← Eesti

3-20-183/20

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 3-20-183 26. märts 2021 Maria Lõbus Oleg Kabi

) § 14 punkti 1 alusel (allmaa- ja pealmaamäetöödel osalemine). Vastustaja selgitas, et väljateenitud aastate pensioni määramiseks vajaliku staaži hulka arvatakse kaebaja töötamine järgmistel ajavahemikel järgmistel ametikohtadel (kokku staaži 19 aastat 2 kuud 1 päev): -

  1. maist 1992 kuni
  2. augustini 1992 kaeveõõnte remontimisel allmaa mäetöölise õpilasena; -
  3. veebruarist 1995 kuni
  4. veebruarini 1995 allmaaseadmete masinisti õpilasena; -
  5. märtsist 1995 kuni
  6. aprillini 2000 allmaaseadmete masinistina; -
  7. märtsist 2006 kuni
  8. septembrini 2007 allmaajaoskonna ülema abina; -
  9. oktoobrist 2007 kuni
  10. juunini 2010 allmaajaoskonna mäemeistrina; -
  11. juunist 2010 kuni
  12. juunini 2011 allmaajaoskonna ülema asetäitjana; -
  13. juulist 2011 kuni
  14. novembrini 2019 allmaajaoskonna ülema abina. Vastustaja viitas, et eelnevalt esile toodud ametikohad on nimetatud Eesti Vabariigi Valitsuse
  15. juuli
  16. a määrusega nr 207 kinnitatud „Allmaa- ja pealmaamäetööde ja kutsealade loetelus, kus töötamine annab õiguse väljateenitud aastate pensionile“ (edaspidi ka lihtsalt loetelu). Töötamist allmaa mäedispetšerina alates
  17. maist 2000 kuni
  18. märtsini 2006 (kokku 5 aastat 10 kuud 12 päeva) ei lugenud vastustaja väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka, sest loetelus puudub ametinimetus mäedispetšer. Vastustaja märkis, et kuna väljateenitud aastate pensioni määramiseks nõutavast 25-aastasest staažist on tõendatud ainult 19 aastat 2 kuud 1 päev, ei ole kaebajal õigust väljateenitud aastate pensionile.
  19. Kaebaja esitas
  20. jaanuaril 2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõuetega tühistada vastustaja
  21. jaanuari
  22. a otsus ja tuvastada, et kaebaja töötas ajavahemikul
  23. maist 2000 kuni
  24. märtsini 2006 Enefit Kaevandused AS-is (õiguseellased on AS Estonia Kaevandus ja Põlevkivi Kaevandamise AS) ametikohal, mis vastab Vabariigi Valitsuse
  25. juuli
  26. a määrusega nr 207 vastu võetud „Väljateenitud aastate pensionile õigust andvate kutsealade ja 2 3-20-183 ametikohtade loetelu ning selle pensioni määramiseks vajaliku staaži arvutamise korra“ (edaspidi määrus nr 207) lisa “Allmaa- ja pealmaamäetööde ja kutsealade loetelu, kus töötamine annab õiguse väljateenitud aastate pensionile“ punktile
  27. Tallinna Halduskohus andis
  28. jaanuari
  29. a määrusega haldusasja kohtualluvuse järgi üle Tartu Halduskohtule.
  30. Tartu Halduskohus võttis
  31. mai
  32. a määrusega kaebuse menetlusse ja otsustas
  33. juuli
  34. a määrusega menetlusosaliste nõusolekul kaebaja soovitud tunnistajad üle kuulata kirjalikult.
  35. Vastustaja jäi
  36. septembril 2020 kohtule esitatud seisukohas veendumusele, et kaebaja töötamist mäedispetšeri ametikohal ei saa arvestada väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  37. Kaebaja on seisukohal, et tema töötamine ajavahemikul
  38. maist 2000 kuni
  39. märtsini 2006 mäedispetšerina tuleb lugeda väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka. Kaebaja on seisukohal, et tuleb lähtuda töötaja töökohustuste täitmise kohast ja töötingimustest. Kaebaja selgitas, et töötas
  40. maist 2000 kuni
  41. märtsini 2006 püsivalt täistööajaga ja kogu tööpäeva maa all ja täitis allmaa mäemeistri kohustusi. Allmaa mäedispetšer täidab allmaa mäemeistriga analoogseid töökohustusi. Mäemeistri ametikoht on toodud loetelus. Kaebaja leiab, et tal on väljateenitud aastate pensionile õigust andvat staaži kokku 25 aastat 13 päeva.
  42. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja töötamist mäedispetšeri ametikohal ei saa arvestada väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka. Enefit Kaevandused AS on
  43. novembri
  44. a arhiiviteatises nr EP-HAL-2/925.2 ka ise kinnitanud, et töötamine
  45. maist 2000 kuni
  46. märtsini 2006 allmaa mäedispetšerina ei anna õigust väljateenitud aastate pensionile

alusel ehk siis nimetatud ametikoha tööülesanded ei vasta ühegi loetelus toodud ametikoha, sh allmaajaoskonna mäemeistri, tööülesannetele. Tunnistajate ütlustega leidis kinnitust, et kaebaja täitis täistööpäeva ulatuses mäedispetšeri tööülesandeid, mitte mäemeistri tööülesandeid. KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

  1. Kaebaja soovib saada väljateenitud aastate pensioni. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kaebajal on väljateenitud aastate pensioni saamiseks vajalikust staažist olemas 19 aastat 2 kuud 1 päev, mis ei ole piisav vastava pensioni saamiseks. Vaidlus käib selle üle, kas kaebaja töötamist allmaa mäedispetšerina alates
  2. maist 2000 kuni
  3. märtsini 2006 (kokku 5 aastat 10 kuud 12 päeva) saab samuti lugeda väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka. Kui jah, on kaebajal olemas väljateenitud aastate pensioni saamiseks vajalik staaž. 10.

§ 1

sätestab: „Väljateenitud aastate pension määratakse nende kutsealade töötajatele ja spetsialistidele, kes teevad sellist tööd, millega kaasneb enne vanaduspensioni ikka jõudmist kutsealase töövõime kaotus või vähenemine, mis takistab sellel kutsealal või ametikohal töötamise jätkamist. Väljateenitud aastate pensionile õigust andva staaži hulka ei 3 3-20-183 arvata käesoleva seadusega ettenähtud kutsealadel või ametikohtadel osalise tööajaga töötamise aeg.“

§ 2

punkti 4 kohaselt on õigus saada väljateenitud aastate pensioni allmaa- ja pealmaamäetöödel mõne kutseala töötajatel (

§ 2

punkt 4 viitab

§ 14

punktile 1).

§ 14

punkt 1 sätestab, et õigus saada väljateenitud aastate pensioni on töötajatel, kes vahetult töötavad kogu tööpäeva allmaa- ja pealmaamäetöödel (kaasa arvatud mäepäästeüksuste isikkoosseis) põlevkivi ja muude maavarade kaevandamisel ning kaevanduste ehitamisel, olenemata vanusest, kui nad on nendel kutsealadel töötanud vähemalt 25 aastat, nende tööde põhikutsealade töötajatel – koristusetöölistel, läbindajatel ja väljamismasinate juhtidel, kui nad on töötanud nendel kutsealadel vähemalt 20 aastat.

§ 2

viimase lõigu kohaselt on

§ 2

punktis 4 mainitud kutsealad ja ametikohad, kus töötamine annab õiguse saada väljateenitud aastate pensioni, kinnitatud määrusega nr

  1. Määruse nr 207 lisaks on „Allmaa- ja pealmaamäetööde ja kutsealade loetelu, kus töötamine annab õiguse väljateenitud aastate pensionile“. Selle loetelu punktis 1 on kirjeldatud järgmisi töid: „Allmaatööd koristus- ja ettevalmistus (kapitaal-mäe) põlevkivi ja teiste vähemalt 10 protsenti ränidioksiidi sisaldavate (sealhulgas ümbriskivimites) maavarade tegutsevates või ehitatavates kaevandustes; samuti kaevandustes, kus esinevad gaasidünaamilised nähud ja mäelöögid“. Seejärel on loetletud ametikohad, kus töötamine annab õiguse väljateenitud aastate pensionile.
  2. Kaebaja viitas

§ 14

punktile 1 ning leidis, et seaduse mõttest tulenevalt on õigus saada väljateenitud aastate pensioni kõigil töötajatel, kes vahetult töötavad kogu tööpäeva allmaatöödel põlevkivi ja muude maavarade kaevandamisel. Kohus sellise arusaamaga ei nõustu.

§ 14

punkti 1 ei saa vaadata isoleeritult, vaid seda tuleb tõlgendada koostoimes teiste asjassepuutuvate sätetega.

§ 2

punkt 4 ütleb konkreetselt, et õigus saada väljateenitud aastate pensioni on allmaa- ja pealmaamäetöödel ainult mõne kutseala töötajatel, ning sama paragrahvi viimane lõik osutab, et vastavad kutsealad ja ametikohad, kus töötamine annab õiguse saada väljateenitud aastate pensioni, on kinnitatud Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega nr 207. Juhul kui seadusandja oleks pidanud vajalikuks anda õiguse väljateenitud aastate pensionile kõikidele

§ 14

punktis 1 kirjeldatud isikutele, puudunuks vajadus delegeerida Vabariigi Valitsusele ametikohtade loetelu kinnitamist, kus töötamine annab õiguse saada väljateenitud aastate pensioni.

§ 14

punkti 1 eesmärk on eelkõige sätestada staaž, mis peab olema täidetud väljateenitud aastate pensioni saamiseks. 12. Loetelus ei ole nimetatud mäedispetšerit. Kohus leiab, et piirduda ei saa ainult selle kontrollimisega, kas mäedispetšeri ametinimetus leidub loetelus. Hinnata tuleb ka seda, kas mäedispetšeri ametinimetusest hoolimata võis kaebaja sisuliselt täita mõne loetelus nimetatud ametikoha ülesandeid. Loetelu eesmärgiks ei ole takistada väljateenitud aastate pensioni saamist isikutel, kes küll sisuliselt on teinud

ja loetelu eesmärgiga kooskõlas olevat tööd, kuid kellel ainuüksi formaalne tõlgendus ei võimaldaks seda õigust realiseerida. Seega tuleb arvesse võtta kaebaja tehtud töö tegelikku iseloomu. 4 3-20-183

  1. Kaebaja selgitas, et ta töötas püsivalt täistööajaga ja kogu tööpäeva maa all ning täitis allmaa mäedispetšerina allmaa mäemeistriga analoogseid töökohustusi. Allmaajaoskonna mäemeister on nimetatud loetelus. Kohus kuulas üle ka kaebaja soovitud tunnistajad. Tunnistaja A. Dvorskiy selgitas, et ta töötab alates
  2. aastast kaevanduses koos kaebajaga ning nad töötavad samas allüksuses. Tunnistaja selgitas, et kaebaja tööpäev möödus maa all ning tema alluvuses olid allmaa elektrivedurite juhid, allmaaseadmete masinistid ja allmaa tehnika remondi lukksepad. Tunnistaja kinnitusel allmaa mäemeistri ja allmaa mäedispetšeri ülesanded praktiliselt ei erinenud. Mäemeister juhtis läbindajaid kaevandite läbimisel. Tunnistaja märkis, et tema oli raudtee mäemeister ning juhatas teetöölisi ja vastutas nende eest, aga mäedispetšer juhatas elektrivedurite masiniste ja vastutas nende eest. Tunnistaja V. Matrosov selgitas, et ta töötab alates
  3. aastast kaevanduses koos kaebajaga ning nad töötavad samas allüksuses. Tunnistaja selgitas, et kaebaja tööpäev möödus maa all ning tema kohustusteks oli vedurijuhtide, elektriveduridepoo lukkseppade ja allmaa vagonettide tühjendamise operaatorite töö organiseerimine; inimeste tööle ja sealt tagasi toimetamise logistika; põlev-, määrde- ja lõhkematerjalide tarne; läbimiseside tagamine tühjade vagonettidega ja materjalidega täidetud vagonettide väljavedamine. Tunnistaja sõnul oli ettevõttes ka allmaa mäemeistri töökoht, kuid nende töölõigus tegid mäemeistrid sama tööd, mida tegi ka kaebaja. Tunnistaja lisas, et ta ei tea, mille poolest erinesid mäemeistri ja mäedispetšeri tööd. Tunnistaja kinnitusel täitsid mäemeister ja mäedispetšer ühtesid ja samu tööülesandeid. Kaebaja ja tunnistajate selgitustest ilmneb, et ehkki kaebaja ametinimetus oli mäedispetšer, täitis ta mäemeistriga samu või vähemalt väga sarnaseid tööülesandeid. Samuti saab kaebaja ja tunnistajate selgitustest järeldada, et mäedispetšeri ja mäemeistri vastutuse aste oli sisuliselt võrdne. Lisaks nähtub kaebaja ja tunnistajate selgitustest, et mäedispetšeri ja mäemeistri töötingimused olid samasugused: mõlemad töötasid terve päeva maa all kaevanduses.
  4. Kaebaja on kohtule esitanud ka Enefit Kaevandused AS-i
  5. jaanuari
  6. a tõendi nr EP-PEO-1.14/27, milles on kinnitatud, et perioodil
  7. maist 2000 kuni
  8. märtsini 2006, kui kaebaja töötas allmaa rööbastranspordi jaoskonnas mäedispetšerina, asus tema töökoht maa all ja ta täitis allmaa mäemeistri kohustusi. Tõendist nähtuvalt töötas kaebaja täistööajaga ja kogu tööpäeva maa all. Niisiis on ka kaebaja tööandja ise kinnitanud, et ehkki kaebaja oli vormistatud tööle mäedispetšerina, täitis ta tegelikult mäemeistri tööülesandeid.
  9. Vastustaja on osutanud Enefit Kaevandused AS-i
  10. novembri
  11. a arhiiviteatisele nr EP-HAL-2/925.2 ning sellest järeldanud, et kaebaja tööandja on ise kinnitanud, et töötamine
  12. maist 2000 kuni
  13. märtsini 2006 allmaa mäedispetšerina ei anna õigust väljateenitud aastate pensionile

alusel ehk siis nimetatud ametikoha tööülesanded ei vasta ühegi loetelus toodud ametikoha, sh allmaajaoskonna mäemeistri, tööülesannetele. Kohus vastustaja sellise järeldusega täielikult ei nõustu. Kaebaja tööandja on selles arhiiviteatises tõepoolest loetlenud kaebaja ametikohad, millel töötamine annab õiguse soodustingimustel vanaduspensionile, ja ametikohad, millel töötamine annab õiguse väljateenitud aastate pensionile. Väljateenitud aastate pensionile õigust andva ametikohana ei ole arhiiviteatises märgitud töötamist ajavahemikul

  1. maist 2000 kuni
  2. märtsini 2006 mäedispetšerina. Arhiiviteatises ei ole aga analüüsitud mäedispetšeri tööülesannete sisu ega tehtud järeldust, et mäedispetšeri tööülesanded ei vasta ühegi loetelus toodud ametikoha, sh allmaajaoskonna mäemeistri, tööülesannetele. Kohtu hinnangul on kõnealuses arhiiviteatises 5 3-20-183 üksnes formaalselt kontrollitud, kas kaebaja ametinimetused on toodud loetelus, kuid pole tehtud sisulist analüüsi, kas mäedispetšerina täidetud tööülesanded võisid tegelikult vastata mõne loetelus nimetatud ametikoha tööülesannetele. Küll aga on kaebaja tööandja eelnevalt viidatud
  3. jaanuari
  4. a tõendis selgitanud, et kaebaja täitis mäedispetšerina tegelikult mäemeistri kohustusi. Seega ei lükka kaebaja tööandja
  5. novembri
  6. a formaalne arhiiviteatis ümber
  7. jaanuari
  8. a tõendis esitatud sisulisi põhjendusi. Kohus võtab arvesse ka seda, et
  9. jaanuari
  10. a tõendi on allkirjastanud opereerimise protsessi juht, kes oskab eelduslikult mäedispetšerina tehtud töö sisulist poolt paremini hinnata kui arhiiviteatise allkirjastanud personalipartner.
  11. Lisaks on kaebaja kohtule esitanud tema poolt allkirjastatud mäedispetšeri ja mäemeistri ametijuhendid. Kohtus tekitab küsimusi mäemeistri ametijuhend, mille kaebaja on allkirjastanud
  12. augustil 2005 ning milles on märgitud, et kaebaja on selles ametis alates
  13. aastast. Nimelt nähtub asja materjalidest, et kaebaja töötas ajavahemikul
  14. maist 2000 kuni
  15. märtsini 2006 mäedispetšerina ja mäemeistrina on ta töötanud ainult ajavahemikul
  16. oktoobrist 2007 kuni
  17. juunini
  18. Seetõttu on kohus kahtlev, kas seda ametijuhendit saab praeguses asjas võrdluseks kasutada. Kaebaja ei ole ka selle ametijuhendiga seonduvat kohtule selgitanud. Kohus peab kohasemaks kasutada võrdluseks mäemeistri ametijuhendit, mille kaebaja on allkirjastanud
  19. oktoobril 2007 ja milles on märgitud, et kaebaja on selles ametis alates
  20. oktoobrist
  21. Niisiis võrdleb kohus
  22. septembril 2001 kaebaja poolt allkirjastatud rööbastranspordijaoskonna dispetšeri ametijuhendit
  23. oktoobril 2007 kaebaja poolt allkirjastatud allmaa mäemeistri ametijuhendiga. Mõlemas ametijuhendis on tegevusvaldkonnaks märgitud mäemassi, materjalide, seadmete ja inimeste vedu. Mõlema ametikoha põhieesmärgiks on tootmisülesannete täitmine tähtaegadeks vähemate kulutustega ja ohutu töökeskkonna loomine. Mõlema ametikoha põhikohustused kattuvad osas, mis puudutab ohutusnõuete ja juhendite/normide täitmise tagamist, tööviljakuse tõstmist ja tootmiskulude vähendamist, ettevõtte materiaalsete väärtuste hoidmist ning tehnoloogiliste protsesside rikkumisest teatamist. Mõlema ametikoha puhul kattub ka ametikohustuste hulka kuuluv püsiva iseloomuga spetsiaaltegevus, milleks on tööde organiseerimine ja distsipliini tagamine jaoskonnas. Dispetšeri ametijuhendis on põhikohustuste hulgas lisaks esile toodud jaoskonna töö juhtimine materjalide, inimeste, seadmete ja veoste vedamisel vahetuses; vahetuse juhataja ülesannete täitmine ja temale vajaliku informatsiooni edasi andmine; vastavalt vajadusele jaoskonna mäemeistri ülesannete täitmine ning töötulemuste dokumenteerimine. Mäemeistri ametijuhendis on põhikohustuste hulgas lisaks esile toodud jaoskonna tootmisülesannete täitmine ja tootliku töö organiseerimine ning kõrgemate juhtide ühekordsete ülesannete täitmine. Kattuvad ka mõlema ametikoha õigused, lisaks on dispetšeril üks täiendav õigus ‒ õigus muuta olukorra muutumisel vahetuses esialgset töökäsku. Dispetšeri ametijuhendis on märgitud otsesteks alluvateks kõik töölised vahetuses ning mäemeistri ametijuhendis kõik jaoskonna töölised. Niisiis nähtub eeltoodust, et valdavas osas dispetšeri ja mäemeistri ametijuhendid kattuvad ning dispetšeri ametijuhend näeb ka ette vajaduse korral mäemeistri ülesannete täitmist.
  24. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et asjas esitatud ja kogutud tõenditega nende kogumis ja vastastikuses seoses on leidnud kinnitust, et kaebaja töötamist mäedispetšeri ametikohal saab sisuliselt võrdsustada töötamisega mäemeistri ametikohal loetelu tähenduses. Kaebaja on ise selgitanud, et täitis mäedispetšerina mäemeistriga analoogseid töökohustusi ning seda on kinnitanud ka kaebajaga pikka aega koos töötanud tunnistajad ja kaebaja tööandja. Samuti viitavad mõlema ametikoha ametijuhendid töö sisu olulises osas kattumisele. Sellele, et mäedispetšeri ja mäemeistri töökohustused võisid mõningal määral erineda, ei saa anda määravat tähendust. Tähtis on see, et olemuslikus osas nende ametikohtade töö sisu tegelikus 6 3-20-183 elus kattus. Lisaks osutavad tunnistajate ütlused ja ametijuhendid sellele, et mäedispetšeri ja mäemeistri ametikohtade vastutuse aste oli sarnane. Samuti olid mõlema ametikoha töötingimused samasugused: töötada tuli terve päev maa all. Niisiis on töötamine mäedispetšerina eelduslikult avaldanud kaebaja töövõimele sarnast negatiivset mõju nagu töötamine mäemeistrina (vt

§-s 1 toodud väljateenitud aastate pensioni eesmärki). Kõike eelnevat arvestades puudub mõistlik põhjus kohelda kaebajat väljateenitud aastate pensioni saamisel erinevalt võrreldes mäemeistriga.

  1. Kuna kohus jõudis järeldusele, et kaebaja töötamist mäedispetšeri ametikohal saab sisuliselt võrdsustada töötamisega mäemeistri ametikohal loetelu tähenduses, puudub vajadus käsitleda kaebaja väidet selle kohta, et allmaa mäedispetšerina töötamine võib olla käsitatav ka töötamisena allmaatöölisena loetelu tähenduses.
  2. Eelnevast lähtuvalt tuleb kaebus rahuldada. Kohus tühistab vastustaja
  3. jaanuari
  4. a otsuse ning tuvastab, et kaebaja töötas ajavahemikul
  5. maist 2000 kuni
  6. märtsini 2006 Aktsiaseltsis ESTONIA KAEVANDUS ja Põlevkivi Kaevandamise Aktsiaseltsi Estonia kaevanduses (tööandjad nähtuvad tööraamatust) täistööajaga ametikohal, mis vastab loetelus toodud allmaajaoskonna mäemeistri ametikohale. Vastustajal tuleb kaebaja avaldus väljateenitud aastate pensioni saamiseks uuesti lahendada, lähtudes praeguse kohtuotsusega tuvastatust.
  7. HKMS § 108 lõike 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Järelikult tuleb menetluskulud kanda vastustajal. Praegune kaebus oli riigilõivuseaduse järgi riigilõivuvaba. Kaebaja on palunud vastustajalt välja mõista õigusabikulu 420 eurot. Vastustaja ei ole sellele menetluskulule vastu vaielnud ning ka kohtu hinnangul on tegu vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga (HKMS § 109 lõige 6). Seetõttu mõistab kohus selle menetluskulu vastustajalt kaebaja kasuks välja. (allkirjastatud digitaalselt) 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.