← Eesti

2-20-117598/9

Obsah (10)§ 394§ 416§ 407§ 444§ 173§ 174§ 162§ 175§ 200§ 177

2-20-117598 KOHTUOTSUS /TAGASELJAOTSUS/ EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse tegemise aeg ja koht Rakvere, 26. jaanuar 2021 Tsiviilasja number 2-20-117598 Tsiv

§ 394

ja

§ 416

) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, kautsjon summas 125 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele. ASJAOLUD

  1. OÜ Aktiva Finants esitas 07.05.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1 007,11 euro saamiseks. Kohus tegi 11.05.2020 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud aadressil xxxx ega e-posti aadressidel xxxx, xxxx ja xxxx kätte toimetada. Rahvastikuregistri andmetel võlgnikul puudub kehtiv elukoha aadress. Xxxx omanik (võlgniku kasuisa) kinnitas, et võlgnik töötab merel Euroopa piires ning Eestis viibib harva.
  2. Viru Maakohtu 07.07.2020 kohtumäärusega jäeti avaldus käiguta ning avaldajale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.
  3. OÜ Aktiva Finants esitas 28.07.2020 Viru Maakohtule hagiavalduse K. R. vastu 650 euro põhivõlgnevuse, 83.08 euro intressi, 40 euro sissenõudmiskulude, 472,72 euro sissenõutavaks muutunud viivise ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja P OÜ 05.10.2018 laenulepingu nr xxxx, mille alusel väljastati kostjale laenu summas 750 eurot. Kuna kostja laenukohustusi korrapäraselt ei täitnud, ütles P OÜ lepingu üles 19.01.
  5. P OÜ loovutas 22.01.2019 kostja vastase nõude Aktiva Finants OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
  6. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal kostja suhtes põhivõlgnevuse nõue summas 650 eurot, intress 83,08 eurot, võla sissenõudmiskulu 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viiviste nõue summas 472.72 eurot. Hageja arvestab intressi laenulepingus kokku lepitud määras 44,93 %, perioodil alates
  7. osamaksest 04.11.2018 kuni lepingu ülesütlemisele eelnenud
  8. osamakseni 03.01.2019 summas 83.08 eurot (28.08 + 27.70 + 27.30). Hageja arvestab viivist põhivõlgnevuselt 750 eurolt perioodil 19.01.2019 kuni kostja teostatud laekumiste päevani, s.o 23.08.2019 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 44,93%, ning põhivõlgnevuselt 650 eurolt perioodil 23.08.2019 – 07.07.2020 määras 44,93 aastas. 2

(5)2-20-117598
  1. Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Laenulepingu alusel saadeti kostjale 5 tasulist kirja maksumusega 5 ja 20 eurot, seega lepingu kehtivuse ajal on sissenõudmisega seotud kulud tekkinud summas 40 eurot.
  2. Hageja palub vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 650 eurot, intress 83.08 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 472.72 eurot, viivis alates 29.07.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud summas 680 eurot, sh riigilõiv 200 eurot ja hageja õigusabikulud 480 eurot ning viivis menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
  3. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega. MENETLUSE KÄIK
  4. Viru Maakohus võttis 25.08.2020 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kohtuteade on kostjale isiklikult kätte toimetatud 05.01.
  5. Kostja kohtule kirjalikku vastust ei esitanud. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  6. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, s.h hagiavaldusega ja esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub

§ 407lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega.

11.

§ 407

lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja Placet Group OÜ vahel sõlmitud laenulepingutest tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. 12. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 113 lg 1 alusel kogu haginõude 1245,80 eurot (s.h põhivõlgnevus 650 eurot, intress 83.08 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 472.72 eurot) ulatuses. Samuti kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis põhinõudelt 650 eurolt alates 29.07.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid mitte rohkem kui põhinõue 650 eurot. 13.

§ 444lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. 3

(5)2-20-117598 MENETLUSKULUD 14.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 15. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 200 eurot ja õigusabikulud 480 eurot. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus.

Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hageja ei ole menetluskulude nimekirjas välja toonud menetluskulude tekkimise jaotust. Hageja poolt toodud andmetel osutab hageja poolt volitatud esindaja Julianus Inkasso teenust 120 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud 4 tunni ulatuses, s.o summas 480 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja poolt kohtule esitatud standardne hagiavaldus on sisuliselt 3-l leheküljel, millele on lisatud sõlmitud lepingud, ülesütlemise teatis, nõude loovutamise teatis, menetluskulude nimekiri, volikiri ja esindaja esindusõigust tõendavad dokumendid. Hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega.

§ 200

lg 1 tulenevalt on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohtu hinnangul ei ole hageja õigusabi kulud dokumentide komplekteerimisele, hagiavalduse koostamisele ja selle esitamisele 4 tunni mahus mõistlikud ja on põhjendamata. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise, trafaretse hagiavalduse koostamise, hagiavaldusele lisade lisamise ja nende kohtule esitamise põhjendatud ja vajalik ajakulu 1,5 tundi. Tulenevalt hageja poolt esitatud menetluskulude nimekirjas esitatud andmetest, on hageja esindaja tunnihind 120 eurot tund. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses 180 eurot. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses 08.05.2020 riigilõivu summas 45 eurot ning hagiavalduse esitamisel 28.07.2020 summas 155 eurot, kokku on hageja tasunud riigilõivu summas 200 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 380 eurot, s.h riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 180 eurot. 16.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 17. Kohus rahuldab hagi lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 4

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.