KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-702 Haldusasi XX kaebus Politsei- ja Piirivalveameti otsuse

) § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) vabastas 23.03.2021 otsusega nr 2.7-1/428-1 XX abipolitseiniku staatusest alates 05.04.
2. PPA esitas otsuses kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) Z saade laeti Youtube keskkonda 14.01.2021, mis sisaldas XX poliitilist arutelu ja maailmavaatelisi seisukohti. Saates väljendas XX järgmisi seisukohti: Kui valitsus peaks võtma vastu vihakõneseaduse, siis tuleb avalikkus keerata valitsuse vastu. See eeldab massimeeleavaldusi, petitsioone, sotsiaalmeediakampaaniaid ja obstruktsiooni. YY juhib tähelepanu, et meeleavaldusi ei saa teha, kuna on koroonakriis. XX vastab, et teda see koroonakriis sellises olukorras enam ei huvita, tema saadaks pikalt. Kui Toompeale tuuakse 10 000 inimest kohale, siis mida saab teha politsei? Politsei saab teha trahvi koroonareeglite rikkumise eest. Kas te tõesti võtate 10 000 inimest jaoskonda ja teete kõigile trahvi? Tühjagi! On mingid hetked, kus tuleb hakata vastu. Vabariigi Valitsuse otsused ei ole legitiimsed. 3-20-702 Vihakõneseaduse puhul tuleb üles näidata allumatust. XX kutsub üles relvastuma ja kui peaks tekkima olukord, et relva tahetakse ära võtta, siis tuleb näidata keskmist sõrme ja öelda, et kadus ära, tehke mulle väärteotrahv, aga relva ma ära ei anna. Tuleb mitte alluda absurdsetele nõudmistele. Tegema peaks juhendi tavalisele inimesele: tee relvaluba ja ära allu idiootsetele reeglitele; 2) abipolitseinik vabastatakse abipolitseiniku staatusest seoses abipolitseinikule sobimatu käitumisega, sh kui abipolitseinik rikub avalikus kohas käitumise nõudeid või käitub muul viisil õigusvastaselt (abipolitseiniku seadus (APolS) § 42 p 3). Sobimatut käitumist tuleb sisustada ametniku eetikakoodeksi alusel. APolS § 2 lg 4 kohaselt peab abipolitseinik järgima ametniku eetikakoodeksis sätestatud põhimõtteid; 3) XX rikkus ametniku eetikakoodeksis märgitud usaldusväärsuse ja erapooletuse põhimõtteid. Abipolitseiniku eraelulised rollid (sh kuulumine erakonda) ei tohi sattuda konflikti ametnikutööga. Kui abipolitseinik kuulub erakonda või tal on poliitilisi eelistusi, ei saa ta võimul oleva valitsuse eesmärkidele erinevate poliitiliste eelistuste pinnalt vastu töötada; 4) üleskutse panna toime relvaseaduse rikkumisi läheb vastuollu ka APolS § 1 lg-ga 1; 5) XX tuleb abipolitseiniku staatusest vabastada, kuna tema käitumine ei olnud abipolitseinikule sobiv.
3. XX esitas halduskohtule kaebuse, milles taotles PPA 23.03.2021 otsuse nr 2.7-1/428-1 tühistamist ning esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud otsuse kehtivuse peatamist. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kaebaja esitas saates isiklikke poliitilisi ja maailmavaatelisi seisukohti. Need olid teoreetilist laadi; 2) PPA järeldused ei ole õiged ja ta on APolS § 42 p 3 valesti kohaldanud. Kaebaja pole rikkunud usaldusväärsuse ega erapooletuse põhimõtteid. Kaebajat tutvustati saates kui Euroopa Parlamendi liiget, mitte kui abipolitseinikku. Kaebaja pole PPA nimel avaldusi teinud. Ta pole kutsunud kedagi üles seadust rikkuma. Kaebaja mõtles oma kõnes poliitilist aktivismi, mitte seadustele mitteallumist; 3) vaidlustatud otsus pole proportsionaalne. Kaebajale pole varem ühtegi etteheidet tehtud. PPA kohaldas kõige rangemat tagajärge; 4) esialgse õiguskaitse korras tuleb peatada vaidlustatud otsuse kehtivus. Kaebaja ei saa täita abipolitseiniku ülesandeid. Kaebajale ei saa hiljem anda tagasi kaotatud võimalust abipolitseinikuna tegutseda. Kaebaja töökogemus ja vilumus saaksid kahjustatud. Ta on abipolitseinik olnud alates
4. Vajadusel saaks PPA taotleda kohaldatud esialgse õiguskaitse tühistamist.
5. PPA taotles vastuses esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmist.
6. Tallinna Halduskohus jättis 08.04.2021 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) kohus ei ole pädev haldusorgani eest otsustama, kas kaebaja käitumine on sobilik abipolitseiniku staatuse omamiseks või mitte, seejuures ei ole kohtul pädevust seda otsustada ka esialgse õiguskaitse korras; 2) kaebaja ei ole välja toonud seda, kuidas esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine raskendaks kohtuotsuse täitmist või muudaks selle võimatuks. Pöördumatut kahju kaebaja õigustele ei nähtu. Kaebaja ülekaalukat vajadust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ei nähtu. 2

§ 249

lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus muu hulgas kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (

§ 249lg 3).

Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (

§ 250lg 2).

1. Esialgse õiguskaitse vajadust tuleb jaatada olukorras, kui kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuks oluliselt raskemaks või võimatuks.
2. Kaebaja toob välja selle, et ta ei saa kohtuvaidluse ajal abipolitseinikuna tegutseda ning seetõttu kaotab ta oma oskusi ja kogemusi. Politsei pädevusse kuuluvaid ülesandeid teostab abipolitseinik kas koos politseiametnikuga või teatud juhtudel ka iseseisvalt (nt liiklusjärelevalve teostamine, järelevalve avalikus kohas käitumise nõuete üle) (APolS § 2 lg 2 ja § 3). Esialgse õiguskaitse taotluses esitatud põhjendused ei võimalda järeldada, et tegemist on sedavõrd spetsiifiliste teadmiste, oskuste ja kogemustega, mis kaovad kiiresti ning mille hilisem uuesti meeldetuletamine oleks võimatu või ülemäära raske. Eelduslikult on isikul väljaõppega võimalik teadmised ja oskused taastada või uued omandada. Seega kaebaja väidetud asjaolu pole sellise kaaluga, mis lubaks järeldada ülemäära raskeid või pöördumatuid tagajärgi kaebaja õigustele.
3. Samuti väidab kaebaja määruskaebuses, et abipolitseiniku staatuse taastamine vaidluse ajaks aitaks tal taastada tema head mainet ja nime. Ringkonnakohtu hinnangul ei tooks esialgse õiguskaitse kohaldamine kaasa kaebaja taotletavat eesmärki – lõpetada kaebaja väidetav maine kahjustamine. Kaebaja seisukohta võib mõista nii, et PPA on vaidlustatud otsuses antud hinnangute ja seisukohtadega kahjustanud kaebaja mainet. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei muudaks olematuks vaidlustatud otsuses esitatud PPA seisukohti ega hinnanguid. Kaebaja saaks küll jätkata abipolitseiniku ülesannete täitmisega, kuid see ei kõrvaldaks kohtumenetluse ajaks PPA hinnanguid ega seisukohti. Seega esialgse õiguskaitse kohaldamine ei aitaks kaebaja väidetud negatiivset tagajärge kõrvaldada. PPA hinnangute ja seisukohtade õigsust analüüsib kohus põhivaidluse raames. Kui PPA on kaebajale tekitanud mittevaralist kahju, on kaebajal õigus nõuda selle eest hüvitist (riigivastutuse seadus § 9 lg 1). 3