2-21-1879/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts
2. a, Tartu kohtumaja, Kalevi tn 1 Tartu Tsiviilasi nr 2-21-1879 Tsiviilasi AAA hagi BBB vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 1350 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AAA, isikukood XXX, elukoht XXX Hageja seaduslik esindaja: CCC, isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX Kostja: BBB, isikukood XXX, elukoht XXX Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Rahuldada AAA hagi BBB vastu elatise väljamõistmiseks tagaseljaotsusega.
4. Välja mõista BBB AAA kasuks tagasiulatuvalt elatise võlgnevus perioodi 01.01.
5. a. – 31.03.
6. a eest summas 450 (nelisada viiskümmend) eurot.
7. Välja mõista BBB AAA kasuks igakuine elatis 150 (ükssada viiskümmend) eurot alates 01.04.
8. a kuni AAA täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX.
9. Väljamõistetud summad tuleb tasuda AAA seadusliku esindaja määratud arveldusarvele (menetluse ajal AAA arveldusarve nr XXX).
10. Igakuine elatis tuleb tasuda hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks järgneva kuu eest ette.
11. Jätta menetluskulud BBB puuduvad.
12. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
13. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I. Asjaolud AAA (hageja) esitas 05.02.
14. a Tartu Maakohtule hagi oma isalt BBB (kostja) elatise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt elab hageja oma emaga, kostja ülalpidamises ei osale. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 150 eurot kuus alates 01.01.
15. a Kohus võttis hagi menetlusse 08.02.
16. a määrusega ning andis kostjale aega 20 päeva määruse kättesaamisest alates hagile vastamiseks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale isiklikult kätte toimetatud 23.02.
17. a. Kostja ei esitanud kohtu määratud aja jooksul ega ka hiljem vastust hagiavaldusele. II. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohtuotsuse tegemise õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida, et vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 ja 2 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel 2 eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt PKS 100 lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Vastavalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus on TsMS § 5 lg 1 kohaselt seotud hageja nõudega. Hageja on taotlenud igakuise elatise, ga 150 eurot väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 01.jaanuarist
18. a. Elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tema kasvamiseks ja arenguks piisavate vahendite saamiseks. Hageja on hagiavalduses hinnanud enda põhjendatud vajaduste suuruseks 300 eurot, millest kostja osa on 150 eurot. Et hageja nõuab elatist seaduses sätestatud miinimummäärast väiksemas määras, ei ole hageja vajadusi vaja täiendavalt tõendada. Kohus mõistab kohtuotsuse tegemise aja seisuga välja tagasiulatuva elatise võlgnevuse 450 eurot (elatis jaanuari-, veebruari- ja märtsikuu eest, arvestades, et veebruarikuu lõpuks muutus sissenõutavaks ka elatis märtsikuu eest). Alates 01.04.
19. a tuleb kostjal elatist tasuda kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuiste perioodiliste maksetena summas 150 eurot kuus. Elatis tuleb tasuda igal kuul järgmise kuu eest ette hageja seadusliku esindaja määratud arveldusarvele (hagiavalduse esitamise ajal AAA arveldusarve nr XXX). Elatis 2021.a. aprillikuu eest tuleb tasuda hiljemalt
20. märtsiks 2021.a. III. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Kuna hagejat esindas menetluses seaduslik esindaja, ei saa hagejal ka õigusabikulusid olla. Seega puuduvad asjas rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud ning kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kohtuotsuse sissejuhatavas osas märgitud hagihind ei ole menetluskulu. Ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse (elatishagi) hind on vastavalt TsMS § 129 lg 2 nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagihind omab tähendust vaid kohtu jaoks tsiviilasja menetlemisel, näiteks sõltub hagihinnast, kas kohus saab menetleda asja lihtsustatud korras või kirjalikus menetluses kohtu määramisel. Vastavalt TsMS § 455 lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik 3