3-21-687/2

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-687 Määruse kuupäev 1.aprill 2021 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi S. P taotlus riigi õigusabi saamiseks RESOLUTSIOON Jätta S. P taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtusse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Asjaolud ja menetluse käik 1.S. P esitas Viru Maakohtule taotluse riigipoolse õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt vajab avaldaja riigi õigusabi halduskohtumenetluses. Taotleja soovib esitada kaebuse Viru Vangla vastu, et annulleerida vangla korrapidaja ettekanne ja direktori käskkiri, mis keelab külmkapi kasutamise. Lisaks märgib taotleja, et saab käia duši all 1 kord nädalas.

1. Viru Maakohtu 10.03.2021 määrusega keelduti taotluse menetlemisest ja saadeti taotlus kohtualluvusel lahendamiseks Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja (Kooli 2A, Jõhvi), e-post menetlusdokumentide saatmiseks trthkjohvi.menetlus@kohus.ee).
2. S. P taotlus riigipoolse õigusabi saamiseks saabus Tartu Halduskohtule
3. aprillil
4. Taotluse sisust võib järeldada, et taotleja ei ole rahul vangla tegevusega ning soovib vaidlustada korrapidaja ettekande ja direktori käskkirja. Kohtu põhjendused
5. Taotletavaks riigi õigusabi liigiks on vastavalt isiku esindamine halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5). Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg 1, 2 ja 31 kohaselt on taotluse lahendamine mõlemal juhul halduskohtu pädevuses ja allub Tartu Halduskohtule.
6. Taotluse lahendamine ei sõltu sellest, kas taotleja soovib riigi õigusabi kohtueelses menetluses ja/või kohtusse pöördumiseks. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. 3-21-687 6.Taotleja on Viru Vangla kinnipeetav. Taotleja majanduslik seisund ei ole ainuke riigi õigusabi saamise tingimus.
7. Kohus jätab taotluse rahuldamata RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel, kuna taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kohtu hinnangul on kaebaja ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja on iseseivalt läbinud kohtueelse menetluse ja korduvalt esitanud kaebusi/määruskaebusi kohtumenetluses. Tulenevalt uurimisprintsiibist on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Seega ei ole halduskohtumenetluses esmatähtis, et kaebajal oleksid õigusalased teadmised. Uurimispõhimõttest tulenevalt selgitab halduskohus enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ning võimaliku kohtupraktika. Halduskohtumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest tulenevalt on kohtul kohustus tõde igakülgselt välja selgitada ja menetlusele ei ole omane võistlevus, nagu see on tsiviil- või kriminaalkohtumenetluses. Kohus peab enda initsiatiivil välja selgitama nii menetlusosalise jaoks soodsad kui ka teda koormavad faktilised asjaolud, samuti avalikku huvi puudutavad asjaolud (HKMS Kommenteeritud väljaanne, Koost K. Merusk, I. Pilving, lk 28). 8.Kuigi riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks on taotleja maksejõuetus, on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kui kohus teeb taotluse põhjal kindlaks RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud aluse, ei pea kohus enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt sama seaduse §-le 6 lg
8. Kuna kohus leiab, et esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 1 tulenev kohane alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis antud juhul puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus taotleja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. Halduskohtu menetlusabi keeldumise määruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja või riigi õigusabi seaduse § 15 lõikes 8 sätestatud juhul advokatuur esitada määruskaebuse (HKMS § 119 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ 2