lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ning ajutine pankrotihaldur ei ole teinud kindlaks vara tagasivõitmise või – nõudmise võimalusi. Kohus on
lg 1, 2 alusel teatanud 21.12.2020 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina 1200 eurot selleks ettenähtud kontole. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiidina tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et A. R. pankrotiavalduse menetlus tuleb
lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
teise lause järgi on pankrotimenetluse eesmärgiks anda füüsilisest isikust võlgnikule võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras. Võlgnik on küll esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, kuid antud juhul ei saavutaks võlgniku suhtes läbiviidav pankrotimenetlus seadusandja poolt taotletavat eesmärki. Kohus leiab, et pankrotiseaduse eesmärgiga ei ole kooskõlas võlgniku maksejõuetuks kuulutamine ainuüksi põhjusel, et ta vabaneks kriminaalkohtumenetluse kuludest ja rahatrahvidest olukorras, kus tal on võimalus tegeleda 6 mõistlikult tulutoova tegevusega ja selle läbi vähendada oma kohustusi kuni nende aegumiseni täitemenetluse seadustikuga sätestatud korras. Pankrotiseaduse järgi ei vabaneks võlgnik nii või teisiti õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustusest. Võlgniku nõuded aeguvad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) järgi üldistel alustel võlgniku pankrotimenetluseta. Lisaks tuleb arvestada sellega, et pankrotimenetluses tehtav kohtulahend on omakorda täidetav 10 aastat ja hoopis pikendab praegusega võrreldes võlgniku võlakohustuste aegumistähtaegasid. Lisaks arvestab kohus asjaoluga, et A. R. näol on tegemist isikuga, kes ka vabaduses viibides ei ole suutnud seaduskuulekalt käituda. Talle on määratud Tartu Linnavalitsuse XX.XX.XXXX lühimenetluse otsusega nr XXX mõjutustrahv 20 eurot, XX.XX.XXXX üldmenetluse otsusega nr XXX rahatrahv 24 eurot ja XX.XX.XXXX lühimenetluse otsusega nr XXX mõjutustrahv 20 eurot. Lisaks on teda Politsei- ja Piirivalveameti XX.XX.XXXX otsusega väärteoasjas nr XXX karistatud KarS § 203 lg 1 järgi rahatrahviga 120 eurot (XX.XX.XXXX otsus väärteoasjas XXX jõustumata, sest A. R. on esitanud sellele kassatsiooniteate). Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis
lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 5 tundi 40 min tunnitasuga 70,02 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Vladimir Kutšmeile tuleb määrata tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot.
lg 4 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest kokku mitte suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudub ning nende kulutuste katteks ei ole ka võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat, tuleb A. R. le anda hüvitamiskohustuseta riigi menetlusabi ja ajutise halduri tasu 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, välja mõista riigi vahenditest.
lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so FIE-le Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.