4-20-4957/27

(278020012974)Lahend väärteoasjas Tartu Maakohtu 14.12.2020 otsus A.Vle KarS § 87 lg 2 p 6 alusel alaealisele mõjutusvahendi kohaldamises, s.o teha 10 tundi üldkasulikku tööd 3 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Menetlus ja menetluse ese väärteoasjas tehtud otsuse täitmine määratud mõjutusvahendi liigi muutmine Kohtunik Aivar Hint Taotluse esitaja Viru Vangla kolmanda üksuse Pärnu kriminaalhooldusametnik Kively Kohv Süüdlane A.V (isikukood: xxxxxxxxxxxx ), elukoht: xxxx-xxxxxx xx-xx xxxxxxxxxx (ema elukoht: xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxFxxx) kirjalikus menetluses Asja menetlemine piirkonna RESOLUTSIOON Juhindudes karistusseadustiku (KarS) § 87 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 430 ja 432 kohus määras:

1. Rahuldada kriminaalhooldusametniku ettepanek ja muuta A.V suhtes Tartu Maakohtu 14.12.2020.a. otsusega määratud mõjutusvahendit ning kohustada A.Vt osalema sotsiaalprogrammis.
2. Edastada määrus A.Vle ja Viru Vangla kolmanda üksuse Pärnu piirkonna kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtumäärusele Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtu määrusega on piiratud nende või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu määruskaebus 15 päeva jooksul mil isik sai vaidlustatava kohtumäärusest teada või pidi teada saama. I ASJAOLUD Tartu Maakohtu 14.12.2020.a. otsusega lõpetati väärteomenetlus alkoholiseaduse § 71 järgi. A.V suhtes kohaldati KarS § 87 lg 2 p-s 6 sätestatud alaealisele kohaldatavat mõjutusvahendit ja kohustati teda tegema 10 tundi üldkasulikku tööd 3 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 14.12.
3. Pärnu Maakohtu 03.02.2021 määrusega jäeti rahuldamata kriminaalhooldusametniku ettepanek A.Vle määratud mõjutusvahendi liigi muutmiseks ja isikule muu asjakohase vabatahtlikult võetava kohustuse määramiseks. Tartu Maakohtule edastati kohtualluvusega 29.03.2021 kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne, milles kriminaalhooldusametnik on teinud ettepaneku muuta A.Vle määratud mõjutusvahendi liiki. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on A.Vl määratud tähtajaks, s.o 14.03.2021 üldkasuliku töö tunnid sooritamata. A.V võeti kohtuotsuses märgitud elukoha järgselt kriminaalhoolduses arvele 16.12.2020 Rapla esinduses. Isikule on määratud kohustus sooritada 10 tundi üldkasuliku tööd tähtajaga 14.03.
4. Ametnik sai isikuga ühendust telefoni teel 18.12.
5. Lepiti kokku vastuvõtt esinduses 21.12.2020 kuupäevaks. Antud päeval helistas hooldusalune ametnikule ning andis teada, et ei saa kohtumisele tulla, sest on haige. Ametnik selgitas, et haigestumise tõenduseks on vaja arstitõendit. Erakorralise ettekande esitamise kuupäevaks A. V ametnikule oma haigestumist arstitõendiga tõendanud ei ole, kuigi korduvalt on palutud seda teha. 28.12.2020 telefonikõnes lepiti kokku kohtumine esinduses 30.12.2020 kuupäeval. Hooldusalune ilmus Rapla esindusse õigeaegselt. Tutvustati hooldusaluse õigused ja kohustused üldkasuliku töö tegemisel dokumenti, kinnitas allkirjaga. Kuna isiku vanemad elavad Viljandimaal ja võimalus Rapla esindusse kohapeale tulekuks puudusid, saadetud emale dokument allkirjastamiseks e-posti teel. Ema X.X tagastas digitaalselt allkirjastatud dokumenti ametnikule e-posti teel 07.01.
6. 30.12.2020 kohtumisel esinduses ütles A. V, et kolib 05.01.2021 koos sõbrannaga elama Jõgevale, elukoha täpselt aadressi ei teadnud öelda. Seega soovis tunnid sooritada Jõgeva piirkonnas. Põhiametnik suhtles Jõgeva kriminaalhooldusametnikuga, kes oli nõus hooldusalusele antud piirkonnas üldkasulikku tööd korraldama. 04.01.2021 helistas A. V põhiametnikule ning andis teada, et ei saagi Jõgeva elukoha aadressi öelda, sest läks sõbrannaga tülli ja hetkel kolib elama hoopis tagasi koju vanemate juurde. Aadressiks xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx . Seega sooviks tunnid täita Viljandimaal. Põhiametnik võttis ühendust Viljandi kriminaalhooldusametnikuga, kes oli samuti nõus hooldusalusele üldkasulikku tööd korraldama. 06.01.2021 andis Viljandi ametnik Merike Amur teada, et isik on võtnud temaga ühendust ning kokku on lepitud kohtumine esinduses 11.01.
7. 11.01.2021 saadud Viljandi ametnikult info, et noormees kokkulepitud ajal esindusse ei ilmunud. Põhiametnik helistas hooldusaluse emale, sest isiku enda telefon oli välja lülitatud. Ema ütles, et poeg oli hommikul kodus ja magas sisse, sest ei kuulnud äratust. 11.01.2021 enne tööpäeva lõppu andis Viljandi ametnik M. Amur teada, et hooldusalune oli võtnud temaga ühendust. A. V olevat öelnud, et tal ei ole võimalik Viljandisse minna, sest üks buss läheb väga vara hommikul ja teine tööpäeva lõpus. Ta ei ole suuteline nii vara ärkama ja tal ei ole Viljandis kusagil olla. Ametnik selgitas, et selliselt on raske üldkasulikku tööd ka Viljandisse planeerida. Hooldusaluse oli arvamusel, et tööandja võiks talle pakkuda transporti ja ehk saaks ta tunnid ühe päevaga ära teha. Hooldusalusele selgitatud, et taolist transporditeenust üldkasuliku töö tööandjad ei paku ning määratud tunde kindlasti korraga 2 ära teha ei saa. Hooldusalune mainis ametnikule, et sooviks siis üldse rahalist karistust, et ei peaks üldkasuliku töö tunde täitma. Viljandi ametnik palus sel teemal ühendust võtta põhiametnikuga, mida hooldusalune vahepealsel perioodil ei teinud. 19.01.2021 saadud ühendust telefoni teel A. V emaga. Ema sõnul olevat ta koduvalt öelnud pojale, et võtaks ametnikuga ühendust, kuid poeg ei ole väidetavalt viitsinud sellega tegeleda. Ema sõnul on poeg viibinud kodus aadressil xxxxxxxxx xxxx xxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx. Kuna peres on palju lapsi ning koolis käib neist enamus mujal, viibib ema elukaaslasega ülepäeviti Räpinas. Kuna hooldusalusele lähim oleks ikkagi sooritada tunde Viljandis, räägitud emaga transpordi võimalustest. Ema sõnul ei ole ühistranspordi ühendus nii kehv, et poeg seda kasutada ei saa, põhjuseks on lihtsalt see, et poeg ei viitsi nii vara hommikul ärgata, et bussi peale minna. Emal ei ole võimalik pojale iga kell transporti pakkuda ning arvab, et oma asju peaks ta suutma ajada ühistransporti kasutades. Lubas pojale edasi öelda, et võtaks ametnikuga ühendust. 19.01.2021 helistas A. V põhiametnikule. Andis jätkuvalt mõista, et soovib rahalist karistust. Ametnik selgitas, et selleks on vaja esitada kirjalik avaldus. Hooldusalune lubas Viljandisse esindusse kohale minna ja sealsele ametnikule avalduse esitada. 21.01.2021 andis Viljandi ametnik põhiametnikule teada, et A. V on lubatud avalduse kriminaalhooldusele esitanud. 29.01.2021 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande ettepanekuga muuta A. V määratud mõjutusvahendi liiki ning määrata muu asjakohane isiku poolt vabatahtlikult võetav kohustus. 03.02.2021 Pärnu Maakohtu kohtumäärusega ettepanekut ei rahuldatud ning jätkus üldkasuliku töö tundide sooritamine. Kohtumäärus jõustus 24.02.
8. Kohtuotsuse jõustumisest teada saadud 01.03.
9. 01.03.2021 helistas põhiametnik A. V ahepealsel perioodil isik ise kriminaalhooldusega ühendust ei võtnud ning mõjuvat põhjust selleks ei olnud. Telefonivestluses selgus, et A. V elab nüüd xxxxxxx linnas. Uueks aadressiks andis xxxx-xxxxxx xx-xx xxxxxxxx. Seega on huvitatud tunnid ära sooritama ikkagi xxxxxx . Lubas ühendust võtta koheselt Viljandi kriminaalhooldusametniku M. Amuriga, mida ka tegi. 01.03.2021 telefonivestluses ametnikuga M. Amur selgitati isikule, et 08.03.2021 vabaneb töökoht Viljandi Loomadevarjupaigas, kuhu oleks võimalik hooldusalune tundide täitmiseks tööle määrata. A. V see sobis. Seega lepiti kokku kohtumine Viljandi kriminaalhoolduse esinduses 08.03.2021 kell 13:
10. Antud kuupäeval helistas A. V ametnikule ning teatas, et ei saa kokkulepitud ajal kohale tulla, ametnik andis uue võimaluse ja määrati uus kohtumine 09.03.2021 kell 08:
11. Taaskord A. V kohale ei ilmunud ning helistas sama päev ametnikule kell 09:55 ning ütles, et ei kuulnud äratuskella ja seetõttu kokkulepitud kohtumisele ei jõudnud. Kuna isik ei ilmunud kokkulepitud aegadel ametniku vastuvõtule, ei olnud teda enam töökohtade täituvuse tõttu Viljandi Loomadevarjupaika tööle määrata. A. V anti kogu sooritusaja vältel korduvalt võimalusi tundide täitmiseks. Kriminaalhooldusametniku M. Amuri hinnangul ei ole A. V piisavat motivatsiooni talle määratud ÜKT tundide sooritamiseks. A. V on määratud kohtuotsuses märgitud elukoha järgselt üldkasuliku töö tunde sooritama Viru Vangla III üksuse Rapla piirkonda. Seoses aja jooksul tekkinud elukoha muudatustega on hooldusalusele antud võimalus sooritada tunde nii Jõgeva kui ka Viljandi piirkonnas. A. V on koduvalt selgitatud tema õiguseid ja kohustusi üldkasuliku töö sooritamisel, lisaks selgitatud üldkasuliku töö korraldust ja võimalusi. Telefoni teel on kokkulepitud kohtumisi kriminaalhoolduse esinduses isiku tööle määramiseks ning detailse ajakava koostamiseks, kuid A. V ei ole korduvalt kohale ilmunud. Seega on üldkasuliku töö korraldamine olnud probleemne. Isiku ükskõiksest ning kohusetundetust suhtumisest nähtub, et tal puudub jätkuvalt motivatsioon talle kohtu poolt määratud kohustuse täitmiseks. Tundide soorituseks määratud aeg on olnud piisav. Ametniku hinnangul peaks initsiatiiv määratud kohustuse täitmiseks tulenema ennekõike kriminaalhooldusele allutatud isikust. Lähtuvalt eeltoodust teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku muuta A. V määratud mõjutusvahendi liiki. 3 II KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus mõjutusvahendi muutmiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KarS § 87 lg 8 sätestab, et kohus võib muuta käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–10 ja lõike 2 punktides 2–9 sätestatud mõjutusvahendite liiki. KarS § 87 lg 2 p 2 kohaselt on üheks mõjutusvahendiks sotsiaalprogramm. VTMS § 212 lg 1 kohaselt käesolevas peatükis reguleerimata küsimused ning muud kohtuvälise menetleja lahendi või kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused lahendab lahendi teinud kohus või kohtuväline menetleja või lahendit või kohtulahendit täitmisele pööranud kohtuväline menetleja või maakohtu kohtunik oma määrusega menetlusosalisi kohtusse kutsumata kirjalikus menetluses. VTMS-is ei ole reguleeritud alaealisele kohaldatud mõjutusvahendi liigi muutmise täpsemat korda, mistõttu võib VTMS § 2 kohaselt pöörduda ka KrMS-i sätete poole. KrMS § 430 sätestab, et karistusseadustiku § 87 lõike 8 alusel mõjutusvahendi liigi, tingimuste või tähtaja muutmise või käitumiskontrolli täiendavate kohustuste määramise vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik määrusega, kui kriminaalhooldaja, mõjutusvahendit kohaldava asutuse juht või mõjutusvahendi aluseks olnud süütegu menetlenud asutus on täitmiskohtunikule esitanud teatise mõjutusvahendina määratud kohustuse täitmata jätmise kohta. KrMS § 432 lg 1 sätestab, et kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti. Kriminaalhooldusametniku esitatud taotlusest nähtub üheselt, et A.Vl puudub motivatsioon ja tahe talle määratud üldkasuliku töö tunde sooritada. Käesolevaks ajaks on üldkasuliku töö tundide sooritamise tähtaeg möödunud. Kohus leiab, et A.V puhul on tegemist alaealisega, kelle puhul täidaks paremini eesmärki sotsiaalprogramm, kuna selle käigus on võimalik suunata ja mõjutada alaealise käitumist. Lähtudes eeltoodust, rahuldab kohus kriminaalhooldusametniku ettepanku ja muudab A.V suhtes Tartu Maakohtu 14.12.2020.a. otsusega määratud mõjutusvahendit ning kohustab A.Vt osalema sotsiaalprogrammis. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4