) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohus algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse 14.12.
§-le 175. Tulenevalt
lg 3 on kohus enne võlgniku kohustustest vabastamise otsustamist ära kuulanud võlgniku ning samuti võlausaldaja, kes on selleks soovi avaldanud.
kohaselt peab võlgnik menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 3 Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Eelmises lauses nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab
lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.
lg 5 alusel on kohtul kaalutulusõigus otsustamaks, kas võlgnik kohustustest vabastada või mitte. Vastava kaalutlusõiguse teostamisel tuleb kohtul muu hulgas kontrollida, kas esinevad
lg-s 2 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused, milleks osundatud sätte punkti 2 kohaselt on asjaolu, et võlgnik on rikkunud süüliselt
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Riigikohus on selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 17.04.2013 nr 3-2-1-46-13 p. 11). Puudub vaidlus, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel võlausaldajatele tasunud 6 768,66 eurot. V A ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise taotlusele vastu vaielnud OÜ x. Võlausaldaja peamiseks argumendiks on see, et võlgnik ei ole menetluse kestel mitte midagi võlgnevuse katteks tasunud. Võlgniku kohustustuste summa kokku oli menetluse alguses 51 115,41 eurot. Käesolevaks hetkeks on võlgniku kohustused vähenenud summas 11 539,89 eurot. Osaliselt on võlgnik tasunud ja osaliselt on võlausaldaja nõudest loobunud. Seega on võlgniku kohustused vähenenud ca 26%. Järgmiselt kontrollib kohus teist
lg 2 sätestatud keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud
Viimase puhul tuleb ka tuvastada, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel.
näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Võlgnik on vastavalt enda poolt avaldatud andmetele tegelenud menetluse kestel tulutoova tegevusega kogu menetluse aja. Võlgnik töötab täistööajaga. Võlgnik on terve menetluse kestel pidanud kinni ühest töökohast B B OÜ-s. Võlgnik ei soovi kergekäeliselt töökohta vahetada, sest tema väljaõpe on sõjaväeline eriharidus, mis ei paku tööturul teenimisvõimalust. B B OÜ-s on ta töö käigus õppinud selgeks enda ülesanded, milliseks on ehitusobjektidel mõõtmised. SEB Pank AS arvelduskonto väljavõttest nähtub töötasu 700-900 eurot kuus (II kd tl 55-67). Viimastel kuudel 700 eurot kuus. Kohtu hinnangul on võlgnik tegelenud kohustustest vabastamise menetluses mõistlikult tulutoova tegevusega (
lg 1) ja täitnud ka
Kohtule pole teada, et võlgnik oleks kohustustest vabastamise menetluse jooksul pärinud 4 (
lg 6).
lg-s 1 sätestatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustuse täitmise osas tuleb hinnata, millised on konkreetse isiku väljavaated ja potentsiaal tulutoova tegevuse leidmiseks, võttes arvesse tema haridustaset, väljaõpet, töökogemust, vanust, terviseseisundit ning samuti perekondlikku elukorraldust. Võlgnikul on kaks alaealist last, üks laps on sügava puudega ja raskelt haige ning teisel lapsel on diagnoositud kergemaid haigusi. Sotsiaalkindlustusameti otsuse kohaselt (I t lk 201) on võlgniku ühel lapsel tuvastatud raske puude raskusastme kestusega kuni 30.09.2021. Võlgnik on lapsega käinud ravil Sankt-Peterburis (I t lk 203-206), millise osas on tehtud suured väljaminekud. Teise lapse osas on esitatud perearstitõend (I t lk 207), millise kohaselt on laps arvel diagnoosiga atoopiline dermatiit ja astma. Võlgnik on selgitanud, et tegeleb B B OÜ-s ehitusobjektidel mõõtmistega (I t lk 208). Kohus leiab, et kergekäeliselt loobuda käesolevast töökohast ei oleks mõistlik, sest uue töökoha puhul ei pruugi võlgnik samade palgatingimustega tööle saada. Võlgnik on tõendanud oma laste kehva tervislikku seisundit, mistõttu ei ole võimalik tal oma sissetuleku arvelt erilisi kõrvalepanekuid teha võlausaldajatele, vaid kulutused on vajalikud tema laste tervise heaks. Kuigi perekond on leidnud siiski osaliselt võimalusi võlausaldajate võlgade tasumiseks. Kohus möönab, et tegemist ei ole küll heas usus käitumisega, sest võlgnik on tasunud konkreetselt kolme võlausaldaja nõudeid pea terves ulatuses, jättes täitmata kohustuse jagada võlausaldajatele väljamakseid vastavalt nendele määratud jaotise suurusele. Küll aga on võlgnik pingutanud koos perekonnaga osaliselt võlgnevuste kustutamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt on võlgniku suurim igakuine kindel sissetulek menetluse kestel olnud 900 eurot brutos, viimasel ajal on tööandja seda vähendanud 700 euroni kuus tulenevalt majanduslikust olukorrast. Võlgnik on olnud kohtule kättesaadav, esitanud õigeaegselt aruandeid, mistõttu ei saa üheselt asuda seisukohale, et võlgnik on mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemise kohustust süüliselt rikkunud. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole süüliselt rikkunud kohustust tegeleda tulutoova tegevusega. Võlgnik on kogu menetluse perioodi töötanud, kuid tema sissetulekud ei ole võimaldanud võlausaldajale väljamakseid teha rohkem, kui ta on seda hetkel teinud. Kohus märgib, et väljamakseteks kuuluvate summade arvestamisel tuleb lähtuda ka
lg-st 5, mis näeb ette, et võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Seega eeltoodust tulenevalt ei saa üheselt väita, et võlgnik oleks võimeline teenima tulu nii suures ulatuses, et sellest jätkuks ka võlausaldaja nõuete rahuldamiseks, võttes arvesse võlgniku töötasu ja tema laste tervislikku seisu. See tähendab, et puudub alus võlgnikule ette heita, et ta ei ole tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega. Samuti on kohustustest vabastamise menetluses võlgnikul kohustus esitada kohtule ja usaldusisikule teavet oma elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik oleks kohustustest vabastamise menetluses rikkunud
Võlgnik on kohtule teatanud oma elukoha andmed, töökoha andmed. Võlgnik usaldusisikuna on esitanud vajalikud aruanded õigeaegselt või vähese viivitusega ning täiendanud neid vastavalt kohtu juhistele. Võlgnik on vastanud kohtu järelpärimistele seoses aruannetega ning töökohaga, võlgnik on olnud kohtuga pidevalt kontaktis. Kohus leiab, et võlgnik ei ole saadud tulusid ning vara varjanud. Kohtule teadaolevalt on V A oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja
Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks. Samuti on võlgnik kohtule andnud teavet oma kohustuste täitmisest ja
5 Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (RKTKm 3-2-1-46-13 p 14). Asjaolusid arvestades leiab kohus, et antud juhul on V A andnud endast parima võlausaldaja nõuete täitmiseks. Võlgnik ei ole võtnud uusi kohustusi ega rikkunud menetluse reegleid. Kohustustest vabastamine annab võlgnikule võimaluse uueks majanduslikuks alguseks. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb võlgniku käitumist tunnustada ning tema taotlus tuleb rahuldada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et puuduvad alused jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Kohus leiab, et V A tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Kohus on seisukohal, et menetluse edasine pikendamine ei ole eesmärgipärane. Menetluse pikendamist on põhjendatud käsitleda juhul, kui eesseisva aja jooksul on ette näha kohustuste täitmist arvestatavas ulatuses või vähemalt märgatavat muutust võrreldes senise olukorraga. Võlgnikul on kaks alaealist raske terviserikkega last ja temalt ei saa nõuda enama koormusega töötamist. Ette ei ole näha võlgniku finantsilise olukorra paranemist muude allikate arvel.
lg 1 näeb ette, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.
lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib
lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Tulenevalt
lg-st 4 avaldab kohus teate võlgniku kohustustest vabastamise või vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus märkida menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Käesoleva menetluse menetluskulud jäävad V Ai kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.