Obsah (8)

§ 4231§ 63§ 424§ 76§ 68§ 75§ 73§ 74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01. märts 2021, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-7054 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalasi

§ 4231

ja § 424 lg 2 järgi ning tuginedes

§ 63

lg-le 1, karistati teda

§ 424lg 2 alusel 1 aasta ja 2 kuulise vangistusega.

Lähtudes

§ 76lg-st 8 ja § 65 lg-st 2, suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 19.

jaanuari 2018. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 8 kuu ja 4 päeva vangistuse võrra ning S. Pallole mõisteti 1 liitkaristuseks 2 aastat 10 kuud ja 4 päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks S.

Pallo kahtlustatavana kinnipidamise päev

1. juuli
3. Tartu Maakohtu
4. juuli
5. a määrusega vabastati S. Pallo Tartu Maakohtu
6. septembri
7. a otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni
8. maini
9. S. Pallot kohustati katseajal järgima

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning täitma

§ 75

lg 2 p-des 2, 4, 8 ja 9 sätestatud kohustusi, s.o mitte tarvitama alkoholi, otsima endale töökoha või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele, osalema kriminaalhooldaja määratavas sotsiaalprogrammis ja alluma 3 kuu jooksul elektroonilisele valvele. Katseaeg hakkas kulgema alates kohtumääruse jõustumisest 17. juulist 2020. 3. Tartu Maakohtu 24. septembri 2020. a määrusega pandi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorralise ettekande alusel S. Pallole katseajaks

§ 75

lg 2 p-s 5 sätestatud täiendav kohustus alluda alkoholitarvitamise vastasele ravile, sest S. Pallo tarvitas

1. augustil 2020 alkoholi. Määrus jõustus
2. oktoobril
4. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas
5. jaanuaril 2021 Tartu Maakohtule uue erakorralise ettekande, milles tehakse ettepanek pöörata Tartu Maakohtu
6. septembri
7. a otsusega mõistetud vangistus täitmisele, sest S. Pallo rikkus taas

§ 75lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust.

Kokkuvõtlikult märgitakse erakorralises ettekandes järgmist. 4.

1. S. Pallo kriminaalhooldus algas
2. juulil 2020 ja kriminaalhooldusametnik kohtus temaga esimest korda
3. juulil
4. Katseajal on S. Pallo olnud ametnikega suheldes viisakas ja neile kättesaadav ning on täitnud registreerimiskohustust korrektselt. Samuti võttis ta end pärast vanglast vabanemist tähtaegselt töötuna arvele, töötas ajavahemikul alates
5. septembrist 2020 kuni
6. detsembrini 2020xxxxxxxxxxxxxx-is ja on alates
7. detsembrist 2020 taas töötuna arvel. Ajavahemikul alates
8. septembrist 2020 kuni
9. novembrini 2020 läbis S. Pallo sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja
10. novembril 2020 täitis tähtaegselt Tartu Maakohtu
11. septembri
12. a määrusega pandud täiendava kohustuse alluda alkoholivastasele ravile. S. Pallo oli allutatud elektroonilisele valvele alates
13. juulist 2020 kuni
14. oktoobrini 2020 ja rikkus elektroonilise valve ajakava ühel korral, s.o
15. augustil
16. 4.
17. Kriminaalhooldusametnikud on kontrollinud alkoholi tarvitamise keelust kinnipidamist 10-l korral ja tuvastasid 2-l korral rikkumise. Esimese rikkumise eest määras kohus S. Pallole täiendava kohustuse alluda alkoholivastasele ravile. Teine kord mõõtsid ametnikud indikaatorvahendiga S. Pallo joovet
18. jaanuaril 2021, mil selgus, et tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0.393 milligrammi alkoholi. Samuti tuli S. Pallo suust alkoholi lõhna, silmad punetasid, kõne oli aeglane ja ta ei osanud öelda, mis kuupäev on. Kui kriminaalhooldusametnik helistas
19. jaanuaril 2021 S. Pallole, et saada selgitust
20. jaanuari
21. a alkoholi tarvitamise kohta, eitas S. Pallo alkoholi tarvitamist ja ütles, et oli alates
22. jaanuarist 2021 haige.
23. jaanuaril 2021 registreerimiskohustuse täitmisel selgitas S. Pallo, et ravis alkoholiga hambavalu, ja kordas sama
24. jaanuaril 2021 kriminaalhooldusametnikule saadetud e-kirjas. S. Pallo selgituse kohaselt tema hammas valutas ja ta hoidis
25. jaanuari
26. a õhtul mitu korda hambal viina ja rohelise tee segu, mis koos valuvaigistega leevendab oluliselt hambavalu. 4.
27. Kriminaalhooldusametnik on veendunud, et S. Pallo tarvitas
28. jaanuaril 2021 millalgi enne joobe kontrollimist alkoholi sisaldavat sööki või jooki. Alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli küllaltki suur ja S. Pallo selgituse kohaselt magas ta vahetult enne 2 ametnike saabumist. Olukorras, kus inimene hoiab samal õhtul korduvalt suus alkoholi sisaldavat vedelikku ja seejärel magab, on eluliselt usutav, et alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus on minimaalne või puudub üldse. Praegusel juhul viitab alkoholisisaldus S. Pallo väljahingatavas õhus oluliselt suuremale alkoholi tarvitamisele kui väidetavad paarkolm lonksu tee ja viina segu.
29. augustil 2020, mil S. Pallo rikkus esimest korda alkoholi tarvitamise keeldu, oli tema ühes liitris väljahingatavas õhus 0,142 milligrammi alkoholi ja siis tunnistas S. Pallo, et jõi 4 pitsi viina 1-2 tundi enne joobe kontrollimist. 4.
30. Kriminaalhooldusametniku hinnangul tuleb S. Pallole mõistetud vangistus pöörata täitmisele. S. Pallo on juba katseaja alguses rikkunud korduvalt kohtu määratud kohustusi ja pani viimase rikkumise toime pärast täiendava kohustuse määramist. Samuti on tal 4 kehtivat kriminaalkaristust samalaadsete tegude eest ja 3 viimast kuritegu pani ta toime katseajal. Teise kuriteo eest määrati S. Pallole üldkasulik töö, kuid selle tegemiseni ta ei jõudnud, sest võeti vahi alla. Kohus on andnud S. Pallole korduvalt võimaluse viibida vabaduses, kuid ta on jätkanud rikkumiste toimepanemist. S. Pallo pole varasematest karistustest õppinud, tal on tekkinud karistamatuse tunne ja pole alust arvata, et see muutub. S. Pallo pole õigustanud tema suhtes näidatud usaldust ja kriminaalhoolduse jätkumine pole mõeldav, sest uue kuriteo toimepanemise risk on süüdimõistetu hoiakuid arvestades jätkuvalt kõrge. Lisakohustuste seadmine või katseaja pikendamine poleks tõhusad meetmed, sest ka kõik varasemad katseajad on ebaõnnestunud.
31. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes esitatud ettepaneku juurde ja selgitas täiendavalt, et S. Pallo puhul esineb palju positiivset ja ta on reeglina oma kohustusi täitnud. Samuti pole S. Pallo alkoholisõltlane või kuritarvitaja, kuid põhimure on kohustustesse suhtumine, nende täitmine endale sobivalt ja põhjuste leidmine, miks kohustusi mitte täita. Kuigi S. Pallol on 4 kriminaalkaristust, viibib ta kriminaalhooldusel esimest korda, sest oli varem vahi all või kinnipidamisasutuses. Kogu aeg juhtus midagi, mis tekitas uue olukorra, ja S. Pallo ei jõudnud kriminaalhooldusele. Just need suhtumised, hoiakud ja arusaamised annavad aluse nõuda karistuse täitmisele pööramist. Katseaega pikendada ei saa, sest see on määratud karistusaja lõpuni. Samuti on kõik riske maandavad tegevused olemas ja midagi lisada pole. S. Pallo on läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ kaks korda ̶ üks kord
32. aastal vanglas ja teine kord vabaduses.
33. S. Pallo selgitas kohtuistungil, et ei nõustu erakorralise ettekandega. Kui kriminaalhooldusametnikud tulid
34. jaanuaril 2021 S. Pallot kontrollima, oli ta voodis pikali ja pooleldi magas. Eelnevalt tarvitas samal päeval hambavalu leevendamiseks viina ja tee lahust. Ei oska öelda, mitu korda tarvitas, sest oli ka gripis ja tal oli väga paha olla. S. Pallo oli voodis alates pühapäeva õhtust ja pärast kontrollimist kaks päeva veel. Ta pöördus enne teist vangistust hambavaluga arsti poole, aga siis öeldi, et kuna põletik on liiga suur, ei saa midagi teha ja põletik peab paranema. Mingil ajal läks valu üle ja hammas hakkabki tavaliselt talvel külmade saabudes valutama. Suvel ja kevadel nii ei ole ning S. Pallo oli ise ka lohakas ega tegelenud sellega. Juhul, kui kohus määrab lisakohustuseks sotsiaalprogrammi, siis S. Pallo läbib selle. Tema enda arvates pole sotsiaalprogramm aga vajalik, sest ta ei rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu, vaid võttis viina ja tee lahust hamba pärast. Ta on olnud kaine. Samuti oli teda
35. jaanuariks 2021 kontrollitud vähemalt 16 korda. S. Pallo osales sotsiaalprogrammis ja enne sotsiaalprogrammi tunde kontrolliti alkoholijoovet, kuid neid kontrollimisi pole kirjas. Tööl käimise ajal polnud alkoholiga probleemi. Alkoholi kontrollimise käigus on kahel korral tuvastatud joove. S. Pallo tarvitas
36. augustil kasuisa matustel alkoholi, aga
37. jaanuaril ei tarvitanud ja ütles kohapeal seda ka kriminaalhooldusametnikule, mispeale küsis viimane, kas S. Pallo tarvitas ehk taruvaiku. S. Pallo vastas eitavalt ja tõesti ei tarvitanud tol päeval midagi. 3 Kui S. Pallo tegi
38. jaanuaril haigele hambale lahust, siis ta polnud eelnevalt söönud, sest tal ei püsinud peale vee midagi sees. Lõpus oli ka oksendamise tunne ja ta tahtis oksendada, aga see ei tulnud, sest magu oli mitu päeva tühi. S. Pallo polnud kuni joobe kontrollimiseni midagi söönud. Ta ütles
39. jaanuaril kohapeal ka kriminaalhooldusametnikule, et hammas valutab. Samuti oli tal millalgi 37,8 palavik. Milline palavik joobe kontrollimise ajal oli, täpselt ei tea. S. Pallo ütles ka kriminaalhooldusametnikule kohapeal, et tal on kõrge palavik. Seejärel küsitigi, kas ta on taruvaiku või midagi tarvitanud. S. Pallo lihtsalt ei taibanud ametnikule kohapeal öelda, et tegi hambale tee ja viina lahust. Kriminaalhooldusametnikule saadetud e-kirjas on kõik õige ning S. Pallol oli
40. jaanuaril 2021 nõrkus, iiveldus, palavik, pearinglus ja hambavalu. Kohapeal ütles kriminaalhooldajatele, et on haige, tal on palavik ja just tõusis voodist. S. Pallo allkirjastas alkoholi tarvitamise kontrollimise lehe ja kriminaalhooldusametnikud ütlesid, et nad ei võta seletust, aga S. Pallo peab allkirja ikka panema ja annab seletuse oma kriminaalhooldajale. Kuigi protokollis on kirjas, et S. Pallol pole tervise suhtes kaebusi, siis ta ei lugenud seda. Tegelikult tal olid kaebused ja ta ütles seda ka ametnikele. S. Pallo ei lugenud protokolli enne allkirjastamist läbi. Ei tea, miks ei lugenud. S. Pallo oli haige ja pole kindel, kas talle kohapeal indikaatorvahendi näit öeldi. Öeldi, et näit on positiivne. Seejärel ütleski S. Pallo, et pole joonud ja tal on palavik, mispeale küsiti taruvaigu ja muude asjade tarvitamise kohta, mis võisid joobe tekitada. S. Pallo ei taibanud kohapeal öelda, et tarvitas hamba pärast tee ja viina segu. Arvab, et joobe näit võis sellest segust tekkida. Ei öelnud seda kriminaalhooldajale, sest oli haige ning tahtis tegelikult ametnikud ukse tagant ära saada ja voodisse minna. S. Pallol oli lihtsalt nii halb olla ja ta oli nõrk ka. Kui kriminaalhooldusametnik
41. jaanuaril helistas, ei kuulnud S. Pallo alguses telefoni ja helistas umbes tund aega hiljem tagasi. Ütles ametnikule lühidalt, et oli
42. jaanuaril haige ja on endiselt haige, mispeale lausus ametnik, et vastuvõtul räägitakse sellest täpsemalt. S. Pallo ei mäleta, kas ta telefonitsi kriminaalhooldusametnikule alkoholi osas midagi selgitas. Teab, et oli gripis, sest olid sellised sümptomid. S. Pallo ei käinud arsti juures, sest ta ei töötanud sel ajal ametlikult ja vaatas, et pole mõtet. Ravib ise kodus ja praegu on see koroonavärk ka, et korraga öeldakse, et koroona ja testile. Perearst on ka selline nagu on. Kui S. Pallo jõi augustis 4 pitsi viina, oli alkoholi tema väljahingatavas õhus 3 korda vähem, aga siis ta sõi ka. Peielauas olid soojad ja külmad söögid ning kui süüakse, on kindlasti joove väiksem.
43. S. Pallo kaitsja Toomas Metsma palus jätta erakorralise ettekande rahuldamata ja kohaldada leebemaid meetmeid. Kaitsja hinnangul pole üheselt tõendatud, et S. Pallo tarvitas
44. jaanuaril 2021 alkoholi. Kuigi indikaatorvahendiga tuvastati alkoholijoove, tuleb arvestada, et S. Pallo oli haige, püüdis kuidagi hambavalu leevendada ja valis selleks vahendid, mis võib-olla polnud kõige sobilikumad. Samuti võib üldise teadmise pinnalt täheldada, et alkoholi ja ravimite tarvitamine ei käi kokku ning juhul, kui võtta alkoholi koos ravimitega, võib see olukorda võimendada ja põhjustada teatud joobe sisaldumise organismis. On vaieldav, kas eeltoodu õigustab vangistuse täitmisele pööramist. S. Pallo on reeglina täitnud talle pandud kohustusi. Ta läbis sotsiaalprogrammi, töötas ja võttis end seejärel uuesti töötuna arvele. Lisaks täitis ta maakohtu määratud täiendava kohustuse ja allus alkoholivastasele ravile. Uute kuritegude toimepanemise ohtu pole. Kuigi
45. a augustis oli sarnane juhtum ja S. Pallo tarvitas alkoholi, viibis ta tookord matustel ja jõi 4 pitsi viina. Kohus leidis, et sellise erakorralise sündmuse puhul pole põhjendatud saata isikut vanglasse karistust kandma, ja ka
46. jaanuari
47. a juhtum pole niivõrd suur, et õigustaks erakorralise ettekande rahuldamist. S. Pallot võiks kohustada veelkord läbima alkoholivastase sotsiaalprogrammi. Ta on teinud
48. jaanuari
49. a juhtumist oma järeldused, sest kui ta jätkab samasuguste tegevustega, siis võidakse järgmisel korral erakorraline ettekanne rahuldada ja tema vabadust piirata. 4 Kohtu seisukoht 8.

§ 76

lg 7 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi, ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne

§ 75

lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid ja nende piiridest ei tohi väljuda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Maakohtu hinnangul kohaldub eeltoodud mõttekäik ka

§ 75lg-s 2 sätestatud kohustuste rikkumise puhul.

9. Tutvunud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjaliga ning kuulanud ära kriminaalhooldaja ja kaitsja arvamuse ning S. Pallo selgitused, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku etteheide

§ 75lg 2 p 2 alusel S.

Pallole pandud kohustuse rikkumise kohta on põhjendatud. Erakorralisele ettekandele lisatud

1. jaanuari
2. a alkoholi tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt kontrolliti samal päeval kell 18:32 S. Pallo elukohas indikaatorvahendiga tema joovet, indikaatorvahendi näit oli positiivne ja S. Pallo ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,393 milligrammi alkoholi. Samuti tuli S. Pallo suust alkoholi lõhna, tema silmad punetasid, kõne oli aeglane ja tal esines ajataju häireid, s.o ta ei osanud öelda, mis kuupäev on (tl 75-75 pöördel). Kohtuistungil selgitas S. Pallo, et oli
3. jaanuaril 2021 haige, tal oli nõrkus, iiveldus, palavik, pearinglus ja hambavalu. S. Pallo tegi hambavalu leevendamiseks haigele hambale tee ja viina lahust ning arvab, et joobe näit võis sellest segust tekkida. S. Pallo ei joonud ega rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu ning arvab, et
4. augustil 2020 pärast 4 pitsi viina joomist oli alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus ligi kolm korda väiksem, sest tookord ta sõi ka.
5. Kohtu hinnangul nähtub ülal refereeritud tõenditest kogumis, et S. Pallo tarvitas
6. jaanuaril 2021 alkoholi. Tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,393 milligrammi alkoholi ning tal esinesid mitmed joobe tunnused ̶ suust tuli alkoholi lõhna, tema silmad punetasid, kõne oli aeglane ja ta ei osanud öelda, mis kuupäev on. Kuna S. Pallo selgitas kohtus võrreldes
7. augustiga 2020 oluliselt suuremat alkoholi sisaldust sellega, et ta ei söönud
8. jaanuaril 2021 midagi, möönab ta järelikult alkoholi sattumist tema organismi suust kaugemale. On üldtuntud asjaolu, et söömine mõjutab seedekulglast alkoholi verre imendumise kiirust. Juhul, kui S. Pallo arvates oleks
9. jaanuaril 2021 olnud tegemist üksnes tee ja viina lahuse hamba peal hoidmisest tekkinud nn suualkoholiga, poleks söömine oluline. Järelikult neelas S. Pallo
10. jaanuaril 2021 alkoholi alla ja see on käsitatav alkoholi tarvitamisena.
11. Kohtu arvates polnud S. Pallol

§ 75lg 2 p 2 alusel pandud kohustuse rikkumiseks mõjuvat põhjust.

Kuigi

1. jaanuari
2. a alkoholi tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt polnud S. Pallol joobe kontrollimise ajal tervise suhtes kaebusi ning protokollis pole märgitud S. Pallo selgitusi ja märkusi (tl 75 pöördel), selgitas S. Pallo
3. jaanuaril 2021 kriminaalhooldusametnikule saadetud e-kirjas, et oli
4. jaanuaril 2021 gripis, tal oli nõrkus, iiveldus, palavik, pearinglus ja hambavalu ning ta leevendas hambavalu valuvaigistitega ja viina ja rohelise tee segu hamba peal hoidmisega (tl 76). Kohtuistungil märkis S. Pallo täiendavalt, et ta ütles
5. jaanuaril 2021 ka kohapeal joovet kontrollinud ametnikele, et hammas valutab, ta on haige, tal on palavik ja ta pole alkoholi tarvitanud, mispeale küsisid 5 ametnikud, kas S. Pallo tarvitas taruvaiku või muid aineid, mis võivad joovet tekitada. S. Pallo ei taibanud kohapeal avaldada, et hoidis hambal tee ja viina segu. Samuti ütlesid ametnikud, et ei võta S. Pallolt seletust ja S. Pallo annab seletuse oma kriminaalhooldusametnikule. Kuigi protokollis on kirjas, et S. Pallol pole tervise suhtes kaebusi, tegelikult kaebused olid ja S. Pallo ei lugenud protokolli enne allkirjastamist läbi.
6. Kohtu hinnangul on S. Pallo selgitused haiguse ja hambavalu osas usutavad. Alkoholi tarvitamise protokollis pole S. Pallo selgitusi ja märkusi kajastatud ning ka erakorralise ettekande kohaselt helistas kriminaalhooldusametnik
7. jaanuaril 2021 S. Pallole, et saada selgitust
8. jaanuari
9. a kohta. Seega on S. Pallo selgitused erakorralises ettekandes märgituga kooskõlas. Samuti kirjeldas S. Pallo kohtuistungil veenva üksikasjalikkusega tema ja joovet kontrollinud ametnike vahelise suhtluse sisu, nimetades mitmeid detaile, mis muudavad tema kirjelduse toimunust usaldusväärseks (nt hambaga probleemide tekkimise aeg ja kestus,
10. a jaanuaris haigusesümptomite kirjeldus ning
11. jaanuaril kriminaalhooldusametnike pärimine taruvaigu kasutamise kohta). Eelnevast tulenevalt ei fikseerinud kriminaalhooldusametnikud kohapeal S. Pallo märkusi ja selgitusi joobe kontrollimise ja tulemuste kohta ning selles osas on võimalik tugineda üksnes S. Pallo hilisematele selgitustele.
12. Kohtu arvates ei õigusta aga hambavalu ega haigus alkoholi tarvitamise keelu eiramist. Kriminaalhooldusele allutatud süüdimõistetul on oma elu korraldamisel kohustus valida erinevate käitumisvariantide vahel selline, mis on kooskõlas talle pandud kohustuste ja piirangutega. Olukorras, kus süüdimõistetu on haige ja tema hammas valutab, tuleb terviseseisundi parandamiseks ja vaevuste leevendamiseks seega kasutada alkoholivabasid vahendeid.
13. Pidades silmas, et alkoholisisaldus S. Pallo väljahingatavas õhus oli 0,393 milligrammi ühe liitri kohta, märgib kohus täiendavalt, et tarvitatud alkoholi kogus oli ka oluliselt suurem kui hambavalu leevendamiseks viina ja tee segu hambal hoidmise käigus suhu ja sealt edasi seedekulglasse sattuda sai. Nimelt nähtub
14. augusti
15. a alkoholi tarvitamise kontrollimise protokollist, et samal päeval oli S. Pallo ühes liitris väljahingatavas õhus 0,142 milligrammi alkoholi ja S. Pallo selgitas, et jõi peielauas 4 pitsi viina (tl 80-80 pöördel). Seega oli
16. augustil 2020 pärast 4 pitsi viina joomist alkoholi sisaldus ligi kolm korda väiksem kui
17. jaanuaril
18. Kohus märgib, et isegi juhul, kui S. Pallo hoidis tee ja viina segu päeva jooksul hamba peal mitu korda, oleks sellise tegevuse käigus saanud suhu sattuda vaid mõned tilgad alkoholi ja tee segu. Nagu öeldud, mõjutab söömine alkoholi verre imendumise kiirust, mistõttu võib söömata olles alkoholi tarvitamise tagajärjel seedekulglast sattuda vereringesse kiiremini rohkem alkoholi. Mõned tilgad alla neelatud alkoholi ja tee segu ei saa aga ka söömata olles tekitada ligi kolm korda suuremat joovet kui 4 pitsi viina. Vastav kaitseversioon pole vähimalgi määral eluliselt usutav. Eelnevast tulenevalt ei piirdunud S. Pallo
19. jaanuaril 2021 alkoholi abil hambavalu ravimisega.
20. Eeltoodud mõttekäiku ei kummuta ka kaitsja oletus, et kui võtta alkoholi koos ravimitega, võib see olukorda võimendada ja põhjustada teatud joobe sisaldumise organismis. Kaitsja ei esitanud oma väite kinnitamiseks kohtule ühtki tõendit. Järelikult rikkus S. Pallo
21. jaanuaril 2021 tahtlikult talle

§ 75lg 2 p 2 alusel pandud kohustust.

1. Analüüsides S. Pallo senist käitumist ja kriminaalhoolduse käiku tervikuna, märgib kohus, et S. Pallol on 4 kehtivat kriminaalkaristust, Tartu Maakohtu
2. septembri
3. a otsusega karistati teda kriminaalkorras
4. korda ja Tartu Maakohtu
5. juuli
6. a määrusega vabastati 6 ta tingimisi enne tähtaega
7. vangistuse kandmiselt. S. Pallo tunnistati esimest korda süüdi Tartu Maakohtu
8. märtsi
9. a otsusega, mil teda karistati

§ 4231

ja § 424 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest 1-aastase vangistusega.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jäeti mõistetud vangistus 1 aasta ja 6 kuulise katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Tartu Maakohtu

1. novembri
2. a otsusega tunnistati S. Pallo
3. novembril 2017 (s.o veidi enam kui 8 kuud pärast katseaja algust) toime pandud teos süüdi

§ 4231

järgi ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud ja 24 päeva vangistust, mis asendati 627 tunni üldkasuliku tööga. Seejärel tunnistati S. Pallo Tartu Maakohtu

1. jaanuari
2. a otsusega
3. detsembril 2017 (s.o ca 10 päeva pärast teise süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist) toime pandud teos taas süüdi

§ 4231

järgi ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 7 kuud ja 24 päeva vangistust, mille kandmise algusajaks loeti

1. detsember
2. Tartu Maakohtu
3. novembri
4. a määrusega vabastati S. Pallo esimest korda vangistusest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni
5. augustini 2020, kuid kuna ta pani
6. juulil 2019 (s.o 8 kuud pärast vanglast vabanemist) toime uue

§ 4231ja § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, tunnistati ta Tartu Maakohtu 11.

septembri

1. a otsusega süüdi ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 10 kuud ja 4 päeva vangistust, mille kandmise algusajaks loeti
2. juuli
3. Nagu öeldud, vabastati S. Pallo Tartu Maakohtu
4. juuli
5. a määrusega tingimisi enne tähtaega teise vangistuse kandmiselt, käesoleva määruse tegemise ajaks on ta viibinud kriminaalhooldusel veidi enam kui 7 kuud ja kohus vaatab läbi teist tema suhtes esitatud erakorralist ettekannet.
6. S. Pallo rikkus katseajal alkoholi tarvitamise keeldu esimest korda
7. augustil 2020 (s.o veidi vähem kui 1 kuu pärast kriminaalhoolduse algust) ja Tartu Maakohtu
8. septembri
9. a määrusega pandi selle rikkumise eest S. Pallole katseajaks täiendav kohustus alluda alkoholitarvitamise vastasele ravile. S. Pallo täitis täiendava kohustuse tähtaegselt. Samuti on ta valdavalt (s.o v.a
10. augusti
11. a elektroonilise valve ajakava rikkumine, mille eest tegi kriminaalhooldusametnik talle kirjaliku hoiatuse) täitnud muid talle pandud kohustusi. S. Pallo on ametnikega suheldes viisakas ja neile kättesaadav, on täitnud registreerimiskohustust korrektselt, osales alates
12. septembrist 2020 kuni
13. novembrini 2020 sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, võttis end pärast vanglast vabanemist tähtaegselt töötuna arvele, töötas ajavahemikul alates
14. septembrist 2020 kuni
15. detsembrini 2020xxxxxxxxxxxxxx-is ning on alates
16. detsembrist 2020 taas töötuna arvel.
17. jaanuaril 2021 (s.o ca 3 kuud pärast eelmise erakorralise ettekande lahendamist) rikkus S. Pallo teist korda alkoholi tarvitamise keeldu, kusjuures tarvitatud alkoholi kogus oli märkimisväärselt suurem kui hambavalu leevendamiseks vajalik.
18. Arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis, tuleb Tartu Maakohtu
19. septembri
20. a otsusega S. Pallole mõistetud vangistuse kandmata osa täitmisele pöörata. Kuigi S. Pallo on täitnud ülekaalukas osas talle pandud kohustusi nõuetekohaselt, tuleb katseaja edukaks läbimiseks järgida kõiki kohtu määratud kohustusi. Vaatamata sellele, et S. Pallo viibis vanglas veidi enam kui 1 aasta, rikkus ta alkoholi tarvitamise keeldu esimest korda vähem kui 1 kuu pärast ennetähtaegset vabanemist. Kuigi Tartu Maakohtu
21. septembri
22. a määrusega anti S. Pallole täiendav võimalus vabadusse jääda, rikkus ta ca 3 kuud pärast määruse jõustumist uuesti alkoholi tarvitamise keeldu. Arvestades rikkumiste tihedust, leiab kohus, et maakohtu eelmise määrusega kohaldatud leebem vahend pole mõjutanud S. Pallot oma käitumist muutma ega vangistuse vältimiseks alkoholi tarvitamise keeldu tõsiselt suhtuma. Samuti kestab S. Pallole määratud katseaeg kuni
23. maini 2022 (s.o peaaegu 1 aasta ja 3 kuud) ning pidades silmas tema senist suhtumist katseaja alguses, pole tõenäoline, et S. Pallo on valmis kogu selle aja jooksul alkoholi tarvitamise keeldu järgima. 7
24. Täiendavalt tingib karistuse kandmata osa täitmisele pööramise ka asjaolu, et kohtul pole võimalik ühtki muud leebemat meedet kohaldada. Kuna Tartu Maakohtu
25. juuli
26. a määrusega määrati käitumiskontroll katseaja lõpuni, ei saa pikendada käitumiskontrolli aega. S. Pallole ei saa määrata ka ühtki täiendavat kohustust, sest talle on juba määratud kõik võimalikud kohustused, mis peaksid tal aitama alkoholi tarvitamisest loobuda. Tartu Maakohtu
27. juuli
28. a määrusega määrati S. Pallole

§ 75

lg 2 p 4 alusel kohustus otsida endale töökoht või võtta ennast Töötukassas töötuna arvele ja

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustus osaleda sotsiaalprogrammis, mis maandab alkoholi kuritarvitamisest tulenevaid riske. Tartu Maakohtu 24. septembri 2020. a määrusega määrati S. Pallole

§ 75lg 2 p 5 alusel katseajaks täiendav kohustus alluda alkoholivastasele ravile.

Kriminaalhooldaja kohtuistungil antud selgituste kohaselt on S. Pallo läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ kaks korda. Eelnevast tulenevalt on kõik

§ 76lg-s 7 nimetatud leebemad meetmed ammendunud.

20. Kohus möönab, et iseenesest on võimalik jätta erakorraline ettekanne rahuldamata ka ühtki täiendavat abinõud kohaldamata. Nimelt on Riigikohus märkinud, et

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

§ 74

lg 4 annab rikkumise kindlaks teinud kohtule avara otsustusruumi, mida tuleb mõista nii, et rikkumise tuvastamise korral ei pea kohus valima üksnes lisakohustuse määramise, katseaja pikendamise ja karistuse täitmisele pööramise vahel, vaid tema pädevus hõlmab ka õigust jätta loetletud meetmed kohaldamata, kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne rahuldamata ning karistus täitmisele pööramata. Sel moel peab kohus toimima juhul, kui karistuse täitmisele pööramine tooks kaasa õiguslikult ebasobiva tagajärje ja viiks ülemäärasuse keelu rikkumiseni (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15. aprilli 2020. a määrus asjas nr 1-069135, p-d 15 ja 17). Kuna sarnaselt

§ 74

lg-ga 4, võidakse ka

§ 76

lg-s 7 sätestatud otsustustega riivata isiku vabaduspõhiõigust, kohalduvad eeltoodud kaalutlused maakohtu hinnangul ka praeguses asjas.

1. Siiski ei esine kohtu arvates käesoleval juhul ühtki erandlikku asjaolu, mis muudab vangistuse täitmisele pööramise ebaproportsionaalseks ja õigustab S. Pallo järjekordsele rikkumisele reageerimata jätmist. Kuigi S. Pallo vabastati tingimisi ennetähtaegselt vangistusest, rikkus ta katseaja alguses üsna lühikese aja jooksul korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu, sh viimasel korral pärast kohtu poolt lisakohustuse määramist. Kuna seni kohaldatud meetmed pole mõjutanud S. Pallot alkoholi tarvitamisest hoiduma, tuleb talle mõistetud karistuse kandmata osa pöörata täitmisele.
2. Tartu Maakohtu
3. septembri
4. a otsusega mõisteti S. Pallo liitkaristuseks 2 aastat 10 kuud ja 4 päeva vangistust, mille kandmise algusajaks loeti
5. juuli
6. Tartu Maakohtu
7. juuli
8. a määrusega vabastati S. Pallo talle Tartu Maakohtu
9. septembri
10. a otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega ja talle määrati katseaeg karistusaja lõpuni, s.o kuni
11. mai
12. Määrus jõustus
13. juulil
14. Erakorralisest ettekandest nähtub, et S. Pallo kriminaalhooldus algas
15. juulil
16. Järelikult vabanes ta vanglast tingimisi enne tähtaega
17. juulil 2020 ning kandis enne vanglast tingimisi ennetähtaegset vabanemist ära 1 aasta ja 3 päeva vangistust. Eelnevast tulenevalt on S. Pallo kandmata jäänud karistuse osa 1 aasta 10 kuud ja 1 päev (2 aastat 10 kuud ja 4 päeva – 1 aasta ja 3 päeva = 1 aasta 10 kuud ja 1 päev) vangistust. (allkirjastatud digitaalselt) 8