← Eesti

2-17-582/153

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht 1. veebruar 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-17-582 Kohtuasi MK, ÕK ja MK

§-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis hagejalt I kostjate kasuks välja kostjate menetluskulud 3951 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega jätab menetluskulud 3951 eurot ületavas ulatuses hagejalt I kostjate kasuks välja mõistmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, märgib ringkonnakohus vaidlustatud määruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse TsMS § 654 lg 2² (

§-ga 659) alusel. 9. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 (

§-ga 659) järgi maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Hageja I ei vaidlusta maakohtu määrust osas, milles maakohus määras maksta kohtu deposiitkontole

  1. märtsil 2018 hagejate tasutud tagatis 2112,50 eurot välja kostjatele, kandes selle RT arveldusarvele (maakohtu määruse resolutsiooni p 5). Selles osas on maakohtu määrus jõustunud (TsMS § 466 lg 3). Samuti märgib ringkonnakohus, et vaidlustatud määrus on täies ulatuses jõustunud hagejate II ja III suhtes, sest hagejad II ja III ei esitanud maakohtu määruse peale määruskaebust ning menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel ei ole hagejad kaasapellandid TsMS § 639 lg 2 viimase lause (koostoimes TsMS §-ga 659) mõttes. Kohtulahendist tulenev menetluskulude hüvitamise kohustus ei ole õigussuhe, mida saaks tuvastada üksnes kõigi kaashagejate suhtes ühiselt.
  2. Esmalt selgitab ringkonnakohus, et kohus saab ja peab TsMS § 175 lg 1 alusel otsustama, kas kantud kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab kohus talle esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid, samuti saab kohus võtta seisukoha, kas kokkulepitud tunnitasu suurus on mõistlik. Kuivõrd menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu
  3. mai
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56).
  5. Määruskaebuse väidetest saab järeldada, et hageja I hinnangul on maakohus ajakulu suuruse kontrollimisel rikkunud TsMS § 175 lg-t
  6. Kolleegium selle väitega ei nõustu. Maakohus on TsMS § 175 lg 1 järgi piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostjate lepingulise esindaja toimingute ja neile kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust ning vaidlustatud määruse põhjendused on selles osas arusaadavad ja veenvad. Kolleegium selgitab, et põhjenduste napisõnalisus teatud toimingute ja neile kulunud aja hindamisel ei tähenda tingimata, et alama astme kohus on jõudnud ebaõigele tulemustele menetluskulude välja mõistmise osas (vt Riigikohtu
  7. jaanuar
  8. a otsus haldusasjas nr 3-19-1207/21, p 29). 4

(6)Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ajakulu hindamise osas ning TsMS § 654 lg 6 (

§-ga 659) kohaselt ei pea vajalikuks selles osas neid korrata.

  1. Vastuseks määruskaebuses õigusabitoimingutele kulunud aja põhjendatuse osas esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 12.
  2. Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulu pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulub nendeks toiminguteks vähem aega (vt Riigikohtu
  3. oktoobri
  4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12). Seega ei ole alust määruskaebuses nimetatud toimingutele nr 5, 7, 10, 15, 19, 21, 22 ja 26–30 kulunud aega vähendada pelgalt seetõttu, et hageja I peab nimetatud toimingute ajakulu ebamõistlikuks ilma mistahes muude põhjenduste esitamiseta. Kohtule esitatava menetlusdokumendi ettevalmistamine ei sisalda endas ainult menetlusdokumendi faktilist kirjutamist, vaid ka asjaolude ja tõendite analüüsi ning õigusliku positsiooni väljatöötamist, samuti selle mõju hindamist kogu eesseisva menetluse jaoks ning kliendiga läbi arutamist. Kolleegium leiab, et maakohus on hinnanud kostjate lepingulise esindaja toimingutele kulunud aja põhjendatust ja vajalikkust õigesti ning oma sellekohaseid järeldusi piisavalt põhjendanud. 12.
  5. Määruskaebuse väite kohaselt ei ole
  6. aprilli
  7. a tagatise taotluse koostamisele kulunud aeg 3,25 tundi põhjendatud arvestades taotluse sisu ja mahtu ning seda, et tegemist on standardse dokumendiga. Kolleegium sellega ei nõustu. Tegemist ei olnud tüüpvormil lünkade täitmisega, vaid maakohus on õigesti märkinud, et tagatise taotlust koostades on analüüsitud toimiku materjalides sisalduvaid ja avalikult kättesaadavaid andmed hagejate majandusliku seisundi kohta ning prognoositud konkreetse kohtumenetlusega seotud asjaolusid arvestades milliseid toiminguid tuleb teha ja milline võiks olla nende eeldatav ajakulu. Seega ei ole arvestades dokumendi sisu ja mahtu 3,25 tundi ülemäärane aeg toimingu nr 1 teostamiseks. 12.
  8. Samuti heidab hageja I maakohtule ette seda, et maakohus luges põhjendatuks
  9. aprilli
  10. a ja
  11. juuni
  12. a istungiks ettevalmistamise ajakulu, kuivõrd esindaja on kõik materjalid juba hageja I väitel korduvalt läbi töötanud menetlusdokumentide koostamisel. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus ületanud kohtuistungiteks ettevalmistamise kulule hinnangu andmisel diskretsioonipiire. Maakohus arvestas istungiks ettevalmistamise ajakulu hindamisel käesoleva tsiviilasja asjaolusid ja materjalide mahtu. Kolleegium selgitab, et esindaja peab olema valmis istungil klienti esindama ja nii vastaspoole kui ka kohtu seisukohtadele ja küsimustele vastama. Seejuures sisaldab
  13. juuni
  14. a istungiks ettevalmistamise kulu menetluskulude nimekirja järgi ka nõupidamist kliendiga (kd III, tl 37). Asja menetlusega seotud esindaja ja menetlusosalise suhtlus on põhjendatud ja vajalik kvaliteetse õigusabi osutamiseks (vt Riigikohtu
  15. juuni
  16. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-148-16, p 13). 12.
  17. Lisaks jääb hagejale I arusaamatuks, miks ta peab kandma kostjate esindaja kulud seoses tähtaja pikendamise taotluse koostamisega. Kolleegium selgitab, et menetlustähtaja pikendamise taotluse esitamine hagejate
  18. detsembril 2019 esitatud taotlusele vastamiseks tulenes soovist, et maakohus lahendaks enne, kui kostjad vastavad hagejate kõnealusele taotlusele, kostjate
  19. detsembri
  20. a taotluse menetluskulude katteks tagatise andmiseks, kuivõrd seadus lubab nõuda tagatist üksnes eeldatavate, mitte juba kantud kulude katteks. Hagejate
  21. detsembri
  22. a taotlusele vastamise ajakulu sisaldus kostjate
  23. detsembri
  24. a taotluses loetletud menetlustoimingutes (kd III, tl 53–56). Maakohus ka kostjate taotluse rahuldas. Menetluskulude katteks täiendava tagatise taotlemine ja kohtu määratud tähtaja pikendamise taotluse esitamine on seaduse järgi lubatud (TsMS § 196 lg 3 teine lause ja § 64 lg 1 esimene lause). Eelnevat arvestades oli tähtaja pikendamise taotlusest tulenev menetluskulu esindatavate õiguste kaitseks vajalik ja põhjendatud ning ei ole alust pidada selle kulu hagejate kanda jätmist põhjendamatuks. 5

(6)12.
  1. Hageja I ei pea mõistlikuks ka erinevate kohtumäärustega tutvumise ajakulu 15 kuni 35 minuti ulatuses, leides, et põhjendatud ajakuluks saab pidada 5 kuni 10 minutit. Kolleegiumi hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust selles osas maakohtu määruse muutmiseks. Tutvumine menetluses tehtavate määrustega on lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik toiming menetlusosalise õiguste kaitsmisel. Samuti ei ole lepingulisel esindajal määrustega tutvumiseks kulunud aeg ülemäärane.
  2. Hageja I on määruskaebuses leidnud, et maakohtu poolt põhjendatuks peetud kostjate lepingulise esindaja tunnihind 100 eurot (ilma käibemaksuta) on ebamõistlik ja tunnitasu mõistlik suurus on 90 eurot (ilma käibemaksuta). Kolleegium nõustub hageja I seisukohaga. 13.
  3. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu
  4. veebruari
  5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14;
  6. novembri
  7. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). 13.
  8. Kostjatele ei osutanud õigusabi advokaat. Senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60 – 100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Samu orientiire kinnitab hiljutine praktika, kuigi selle mööndusega, et 120 euro suurune käibemaksuta tunnitasu määr võib kohalduda ka juristist lepingulise esindaja puhul (Riigikohtu
  9. novembri
  10. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-10348, p 16). Arvestades senist praktikat, vaidluse mahtu ja keerukust, mh esitatud menetlusdokumente ja nende sisu, peab kolleegium kostjate lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 90 eurot (ilma käibemaksuta). Kolleegium võtab siinjuures ka arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitteadvokaadist esindajate puhul ei ole.
  11. Eelnevat arvestades on kostjate põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud kokku koos käibemaksuga 3951 eurot (=3292,50 (=36 tundi 35 minutit x 90) + 658,5 (20 % käibemaks)). Kolleegium märgib, et maakohus ei ole menetluskulude hüvitamist nõudvate isikute osa kindlaks määranud. Menetlusosalised ei ole seda ka maa- ega ringkonnakohtult nõudnud. Seega, kuna maakohus ei ole kostjate osa kindlaks määranud, tuleb lugeda, et nende panus menetluskulude kandmisel oli võrdne ning kummagi menetluskuluks on pool nõutavatest menetluskuludest (vt ka Riigikohtu
  12. novembri
  13. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 14).
  14. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
  15. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.