← Eesti

2-20-15296/17

Obsah (9)§ 3141§ 410§ 444§ 162§ 173§ 174§ 138§ 139§ 178

2-20-15296 KOHTUOTSUS Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Viktor Brügel Otsuse tegemise aeg ja koht 05. veebruar 2021, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-15296 Tsiviilas

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse selgitused AS SEB Pank esitas 19.10.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse K. P. vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 08.10.2019 väikelaenu lepingu nr 2019020756, mille alusel väljastas hageja kostjale laenu summas 12 000 eurot. Lepingu kohaselt kohustus kostja tagastama laenu ja tasuma intressi annuiteedi alusel arvutatud maksetena iga kuu

  1. päeval, esimese maksega 15.11.2019 ning viimase maksega laenutähtpäeval, s.o 15.10.
  2. Lepingu kohaselt oli intressimääraks 20 % aastas. Kostja ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi, mistõttu ütles hageja 08.10.2020 lepingu üles. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 02.11.2020 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama hagile vastus 20 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättesaamisest. Kohus on kostjale 02.11.2020 kohtumääruse ja hagiavalduse toimetanud kätte isiklikult 05.11.2020 E-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Kostjalt on e-posti aadressilt xxx 05.11.2020 laekunud kohtule ekirja teel vastus. Kohus viis asjas 04.02.2021 kell 11.00 läbi kohtuistungi. Kohus koostas 25.01.2021 kohtukutsed. Kohus saatis kostjale kohtukutse kättetoimetamise kohta 31.01.2021 e-posti aadressile xxx teate, milles märkis, et loeb kostjale kohtukutse kätte toimetatuks kolme tööpäeva möödumisel

§ 3141lg 2 alusel.

Nimetatud säte näeb ette, et kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. 04.02.2021 kohtuistungile kostja ei ilmunud ning hageja esitas kohtule taotluse lahendada asi tagaseljaotsusega. Kohus määras teha asjas tagaseljaotsus.

§ 410

kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi.

§ 444lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Kohus lahendab käesoleval juhul hagiavalduse tagaseljaotsusega ning jätab välja kohtuotsuse kirjeldava ja põhjendava osa.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või 2

(3)2-20-15296 teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kohus jätab menetluskulud

§ 162

lg 1 alusel kostja kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 650 eurot.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv.

§ 139

lg 1 kohaselt on riigilõiv menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Kohus leiab, et riigilõiv on põhjendatud menetluskulu ja kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Brügel kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.