Obsah (8)

§ 661§ 430§ 478§ 432§ 173§ 168§ 174§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner Määruse tegemise aeg ja koht 26. aprill 2021, Pärnu Tsiviilasja number 2-21-285 Tsiviilasi M. T. hagi E. väl

§ 661lg 4).

Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg 8).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M. T. (hageja) esitas 08.01.2021 Pärnu Maakohtule hagiavalduse E. T. (kostja) vastu kahju 1270,22 euro väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt toimus xx xx xxxx kella 21.20 paiku liiklusõnnetus xxx maantee ristmikul. Liikuvale sõiduautole xxx (reg.märk xxxxxx) sõitis ülekäigurajal otsa kostja, kes juhtis elektritõukeratast. Kostjale põles punane foorituli. Liiklusõnnetus on politsei poolt fikseeritud. Hagejale tekkis liiklusõnnetuse tagajärjel sõiduki remondiga seonduvalt kahju kokku summas 1270,22 eurot.
2. Kostja hagi õigeks ei võta ja vaidleb sellele vastu.
3. Kohtu eelistungil, milline toimus 26.04.2021, kostja avaldas, et seoses liiklusõnnetusega on tema suhtes tehtud kiirmenetluseotsus. Ta ei vaidle sellele vastu, et sündmus toimus, kuid ta ei nõustu kahju suurusega. Pooled pidasid kohtuistungil läbirääkimisi ning jõudsid kokkuleppele (määruse resolutsiooni 1.1.-1.
4. sõnastuses), millise palusid kohtul kinnitada. Pooled välistasid kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse. Hageja taotleb seoses kompromissi sõlmimisega tagastada poolt tasutud riigilõivust. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5. Tsiviilkohtumenetluse (

) § 4 lg 3, § 206 lg 2 ja § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad lõpetada menetluse kohtuliku kompromissi sõlmimisega. Kohtu hinnangul kohtuistungil sõlmitud kompromiss (määruse resolutsiooni 1.1.-1.

1. sõnastuses) on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ning ei riku olulist avalikku huvi ja on täidetav. Kohus selgitab, et kohtumäärusega kinnitatud kompromissi numeratsioon erineb kohtuistungil sõlmitud ja allkirjastatud kompromissi numeratsioonist seonduvalt kohtumääruse resolutsiooni vormistusega, mistõttu muutis kohus kompromissi punktis 4 kokkulepitud punktid (
2. ja 3.) kooskõlas kinnitatud kompromissi numeratsiooniga (so 1.
3. ja 1.3.). Kohtu poolt tehtud muutus ei mõjuta kokkuleppe sisu ja on lubatav (

§ 478lg 1 koosmõjus § 447 § 2).

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 sätestab poolte õiguse lõpetada menetlus kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 2 Tsiviilasi nr 2-21-285 6. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (

§ 432

). Pooled kinnitasid kohtule, et menetluse lõpetamise tagajärjed seonduvalt kompromissi kinnitamisega on neile arusaadavad. 7.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 168

lg 3 järgi kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub hagejale pool riigilõivust, so 100 eurot.

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kohus jätab kokkuleppevälised poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda. Asjas puudub vajadus menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. 8. Hageja taotleb seoses kompromissi sõlmimisega poole tasutud riigilõivust tagastamist

§ 150lg 2 p 1 alusel.

Kohtutoimiku andmetel on M. T. tasunud 08.01.2021 riigilõivu 200 eurot selgitusega „Riigilõiv: kostja E. T., hageja M. T.“. Kuna pooled sõlmisid asjas kompromissi, rahuldab kohus hageja taotluse ning tagastab poole tasutud riigilõivust, so 100 eurot. Riigilõiv tuleb tagastada hageja poolt näidatud kontole. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik 3