1-20-1651/76

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik 1-20-1651

1. aprill 2021 Eesistuja Saale Laos, liikmed Paavo Randma ja Hannes Kiris Kriminaalasi U. M-i süüdistuses KarS § 203 lg 1 järgi Tallinna Ringkonnakohtu
2. detsembri
3. a määrus Tsiviilkostja Pärnu Linnavalitsuse esindaja vandeadvokaat Triinu Hiob, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse Prokuratuur, esindaja Lääne Ringkonnaprokuratuuri pooled ringkonnaprokurör Küllike Kask; süüdistatav U. M., määratud kaitsja Rünno Roosmaa; kannatanu OÜ Pandipakendi Automatiseeritud Käitlussüsteem Asja läbivaatamise kuupäev ja
4. aprill 2021, kirjalik menetlus viis RESOLUTSIOON
5. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
6. detsembri
7. a määrus ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
8. Määruskaebus rahuldada.
9. Pärnu Linnavalitsuse esindaja taotlus määruskaebemenetluse kulude hüvitamiseks jätta rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Pärnu Maakohtu
11. detsembri
12. a otsusega tunnistati U. M. süüdi karistusseadustiku (KarS) § 203 lg 1 järgi selles, et ta süütas
13. oktoobril 2019 OÜ Pandipakendi Automatiseeritud Käitlussüsteem (OÜ PAK) taara vastuvõtupunkti. Tekkinud tulekahjus hävisid taara vastuvõtupunkti hoone, kaks taaraautomaati, taara ja plastkastid.
14. Maakohus jättis kannatanu OÜ PAK tsiviilhagi U. M-i vastu rahuldamata ja rahuldas hagi süüdistatava eestkostja Pärnu Linnavalitsuse vastu osaliselt, mõistes tsiviilkostjalt kannatanu kasuks välja 67 262 eurot. 1-20-1651
15. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni tsiviilkostja, kes taotles hagi rahuldamata jätmist või kahjuhüvitise vähendamist võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 5, § 132 lg 1 ja § 139 alusel.
16. Tallinna Ringkonnakohtu
17. detsembri
18. a määrusega jäeti apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. Kohtu seisukohad olid järgmised.
19. Tsiviilkostja ei esita ühtegi uut asjaolu, mida maakohus poleks juba ammendavalt käsitlenud. Apellatsioonis taotletakse nõude suuruse kohta esitatud tõenditele antud hinnangu muutmist. Kaebaja väidete ja maakohtu otsuses sisalduva äärmiselt põhjaliku analüüsi põhjal ei ole võimalik leida veenvaid argumente maakohtu otsuse tühistamiseks tsiviilhagi osas. Uusi õiguslikke ega tõenduslikke argumente ei esitata. Maakohtu otsus on põhjalikult motiveeritud ja kooskõlas kohtupraktikaga ka osas, mis puudutab eestkostja vastutuse eeldusi VÕS § 1053 lg 5 järgi. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
20. Tsiviilkostja esindaja taotleb ringkonnakohtu määruse tühistamist ja apellatsiooni saatmist samale kohtule sisuliseks läbivaatamiseks. Esindaja hinnangul tegi Pärnu Linnavalitsus VÕS § 1053 lg 5 tähenduses kõik täisealise isiku eestkostjalt mõistlikult oodatava. Kui tsiviilkostja peab siiski tekitatud kahju eest vastutama, tuleb kahjuhüvitist oluliselt vähendada.
21. Prokuratuur leiab, et ringkonnakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
22. Riigikohtu järjepideva praktika kohaselt peab ringkonnakohtu lahend üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku
23. peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu KrMS § 326 lg 3 alusel kujutab endast erandit. Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid pole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik üksnes siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on enamasti võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
24. jaanuari
25. a määrus nr 1-15-330/45, p 10.)
26. Käsilolevas kohtuasjas nende eelduste täidetusest rääkida ei saa. Tsiviilkostja heitis apellatsioonis maakohtule ette materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist nii linnavalitsuse vastutuse tuvastamisel kui ka kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel. Apellandi väited ei olnud õiguslikult asjakohatud. Samuti ei viidanud ringkonnakohus vaidlusalust õigusküsimust puudutavas kohtupraktikas üheselt väljakujunenud seisukohtadele, millest saaks järeldada, et apellatsioon on tervikuna ja üheselt arusaadavalt perspektiivitu. Asjaolu, et ringkonnakohus ei pea vajalikuks esimese astme kohtu otsust muuta, ei tähenda, et ta ei pea analüüsima apellatsioonis esitatud argumente. Pelgalt eelmenetluses kaebusele üldise hinnangu andmisega ei saa asendada 2