Obsah (8)

§ 657§ 654§ 652§ 238§ 445§ 442§ 173§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 8. märts 2021 Tsiviilasja number 2-20-359

§ 657lg 1 p 2).

Ringkonnakohus jätab menetluskulud apellatsiooniastmes poolte endi kanda. Juhindudes

§ 654

lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 7.

§ 652

lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt on ringkonnakohtul õigus hinnata maakohtu otsuses hindamata tõendeid, kui tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta ning asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus võtab

§ 652

lg 4 ja § 230 lg 4 alusel asja materjalide juurde apellatsioonkaebusele lisatud hageja kinnituse isa juurde elama asumise kohta koos tõlkega, kostja poolt

1. detsembri
2. a menetlusdokumendile lisatud kostja pangakonto väljavõtte ja maksekviitungid. Ringkonnakohus on seisukohal, et tõendid on vajalikud asja õigemaks lahendamiseks. Ringkonnakohus jätab tsiviilasja materjalide juurde võtmata kostja apellatsioonkaebusele lisatud hageja ja Coop Pank AS-i vahel
3. oktoobril
4. a sõlmitud arvelduskonto ja -teenuste lepingu ning hageja poolt apellatsioonkaebuse vastusele lisatud
5. novembri
6. a pärandist loobumise avalduse nr X ja Swedbank AS-i kinnituse. Praeguses asjas ei ole vaidluse all, kas hageja pärandvara vastuvõtmine oli hageja huvides või mitte. Samuti ei oma ringkonnakohtu hinnangul tähtsust asjaolu, kas ja millistes krediidiasutustes on hagejal olemas arvelduskontod. Seega ei ole esitatud tõendid asjakohased

§ 238lg 1 mõttes ega oma asja lahendamisel sisulist tõenduslikku tähendust.

Kuivõrd tõendid on esitatud elektrooniliselt, puudub vajadus nende tagastamiseks.

1. Hageja on kostja laps ning kostja on PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi kohustatud hagejale ülalpidamist andma. Kostja ei vaidlusta apellatsioonkaebuses elatise perioodil
2. märtsist 2020 kuni
3. oktoobrini 2020 summas 250 eurot väljamõistmist, kuid vaidlustab kohustuse täitmise korda. Kostja soovib maksta elatist hageja enda pangakontole. Samuti vaidlustab kostja elatise väljamõistmist alates
4. oktoobrist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni. 4 Hageja palus juba
5. märtsi
6. a hagiavalduses määrata, et väljamõistetud elatis tuleb tasuda hageja ema pangakontole. Tegemist on taotlusega otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks

§ 445lg 1 mõistes.

Kostja ei ole maakohtu menetluses esitanud ühtegi vastuväidet otsuse täitmise korra kindlaksmääramisele hagiavalduses märgitud viisil. Kostja vaidles määratud täitmiskorrale vastu esmakordselt alles apellatsioonkaebuses.

§ 652

lg 4 kohaselt pidanuks kostja selle uue asjaolu esitamise lubatavust oma kaebuses põhjendama. Kostja ei ole seda teinud. Ringkonnakohus jätab kostja taotluse otsuse täitmise korra muutmiseks

§ 652lg 4 teise lause järgi rahuldamata.

Vastuseks apellatsioonkaebusele selgitab ringkonnakohus järgmist. Kostja kinnitas

1. veebruari
2. a kohtuistungil ringkonnakohtus, et ta ei ole perioodil
3. märtsist 2020 kuni
4. oktoobrini 2020 elatist tasunud maakohtu poolt määratud viisil. Vaidlus puudub, et nimetatud perioodil elas hageja koos emaga. Seega olukorras, kus kostja pole hagejale ülalpidamist andnud, on kõik hageja ülalpidamiskulud eelduslikult tasunud ainuisikuliselt hageja ema, sh ka kostjale langevas osas. Kuivõrd hageja ema on vaidlusalusel perioodil täitnud kostja eest kostja ülalpidamiskohustuse, ei ole kostja apellatsioonkaebus vaidlusaluse perioodi eest väljamõistetud elatise tasumise korra muutmiseks põhjendatud. 9.

§ 442

lg 5 teise lause kohaselt peab otsuse resolutsioon olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Elatisnõude osas tuleb otsuse selguse ja täidetavuse huvides hagi kasvõi osalisel rahuldamisel arvutada välja elatis sissenõutavaks muutunud osas ühekordse summana ning mõista see kostjalt välja (Riigikohtu

1. mai
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p-d 36–37). Seega on kostjal võlgnevus perioodi
3. märts 2020 –
4. oktoober 2020 eest 1838 eurot 71 senti (250/31*27+250*6+250/31*15). Kostjal tuleb võlgnetav ülalpidamine tasuda raha maksmisega kohtuotsuse resolutsioonis märgitud viisil.
5. Puudub vaidlus selles, et alates
6. oktoobrist 2020 ei ela hageja enam emaga koos. Hageja kinnitusel elab ta vanaema juures. Kostja väitel täidab ta alates
7. oktoobrist 2020 hageja ülalpidamiskohustust vahetult. Hageja ei esitanud sellele kostja väitele ringkonnakohtu istungil vastuväiteid. Kostja poolt
8. detsembril 2020 esitatud menetlusdokumendile lisatud kostja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on kostja
9. detsembril 2020 kandnud hageja vanaema D.D. pangakontole 400 eurot selgitusega „lastetoetus alimendid“. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus, et alates
10. oktoobrist 2020 osaleb kostja vahetult hageja ülalpidamisel, siis puudub alus alates
11. oktoobrist 2020 kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmiseks.
12. Kuigi ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse, puudub ringkonnakohtu hinnangul vajadus maakohtu menetluskulude jaotuse muutmiseks (

§ 173lg 3).

Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud

§ 163lg 1 alusel poolte endi kanda.

Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus kulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke 5