt jätab kohus elatise nõude tervikuna rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 164 lg 1 kohaselt jätab kohus menetlusosaliste kantud kulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel Kohtunik Kohtuotsuse põhjendusi on muudetud TRK lahendiga. 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.