KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Otsuse tegemise aeg ja koht 25.03.2021, Tallinn Haldusasja number 3-20-1208 Haldusasi Köögiart OÜ kaebus Maksu- ja T
§ 165lg 2).
Vastuseks kaebaja seisukohtadele esitan põhjendused alljärgnevalt.
- MTA on maksumenetluse käigus tuvastanud, et kaebaja arvelduskontolt on kontrollitaval perioodil tehtud ülekandeid kaebaja juhatuse liikmetele M. H.´le kokku summas 3 780 eurot ja J. P.´le kokku summas 7 116 eurot. Kaebaja väidab, et tegemist on varasemalt juhatuse liikmete poolt antud laenude tagasimaksetega, kuid MTA leiab, et kaebaja poolt osundatud laenutehingud on näilikud tehingud ning maksete näol on tegemist hoopis varjatud palgaväljamaksetega. Teiseks leiab MTA, et kaebaja poolt sularahas A. B. tehtud väljamakse (9 500 eurot) näol ei ole tegemist laenu andmisega nagu väidab kaebaja. MTA hinnangul on tegemist ettevõtlusega mitteseotud väljamaksega, mille tegelik otstarve ei ole tuvastatav ja raha jõudmine tagasi ettevõtlusesse ei ole leidnud kinnitust.
- Esmalt pean vajalikuks osundada järgnevale. Halduskohtumenetluse (
) § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millel tema väited põhinevad, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendamiskoormuse jaotust maksuotsuse kontrollimisel täpsustab MKS § 150 lg 1, mis näeb ette, et maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Väljakujunenud 5
(8)3-20-1208 kohtupraktika kohaselt tuleb MKS §-s 150 sätestatud maksumaksja tõendamiskoormust sisustada eelkõige selliselt, et tõendamiskoormus läheb maksumaksjale MKS § 150 lg 1 kohaselt üle siis, kui maksuhalduri kogutud tõendid põhjendavad maksuhalduri seisukohta ja seavad kahtluse alla maksukohustuslase esitatud andmete õigsuse ning on samas piisavad selleks, et määrata tasumisele kuuluv maksusumma. Kui maksuhaldur on oma tõenditel põhineva kahtluse ning maksusumma arvestuse välja toonud, läheb tõendamiskoormus üle kaebajale ja ta peab näitama maksuhalduri järelduste ekslikkust (RKHKo asjas nr 3-3-1-34-07 p-d 11 ja 13). Maksuotsuse põhjendamine on eelkõige vajalik selleks, et maksukohustuslasel oleks üheselt arusaadav talle etteheidetav käitumine ja tal oleks võimalik enda kohta tehtud otsust mõista ja vajaduse korral tõhusalt vaidlustada (RKHKo asjas 3-3-1-27-14 p 16 ja asjas 3-3-1-33-14 p 12).
- Käesoleval juhul on MTA kaebaja juhatuse liikmetele tehtud väljamaksete osas leidnud, et väidetav varasem laenu andmine ei ole usutav, kuivõrd mõlemate juhatuse liikme puhul ei ole tõendatud, et neil oli piisavalt rahalisi vahendeid kaebajale sellistes summades (kumbki 15 00 eurot) laenu andmiseks. M. H. on küll selgitanud, et ta elas 2016.a laenu andmise ajal säästudest ja ka tuttavad toetasid (kaebuse lisa 4), kuid ei ole oma väiteid ei maksumenetluses tõendanud. J. P. viitab sellele, et teda peetakse üleval (kaebuse lisa 7), kuid ei ole nimetanud, kes teda ülal peab, samuti on J.P. enda sõnul saanud raha erasikult kinkelepinguga (kaebuse lisa 10), kuid esitatud lihtkirjalik kinkeleping raha kinkimise kohta Venemaa eraisiku poolt ei ole kontrollitav. 16.
- Leian, et juba eelpoolkirjeldatud asjaolude väljatoomine on olnud piisav, selleks et põhjendada MTA kahtlust kaebaja väidete õigsuse osas varasemalt juhatuse liikmete poolt antud laenude kohta. Täiendavalt on MTA viidanud ka sellele, et esitatud laenulepingud on üldsõnalised, nende põhjal ei ole võimalik aru saada millistes osades, millal ja mil viisil laenusummad kaebajale üle anti, samuti on kaebaja raamatupidamisarvestus selles osas puudulik (kontrolliakti p 1.1.2 alapunkt c)). Ka viitab MTA, et on teistes maksumenetluses tuvastanud, et kaebaja juhatuse liikmed on äriühingu rahalisi vahendeid kasutanud oma isiklike kulutuste katteks, ajades segi isiklikke ja äriühingu vahendeid ja arusaadav ei ole, kas kasutatud raha on äriühingusse tagasi jõudnud (samas, alapunkt d)). Ka ei ole eluliselt usutavad kaebaja poolt tema juhatuse liikmetele makstud töötasu summad (80 eurot kuus) ning juhatuse liikmete poolt antud seletused töötasu maksmise viisi osas ei kattu raamatupidamise andmetega (samas, alapunkt a) ja d) viimane lõik). 16.
- Neid asjaolusid kogumis hinnates leian, et MTA on piisavalt põhjendanud kahtlust, et kaebaja väited juhatuse liikmete poolt 2016.a aasta antud laenude kohta ei ole kinnitust leidnud ning laenu andmine ei ole eluliselt usutav. Koosmõjus asjaoluga, et kaebaja juhatuse liikmete osas deklareeritud töötasu (80 eurot kuus) kontrollitaval perioodil oli ebausutavalt väike (2019.a. oli alampalga suuruseks 540 eurot kuus), tuleb pidada piisavalt põhjendatuks MTA järeldusi selles osas, et kontrollitaval perioodil juhatuse liikmetele tehtud väljamaksete näol ei olnud tegemist varasemalt antud laenu tagasimaksetega, vaid varjatud töötasu maksmisega. Ka on ilmekas, et kaebaja tegevuses kordub teatav käitumismuster seoses rahaliste suhetega juhatuse liikmetega. Maksuotsuse järeldused selles osas on selged ja jälgitavad, kaebaja ei ole ei maksuega kohtumenetluse käigus esitanud tõendeid või selgitusi, mis lükkaksid ümber MTA poolt kontrolliaktis ja maksuotsuses toodud järeldusi.
- Sarnaselt eeltoodule leian, et MTA poolt kontrolliaktis ja maksuotsuses viidatud seisukoht selles osas, et A. B. sularahas tehtud väljamakse (9 500 eurot) näol ei ole tegemist laenu andmisega, on piisavalt põhjendatud. 17.
- MTA on põhjendatult leidnud, et laenu andmine sularahas 9500 euro ulatuses isikule, kelle ainus ametlik sissetulek on kaebajalt saadav töötasu vahemikus 165,63 kuni 721,23 eurot kuus (neto), ei ole eluliselt usutav. Seejuures on MTA viidanud, et töötamise registri andmetel ei ole A. B. töötanud ega maksustatavaid sissetulekuid omanud pikema perioodi (alates 2014 augustist kuni 2019.a. alguseni). Kaebaja ei ole MTA-le põhjendanud, mille põhjal ta selliste andmete 6
(8)3-20-1208 pinnalt veendus, et isik suudab laenu tagastada. Ka viitab MTA, et vaatamata maksuhalduri korduvatele pöördumistele ei ole A. B. esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et väidetava laenu saamise eesmärgiks olnud auto ostutehing on leidnud aset. A. B. selgitused on selles osas vastuolulised (kontrolliakti 1.2.
- alapunktid b) ja c). Lisaks viitab MTA kontrollaktis, et ei kaebaja ega A. B. ise ei ole esitanud maksumenetluse käigus ühtegi dokumenti, mis kinnitaks väidetavalt antud laenu äriühingusse tagas jõudmist, seda vaatamata asjaolule, et selliseid tõendeid on MTA korduvalt nõudnud (samas, alapunt d)). 17.
- Eelpoolkirjeldatud asjaolud kogumis on minu hinnangul piisavad põhjendamaks maksuhalduri kahtlust, et kaebaja poolt A. B. tehtud väljamakse eesmärk on olnud tegelikult varjatud kujul töötasu maksmine, mitte laenu andmine.
- Kaebaja on kohtumenetluses esitanud tõendeid, mis tema hinnangul kinnitavad, et väljamakse näol on tegemist laenuga. Ühes kaebusega on esitatud kassa sissetuleku order kuupäevaga 30.03.2020, mille kohaselt on A.B. tagastanud kaebajale 500 eurot (kaebuse lisa 15) ning 03.03.2021 menetlusdokumendile on kaebaja lisanud väljavõtte oma pearaamatust, mille kohaselt on selleks hetkeks laen täielikult kustutatud. 18.
- Kohtumenetluses esitatud täiendavate tõendite esitamisega seoses selgitan esmalt, haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga (
§ 158
lg 2.) MKS § 92 lg-le 4 ja § 102 lg 1 p-le 2 tuleneb, et hilinenult esitatud maksukohustust vähendavat asjaolu või tõendit saab arvestada vaid juhul, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavakssaamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest (TlnRnKo 3-17-1884 p 18). MKS § 56 lg 1 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. Sealjuures on omavahelises seoses MKS § 56 lg-s 1 sätestatud kaasaaitamiskohustus ja MKS § 150 lg-s 1 sätestatud tõendamiskoormis. MTA viitab kohtule kaebuse kohta esitatud vastuses seega õigesti, et 30.03.2020 kassa sissetuleku orderit ei ole kaebaja eelnevalt maksuhaldurile teadmata põhjusel esitanud ja ka kohtule esitatud kaebuses ei ole kaebaja põhjendanud, miks sellist dokumenti ei esitatud maksumenetluse käigus. Sellest tulenevalt lükka kaebusele lisatud kassa sissetuleku order ümber maksuotsuse järeldusi. 18.
- Ka 03.03.2021 menetlusdokumendile lisatud pearaamatu väljavõte laenu väidetavalt täies ulatuses tagasimaksmise kohta ei ole piisav tõendamaks maksuotsuse ebaõigsust. Esmalt märgib MTA õigesti, et pearaamatu väljavõte ja 30.03.2020 kassa sissetuleku order on omavahel vastuolus, kuivõrd pearaamatu väljavõtte kohaselt tagastas A.B. laenu kogu ulatuses koos intressiga 01.12.2020, see aga on vastuolus kaebaja eelmiste väidetega, et osaliselt tagastati laen juba 30.03.
- Pealegi on nii kassa sissetuleku orderi kui pearaamatu väljavõtte näol tegemist n.ö ühepoolsete, kaebaja poolt koostatud dokumentidega, mille tegelikkusele vastavust ei kinnita ükski muu asja juues olev tõend. 18.
- Leian seega, et ka nimetatud dokumendid ei lükka ümber MTA poolt tõstatatuks kahtlust laenutehingu näilikkuse osas ning selles osas ning seisukohta, et väidetava laenu äriühingusse tagasi jõudmine ei ole leidnud kinnitust. Seega on MTA õigesti leidnud, et A.Bontšukile tehtud väljamakse näol on tegemist ettevõtlusega mitteseotud väljamaksega tulumaksuseaduse § 51 lg 2 p-i 3 kohaselt.
- Lisaks eeltoodule on MTA 04.03.2021 menetlusdokumendis õigesti viidanud, et isegi juhul, kui leiab tõendamist, et varasemalt maksustatud summa on kaebaja ettevõtlusesse tagasi jõudnud, et muuda see maksuotsust õigusvastaseks, Kaebajal on sellisel juhul võimalik teha ümberarvestus TuMS § 54 lg 6 alusel selle kuu tuludeklaratsioonis, mil toimus väidetav laenu tagastamine.
- Kokkuvõtvalt leian, et, et kaebaja ei ole esitanud veenvaid põhjendusi ja väiteid ega viidanud tõenditele, mis lükkaks ümber maksuotsuses toodud põhistusi. Kui tõendamiskoormus on kaebajal ning kaebaja ei ole esitanud tõendeid oma väidete kinnituseks, jääb kaebus kahtluse 7
(8)3-20-1208 kõrvaldamata jätmise korral rahuldamata, sest tõendamata jätmise riski kannab kaebaja (RKHKo 3-12-1360/131, p 21). Menetluskulud 21. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (
§ 108lg 1).
MTA ei ole menetluskulude nõuet esitanud. Kaebus jäi kaebus täies osas rahuldamata, seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 8
(8)