7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu põhjendused Viru Maakohtu menetluses on OÜ Aktiva Finants (hageja) hagiavaldus L. L. (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. 03.12.2020 kohtumäärusega keeldus kohus OÜ Aktiva Finants hagi L. L. vastu sissenõutavaks muutunud intressi 202,15 euro ja viivise 354,70 euro nõudes, menetlusse võtmast. Kohus võttis menetlusse OÜ Aktiva Finants hagi L. L. vastu järgmistes nõuetes: põhivõlgnevus 2015,82 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, edasiulatuv viivis alates 05.11.2020 põhinõudelt 2015,82 eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. 31.12.2020 esitas hageja Viru Maakohtu 03.12.2020 kohtumäärusele määruskaebuse. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 25.01.2021 kohtumäärusega määruskaebuse ja tühistas 03.12.2020 kohtumääruse osas, mis puudutas sissenõutavaks muutunud intressi- ja viivisenõude menetlusse võtmata jätmist. Viidatud osas saatis kohus asja maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. 01.02.2021 võttis kohus OÜ Aktiva Finants hagi L. L. vastu intressivõlgnevuse 202,15 euro ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 354,70 euro nõudes menetlusse. 2
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) laenulepinguga andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohtu hinnangul Placet Group OÜ ja kostja vahel 23.12.2018 sõlmitud laenulepingu nr XXXXX tingimused on tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 kohaselt. Hagiavaldusest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames, millest tulenevalt võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 2015,82 eurot, intressivõlgnevus 202,15 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 354,70 eurot, edasiulatuv viivis alates 05.11.2020 kuni põhinõude summas 2015,82 euro täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus leiab, et hageja põhinõue 2015,82 eurot, intressinõue 202,15 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja edasiulatuv viivis põhinõudelt 2015,82 eurolt alates 05.11.2020 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni on hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning kohus mõistab hageja kasuks kostjalt eeltoodud nõuded välja. Kohus leiab aga, et sissenõutavaks muutunud viivisenõue 354,70 eurot on õiguslikult 3
lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Vastavalt
lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt
§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindaja kulud.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub hagis välja mõista kostjalt menetluskulud summas 755 eurot (riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulud 480 eurot, käibemaksuta). Lisaks on hageja palunud 31.12.2020 määruskaebuses jätta menetluskulu (riigilõiv 50 eurot) kostja kanda. Määruskaebemenetlusega seonduvalt ei ole hageja muid menetluskulusid (õigusabikulu) 4
Hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks on 745 eurot (275+50+420). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 663,87 eurot.
lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.
lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.