KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-20-7843 Tsiviilasi Mar

§ 14

sätestatud erikasutusõigusega.

§ 65

kohaselt, korteriomanditele, mis on

jõustumisel kantud kinnistusraamatusse, kohaldatakse

-s korteriomandi kohta sätestatut.

§ 14on erinormiks AÕS § 72 lg 5 suhtes.

Kasutuskorra kokkuleppe/erikasutusõiguse kokkuleppe muutmiseks peavad esinema äärmiselt kaalukad põhjused. Erikasutusõiguse kokkuleppe muutmiseks vajalike tahteavalduste asendamise nõude saab

§ 13lg 2 ja § 9 lg 2 alusel kohus rahuldada üksnes siis, kui

§ 13

lg 2 ja § 9 lg 2 p 2 kohaselt kohtus rahuldada siis, kui muudatusega ei kahjustata ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Maakohtu hinnangul kahjustaks praegusel juhul kasutuskorra kokkuleppe muutmine ja A. Rudissaarelt terrassi ja õueala osa erikasutusõiguse äravõtmine ning õueala osa kõigi korteriühistu liikmete ühiskasutusse andmine oluliselt A. Rudissaare õigustatud huve. Nii ulatusliku muudatuse tegemiseks ilma A. Rudissaare nõusolekuta peaks esinema sedavõrd oluline huvi teiste korteriomanike poolt, et olemasoleva olukorra säilitamine oleks vastuolus hea usu põhimõttega.

§ 9

lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud olukorra esinemist eeldatakse, kui vastavasisulise korteriomanike üldkoosoleku otsuse poolt on antud üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest. Protokollist nähtub, et otsuse poolt andsid oma hääle täpselt pooled korteriomanikud (7 korteriomanikku 14st), vastu oli üks ja hääletusel ei osalenud kuus korteriomanikku. Seega praegusel juhul ei saa eeldada, et olemasoleva olukorra säilitamine oleks vastuolus hea usu 3 põhimõttega. Avaldajal tuleks tõendada, et olemasoleva olukorra säilitamine oleks kõiki asjaolusid arvestades vastuolus hea usu põhimõttega. Avaldaja ei ole tõendanud, et asjas esineks niivõrd kaalukad ja erakordsed asjaolud, mis annaksid aluse A. Rudissaare erikasutusõiguse lõpetamisele. Politseiasutuse väljavõtetest nähtub, et ükskord on olnud pidu (juulis 2018), mis politsei manitsuste peale lõpetati, ning juulis 2017 on toimetatud üks karjuv naine kainenema. Mitmed väljakutsed ei ole politsei hinnangul nõudnud politseipoolset sekkumist. Teiste korteriomanike selgitustest nähtub, et mitmed öörahurikkumised on olnud jaanipäeva-aegu, intsidendid toimusid varsemal ajal. Pigem oli probleemiks lärm enne aastat 2019 ning

1. aastal sõlmitud öörahu kokkulepe on palju lahendanud. Mõne esialgu avaldust toetanud korteriomaniku jaoks oli pigem probleemiks koerapidamine, kuid pärast koerapidamise lõpetamist enam probleeme pole. Seega ei ole avaldaja tõendanud, et A. Rudissaar tekitaks enda ainukasutusse antud õuealal ja terrassil sellist lärmi, mis õigustaks A. Rudissaare ja teiste korteriomanike huve kaaludes A. Rudissaare erikasutusõiguse lõpetamist. Puudutatud isikute seisukohast nähtub, et ka avaldaja ise on kasutanud A. Rudissaare suhtes ebatsensuurseid väljendeid ja käitumisakte. See viitab poolte vahel vastastikkustele konfliktsetele suhetele. Üksnes konfliktsed isiklikud suhted avaldaja ja A. Rudissaare vahel ei saa olla aluseks A. Rudissaarelt terrassi ja õueala osa erikasutusõiguse äravõtmiseks. See, et A. Rudissaare külaline on väidetavalt löönud avaldaja last, ei ole kohtu hinnangul piisavalt seotud A. Rudissaarel erikasutusõiguse olemasoluga. Sarnane intsident oleks võinud aset leida ka ilma erikasutusõiguseta, nt A. Rudissaare korterist väljuva külalisega. Tegemist on situatsiooniga, millele antakse õiguslik hinnang kriminaalmenetluses. MÄÄRUSKAEBUS
2. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja avaldus rahuldada ning jätta menetluskulud A. Rudissaare kanda. Avaldaja palub korraldada ringkonnakohtus istungi. Maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse ja materiaalõiguse norme. Kohtu seisukohad on nõuetekohaselt põhistamata, kohus on olnud erapoolik eelistades algusest peale ühte menetlusosalist teisele, kohus on jätnud materiaalõiguse normi kohaldamata ning lisaks tulnuks tsiviilasjas esitatud tõendite pinnalt teha maakohtu lahendile vastupidine lahend. Astrit Rudissaar ei ole tõendanud, et ta peaks muutma oma elukorraldust või et erikasutusõiguse lõpetamine vähendaks tema korteriomandi väärtust. Avaldaja sooviks on erikasutusse antud maa-ala avada kõigile korteriomanikele. Sellel aastal on pidutsemine vähenenud, kuid selle põhjuseks võib olla kohtuvaidlus ja koroonaviirus.
3. Tagne Ratassepp vaidles määruskaebusele vastu ja leidis, et maakohtu määrus tuleks jätta muutmata. Kohus oli erapooletu ja selgitas kõiki neid punkte, mida on avaldaja ka nüüd välja toonud. Tagne Ratassepp märkis, et avaldaja on teda rünnanud. Asi tuleks lahendada kirjalikus menetluses, kuna avaldajaga ei ole võimalik tulemuslikult suhelda.
4. Jana Kuremägi ei pidanud määruskaebust põhjendatuks, samuti vaidles J. Kuremägi vastu taotlusele korraldada ringkonnakohtus istung.
5. Astrit Rudissaar vaidles määruskaebusele vastu. Maakohus on avaldust lahendanud äärmiselt põhjalikult ja avaldaja huve silmas pidades. Kohus on pidanud asjas kaks istungit (16.09.2020 ja 14.10.2020), kusjuures esimesel istungil jagas kohtunik avaldajale ja tema lepingulisele esindajale põhjalikke selgitusi ja juhiseid, mida tuleks avaldajal oma nõuete osas veel täpsustada, ning samuti seda, milliste asjaolude kohta peaks 4 avaldaja veel tõendeid esitama. Avaldaja 30.09.2020 taotluse alusel pikendas kohus täiendavata tõendite ja avalduse täpsustuse esitamise tähtaega. Sellele vaatamata selgus teisel istungil, et avaldaja ei ole kohtu selgitusi ega juhiseid arvesse võtnud - avaldaja ei esitanud mingeid täiendavaid tõendeid ega täiendanud ka oma nõuet.
6. Hillar Liiv ja Maris Liiv ei võtnud seisukohta.
7. Riin Kodasmaa ja Raigo Kodasmaa märkisid, et nad soovivad jääda erapooletuks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Menetluskulud jätab ringkonnakohus avaldaja kanda.
9. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja ei korda neid TsMS § 654 lõike 6 alusel. Maakohus tuvastas õigesti, et täidetud ei ole

§ 9lg-s 2 sätestatud eriomandi kokkuleppe muutmise eeldused.

Vastusena määruskaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus järgmist. 16. Ebaõiged ja paljasõnalised on avaldaja väited maakohtu erapoolikusest asja lahendamisel. Ringkonnakohus selgitab, et avaldaja nõue ei olnud erikasutuskorra kindlaksmääramine, vaid juba kokkulepitud erikasutuskorra muutmine.

§ 9

lg 1 kohaselt võib asjassepuutuvate korteriomanike omavahelisel kokkuleppel muuta olemasolevate eriomandite ulatust, samuti luua uue korteriomandi. Eriomandi ulatuse muutmisele kohaldatakse asjaõigusseaduses kinnisasjade ühendamise ja jagamise kohta sätestatut käesolevas seaduses sätestatud erisustega. Selleks, et muuta

§ 9

lõike 2 alusel juba kokkulepitud erikasutuskorra (või ka eriomandi) ulatust õiguse omaja nõusolekuta, peavad esinema erandlikud ja äärmiselt kaalukad asjaolud. Korteriomanik võib piiratud asjaõiguse omajalt nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muudatuse tegemiseks vajalike tahteavalduste andmist, kui piiratud asjaõiguse omaja õigustatud huve ei kahjustata muudatusega ülemääraselt (

§ 9lg 5).

Korteriomand koos selle juurde kuuluva eriomandi ja erikasutuskorraga moodustavad ühtse püsiva asjaõiguste kogumine, mis on korteriomandi tsiviilkäibe aluseks.

§ 9

lõikes 2 nõude kergekäeline rahuldamine rikuks põhiseadusevastaselt isiku õiguskindlust ja omandiõigust, kellele kuulub lepingu alusel eriomand või erikasutusõigus. Asjaolu, et puudutatud isikule kuulub erikasutusõigus terrassi ja maa-ala üle, ei ole iseenesest hea usu põhimõtte vastane. Hea usu põhimõtte vastaseks ei muuda seda ka see, kui puudutatud isik võõrustab seal külalisi ning isegi mitte see, et seal on vahel müra tekitatud. Maakohus hindas asjas kogutud tõendeid ning tuvastas, et puudutatud isiku A. Rudissaare tegevus ja käitumine ei anna alust erikasutuskorra muutmiseks või lõpetamiseks. Teised korteriomanikud (puudutatud isikud) kinnitasid, et probleeme tekitas erikasutusõiguse alusel kasutataval maa-alal koera mittekohane pidamine, mis lõppes 2019 ning lärmakad koosviibimised, kuid ka neid ei ole viimasel ajal olnud. Asja materjalides nähtub, et eelkõige on konflikt avaldaja ja A. Rudissaare vahel. Avaldaja poolt esile toodud intsidendid ei ole niivõrd seotud erikasutusõiguse kui isikute vahelise kommunikatsiooniga. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et kuna erikasutusõiguse alusel kasutatav maa-ala asub avaldaja akende all, siis häirib teda A. Rudissaare poolt maa-ala ja terrassi kasutamisega kaasnev müra kõige enam. Samas on praegusel juhul erikasutuskorra muutmine ebaproportsionaalne õiguskaitsevahend. 5 17. TsMS § 171 lõike 1 alusel tuleb jätta menetluskulud ringkonnakohtus avaldaja kanda, kuna määruskaebus jäeti rahuldamata. A. Rudissaar esitas vastuses taotluse menetluskulude väljamõistmiseks avaldajalt, kuid ei esitanud menetluskulude nimekirja, mistõttu annab ringkonnakohus selleks tähtaja ning määrab vajaduse korral TsMS § 177 lõike 1 punkti 2 alusel menetluskulud kindlaks määrusega pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist. /digitaalselt allkirjastatud/ 6