2-20-12690/12

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Viru Maakohus Andres Hallmägi Kohtuasja number

1. november 2020, Narva kohtumaja 2-20-12690 Kohtuasi A Ki hagi V Ki vastu elatise vähendamise nõudes Otsuse tegemise aeg ja koht Menetlusosalised ja esindajad Hageja: A K (isikukood xxx, elukoht: xxx; e-post: xxx), Lepinguline esindaja: Olga Väina (e-post: ramstor.ou@mail.ru) Kostja: V K (isikukood xxx, elukoht: xxx) Alaealise (seaduslik) esindaja: J P (isikukood xxx, elukoha aadress: xxx) RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada.
3. Vähendada Viru Maakohtu 18.10.
4. a kohtuotsusega (tsiviilasi nr 2-18-3906) A Kilt väljamõistetud elatist ja välja mõista A Kilt V Ki kasuks alates 01.09.2020 200 (kakssada) eurot elatist kuus kuni V Ki täisealiseks saamiseni või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni.
5. Otsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse kestel tasutud elatise summasid.
6. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Saata kohtuotsus menetlusosalistele. EDASIKAEBAMISE KORD 2-20-12690 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD A K esitas V Ki vastu väljamõistetud elatise vähendamise nõudes. A K (edaspidi hageja) ja J P (edaspidi kostja seaduslik esindaja) on lapse V Ki vanemad. 26.03.
7. a otsusega (tsiviilasi nr 2-18-3906) mõistis Viru Maakohus A Kilt V Ki kasuks välja 250 eurot elatist kuus, alates 13.03.2018 kuni V Ki täisealiseks saamiseni, s.o kuni 17.02.2032.a, kusjuures igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Käesoleval aastal on elatise suuruseks 292 eurot kuus. Hageja kaotas alates juulikuust 2020 töö ja on arvel töötukassas. Hagejal ei ole muid sissetulekuid kui igakuine sissetulek töötukassalt. Hageja teeb omalt poolt kõike, mis võimalik, et lastel oleks kõik, mis vajalik olemas. Kuivõrd miinimumelatis on tõusnud, aga kostja vajadused ilmselgelt samas ulatuses tõusnud ei ole, annab seadusjärgse elatise suurenemine tulenevalt miinimumtöötasu kiirest kasvust alust elatise vähendamiseks. Hageja arvates ei ole eluliselt usutav, et kostja vajadused ühes kuus on 584 + 60 = 644 eurot kuus. Hagejal ei ole kohustust tasuda elatist aga rohkem kui pool kostja vajalikest kulutustest. Hageja arvates on 584 eurot lapse elatisrahana liiga suur, (kui võrdset ema panust arvestada) lastele ei kulu. Lapsed on tema teada õnneks terved, neil pole kalleid erivajadusi. Hageja lisab, et praeguseks on minimaalpalk oluliselt tõusnud ja nüüdseks on tavaline elatisraha ühele lapsele jõudnud 292 euroni ehk olles endiselt pool miinimumpalka. Hageja ei ole võimeline tasuma 292 eurot elatist ja sealjuures säilitama enda minimaalselt vajalikku elustandardit. Hageja sissetulek on miinimumpalk mida saab hageja töötukassalt. Hagejal on kolmandate isikute ees järgmised kohustused. Väikelaenu leping nr 17-153088-VL 1300,00 eurot. 12.08.2020 seisuga on laenu jääk 641,
8. Lepingu lõppkuupäev on 17.02.
9. Kuumakse 40,36 eurot. Auto väikelaenu leping nr 19-018739-AL 4150,00 eurot. 12.08.2020 seisuga on laenu jääk 3478,10 ning lepingu lõppkuupäev on 17.02.
10. Kuumakse 82,85 eurot. Kodulaenu leping nr 12-081295-EL 18000,00 eurot. 12.08.2020 seisuga on laenu jääk 7167,09 eurot. Lepingu lõppkuupäev on 17.12.
11. Kuumakse 141,31 eurot. Olukorras, kus hageja tasub elatisena igakuiselt 292 eurot, millel lisandub peretoetus 60 eurot, on kostja vajadused kaetud 352 euro ulatuses, mis tähendab aga seda, et kostja ülalpidamiskulud kannab sisuliselt ainuisikuliselt hageja, mis on aga ebaõiglane ning diskrimineeriv. Kuivõrd kostja seaduslik esindaja ei panusta võrdselt kostja ülalpidamisse, tuleb hagejalt väljamõistetud elatist ka seetõttu vähendada. Lähtudes eeltoodust leiab hageja, et õiglasem olekski, kui igakuine elatisraha nõue oleks kokku lapsele 200 eurot. Seda ta arvab suutvat maksta. 2 2-20-12690 Kostja vastuväited Kostja leiab, et hagiavaldus ei ole põhjendatud. Varem tehtud otsuse muutmise aluseks on TsMS § 459 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Kostja leiab, et hageja ei ole esitanud ega tõendanud ühegi asjaolu esinemist, mis oleks tekkinud pärast lahendit eelmises tsiviilasjas, mis täidaks TsMS § 459 eeldusi ja annaksid aluse hagi rahuldamiseks. Sellest tulenevalt tuleb jätta hagi rahuldamata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada hageja esitatud põhjendustel. Viru Maakohtu
12. 03.
13. a otsusega (tsiviilasi nr 2-18-3906) välja mõistetud elatise suurust tuleb muuta ja kehtestada hagejale uueks elatise määraks 200 eurot. Asja materjalidest nähtub, et hageja kaotas 02.08.2020 töö xxx, kus ta oli töötanud enam kui kümme aastat. Hageja on end võtnud arvele töötukassas, kuid uue töö leidmine on, arvestades koroonaviirusest tekkinud töökohtade vähenemist, raske. Samuti on TsMS § 459 lg 1 punkti 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui on oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kohus loeb pikaajalise töö kaotust TSMS §-s 459 märgitud oluliseks asjaoluks, mida arvestada väljamõistetud elatise vähendamise alusena. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi teise lõike järgi Vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevat raha enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vastavalt PKS § 102 lg-le 2 vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 2 sätestatud määra. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-160-12 kohaselt tuleb ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel arvestada konkreetse vanema võimalustega. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-118-12 järgi tuleb elatise suuruse määramisel tuleb arvestada konkreetse vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikest kuludest, mis vastab vanema 3 2-20-12690 varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Riigikohus selgitas, et vanema varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanema sissetulekuga, millest vanem saab katta lapse ülalpidamiskulusid. Riigikohus on lahendi nr 3 2-1-35-17 p-s 21.1 märkinud et kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Kohus on seisukohal, et hageja mõlema vanema sissetulekud ja kohustused on sellised, mis ei võimalda maksta elatist miinimumsummas kuus. Kohus möönab, et oluliselt suurema töötasuga töökoha (või lisatöö) leidmine on kohtu hinnangul piirkonna eripära arvestades ilmselgelt keeruline. Eeltoodu määrab ka laste tavalise elulaadi, mõnevõrra säästlikum majandamine on hageja vanemate varalist seisundit arvestades vältimatu. Justiitsministeeriumi uuringust „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ nähtub, et lapse minimaalne ülalpidamiskulu ühe vanema kohta 13–17 aastase lapse puhul kas 206.00 eurot kuus (standarteelarvete keskmine) või 172.00 eurot kuus (võrdlevanalüüsi meetod). Eeltoodust lähtudes on hageja taotlus vähendada seni välja mõistetut elatist (250 eurot) 200 euroni kuus põhjendatud. Menetluskulud Menetluskulud jäävad poolte kanda. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 4