) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav.
lg 1 p 4 kohaselt kohus määrusega kinnitab kompromissi ja lõpetab asjas menetluse. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 1 sätestab, et kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled on kulude jaotuses teisiti kokku leppinud: kompromisslepingu kohaselt hüvitab kostja kompromissi summa koosseisus hagejale poole riigilõivust ja 210 eurot lepingulise esindaja kulusid, ülejäänud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Kohus täiendavalt kulusid ei jaota ega määra
6. Hageja taotleb menetluses tasutud riigilõivust poole tagastamist.
lg 2 p 1 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.
lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus üksnes selle menetlusosalise, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti, kirjaliku avalduse alusel. Kohtute infosüsteemi andmetel on hageja selles asjas tasunud riigilõivu kokku 350,00 eurot, millest 128,14 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja täiendavalt 221,86 eurot hagiavalduse esitamisel. Kuna pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle, tuleb
lg 2 p 1 ja hageja taotluse alusel hagejale tagastada menetluses tasutud riigilõivust pool, s.o 175,00 eurot, ja kanda see hageja poolt märgitud pangakontole.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.