← Eesti

2-19-17301/31

Obsah (9)§ 172§ 314§ 663§ 657§ 654§ 662§ 171§ 696§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Margo Klaar, Peeter Pällin Tsiviilasja number 2-19-17301 Määruse tegemise aeg ja koht 8. aprill 2021, Tallinn Kohtuasi XX avaldus Osaü

§ 172lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

Määruskaebus ja edasine menetlus 4. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles vaidlustab maakohtu määruse osas, millega kohustati puudutatud isiku juhatust võimaldama avaldajal tutvuda kohtumääruse resolutsioonis nimetatud dokumentidega, samuti osas, millega jäeti menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Puudutatud isik palub teha tühistatud osas uue määruse, millega kohustada puudutatud isiku juhatust võimaldama avaldajal tutvuda maakohtu määruse resolutsiooni p-des 6.8–6.10 nimetatud dokumentidega, jätta muus osas avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebusega seotud menetluskulud palub puudutatud isik jätta avaldaja kanda. 9

(19)Määruskaebuse põhjenduste kohaselt palub puudutatud isik maakohtu määruse tühistada osas, millega teda kohustatakse esitama avaldajale tutvumiseks erinevaid dokumente, mida puudutatud isikul ei ole võimalik esitada või mida ta pole kunagi koostanudki. Seoses avaldaja tegevusega ei ole puudutatud isiku valduses korrektseid andmeid
  1. a raamatupidamise kohta ega 2018–2019 raamatupidamise algdokumente. Avaldaja ei ole andnud puudutatud isikule üle enda sõlmitud üürilepinguid ega Prantsusmaal Cannes’is puudutatud isikule kuuluva villa üürimisest saadud tulu. Seetõttu ei ole võimalik koostada ja esitada korrektseid andmeid
  2. a raamatupidamise kohta, kuna majandusaasta kasumis ja käibes puuduvad andmed üüritulu kohta. Lisaks on puudutatud isik kandnud avaldaja poolt kinnisasja üürile andmisega kahju kokku 164 929,89 eurot. Puudutatud isik selgitas, et 24.10.2016 võtsid puudutatud isiku osanikud vastu otsuse müüa Prantsusmaal Cannes’is asuv Villa La Galiene. Osanik ja juhatuse liige DD koos teise osaniku YY-ga lendas 27.07.2019 Prantsusmaale villa müügitehingut sõlmima, mis oli määratud toimuma 29.07.
  3. Nad võtsid kaasa arvuti ja ettevõtte raamatupidamisdokumendid. 27.07.2019 sõitis YY Cannes’i, et villa enne müüki üle kontrollida, ning võttis endaga kaasa puudutatud isikule kuuluva arvuti ja 2018–2019 dokumendid, sest pärast villa müüki plaaniti tegeleda villas asuva mööbli ja muu pisivara müügiga. Kuna villas ei viibinud külastamise hetkel kedagi, jäeti kaasa võetud asjad ja dokumendid villasse. Pärast 29.07.2019 notari tehingut saadi uute omanike käest info, et villa on avaldaja poolt ebaseaduslikult välja üüritud ja sinna ei pääse sisse. 30.07.2019 lendasid DD ja YY tagasi Tallinna, kuid arvuti ja puudutatud isiku raamatupidamisdokumendid jäid villasse ja on tänaseni seal. Puudutatud isik soetas seejärel uue arvuti ja püüdis raamatupidamist taastada. Puudutatud isikule teadaolevalt on avaldajal olemas ligipääs villas asuvatele raamatupidamisdokumentidele. Seoses konkreetsete dokumentidega, mis on nimetatud vaidlustatud kohtumääruse resolutsiooni p-des 6.1-6.11, märkis puudutatud isik järgmist. Puudutatud isik ei oma objektiivseid käibeandmeid perioodi 01.01.2019–05.10.2019 kohta. Ajavahemikul oktoober 2017 kuni 29.07.2019 sai avaldaja puudutatud isiku nimel sularaha, mis ei ole puudutatud isiku kassasse laekunud. 05.10.2019 seisuga bilanssi ei ole koostatud ja äriühingult ei ole võimalik nõuda välja dokumente, mida ei ole olemas. Lisaks on pärast villa müüki selgunud, et avaldaja on võõrandanud kogu villa La Galiene mööbli väärtusega ligikaudu 120 000 eurot, mis tavapäraselt kajastub puudutatud isiku bilansis. Kuna vara müügi andmed puuduvad, ei ole võimalik koostada tõepärast bilanssi. Puudutatud isiku pangakontode väljavõtet perioodi 01.01.2019–05.10.2019 (k.a) kohta ei saa esitada, kuna AS SEB Pank on
  4. a sügisel puudutatud isiku kontod sulgenud. Puudutatud isikul puudub võimalus saada SEB pangast konto väljavõtteid ja muid arvelduskontosid puudutatud isikul pole. Puudutatud isiku kassaraamatu väljavõtteid perioodi 01.01.2019–05.10.2019 (k.a) kohta ei saa esitada, kuna ettevõttes pole sel ajal sularahaoperatsioone tehtud ja kassaraamatut pole sel perioodil olnud. Enne villa müüki 29.07.2019 olemas olnud ostureskontrot puudutatud isikul ei ole, kuna kõik raamatupidamise algdokumendid ja arvuti jäid Cannes’is asuvasse villasse. Perioodi 29.07.2019–05.10.2019 ostureskontro andmed esinevad ainult müüjatelt saadud e-arvete kujul. Enne villa müüki seisuga 29.07.2019 olemas olnud müügireskontrot puudutatud isikul ei ole, kuna kõik raamatupidamise algdokumendid ja arvuti jäid Cannes’is asuvasse villasse. Perioodi 29.07.2019–05.10.2019 müügireskontro olemasolevad andmed ei vasta tõele, kuna avaldaja on puudutatud isiku vara välja rentinud, rendiraha omastanud ja villas asuva mööbli võõrandanud. Perioodil 01.01.2019–05.10.2019 (k.a) ei ole puudutatud isiku osanikud võtnud vastu otsuseid 10
(19)põhivara võõrandamiseks. Puudutatud isik kinnitas, et võib maakohtu määruse resolutsiooni pdes 6.8–6.10 nimetatud lepingud avaldajale tutvumiseks esitada, kuid ainult oma lepingulise esindaja kaudu. Viimase üheksa aasta jooksul pole puudutatud isik krediidi- ja laenulepinguid sõlminud. Sellest vanemaid tehinguid kajastav dokumentatsioon on vastavalt seadusele kas hävitatud või arhiveeritud. Puudutatud isik leiab, et tal on ÄS § 166 lg 2 alusel õigus keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kuna avaldaja on käitunud puudutatud isiku suhtes korduvalt pahauskselt. Puudutatud isik on esitanud avaldaja vastu nõude seoses puudutatud isiku nimel esindusõiguseta sõlmitud üürilepingutega, millelt avaldaja sai isiklikku tulu oktoobrist 2017 novembrini 2019 iga kuu 3000 eurot. Dokumentide, sh lepingute võltsimine ettevõtte osaniku poolt on pahauskne tegevus. Puudutatud isik on saanud avaldaja tegevuse tõttu kahju 164 929,89 eurot. Mainekahju põhjustas ka see, et Prantsusmaa maksuametile on jäetud tasumata eluasememaksu 4082 eurot, mille kohta saadeti maksuametist nõue. Tänaseni on puudutatud isikul puudu üürilepingute originaalid ja talle kuuluv tulu. Avaldaja tegevuse tõttu ei ole puudutatud isikul olnud võimalik pidada korrektset raamatupidamist. Sellest tulenevalt ei ole võimalik esitada ka algdokumente alates 2018 a-st, korrektset bilanssi, kassaväljavõtet ja majandusaasta aruannet. Avaldaja tegevuse tõttu on alates 21.11.2019 suletud puudutatud isiku arveldusarved SEB pangas, mistõttu on häiritud igapäevane majandustegevus. Puudutatud isiku arvates esineb põhjendatud kahtlus, et avaldaja võib äriühingule oma tegevusega edaspidi täiendavat kahju põhjustada. Lisaks viitas puudutatud isik sellele, et avaldaja on osaühingu BUSINESS REALESTATE osanik ja juhatuse liige, mille tegevusalaks on sarnaselt puudutatud isikuga märgitud enda või renditud kinnisvara üürile andmine ja käitus. Kuna avaldaja on nõudnud teavet mh sõlmitud lepingute ja olemasolevate kohustuste kohta, olles ise puudutatud isiku konkurendi juhatuse liige, esineb reaalne oht puudutatud isiku huvide kahjustumiseks. Kui konkureeriv ettevõte saab informatsiooni mh klientide ja puudutatud isiku majandusliku seisukorra kohta, annab see talle põhjendamatu eelise oma äritegevuse korraldamiseks, sh kliendibaasi ülevõtmiseks. Põhjendamatu ja väär on maakohtu seisukoht, et kui kaebaja on likvideerimisel, siis ei saa tema huvisid enam klientide ülevõtmisega kahjustada. Avaldaja ei ole juhatuselt just selliseid dokumente varem küsinud, nagu ta antud asjas nõuab. Seetõttu ei saa avaldaja nõuda teavet 05.11.2019 avalduse p-des 1.1–1.10, 2.1 ja 2.8 nimetatud dokumentide kohta ajavahemikus 01.01.2017–31.12.2018 ja 24.10.2019–01.03.2020, kuna varasemalt sellist nõuet esitatud ei ole. Enne 10.02.2020 täpsustatud teabenõuet ei küsinud avaldaja p-s 1.5 kassaraamatu väljamaksete alusdokumente. Punktis 1.7 nõutud ostu- ja müügireskonto seisu ei ole avaldaja varem nõudnud. Samuti ei ole avaldaja varem nõudnud pdes 1.8 ja 1.9 nimetatud müügi- ja ostuaruandeid. Riigikohus on öelnud, et osaühingut ei saa kohustada koostama osaniku jaoks selliseid dokumente, mida ühing muidu koostama ei peaks. Selliste dokumentide tunnustele vastavad bilanss seisuga 05.10.2019 ja raamatupidamiskoondid enne villa müüki. 5. Maakohus määras 31.07.2020 e-kirjaga avaldajale tähtaja määruskaebuse osas seisukoha esitamiseks 10 päeva kirja kättesaamisest arvates. Kiri loeti

§ 314¹ lg 2 alusel kättetoimetatuks 06.08.2020. Avaldaja ei vastanud määruskaebusele. 11

(19)6. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule.

  1. Ringkonnakohus määras 26.09.2020 e-kirjaga avaldajale tähtaja määruskaebusele vastuse esitamiseks 7 päeva kirja kättesaamisest arvates. Avaldaja määruskaebusele vastust ei esitanud. Koos 31.03.2021 esitatud menetluskulude nimekirjaga avaldas avaldaja, et ta ei nõustu puudutatud isiku määruskaebusega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus leiab

§ 657

lg 1 p 2, § 659 ja § 667 alusel, et esitatud määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse resolutsiooni punktide 6.2 ja 6.7 osas, millega maakohus kohustas puudutatud isiku juhatust võimaldama avaldajal tutvuda äriühingu bilansiga 05.10.2019 seisuga ja perioodil 01.01.2019– 05.10.2019 (k.

  1. a)tehtud äriühingu osanike otsustega põhivara võõrandamiseks. Tühistatud osas jätab ringkonnakohus avalduse rahuldamata. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. 9. Seadusest tulenevalt on ringkonnakohus seotud määruskaebuse piiridega ja kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust üksnes vaidlustatu piires. Ehkki määruskaebuses palub puudutatud isik tühistada maakohtu määruse osas, millega kohustati puudutatud isiku juhatust võimaldama avaldajal tutvuda maakohtu määruse resolutsiooni p-des 6.1–6.4 ja 6.6–6.11 nimetatud dokumentidega (kaebuse p 4.2.1.1), palub puudutatud isik jätta avalduse rahuldamata vaid osas, milles see puudutab maakohtu määruse resolutsiooni p-des 6.1–6.4, 6.6, 6.7 ja 6.11 nimetatud dokumente (kaebuse p 4.2.2.1). Seega nähtub määruskaebusest, sh selle põhjendustest, et puudutatud isik ei vaidlusta maakohtu määrust osas, millega kohustati puudutatud isiku juhatust võimaldama avaldajal tutvuda maakohtu määruse resolutsiooni p-des 6.8–6.10 nimetatud dokumentidega (vt ka kaebuse p 4.2.2.2, p 2.17). Kolleegium märgib, et määruskaebuse lõpus esitatud taotluses ei ole puudutatud isik palunud maakohtu määrust tühistada resolutsiooni p 6.5 osas, millega puudutatud isiku juhatust kohustati võimaldama avaldajal tutvuda äriühingu ostureskontroga perioodi 01.01.2019– 05.10.2019 (k.
  2. a)kohta. Siiski nähtub määruskaebuse põhjendustest, et puudutatud isik on soovinud vaidlustada maakohtu määruse ka selle dokumendi osas (vt määruskaebuse p-d 1.4 ja 2.14). Seetõttu kontrollib kolleegium maakohtu määruse seaduslikkust ka selle dokumendi osas. Määruskaebuse p-st 4.2.1.2 nähtuvalt vaidlustab puudutatud isik maakohtu määruse ka menetluskulude jaotuse osas. 10. Osas, milles ringkonnakohus maakohtu määrust ei muuda, nõustub kolleegium maakohtu määruses toodud põhjendustega ning ei korda neid (

§ 654lg 6 ja § 659).

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 11. Puudutatud isiku väitel ei saa ta esitada avaldajale nõutud dokumente, kuna avaldajast tulenevatel asjaoludel on osa raamatupidamisdokumente jäänud Prantsusmaal asuvasse villasse 12

(19)ja olemasolevad andmed
  1. a raamatupidamise kohta ei ole korrektsed ja ammendavad (määruskaebuse p-d 2.1–2.9). Kolleegiumi hinnangul ei ole puudutatud isik muutnud usutavaks oma väidet, et äriühingu raamatupidamist puudutav teave ja algdokumendid jäid juulis 2019 Cannes’is asuvasse villasse. Puudutatud isik ei ole oma väiteid millegagi tõendanud, sh esitanud tõendeid selle kohta, et puudutatud isik oleks püüdnud raamatupidamisdokumente villast kätte saada. Arvestades juhatuse kohustust korraldada raamatupidamist ja raamatupidamiskohustuslasele raamatupidamise seadusest tulenevaid nõudeid, ei ole eluliselt usutav, et kui oluline osa äriühingu raamatupidamisdokumente jäi Cannes’is asuvasse villasse, ei astunud puudutatud isiku juhatus samme nende kättesaamiseks. Lisaks märgib puudutatud isik määruskaebuses, et püüdis pärast seda, kui arvuti ja raamatupidamisdokumendid väidetavalt villasse jäid, raamatupidamist taastada (vt kaebuse p 2.7). Ka juhul, kui puudutatud isiku väide vastab tõele ja tal puudub ligipääs kõigile raamatupidamisdokumentidele, peab puudutatud isik võimaldama avaldajal tutvuda selle teabe ja dokumentidega, mis tal on olemas, sh raamatupidamise taastamise tulemusel. Puudutatud isikut ei vabasta osanikule teabe andmise ja dokumentidega tutvumise võimaldamise kohustusest ka see, et tema enda hinnangul ei ole äriühingu raamatupidamisandmed korrektsed, mh kuna need võivad olla ebatäielikud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et asjaolu, et puudutatud isiku raamatupidamine ei kajasta avaldaja poolt väidetavalt õigusliku aluseta tehtud tehinguid, ei tähenda, et puudutatud isikul ei ole võimalik tutvumiseks esitada temal olemasolevaid dokumente, mis on koostatud olemasolevate andmete põhjal (maakohtu määruse p 19).
  2. Järgmisena käsitleb kolleegium puudutatud isiku väiteid konkreetsete dokumentide esitamise võimatuse kohta (määruskaebuse p-d 2.10–2.18). 12.
  3. Maakohus kohustas puudutatud isiku juhatust võimaldama avaldajal tutvuda äriühingu käibeandmikuga perioodi 01.01.2019–05.10.2019 (k.a) kohta. Puudutatud isiku väitel ei ole tal selle ajavahemiku kohta objektiivseid käibeandmeid. Ajavahemikul oktoober 2017 kuni 29.07.2019 sai avaldaja puudutatud isiku nimel sularaha, mis ei ole puudutatud isiku kassasse laekunud. Kolleegiumi arvates ei ole puudutatud isiku vastuväited asjakohased. Vastavalt ÄS §-le 183 korraldab juhatus osaühingu raamatupidamist. RPS kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid ja säilitama raamatupidamise dokumente ning korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, finantstulemustest ja rahavoogudest (§ 4 p-d 1, 2 ja 5). Raamatupidamise korraldamise kohustuse täitmiseks peavad osaühingu juhatusel olema andmed äriühingu käibe kohta. See, et puudutatud isiku arvates võivad tal olemas olevad andmed olla ebatäielikud, ei välista avaldaja õigust andmete ja dokumentidega tutvuda. 12.
  4. Maakohus kohustas puudutatud isiku juhatust võimaldama avaldajal tutvuda äriühingu bilansiga 05.10.2019 seisuga. Puudutatud isiku väitel ei ole 05.10.2019 seisuga bilanssi 13
(19)koostatud, mistõttu seda ei ole võimalik äriühingult välja nõuda. Lisaks ei ole võimalik koostada tõepärast bilanssi, kuna pärast villa La Galiene müüki on selgunud, et avaldaja on võõrandanud villa mööbli, mis tavapäraselt kajastub puudutatud isiku bilansis, ning vara müügi andmed puuduvad. Riigikohus on ÄS § 166 lg 1 tõlgendamisel leidnud, et selle sätte alusel ei saa osaühingut kohustada koostama osaniku jaoks selliseid dokumente, mida ühing muidu koostama ei peaks (14.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492/39, p 14.3). Kolleegium nõustub puudutatud isikuga, et kui äriühing ei ole koostanud 05.10.2019 seisuga bilanssi, ei saa avaldaja nõuda sellega tutvumist. Seadus ei kohusta äriühingut koostama mis tahes kuupäeva seisuga bilanssi. Üldjuhul koostatakse bilanss raamatupidamise aastaaruande osana majandusaasta lõpu seisuga, v.a teatud seaduses ettenähtud juhud, mil äriühingul tuleb koostada vahebilanss. Asja materjalide kohaselt (äriregistri väljavõte (I kd, tl 6)) algab puudutatud isiku majandusaasta
  1. jaanuaril ja lõpeb
  2. detsembril. Avaldaja ei ole põhistanud, et vaatamata sellekohase kohustuse puudumisele, oleks äriühingu juhatus koostanud 05.10.2019 seisuga bilansi. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada osas, millega maakohus kohustas puudutatud isiku juhatust võimaldama avaldajal tutvuda äriühingu bilansiga 05.10.2019 seisuga. Avaldaja on kohtule esitatud avalduses palunud võimaldada tal tutvuda äriühingu bilansiga seisuga alates 01.01.2017 kuni 01.03.
  3. Kolleegium nõustub maakohtuga, et bilanss on võimalik esitada konkreetse kuupäeva seisuga (maakohtu määruse p 8). Kuna avaldaja nõuet ei ole esitatud kujul võimalik rahuldada, jätab ringkonnakohus avalduse vastavas osas rahuldamata. Seejuures märgib kolleegium, et avaldaja nõuet ei oleks võimalik rahuldada ka selliselt, et kohustada puudutatud isiku juhatust võimaldama avaldajal tutvuda kõikide bilanssidega, mis äriühing on avalduses välja toodud ajavahemikku jäävate kuupäevade seisuga koostanud. Määruse resolutsioon, millega kohustatakse ühingut esitama avaldajale tutvumiseks dokumente, peab kajastama dokumente selliselt, et need oleks võimalik mõistlikult kindlaks määrata. Täitemenetluses kehtivast formaliseerituse printsiibist tulenevalt saab sundkorras täita üksnes selget lahendit (vt Riigikohtu 14.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492/39, p 16.1). 12.
  4. Maakohus kohustas puudutatud isiku juhatust võimaldama avaldajal tutvuda äriühingu pangakontode väljavõtetega perioodi 01.01.2019–05.10.2019 kohta. Puudutatud isiku väitel ei saa ta pangakontode väljavõtteid esitada, kuna AS SEB Pank on
  5. a sügisel puudutatud isiku kontod sulgenud ja tal puudub võimalus saada pangast konto väljavõtteid. Muid arvelduskontosid äriühingul Eestis pole. Kolleegiumi arvates ei ole puudutatud isiku vastuväited asjakohased. Puudutatud isiku väitel suleti pangakonto 21.11.2019 (vt 20.12.2019 vastuse p 2.4.3; I kd, tl 43). See ei välista konto väljavõtte esitamist sulgemisele eelnenud ajavahemiku kohta. Puudutatud isik ei ole eluliselt usutavalt põhjendanud ega tõendanud, et tal ei ole võimalik konto väljavõttele ligi pääseda või seda vajadusel pangalt saada. Kuna avaldaja oma avalduses ega maakohus vaidlustatud määruses ei piiranud äriühingu pangakontode väljavõtetega tutvumise võimaldamist vaid Eestis olevate kontodega, tuleb puudutatud isiku juhatusel võimaldada avaldajal tutvuda ka äriühingu võimalike välisriigi pankades avatud kontode väljavõtetega. 14
(19)12.4. Maakohus kohustas puudutatud isiku juhatust võimaldama avaldajal tutvuda äriühingu kassaraamatu väljavõtetega perioodi 01.01.2019–05.10.2019 kohta. Puudutatud isiku väitel ei saa ta kassaraamatu väljavõtteid esitada, kuna puudutatud isiku ettevõttes pole viidatud ajavahemikul sularahaoperatsioone tehtud ja kassaraamatut pole sel perioodil olnud. Kolleegiumi hinnangul ei nähtu puudutatud isiku vastuväitest, et ta kassaraamatut ei pea. See, et kõnealusel ajavahemikul sularahatehinguid ei toimunud, ei välista kassaraamatu väljavõtte esitamist küsitud ajavahemiku kohta. Ka see, et tehinguid ei toimunud, on teave, mida kassaraamatu väljavõttega tutvumine võib osanikule anda. Lisaks võib väljavõttelt nähtuda nt kassa jääk. Puudutatud isiku vastuväide ei ole seega põhjendatud. 12.5. Maakohus kohustas puudutatud isiku juhatust võimaldama avaldajal tutvuda äriühingu ostureskontroga perioodi 01.01.2019–05.10.2019 (k.
  1. a)kohta. Puudutatud isiku väitel ei ole tal enne villa müüki 29.07.2019 olemas olnud ostureskontrot, kuna kõik raamatupidamise algdokumendid ja arvuti jäid Cannes’is asuvasse villasse. Perioodi 29.07.2019–05.10.2019 ostureskontro andmed esinevad ainult müüjatelt saadud e-arvete kujul. Nagu kolleegium eelnevalt leidis, et ole puudutatud isik veenvalt põhjendanud ega tõendanud oma väidet, et kõik raamatupidamisdokumendid jäid 29.07.2019 Cannes’is asuvasse villasse. Ajavahemiku 29.07.2019–05.10.2019 kohta ei väida puudutatud isik, et tal ei ole ostoreskontro andmeid, vaid kinnitab, et andmed on olemas müüjatelt saadud e-arvete kujul. Puudutatud isikul tuleb võimaldada avaldajal tutvuda andmete ja dokumentidega sellisel kujul, nagu tal need on olemas. 12.6. Maakohus kohustas puudutatud isiku juhatust võimaldama avaldajal tutvuda äriühingu müügireskontroga perioodi 01.01.2019–05.10.2019 (k.
  2. a)kohta. Puudutatud isiku väitel ei ole tal enne villa müüki 29.07.2019 olemas olnud müügireskontrot, kuna kõik raamatupidamise algdokumendid ja arvuti jäid Cannes’is asuvasse villasse. Perioodi 29.07.2019–05.10.2019 müügireskontro olemasolevad andmed ei vasta tõele, kuna avaldaja on puudutatud isiku vara välja rentinud, rendiraha omastanud ja villas asuva mööbli võõrandanud. Nagu kolleegium eelnevalt leidis, ei ole puudutatud isik veenvalt põhjendanud ega tõendanud oma väidet, et kõik raamatupidamisdokumendid jäid 29.07.2019 Cannes’is asuvasse villasse. Ajavahemiku 29.07.2019–05.10.2019 kohta ei väida puudutatud isik, et tal ei ole müügireskontro andmeid, vaid leiab, et need ei ole täielikud. Isegi kui puudutatud isiku kahtlus vastab tõele, ei välista see avaldaja õigust tutvuda nende andmete ja dokumentidega, mis puudutatud isikul on olemas. 12.7. Maakohus kohustas puudutatud isiku juhatust võimaldama avaldajal tutvuda äriühingu osanike otsustega põhivara võõrandamiseks perioodil 01.01.2019–05.10.2019 (k.a). Puudutatud isiku väitel ei ole osanikud sel ajavahemikul põhivara võõrandamiseks otsuseid vastu võtnud. Riigikohus on ÄS § 166 lg 1 tõlgendamisel asunud seisukohale, et sätte mõtte kohaselt ei saa osanik nõuda osaühingult tutvumist selliste dokumentidega, mida ei ole (veel) olemas. Kui pooled vaidlevad selle üle, kas dokument, mida avaldaja näha soovib, on olemas või mitte, peab avaldaja põhistama dokumendi olemasolu (Riigikohtu 14.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-1615
(19)3492/39, p 14.2). Kolleegium nõustub puudutatud isikuga, et kui äriühingu osanikud ei ole kõnealusel ajavahemikul avaldaja kirjeldatud osanike otsuseid vastu võtnud, ei saa avaldaja nõuda nendega tutvumist. Puudutatud isik eitab selliste otsuste olemasolu. Ehkki puudutatud isik ei esitanud vastavat vastuväidet maakohtus, on

§ 662

lg-st 3 tulenevalt lubatud esitada määruskaebuse põhjendamiseks ka uusi asjaolusid ja tõendeid. Avaldaja ei ole menetluses usutavaks muutnud, et puudutatud isiku osanikud oleksid kirjeldatud otsuseid teinud, sh ei kasutanud avaldaja võimalust esitada määruskaebusele vastuväiteid. Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada osas, millega maakohus kohustas puudutatud isiku juhatust võimaldama avaldajal tutvuda äriühingu osanike otsustega põhivara võõrandamiseks perioodil 01.01.2019–05.10.2019 (k.a), ja jätta avaldus vastavas osas rahuldamata. 12.

  1. Maakohus kohustas puudutatud isiku juhatust võimaldama avaldajal tutvuda 22.04.2019 lepingutega äriühingule kuulunud kolme korteriomandi võõrandamiseks. Puudutatud isik on nõus lepingud avaldajale tutvumiseks esitama, kuid ainult oma lepingulise esindaja kaudu. Kolleegium märgib, et maakohtu kindlaks määratud kohtumääruse täitmise korra kohaselt peab puudutatud isiku juhatus võimaldama avaldajal dokumentidega tutvuda. Kohtumäärusega ei ole kehtestatud nõuet, et juhatuse liikmed peavad dokumente isiklikult tutvustama. Sisulisi vastuväiteid, mis puudutaksid konkreetsete lepingutega tutvumise võimalikkust, ei ole puudutatud isik esitanud. 12.
  2. Maakohus kohustas puudutatud isiku juhatust võimaldama avaldajal tutvuda krediidi- ja laenulepingutega, mis on sõlmitud 05.10.2019 või varasemalt, milles äriühing on krediidi- või laenusaaja. Puudutatud isiku väitel ei ole ta viimase üheksa aasta jooksul krediidi- ja laenulepinguid sõlminud. Sellest vanemaid tehinguid kajastav dokumentatsioon on vastavalt seadusele kas hävitatud või arhiveeritud. Kolleegiumi hinnangul ei ole puudutatud isiku vastuväited asjakohased. Puudutatud isik ei väida, et äriühing ei oleks kunagi sõlminud krediidi- või laenulepinguid, milles ta on krediidivõi laenusaaja. Dokumentide arhiveerimise eesmärk ongi nende säilitamine. RPS § 12 lg 2 kohaselt peab raamatupidamiskohustuslane lepinguid, mis on vajalikud majandustehingute arusaadavaks kirjeldamiseks revideerimise käigus, säilitama seitse aastat, alates vastava majandusaasta lõpust. Lõike 3 kohaselt tuleb pikaajaliste kohustustega seotud äridokumente säilitada seitse aastat pärast kehtimistähtaja möödumist. Nimetatud tingimustele vastavad krediidi- ja laenulepingud peavad puudutatud isikul seega seadusest tulenevalt minimaalselt olemas olema. Puudutatud isikul tuleb avaldajale esitada ka need lepingud, mille säilitamiseks ta seadusest tulenevalt kohustatud ei ole, kuid mis tal sellele vaatamata on olemas või millele tal on ligipääs.
  3. Puudutatud isik leiab määruskaebuses, et avaldaja ei ole puudutatud isiku juhatuselt küsinud just selliseid dokumente, nagu ta antud asjas nõuab. Riigikohus on 14.02.2018 määruse tsiviilasja nr 2-16-3492/39 p-s 12 märkinud, et kohtumenetluses saab nõuda vaid sellist teavet, mille puhul on selge, et äriühing on keeldunud teavet andmast (ÄS § 166 lg 3). Seetõttu on lubatud avalduse taotlusi menetluses küll täpsustada, kuid ei ole lubatud esitada selliseid küsimusi ega taotleda tutvumist selliste dokumentidega, mida ei ole osaühingult enne kohtusse pöördumist küsitud. Kolleegiumi hinnangul ei anna määruskaebuse väited alust asuda seisukohale, et maakohus on rahuldanud avaldaja avalduse ka selliste dokumentide osas, mis ei 16

(19)olnud hõlmatud avaldaja 05.10.2019 äriühingu juhatusele esitatud teabenõudega. Osas, milles maakohus võrdles kohtumenetluses nõutud teavet ja dokumente 05.10.2019 teabenõudega, nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ega korda neid. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. 13.
  1. Puudutatud isiku hinnangul ei saa avaldaja nõuda teavet avalduse p-des 1.1–1.10, 2.1 ja 2.8 nimetatud dokumentide kohta ajavahemiku 01.01.2017–31.12.2018 ja 24.10.2019– 01.03.2020 kohta. See väide ei ole põhjendatud, kuna maakohus ei ole rahuldanud avaldaja nõuet nimetatud ajavahemikke puudutavate teabe ja dokumentide osas. 13.
  2. Puudutatud isiku hinnangul ei ole avaldaja enne 10.02.2020 täpsustatud teabenõuet küsinud kassaraamatu väljamaksete alusdokumente, mistõttu puudub puudutatud isikul kohustus avaldada teavet väljamaksete kohta. See väide ei ole põhjendatud, kuna maakohus ei rahuldanud avaldaja nõuet osas, milles avaldaja soovis tutvuda väljamaksete alusdokumentidega, leides, et neid ei ole 05.10.2019 teabenõudes nõutud (vt maakohtu määruse p 10). 13.
  3. Puudutatud isiku arvates ei ole avaldaja varem nõudnud ostu- ja müügireskontro seisu. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kuna puudutatud isik oli 05.10.2019 teabenõudes soovinud tutvuda väljavõttega raamatupidaja pearaamatust jooksva majandusaasta kohta, hõlmas see ka teabe saamist puudutatud isiku ostu- ja müügireskontrode kohta (vt maakohtu määruse p 7). 13.
  4. Puudutatud isiku arvates ei ole avaldaja varem nõudnud müügi- ja ostuaruandeid. See väide ei ole põhjendatud, kuna maakohus ei kohustanudki puudutatud isikut võimaldama avaldajal tutvuda ostu- ja müügiaruannetega, leides, et reskontrodega tutvumise nõue ei erine sisuliselt nõudest tutvuda ostu- ja müügiaruannetega (vt maakohtu määruse p 7).
  5. Põhjendatud ei ole puudutatud isiku seisukoht, et ta võib dokumentide esitamisest keelduda ÄS § 166 lg 2 alusel. 14.
  6. ÄS § 166 lg 2 kohaselt võib juhatus keelduda osanikule teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust arvata, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele. Puudutatud isiku hinnangul on sätte eeldused täidetud põhjusel, et avaldaja on käitunud puudutatud isiku suhtes väidetavalt korduvalt pahauskselt, võltsides äriühingu dokumente ja saades äriühingu arvel isiklikku tulu ning tekitades äriühingule kahju, sh mainekahju. Väidetavalt ei ole puudutatud isikul just avaldaja tegevuse tõttu olnud võimalik pidada korrektset raamatupidamist ja on suletud tema arveldusarved SEB pangas. Puudutatud isiku arvates esineb põhjendatud kahtlus, et avaldaja võib äriühingule oma tegevusega edaspidi täiendavat kahju põhjustada (määruskaebuse p-d 3.1–3.6). 14.
  7. Riigikohus on selgitanud, et pahauskne võiks osaniku teabenõue tervikuna olla vaid siis, kui asjas oleks tuvastatud, et avalduse eesmärk on ühingut kahjustada (14.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492/39, p 17) Kolleegium nõustub maakohtuga, et puudutatud isik ei ole avaldaja väidetavat pahauskset käitumist seostanud teabenõude esitamise eesmärgiga, mistõttu ei ole puudutatud isiku väited ja talle avaldaja poolt väidetavalt tekitatud kahju tõendamiseks esitatud tõendid ÄS § 166 lg 2 kohaldamisel asjassepuutuvad (vt maakohtu määruse p 16). 17
(19)Kolleegiumi hinnangul ei ole puudutatud isik ka määruskaebuses toonud esile selliseid asjaolusid, millest nähtuvalt oleks avaldaja teabenõude esitamise eesmärk äriühingut kahjustada, ja millest tulenevalt esineks reaalse kahju tekkimise oht juhul, kui avaldaja saaks tutvuda avalduses märgitud dokumentidega. Kolleegium nõustub maakohtuga, et ainuüksi asjaolu, et avaldaja ja puudutatud isiku teiste (endiste) osanike vahel on tekkinud erimeelsused, ei muuda avaldaja teabenõuet pahauskseks (maakohtu määruse p 17, vt ka Riigikohtu 14.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492/39, p 17). Kolleegium lisab, et osaühingu juhatuselt teavet saanud osanik on kohustatud kasutama seda teavet heauskselt ja mitte ühingu huvide vastaselt (TsÜS § 32). Kui osanik seda kohustust rikub ja ühingule kahju tekitab, võib osaühing nõuda osanikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist (võlaõigusseaduse § 115 lg 1). 14.3. Samuti ei anna dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumiseks alust asjaolu, et avaldaja on Business realestate Osaühingu (registrikood 11963606) osanik ja juhatuse liige, mille tegevusalaks on sarnaselt puudutatud isikuga märgitud enda või renditud kinnisvara üürile andmine ja käitus (määruskaebuse p 3.7). Riigikohus on selgitanud, et juhatuse paljasõnaline viide konkurentsiga seotud asjaoludele ei ole piisavaks aluseks teabe andmisest keeldumisele, vaid keeldumiseks on piisav põhjus, kui on olemas reaalne oht kahju tekkimiseks (23.04.2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-08, p 11). See oht peab olema tegelik ja huvide kahjustumine, mis võib aset leida, peab olema oluline, kusjuures äriühingul tuleb teabe andmisest keeldumiseks põhjendada, milles konkreetselt seisneb kahjustamise oht ja milliseid hüvesid võib teabe andmine kahjustada (vt Riigikohtu 17.09.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-86-13, p 19). Praegusel juhul on puudutatud isik viidanud üksnes sellele, et Business realestate Osaühing tegutseb temaga samal tegevusalal, kuid ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis annaks alust arvata, et sellest tulenevalt esineb konkreetsel juhul reaalne oht puudutatud isikule kahju tekkimiseks olukorras, kus avaldaja saab tutvuda avalduses nõutud dokumentidega. Ka varasemas kohtupraktikas on leitud, et osaühingu keeldumine teabe andmisest ja dokumentidega tutvumise võimaldamisest ÄS § 166 lg 2 alusel ei ole õigustatud ainuüksi põhjendusel, et osanik tegutseb samal tegevusalal või on samal tegevusalal tegutseva äriühingu liige (vt Tallinna Ringkonnakohtu 17.06.2016 määrus tsiviilasjas nr 2-15-8020, p 31; 23.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 2-15-1951, p 23; vt ka Tartu Ringkonnakohtu 08.08.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-17-926, p 6). Seejuures ei saa kolleegiumi hinnangul üksnes äriregistrisse kantud tegevusala põhjal järeldada äriühingute tegelikku konkureerimist. Puudutatud isik ei ole välja toonud, millisel turul, sh territoriaalselt ja turusegmendi mõttes Business realestate Osaühing tegutseb ning millisel määral see kattub puudutatud isiku tegevusega. Neid asjaolusid esile toomata on paljasõnaline puudutatud isiku väide, et nimetatud teine äriühing võib kasutada puudutatud isiku kohta saadud teavet oma äritegevuse korraldamiseks, sh kliendibaasi ülevõtmiseks. Ka varasemas praktikas on leitud, et osaühingule võimaliku kahju tekkimise hindamisel ÄS § 166 lg 2 järgi tuleb tuvastada, kas neil isikutel on sarnaseid ärihuvisid kitsamalt, s.t kas avaldajaga seotud äriühing on huvitatud samadest äriprojektidest ja tegevustest, millega tegeleb puudutatud isik (vt Tallinna Ringkonnakohtu 23.03.2016 määrus tsiviilasjas nr 2-15-1951, p 25; Tartu Ringkonnakohtu 08.08.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-17-926, p 6; 18.05.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-2274, p 18.1, kus viidati ka K. Saare jt. Ühinguõigus I. Juura. 2015, äärenr 1264). 18
(19)15. Ehkki määruskaebuse p 4.2.1.2 kohaselt vaidlustab puudutatud isik maakohtu määruse ka osas, millega jäeti menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, ei sisalda määruskaebus sellekohaseid põhjendusi. Maakohus tugines menetluskulude jaotamisel

§ 172

lg 1 teisele lausele, mille kohaselt võib kohus juhul, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

§ 172

lg 1 teise lause kohaldamine on seejuures kohtu diskretsiooniotsus ja kõrgema astme kohus saab sellesse sekkuda vaid juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud (vt nt Riigikohtu 15.03.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-176-16, p 27). Maakohus kohaldas menetluskulude jaotamise otsustamisel õigesti kaalutlusõigust ega ületanud selle piire. Maakohus on menetluskulude jaotust põhjendanud ega ole nimetatud otsustust tehes menetlusõiguse norme rikkunud. Kolleegiumi hinnangul ei anna maakohtu määruse osaline tühistamine kahe dokumendiga tutvumise osas alust maakohtus kantud menetluskulude jaotamiseks erinevalt vaidlustatud määruses ettenähtust. 16.

§ 654

lg-st 22 ja §-st 659 tulenevalt esitab ringkonnakohus maakohtu määruse tervikresolutsiooni. 17. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu peab ringkonnakohus õiglaseks jätta menetlusosaliste määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (

§ 171lg 1 ja § 172 lg 1).

18. Käesolev määrus on

§ 696

lg 3 järgi edasikaevatav.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin 19

(19)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.