← Eesti

2-18-17980/94

Obsah (9)§ 162§ 293§ 392§ 376§ 238§ 652§ 445§ 163§ 178

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv (eesistuja), Margo Klaar, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 25. september 2020, Tallinn Tsiviilasja number

§ 162lg 1 alusel jäid menetluskulud hageja kanda.

Apellatsioonkaebus 7. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. 5

(12)Maakohus on vääralt kohaldanud VÕS § 1046 ja § 1047 ning oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohtu on teinud üllatusliku otsuse. Kuigi kohus nendib hageja tsiviilõiguste rikkumist (petis kui ebakohane väärtushinnang), on kohtulahend tehtud hageja kahjuks ja ebaõiglaselt jäetud menetluskulud hageja kanda. Apellant ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja pole avaldanud kaudseid faktiväiteid nagu oleks hageja toime pannud kelmuse või muu varavastase süüteo, et hageja on retsidivistist kurjategija. Maakohus jättis hageja võimaluseta saavutada õiglane tulemus. Kuna kohus ei rahuldanud hageja menetlusabi taotlust, oli hageja sunnitud tegema valikuid nõuete osas. Kohus ei reageerinud sellele, et hageja ei jäänud mittevaralise kahju hüvitamise nõude juurde. Hageja ei teadnud, et menetlusse võetud kujul ei kuulunud rahuldamisele hagiavaldus, milles hageja taotles kaudsete faktiväidete ümberlükkamist. Apellandi arvates ei täitnud kohus selgitamiskohustust piisavalt selgelt. Ebaõigete andmete avaldamise ümberlükkamist saab nõuda ka juhul, kui avaldatu polnud küll faktiväide, kuid ebakohase väärtushinnangu põhistamisel kasutati või hinnangust järeldus kaudseid faktiväiteid. Seejuures saab ka sellisel juhul nõuda, et ümber lükataks faktiväide, millega põhistati ebakohast hinnangut ja mitte hinnangut ennast. Kui kohus oleks viidanud enne 21.02.2019 hagiavalduse menetlusse võtmist, et kaudsete faktiväidete ümberlükkamist nõuda ei saa, siis oleks hageja jäänud ebakohase väärtushinnangu tuvastamise ja mittevaralise kahju hüvitise nõuete juurde. Maakohtu käitumine menetluse kestel oli eksitav. Kohus oleks pidanud juba eelmenetluses aru saama, et hageja esitatud nõue ei vasta tema tegelikele huvidele ja eesmärkidele, ning kohus oleks pidanud hagejale selgitama vajadust oma nõuet täpsustada. Tõendite vastuvõtmise määrus oli tehtud alles kohtuistungil 03.03.2020, st eelmenetluse lõpus, mis tekitas samuti ebaselgust. Apellant viitab kaebuses Riigikohtu erinevatele lahenditele, mida palub ringkonnakohtul arvesse võtta asja lahendamisel. Kohus on rikkunud selgitamiskohustust ega ole viidanud sellele, et vajalik võib olla täiendava tõendi (nt eksperdiarvamuse) kogumine selle kohta, et tegemist on kaudse faktiväitega. Isiku õigust olla üldsuse ees kujutatud tõeselt saab rikkuda ka sel teel, et avalduses ei viidata faktidele, kuid jäetakse mulje, et faktid on olemas (avaldajale teada) (3-2-1-161-05, p 12). Taoline oli olukord praeguses asjas, kuna kostja jättis mulje, et talle on teada faktid hageja kohta, mille osas ta peab üldsust hoiatama. Apellant viitab Riigikohtu praktikale (RKTKo nr 3-2-1-161-05 p 16), mille kohaselt au teotava faktiväite ja au teotava väärtushinnangu avaldamise õigusvastasuse tunnused on erinevad. Au teotava faktiväite õigusvastasus tuleneb eelkõige avaldatud faktiväite tõele mittevastavusest ning avaldaja hoolikusest faktide kontrollimisel (vt VÕS § 1047 lg-d 2 ja 3), au teotava väärtushinnangu õigusvastasus aga selle ebakohasusest, avaldamise asjaoludest ning erihuvide kaalumisest (VÕS § 1046 lg-d 1 ja 2). Seega on tõendatavate asjaolude ring nendel kahel juhul erinev. Maakohus on hinnanud kostja avalduse alust üksnes faktikontrolli alusel ega ole maininud erihuvide kaalumist. 6
(12)Ebaõige faktiväite avaldamine võib VÕS § 1045 lg 1 p 4, VÕS § 1046 ja VÕS § 1047 lg-te 1 ja 3 järgi olla õigusvastane ka siis, kui see ei ole isiku au teotav (mainet kahjustav) (3-2-1-16105, p 16). Avaldus, et hageja ei ole seotud aktsiooniga „Langetame Kütuseaktsiisi“, on hageja mainet kahjustav. See jätab temast mulje nagu ebaausast inimesest. Lisaks ei vastanud kostja avaldus tõele, kuna hageja oli kõnealuse aktsiooniga seotud. Oma seotuse kohta aktsiooniga esitas hageja tõendid (hagi lisad 23-26). Lisadest nähtus, et „Langetame Kütuseaktsiisi“ aktsiooni leheküljele oli kirjutatud administraatori poolt postitus, mille sisus oli annetuste laekumiseks märgitud MTÜ Odav Kütus (praeguseks MTÜ Teehead), mille juhatuse liige on apellant XX olnud algusest peale. On selge, et sellist postitust ja sellist sisu ei saanud „Langetame Kütuseaktsiisi“ leheküljele kirjutada keegi kolmas isik, samuti on selge, et keegi ei hakkaks oma aktsiooni lehe postitusse kellegi kolmanda isiku mittetulundusühingu andmeid kirjutama aktsiooni toetuseks mõeldud annetuste kogumiseks. Hagi lisa nr 26 on kuvatõmmis petitsioon.ee internetileheküljelt, kuhu oli registreeritud „Langetame Kütuseaktsiisi“ aktsiooni allkirjade kogumise aktsioon, millega koguti kokku 4300 allkirja. Kuvatõmmisest on näha, et antud allkirjade kogumise aktsiooni on koostanud ja selle autoriks on XX (allkirjade kogumiseaktsiooni autori nimi on kirjutatud aktsiooni alla); aktsiooni autor on kirjutanud postituse, kus ta palub aktsiooni toetajatel kanda annetusi MTÜ Odav Kütus arveldusarvele, mille juhatuse liikmeks on apellant XX olnud ühingu loomisest alates. Apellant esitab uute tõenditena FB lehekülje „Langetame Kütuseaktsiisi“ kuvatõmmised administraatori seadetest ja avalehelt. Tõenditest tuleneb, et antud FB lehekülje administraatoriks on hageja, leheküljel on ära toodud hageja telefoni number, mille kaudu saab kontakti võtta vaidlusaluse lehekülje algatajaga ja selleks telefoninumbriks on 58 316 876, mida kasutab hageja. Ebaõige on maakohtu järeldus, et väide „Ja ta ei ole kuidagi seotud nende inimestega, kes päriselt südant valutavad meie maksudega seoses. Ega oma absoluutselt mingit seost ka nimetatud aktsioonidega!“ on faktiväide, mis ei kahjusta hageja head nime ja mainet. Maakohus leidis vääralt, et „inimene on petis” on väärtushinnang ja mitte faktiväide. Tavaline inimene peab petist isikuks, kes on petmise pärast süüdi mõistetud ja karistatud. Postituse mõte oli hoiatada inimesi petis XX eest, kes on varem korduvalt inimesi petnud, tegutseb jälle ja petab kindlasti uuesti kedagi. Kolmekordse hüüumärgiga rõhutati apellandi retsidiivsust ja anti topelt ohumärk ja hoiatus. Apellant taotleb kolmandate isikute süüteoteadete ja politsei kriminaalmenetluse alustamise teatise asja juurde võtmist. Tõenditega soovib hageja tõendada mõistliku isiku arusaama kellegi petiseks nimetamisest. Apellandi arvates tulnuks maakohtul postituse sisust ja mõttest arusaamiseks hinnata kostja poolt esitatud väiteid tervikuna. Apellant analüüsib apellatsioonkaebuses postitust nimetatud viisil. Postitust tuleb käsitleda tervikuna koos nii tema tekstilise sisu kui ka sellele lisatud fotoga. Vastustaja postituse sisuks on aktsiooni „Langetame Kütuseaktsiisi“ autori halvustamine, kes väidetavalt on petis, ei oma seost inimestega, kes valutavad südant maksude pärast ja pole seotud aktsiooniga „Langetame Kütuseaktsiisi“. Postitusega luuakse lugejas 7
(12)kuvand apellandist kui isikust kelle jaoks ei tähenda kehtiv õigus ja teiste isikute huvid midagi. Seega on vastustaja loodud ja avaldatud postitus tervikuna apellandi au ja väärikust halvustavas kontekstis. Apellant ei nõustu sellega, et hageja märgitud kaudsed faktiväited kostja postitusest mõistlikult ei järeldu. Apellant palub ringkonnakohtul vajadusel küsida eksperdi arvamust

§ 293jj kohaselt.

Vastus apellatsioonkaebusele

  1. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse ilma asja maakohtule uueks arutamiseks saatmata.
  3. Maakohus on tuvastanud järgmised olulised asjaolud, mille üle puudub vaidlus ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel: - kostja jagas 21.10.2018 suhtlusvõrgustikus FB lehe „Langetame Kütuseaktsiisi“ postitust oma isiklikul lehel ja lisas oma tekstina juurde: „Petis XX tegutseb jälle!!! Ärge jumala eest keegi talle mingit raha üle kandke. Ja ta ei ole kuidagi seotud nende inimestega, kes päriselt südant valutavad meie maksudega seoses. Ega oma absoluutselt mingit seost ka nimetatud aktsioonidega!“; - kostja postitusele oli lisatud postitus pildiga FB lehelt „Langetame Kütuseaktsiisi“; - vaidlusalune kostja avaldatud postitus on avalik ning seda jagati suhtlusvõrgustikus FB edasi. I
  4. Esmalt lahendab ringkonnakohus vastustaja 07.09.2020 vastuväite kohtu tegevusele. 10.
  5. Ringkonnakohus mõistab kostja etteheidet viisil, et ringkonnakohus on 27.08.2020 kirjas nõude täpsustamise asemel pakkunud hagejale võimaluse hagi muuta, milleks kostja luba ei anna. Kui ringkonnakohus seda lubab, on tegemist poolte võrdse kohtlemise õiguse rikkumisega. 10.
  6. Kolleegium vastuväitega kohtu tegevusele ei nõustu. Kuigi hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust, tuleb siiski olukorras, kus poole nõuded on ebaselged või mitmetimõistetavad, kohtul pooli küsitleda ja nõudeid täpsustada (

§ 392lg 1 p 1 ja lg 3).

Kohtu esimene ülesanne seoses selgitamiskohustusega on teha kindlaks, mida hageja soovib hagiavaldusega saavutada. Praeguse asja materjalidest on ilmne, et hageja soovib ümberlükkamist tema kohta avaldatud andmetest nähtuva väite kohta, et ta ei ole seotud algatusega „Langetame Kütuseaktsiisi“. Kohus ei ole andnud soovitusi hagejale täiendavate nõuete esitamiseks. Iseenesest oleks andmeid ümberlükkav taotlus võinud olla ka hageja poolt taotletud vormis „XX oli 21.10.2018 seisuga suhtlusvõrgustikus Facebook veebilehe „Langetame Kütuseaktsiisi“ haldur“, kuna ka see lause kannab mõtet, et hageja on seotud vaidlusaluse aktsiooniga. Seetõttu ei saa kohtu ettepanekut nõude täpsustamiseks ja hageja poolt oma nõude täpsustamist vaadelda hagi muutmisena. Täpsustatud nõudes toodud väide on lähedasem sellele, kuidas mõistlik inimene kostja väidetut (sõna ja pildi koosmõjus) mõistab. Nagu maakohus põhjendatult leidis, oli mõistliku isiku jaoks kostja avaldatu mõistetav kui väide, et hageja ei ole seotud „Langetame kütuseaktsiisi“ aktsiooniga. 8

(12)10.3. Kolleegium ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja ei saa vajalikuks peetava ümberlükatava väite sõnastust apellatsioonimenetluses täpsustada, kui selle aluseks olev mõte ei muutu. Kostja poolt viidatud

§ 376

lg 4 p 1 ei kohaldu, kuna nimetatud normis reguleeritakse asjaolude muutmist, praegusel juhul ei muuda aga hageja hagi asjaolusid. Samuti ei ole ringkonnakohus väitnud, et hageja nõue on õiguslikult perspektiivitu või tõendamata ja hagejal tuleks oma nõuet muuta. Samal põhjusel ei ole kohaldatavad hageja poolt viidatud Riigikohtu lahendites nr 3-2-1-41-15 p 19, 3-2-1-23-16 p 13 ja 3-2-1-33-16 p 14 toodud seisukohad. II

  1. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja poolt hageja petiseks nimetamine on käsitatav väärtushinnangu andmisena, mis ei ole ümberlükatav. Maakohus on asjakohaselt põhjendanud, et isiku petiseks nimetamine ei tähenda mõistliku inimese arusaama järgi, et isik oleks tingimata süüdi mõistetud mingis kuriteos, seda enam spetsiifiliselt varavastases kuriteos. Kolleegium nõustub maakohtuga, et vaidlusalusest postitusest ei saa järeldada kaudseid faktiväiteid, et hageja on kostja andmetel kelmuse KarS § 209 tähenduses või muu varavastase süüteo toimepanija-retsidivist ja varavastaste süütegudega korduvalt ning kestvalt tegelev kurjategija. Kuivõrd hageja ei esitanud nõudeid, mida saanuks rahuldada hageja suhtes ebakohase väärtushinnangu andmisel, piisanuks sellest nimetatud osas hagi rahuldamata jätmiseks. Seetõttu puudus vajadus hinnata asjaolu, kas väärtushinnangu andmisega kahjustati hageja isiklikke õigusi õigusvastaselt. Isegi kui tõlgendada seadust ja kohtupraktikat viisil, et kohus peaks tuvastama väärtushinnangu ebakohasuse, on maakohus seda asjakohaselt teinud. III
  2. Maakohus on siiski vääralt kohaldanud VÕS § 1047 lg-s 4 sätestatut ja selgitanud oma 06.11.2019 määruses vääralt pooltele sellega seonduvat tõendamiskoormust. Maakohus leidis, et vaidlusaluse faktiväite puhul ei ole tegemist hageja au teotava väitega, mistõttu on hagejal kohustus tõendada, et avaldatud faktiväide oli ebaõige.
  3. Kostja FB lehe ekraanitõmmisega (I kd, tl 157-158) loeb ringkonnakohus tõendatuks, et vaidlusaluse postitusega jagas kostja FB lehe „Langetame Kütuseaktsiisi“ postitust ja kommenteeris seda. Nimetatud lehel teavitatakse asjaolust, et kütuseaktsiisi langetamise aktsioonid jätkuvad ja innustatakse lehe jälgijaid tegema aktsioonide läbiviimiseks (nt reklaami avaldamiseks meedias) toetusi hageja pangakontole selgitusega „kütuseaktsiisi kampaania toetus“. Samuti tuuakse lehel ära järgnev tegevuskava ja informeeritakse loomisel olevast MTÜ-st Odav Kütus, mille kaudu on kavas hakata meedias reklaamikampaaniat läbi viima.
  4. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et arvestades kostja postitust koos sinna lisatud pildiga FB lehelt „Langetame Kütuseaktsiisi“, saab väidet „Ja ta ei ole kuidagi seotud nende inimestega, kes päriselt südant valutavad meie maksudega seoses. Ega oma absoluutselt mingit seost ka nimetatud aktsioonidega!“ hinnata faktiväitena, et hageja pole seotud aktsiooniga „Langetame Kütuseaktsiisi“. Maakohus on õigesti hinnanud faktiväidet mõistliku isiku seisukohalt. Kostja on vastuses apellatsioonkaebusele väitnud, et postitus on vaidlusaluses osas abstraktne hinnang. Asja lahendamisel ei oma tähendust, mida kostja subjektiivselt postitusega silmas pidas. Seetõttu ei oma tähendust ka kostja 07.09.2020 menetlusdokumendis esitatud väited, kuidas tema oma postitust mõistis. Samal põhjusel ei oma asja lahendamisel tähendust kostja poolt esitatud asjaolud postituse tegemise ajal Eestis läbi viidud teiste maksude alandamise aktsioonide olemasolu kohta ja vastavad tõendid (QQ seletus, väljaandes Uued 9

(12)Uudised 13.11.2018 ilmunud artikkel, Delfis ilmunud fotoreportaaž). Neid asjaolusid ei ole vaja tõendada. Seetõttu ringkonnakohus neid asja juurde ei võta (

§ 238lg 1p 1).

  1. Mõistliku isiku seisukohalt võib vaidlusalusele postitusele anda kaks erinevat tõlgendust. Seda võib tõlgendada viisil, et hageja on n.ö kaaperdanud kellegi poolt algatatud kütuseaktsiisi langetamise aktsiooni ja kasutab seda aktsiooni enda huvides ära. Postitust võib aga mõista ka nii, et hageja on algatanud selle aktsiooni, kuid tegelikult ei huvita teda kütuseaktsiisi langetamine, vaid ta kogub raha mingiks muuks otstarbeks, st valetab inimestele raha kogumise eesmärkide kohta. Kellegi suhtes väärtushinnangu „petis“ kasutamine on objektiivselt isiku au teotav. Nagu ringkonnakohus eelnevalt leidis, ei oma asja lahendamisel sisulist tähendust, kas tegemist on ebakohase väärtushinnanguga. Kuigi väide, et hageja ei ole seotud aktsiooniga, on hinnanguliselt neutraalne, põhjendab kostja sellega hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut (hageja on petis). Sellisel juhul on faktiväite õigsuse tõendamiskoormus kohtupraktika kohaselt siiski kostjal kui avaldajal ja maakohus on tõendamiskoormust ebaõigesti selgitanud (vt nt RKTKo 3-2-1-161-05, p 13). Ringkonnakohus on vastava minetuse kõrvaldanud ja kostjale tõendamiskoormust selgitanud.
  2. Kostja ei ole tõendanud, et hageja ei ole seotud FB lehega „Langetame Kütuseaktsiisi“. Kostja menetluses avaldatud väidetest saab järeldada, et kostja ei kahelnud nimetatud asjaolus ja pidaski hagejat seotuks vaidlusaluse FB lehega, kuid soovis oma postitusega väljendada hoopis midagi muud.
  3. Isegi kui maakohtu seisukoht tõendamiskoormuse osas oleks õige, on maakohus jätnud tähelepanuta hageja maakohtu menetluses esitatud väited ja tõendid oma seotuse kohta vaidlusaluse aktsiooniga. 17.
  4. Hageja ei ole oma väiteid esitades neid tõenditega seostanud. Maakohus oleks saanud hageja tähelepanu nimetatule juhtida. Tõendamiskoormuse selgitamisest pole abi, kui isik on tõendid esitanud, aga ei viita sellele, millist hagi asjaolu ta tõendiga tõendada soovib ja kohus ei uuri tõendeid istungil ega küsi, mida pool tõenditega tõendada soovib. 17.
  5. Hageja seotus aktsiooniga on tõendatud hageja esitatud FB lehe „Langetame Kütuseaktsiisi“ ekraanitõmmistega (I kd, tl 141-143), millelt nähtub üleskutse all olev nimi „X“ ja kirje „XX2 /ümbriku märk/ Võtke petitsiooni autoriga ühendust.“ Samuti ekraanitõmmistega (I kd, tl 157-158), millelt nähtub raha kogumine hageja kontole selgitusega „kütuseaktsiisi kampaania toetus.“ 17.
  6. Ringkonnakohus ei võta vastu apellandi poolt ringkonnakohtus esmakordselt esitatud tõendeid enda seotuse kohta vaidlusaluse kodulehega, s.o kuvatõmmiseid FB lehelt, mida maakohtus ei esitatud (apellatsiooni lisad 16-18, tl 125-128) (

§ 652lg 4).

18. Vastuseks apellandi väitele, et Riigikohtu praktika kohaselt saab isiku õigust olla üldsuse ees kujutatud tõeselt rikkuda ka sel teel, et avalduses ei viidata faktidele, kuid jäetakse mulje, et faktid on olemas (avaldajale teada), märgib kolleegium järgmist. Apellant on jätnud tähelepanuta, et sama Riigikohtu lahendi kohaselt ei ole sellisel juhul VÕS § 1047 lg-s 4 sätestatu rakendatav, sest faktiväiteid ei ole avaldatud. Väärtushinnangu põhjendatus ei tähenda seejuures mitte millegi tõesuse kindlakstegemist, vaid eelkõige seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse ees halvustada. Väärtushinnangu põhjendamatus võib olla tingitud ka üksnes ebakohasest väljendusviisist. Väärtushinnangu õigusvastase avaldamise korral võib kannatanu nõuda kahju hüvitamise nõudega koos või sõltumata kahju hüvitamise nõude esitamisest VÕS § 1055 lg 1 alusel rikkujalt õigusvastase 10

(12)käitumise lõpetamist, kui õigusrikkumine on jätkuv, või sellega ähvardamisest hoidumist, kui on alust karta õigusrikkumise kordumist (RKTKo nr 3-2-1-161-05, p 12). Selliseid nõudeid ei ole hageja esitanud.
  1. Kostja on toonud esile asjaolud, miks tema postituses hagetava väärtushinnangu ja faktiväidete avaldamine ei olnud õigusvastane (varasemalt olid teada hageja sarnased teod, soovis teisi hoiatada, andmete õigsust polnud võimalik kiiresti kontrollida). Nimetatu ei oma vaidluse lahendamisel tähendust. Asjaolu, kas andmete avaldaja teadis andmete avaldamise ebaõigsusest, omaks tähendust, kui hageja oleks esitanud kahju hüvitamise nõude. Samal põhjusel, et asjas ei tulnud hinnata avaldamise õigusvastasust, ei pidanud maakohus läbi viima õigusvastasuse tunnuste hindamisel erihuvide kaalumist apellandi poolt märgitud Riigikohtu praktika kohaselt (RKTKo nr 3-2-1-161-05 p 16). IV
  2. Maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme, jättes selgitamata hagejale, et tema hagi võib teatud osas jääda rahuldamata vale õiguskaitsevahendi tõttu. Kohtul puudus sellises ulatuses selgitamiskohustus. Nagu apellant ise märgib, pidas maakohus hagi vähemalt osaliselt perspektiivikaks ja selgitas pooltele ka tõendamiskoormust.
  3. Maakohtu otsus ei ole üllatuslik, sest maakohus on pooltele 06.11.2019 määruses andnud esialgse õigusliku hinnangu faktiväidete olemasolu ja nende au teotava iseloomu kohta. Maakohus ei ole rikkunud menetlusõigust sellega, et pole teinud hagejale ettepanekut ekspertiisi tegemiseks. Asjaolu, kas ebaõigete faktiväidetega põhjendatakse hageja mainet kahjustavad väärtushinnangut, tuleb samuti hinnata mõistliku inimese seisukohalt ja ekspertarvamuse küsimiseks puudub praeguse vaidluse kontekstis vajadus. Nimetatud põhjusel puudub vajadus kaaluda keeleekspertiisi läbiviimise vajalikkust ka apellatsioonimenetluses ja vastav apellandi taotlus jääb rahuldamata (

§ 238lg 1 p 1).

22. Samal põhjusel ei võta ringkonnakohus asja juurde apellandi esitatud kolmandate isikute süüteoteateid ja politsei kriminaalmenetluse alustamise teatist. Maakohtu pädevusse kuulus mõistliku isiku arusaama hindamine kellegi petiseks nimetamise korral. Selle asjaolu tõendamiseks vajadus puudub (

§ 238lg 1 p 1).

  1. Kuna mõlema poole tõendid, mille ringkonnakohus jätab asja juurde võtmata, esitati elektrooniliselt, siis nende füüsilist tagastamist ei toimu.
  2. Hageja esitatud nõuetest kuulub rahuldamisele faktiväite, mille kohaselt ei ole hageja seotud FB lehe „Langetame Kütuseaktsiisi“, ümberlükkamiseks kohustamise nõue.
  3. Järgnevalt analüüsib ringkonnakohus hageja taotlust kohustada kostjat mitte kustutama andmete ümberlükkamise teadaannet ning kui see saab kustutatud, postitama selle uuesti ühe tööpäeva jooksul. Maakohus käsitas nimetatud taotlust põhjendatult kui kohtuotsuse täimise korra ja viisi kindlaksmääramise küsimust (

§ 445lg 1).

27. Kostja on leidnud, et andmeid ümberlükkava teate igavene säilitamine kostja FB lehel oleks ebaproportsionaalne ja selline kohustus ei tulene ka seadusest. Kolleegium nõustub osaliselt nimetatud väitega. Ebaõigete andmete ümberlükkamist saab nõuda üldjuhul samal viisil ja samas kohas, kuidas ja kus ebaõigeid andmeid avaldati. Pole välistatud, et kostja soovib vaidlusaluse postituse oma FB konto lehelt kustutada. Andmete avaldamise kestuse osas peab kolleegium seetõttu mõistlikuks määrata, et ümberlükkav teade tuleb kostjal säilitada oma FB konto lehel kuni ümberlükatava postituse avaldamise lõpetamiseni, aga mitte vähem kui ühe 11

(12)kuu jooksul teate avaldamisest oma Facebook’i lehel. Nimetatu tagab mõlema poole huvide arvestamise. V 28. Ringkonnakohus rahuldab hagi osaliselt. Arvestades käesolevas vaidluses põhimõtteliselt kahe väite üle toimunud vaidlust (kostja nimetamine petiseks ja kostja mitteseotuse väitmine aktsiooniga) ja hagi ning apellatsioonkaebuse osalist rahuldamist, on põhjendatud jätta poolte menetluskulud mõlemas kohtuastmes nende endi kanda (

§ 163lg 1).

Seoses sellega ei määra ringkonnakohus kindlaks poolte menetluskulusid maa- ega apellatsioonikohtus. 29.

§ 178

lg 1 esimese lause järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.