KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 14. jaanuar 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-20-5174 Tsiviilasi AB „

§ 127lg 5 kohaldamiseks.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Puudutatud isikud esitasid määruskaebuse, milles taotlevad maakohtu määruse tühistamist. Puudutatud isikud ei nõustu maakohtu seisukohaga selles, et korterisisesed vee- ja kanalisatsioonitorustikud ei ole kaasomandi osa. Riigikohus on korduvalt leidnud, et elamu ühiseks kasutamiseks vajalikud ühiskommunikatsioonid, nagu ühiskasutuses olevad torustikud, kuuluvad korteriomanike kaasomandisse, isegi kui need läbivad mõne korteriomandi reaalosa (vt nt Riigikohtu
2. mai 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 13;
3. veebruari 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 27). Sisendkraan on kaasomandi osa, mistõttu võib kahju tekitamise eest vastutada ka korteriühistu. 4 Väär on maakohtu seiskoht,

§ 127lg 5 kohaldamiseks.

Kohtule esitatud fotodelt on näha, et X korteri seisukord oli enne kahjujuhtumit rahuldav, kuid pärast kahjujuhtumit on korteri seisukord oluliselt parem. Korteris on osaliselt täiesti uus aluspõrand, parkett, põrandaliistud, uuesti värvitud seinad ja dekoratiivvärv koridoris, laed on värvitud jms. VÕS § 127 lg 5 kohustab kohut arvama kahjuhüvitisest maha igasuguse kasu, mida X korteriomanik sai, või kulud, mida ta säästis. Määruskaebuse esitaja on välja toonud asjaolud, mis annaksid aluse kohaldada VÕS § 127 lg-t

1. Käesoleval juhul on kohus ilma põhjendamata ja vastuolus kehtiva õigusega nentinud, et puuduvad VÕS §-s 139 või §-s 140 sätestatud eeldused, mis annaksid aluse kahjuhüvitise vähendamiseks. Kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane. Puudutatud isik II on teinud kõik endast oleneva (sh tellinud ehitusfirmalt korteri kapitaalremondi) selleks, et hoida korteri reaalosaks olev eluruum nõuetekohaselt korras. Purunenud sisendkraani olukord ei ole vähimalgi määral viidanud sellele, et see vajaks parandamist või, et see lähiajal puruneks. Korterelamu on tervikuna juba 40 aastat vana ja terves kortermajas ei ole tehtud torustike vahetust. Kahju tekkimine korteris nr X ei ole tõendatud, st et kogu kahju on põhjustanud ülevalpool korteris purunenud kaasomandi sisendkraan. Maakohus ei ole nõudest loobumist arvestanud menetluskulude jaotamisel. Kohus on jätnud kohaldamata TsMS § 168 lõikest 4 tuleneva kohustuse, kuna avaldaja on ca 50% ulatuses oma nõudest loobunud. Selles ulatuses tuleks menetluskulud jätta avaldaja kanda.
2. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Puudutatud isikul II on kaasomanikuna nii korteriomandi reaalosaks oleva hooneosa kui ka kaasomandis oleva hooneosa korrashoidmise kohustus. Seega ei ole tähtis, kas purunenud kraan oli kaasomandis või mitte. Avaldaja hinnangul ei ole oluline, et tekkinud kahju eest võib vastutada korteriühistu. Asjaolu, et tekkinud kahju eest võib lisaks puudutatud isikule II vastutada ka korteriühistu, ei mõjuta avaldaja nõuet puudutatud isiku II vastu. Kohus on õigesti leidnud, et puudutatud isik II ei ole tõendanud, et kahjustada saanud korteriomanik oleks kahju tekkimise tagajärjel saanud kasu või säästnud kulutusi. Avaldaja nõustub kohtuga,

§ 139või § 140 kohaldamiseks.

Avaldaja ei ole puudutatud isikult II mitte kunagi nõudnud viivise tasumist enne

1. aprilli
2. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu
4. novembri 2020 määrus muutmata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Nõustudes maakohtu määruse põhjendustega ei korda ringkonnakohus neid kõiki oma määruses (TsMS § 654 lg 6 ja TsMS § 659).
5. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikute seisukohaga selles, et sisendkraan on kaasomandi osa ning selle purunemise ja kahju tekkimise eest vastutab korteriühistu mitte korteriomanik. Maakohus tuvastas, et veeavarii toimus puudutatud isikute korteriomandi reaalosaks olevas ruumis, kus purunes enne veemõõtjat asuv korteri sisendkraan. Maakohus on põhjendatult leidnud, et alates püstiku liitmikust ja esimesest kuulkraanist ei ole korterisisesed vee- ja kanalisatsioonitorustikud kaasomandi osa, sest nende õiguspärane muutmine ei kahjusta teisi kaasomanikke. 5 Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga tõenditele ja nende põhjal tuvastatud asjaoludega, mille kohaselt on puudutatud isikud rikkunud oma KOS § 11 lõikest 1 tulenevat kohustust hoida korteriomandi reaalosa korras ning puudutatud isikute vastupidised väited on tõendamata ja põhjendamatud.
6. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud,

§ 127lg 5 kohaldamiseks.

Puudutatud isikud ei ole esitanud tõendeid, et kahjustatud isik oleks saanud kahju tekitamisega seoses konkreetset kasu, mis tuleks VÕS § 127 lg 5 järgi kahjuhüvitisest maha arvata. Asjaolu, et korteri nr X seisukord on pärast remonditöid parem kui see oli enne kahjujuhtumit, ei anna alust kohaldada VÕS § 127 lg-t

1. Kasu mahaarvamine kahjuhüvitisest võib olla vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga ka olukorras, kus kannatanul ei ole objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida (nn pealesunnitud rikastumine). Eelkõige kehtib see olukordades, kus vana ja amortiseerunud ning seetõttu objektiivselt väheväärtusliku asja hävimise korral peab kahju tekitaja VÕS § 132 lg 1 kohaselt hüvitama kulud, mis on vajalikud uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui uus asi on vanaga võrreldes oluliselt väärtuslikum, siis ei tohiks sellist võlausaldaja saadud kasu ikkagi VÕS § 127 lg 5 alusel kahjuhüvitisest maha arvata, sest vastasel korral poleks võlausaldajal üldse võimalik uut asja soetada (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne.
2. § 127 lg 5, komm 4.12.e), lk 671). Eeltoodust tulenevalt ei kuulu VÕS § 127 lg 5 kohaldamisele olukordades, kus vana ja/või amortiseerunud asja (praegusel juhul korteri) üleüldine seisukord on parem kui enne kahjujuhtumit. Ringkonnakohus märgib, et asjaolu, et kahjustatud ruumid võisid ka enne veekahju tekkimist vajada mingil määral renoveerimist, ei tähenda automaatselt, et tekkinud kahju oleks olnud väiksem.
3. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikute väitega selles, et praegusel juhul ei ole tõendatud kahju tekkimine korteris nr X, st et kogu kahju on põhjustanud ülevalpool korteris purunenud sisendkraan. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus käsitlenud kahju suurust ja tõendatust nõuetekohaselt, lähtudes asjas esitatud tõenditest. Maakohus leidis põhjendatult, et kui puudutatud isikute korteris ei oleks vesi põrandale ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, siis ei oleks kahju tekkinud. Maakohus leidis õigesti, et puudutatud isikute tegevuse või tegevusetuse ja tekkinud kahju vahel on otsene põhjuslik seos. Avaldaja esitas kahjude ülevaatuse akti koos fotomaterjalidega ja Rehe Ehituse OÜ remondikalkulatsiooni. Remondikalkulatsiooni alusel on võimalik tuvastada tööd, mida oli vaja teostada korteri veekahjustuse-eelse olukorra taastamiseks. Samuti leidis maakohus põhjendatult, et puudutatud isikud ei ole esitanud tõendeid selle kohta, mis seaksid hüvitise määra või Rehe Ehituse OÜ hinnapakkumise kahtluse alla. Maakohtu seisukoht on kooskõlas VÕS § 127 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eesmärgiga. Samuti on kohtu hinnang tekitatud kahju suurusele ja põhjendatusele kooskõlas VÕS § 132 lg-s 3 sätestatuga. Eeltoodut arvestades on põhjendamata ja tõendamata puudutatud isikute väide, et kogu kahju ei pruukinud põhjustada sisendkraani purunemine. Maakohus on tõendeid hinnanud igakülgselt ja jõudnud õigele järeldusele, et kahju hüvitamise eeldused on täidetud.
4. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole puudutatud isikud välja toonud ega tõendanud selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 või VÕS § 140 alusel. Asjaolu, et korterelamu on juba 40 aastat vana ja kortermajas ei ole tehtud torustike vahetust, ei tähenda, et korteriomanikul puudub KOS § 11 lg 1 p-s 1 toodud kohustus hoida korteriomandi reaalosa (käesolevas asjas korteri sisendkraan) korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele kaasomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad 6 mõjud. Puudutatud isikud ei ole toonud välja selliseid asjaolusid ega põhjuseid, mis annaksid aluse öelda, et kahju hüvitamine täies ulatuses on kohustatud isikute suhtes äärmiselt ebaõiglane.
5. Määruskaebuse esitajad on vaidlustanud ka menetluskulude jaotuse märkides, et menetluskulude jaotamisel tuleb arvestada sellega, et avaldaja loobus osaliselt viivise nõudest. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti jaotanud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel. Puudutatud isikute viidatud TsMS § 168 lg 4 ei kuulu praegusel juhul kohaldamisele. Asja materjalidest nähtub, et avaldaja esitas sissenõutavaks muutunud viivise nõude puudutatud isiku I vastu, kuid asja edasisel menetlemisel selgus, et vaidlusalune korteriomand, kus toimus veeavarii, kuulub ühisomanikele (puudutatud isikule I ja puudutatud isikule II), mistõttu otsustas avaldaja loobuda sissenõutavaks muutunud viivise nõudest puudutatud isiku I suhtes.
6. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel solidaarselt puudutatud isikute kanda. Avaldaja on ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kandnud menetluskulusid summas 150 eurot (ilma käibemaksuta; kohtumäärusega tutvumine 15 minutit ja vastuse koostamine määruskaebusele 1 tund). Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja menetluskulud mõistlikud ja põhjendatud ning kooskõlas tsiviilasjas esitatud dokumentide mahuga. Seega mõistab ringkonnakohus puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja 150 eurot määruskaebemenetluses kantud kulude katteks ja avaldaja taotlusel viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja 7 /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson