Obsah (9)

§ 251§ 2§ 104§ 110§ 116§ 111§ 249§ 108§ 118

3-21-563 TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-21-563 Määruse kuupäev 1. aprill 2021 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi D. L esialgse õiguskaitse taotlus. Resolutsioon 1. Rahuld

) § 2 lg 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Taotleja taotles kohtult esialgse õiguskaitse korral täiendavalt ühe helistamisvõimaluse andmist, aga samuti Viru Vangla käskkirjade nr 1-1/67 ja 1-1/16, 1-1/28 punkti 1.5. osas. Sellest tulenevalt tõlgendab kohus esialgse õiguskaitse taotlust kui taotlust Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks veel ühe telefonikõne lubamiseks ja Viru Vangla käskkirjade nr 1-1/67 ja 1-1/16, 1-1/28 helistamise piirangute kehtestamise osas kehtivuse peatamiseks vaidemenetluse ajaks vastavalt

§ 251lg 1 p-dele 1 ja 3.

1. Esmalt vaatab kohus läbi taotleja menetlusabi taotluse (I), seejärel hindab esialgse õiguskaitse taotluse lubatavust (I) ja viimasena otsustab selle põhjendatavuse üle (III). I
2. Halduskohus lähtub kaebaja tegelikust tahtest ning vaatab D. L i esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt läbi vastavalt

§ 2lg-tele 3 ja 4.

8.

§ 104

lg 1 sätestab riigilõivu tasumise kohustuse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 järgi on selle riigilõivu suuruseks 15 eurot.

§ 110

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse riigilõivu tasumise kohustusest.

§ 116

lg 1 kolmas lause sätestab, kui kohus rahuldab menetlusabi taotluse täielikult, välja arvatud käesoleva seadustiku § 110 lõike 1 punktis 3 sätestatud juhul, ei pea kohus määrust põhjendama. Kohus tuvastas, et arvestataval perioodil (14.11.2020-13.03.2021) ei saanud taotleja sellist sissetulekut, mis peale vajalikke mahaarvamisi, võimaldaks tal tasuda riigilõivu summas 15 eurot esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest. Sellest tulenevalt rahuldab kohus taotleja menetlusabi taotluse ja vabastab ta

§ 111

lg 1 alusel 15-eurose riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. II 9.

§ 249

lg-d 1 ja 2 sätestavad, et esialgse õiguskaitse taotluse on võimalik esitada kohtule nii vaidemenetluse ajal, koos kaebusega või peale kaebuse esitamist. Kohus tuvastas, et taotleja on esitanud Viru Vanglale 4.02.2021 vaide nõudega suurendada telefonikõnede arvu nädalas vähemalt kolmeni. Kohus märgib, et vangla poolt kohtule esitatud andmetel ei ole 14.03.2021 seisuga vaidemenetlus veel lõppenud. Taotlus on minimaalselt põhistatud. Vaide ja taotluse esemed ning eesmärgid on sarnased. Taotluses esitatud nõuded on asjakohased

§ 251lg-s 1 sätestatud tähenduses.

Kohus vabastas taotlejat riigilõivu tasumise kohustusest. Seega taotlus on lubatav. III 10.

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste kaitsmiseks, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg 3 esimene lause sätestab, et kohus arvestab esialgse õiguskaitse 2 3-21-563 määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Kohus selgitab, et eelnevalt nimetatud normide koosmõjust tulenevad tingimused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kõigepealt peab esialgse õiguskaitse taotlejal olema esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Vajaduse olemasolu korral hindab kohus kaebuse eduväljavaateid ning lõpuks kaalub vastanduvaid huvisid. Juhul, kui üks eelpoolnimetatud esialgse õiguskaitse rahuldamise eeldusest on täitmata, ei analüüsi kohus järgmisi eeldusi ja taotlus jääb rahuldamata.

1. Kohus on seisukohal, et taotlejal puudub esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Kohus märgib, et esialgse õiguskaitse taotlusest tulenevalt soovib kaebaja vähemalt kolm telefonikõnet nädalas. Esmalt selgitab kohus, et taotleja poolt vaidemenetluses vaidlustatud käskkirjad sätestavad minimaalse telefonikõnede arvu nädalas ja selle maksimaalse kestvuse, kuid ei keela vanglaametnikel lubada või kaaluda suurema arvu telefonikõnede võimaldamist nädalas. Nimelt kuupäevaliselt kõige viimase Viru Vangla direktori 1.03.2021 käskkirja nr 1-1/27 punkti 1.7 kohaselt võimaldatakse helistamist vähemalt kaks korda nädalas (dtl 42). Ilmselgelt sai taotleja valesti Viru Vangla käskkirjadest aru, kui hakkas arvama, et käskkirjade järgi saab ta helistada maksimaalselt kaks korda nädalas. Viru Vangla poolt esitatud andmetest nähtub, et esialgse õiguskaitse taotluse esitamise seisuga lubatakse taotlejal helistada nädalas rohkem kui kaks korda ja kõnede kestvus ületab 60 minutit nädalas (dtl 22-23). Seega saab taotleja palju rohkem võimalusi helistada sugulastele ja lähedastele, kui kehtiv Viru Vangla direktori 1.03.2021 käskkirja nr 1-1/27 punkt 1.7 ette näeb. Kohtu arvates on see täiesti piisav, et taotleja saaks rahuldada enda helistamisvajadusi. Taotlejale rohkemate telefonikõnede arvu lubamine ei oleks kohtu hinnangul teiste kinnipeetavate helistamisvajadustega arvestades proportsionaalne. Sellest tulenevalt ning võttes arvesse, et kaebajal lubatakse helistada rohkem kui kaks korda nädalas ja kõnede kestvus on piisavalt pikk, aga samuti seda, et kehtiv Viru Vangla direktori 1.03.2021 käskkirja nr 1-1/27 punkt 1.7 ei piira taotlejal kasutada telefoni kolm korda nädalas, puudub tal esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus. Lähtudes eeltoodust jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
2. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendatavas määruses, millega ühtlasi lõpetatakse haldusasja menetlus, on kohtul kohustus kohaldada

§ 108

ehk otsustada halduskohtumenetluse käigus tekkinud menetluskulude jagamise üle.

§ 108

lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 118

lg-st 3 tulenevalt, kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Kohus vaatas esialgse õiguskaitse taotluse sisuliselt läbi ja otsustas jätta taotlus rahuldamata. Kohus vabastas taotleja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest summas 15 eurot (vt määruse punkti 9). Sellest tulenevalt jätab kohus menetluskulud summas 15 eurot Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 3