Obsah (9)
§ 238§ 291§ 493§ 193§ 180§ 181§ 179§ 175§ 313KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Prokurör Tartu Maakohus 27. juuli 2020 Võru kohtumaja Põlvas, V
§ 238lg 2 vähendati 1/3 võrra, mõistes karistuseks 8 kuud vangistust, Kar
S § 65 lg 1 alusel liitkaristuseks mõistetud 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust (kantud 7.05.2018); kohtueelse menetluse käigus tõkendina kohaldatud elukohast lahkmise keeldu; Tartu Maakohtu 18.10.2019 määrusega kohaldanud tõkendina vahistamist, kinni peetud Saksamaal 29.11.2019 Kaitsja Vandeadvokaadi abi Marko Paabumets Kohtuistungi toimumise aeg 21.-
- juuli 2020 RESOLUTSIOON Kalev Kallari õigeks mõista süüdistuses KarS § 119 lg 1 järgi (K. K. käe vigastamine). Kalev Kallari süüdi mõista KarS § 121 lg 2 p 3 järgi (K. K. pudeliga pähe löömine ning I. P. löömine) ja karistada vangistusega 6 (kuus) kuud. Kalev Kallari süüdi mõista KarS § 182 järgi ja karistada vangistusega 5 (viis) kuud. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista Kalev Kallarile liitkaristuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse kandmise aja algust alates Kalev Kallari kinnipidamisest 29.11.
- Tõkend - vahistamine jätta kehtima kuni mõistetud karistuse s.o 8 kuud vangistust ära kandmiseni. Alates mõistetud vangistuse 8 kuud kandmiselt vabanemisest valida Kalev Kallari suhtes tõkendiks elukohast lahkumise keeld, mis jätta kehtima kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Elukohast lahkumise keeld seisneb süüdistatava Kalev Kallari kohustuses mitte lahkuda oma elukohast (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) ilma menetleja loata kauemaks kui kolmeks ööpäevaks. Tõkendi rikkumise korral võidakse süüdistatavat trahvida või kohaldada tema suhtes raskemat tõkendit. Välja mõista Kalev Kallarilt menetluskuludena sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot, ekspertiisikulu 21 (kakskümmend üks) eurot, tunnistajate kohtumenetlusest osavõtmisega seotud kulu 76 (seitsekümmend kuus) eurot 03 senti, riigi õigusabi tasu ja kulu 1238 (üks tuhat kakssada kolmkümmend kaheksa) eurot 72 senti riigituludesse. Menetluskulud 455 euro ulatuses (s.h ekspertiisitasu 40 eurot ning riigi õigusabi tasu ja kulu 415 eurot) jätta riigi kanda. Kalev Kallarilt väljamõistetud menetluskulud (kokku 2211,75 eurot) tasuda ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul, tasudes alates käesoleva otsuse jõustumisele järgnevast kuust hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks 11 osamakse katteks 184,31 eurot ja viimase s.o 12-nda osamakse katteks 184,34 eurot Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 SEB Pangas või EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor Bank AS viitenumbrile 99920700030746 (märkides makse selgituses: Menetluskulud asjas 1-19-6195). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Tasumise korrast või tähtaegadest mittekinnipidamise korral kuulub otsus menetluskulude tasumata osas täitmisele koheselt ja tervikuna. Enda teavitamist Kalev Kallari ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest juhul, kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule, on soovinud: - kannatanu E. I. seaduslik esindaja S. I. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); - kannatanu V. P. seaduslik esindaja M. P. (isikukood xxxxxxxxxxx; e-posti aadress xxxxxxx); - kannatanu I. P. (isikukood xxxxxxxxxxx; e-posti aadressxxxxxxxxx). Edasikaebamise kord 2
(20)Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlvas, Võru tn 12) kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest s.o alates 27.07.
- Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, siis vormistatakse kohtuotsus ainult resolutiivosana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus tervikuna Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kantseleis (Põlvas, Võru tn 12) kättesaadav alates 21.09.
- Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemisest s.o alates 21.09.
- Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest, s.o alates 27.07.2020 määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule. Süüdistus Kalev Kallarit süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 29.09.2018 õhtust kuni 30.09.2018 hommikuni Põlva maakonnas xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx majas võimaldas samas seltskonnas viibinud alaealistel E. xxxxxx (sünd. xxxxxxxxxx), A. P. (sünd. xxxxxxxxxx) ja V. P. (sünd.xxxxxxxxxx) juua alkoholi, mis oli pudelitega laua peal ning pakkus neile viina, mida alaealised ka jõid. Seega pani Kalev Kallari toime KarS § 182 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o alaealiste kallutamise alkoholi tarvitamisele. Kohtumenetluse käigus prokurör täpsustas, et käesoleval ajal on toimepandu kvalifitseeritav KarS § 182 lg 1 järgi. Kalev Kallarit süüdistatakse selles, et tema 26.10.2018 kella 21-22 paiku Võru maakonnas Rõuge vallas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x korteris lõi K. K. viinapudeliga pähe, mille tagajärjel pudel purunes ning seejärel lõi ta K. K. pudelikaelaga paremasse kätte, tekitades kannatanule pindmise lõikehaava lagipeas ning lõikehaava paremal küünarvarrel küünarluunärvi ja küünarluuarteri, küünarmise randmepainutaja kõõluse, süva sõrmedepainutaja ja pindmise sõrmedepainutaja kõõluse vigastusega, milline tervisehäire kestab vähemalt neli kuud. 02.08.2019 koostatud süüdistusaktis, mille alusel Kalev Kallari on kohtu alla antud, oli Kalev Kallari toimepandu kvalifitseeritud KarS § 118 lg 1 p 2 järgi, s.o tervisekahjustuse tekitamisena, millega põhjustati vähemalt neli kuud kestev tervisehäire. Kohtumenetluse käigus kvalifitseeris prokurör toimepandu KarS § 119 lg 1 järgi, s.o raske tervisekahjustuse tekitamisena ettevaatamatusest. Samuti süüdistatakse Kalev Kallarit selles, et tema 26.10.2018 kella 21-22 paiku, pärast K. K. pudeliga löömist, lõi Võru maakonnas Rõuge vallas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x korteris I. P. rusikaga vastu kõri, põhjustades kannatanule füüsilist valu. Seega pani Kalev Kallari toime KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korduva teise isiku valu tekitava kehalise väärkohtlemise. Süüdistatav ei tunnista ennast süüdi üheski episoodis. Kaitsja palub süüdistatava õigeks mõista, kuna olemasolevad tõendid on süüdimõistmiseks ebapiisavad. 3
(20)Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused süüdistuse osas Süüdistus alaealiste kallutamises alkoholi tarvitamisele Tõendeid (kannatanute ja nende seaduslike esindajate ütlused, tunnistajate xxxx xxxxxx, I. P. ja xxxxx xxxxxxxx ütlused, süüdistatava K. Kallari ütlused) kogumis hinnates loeb kohus tõendatuks, et ajavahemikul 29.09.2018 õhtust kuni 30.09.2018 hommikuni toimus Põlva maakonnas xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx majas koosviibimine, kus osalesid teiste hulgas ka alaealised x. xxxxxx, x. xxxxxx, V. P. ja süüdistatav Kalev Kallari ning selle koosviibimise käigus toimus muuhulgas alkoholi tarvitamine. Kannatanu x. xxxxxx ütluste kohaselt (tl 121-123) viibis ta koos kaaslastega 29.09.2018 xxxx xxxxxx pool. Seltskonnas oli ka K. Kallari. x. xxxxxx poole ööseks jäämist x. xxxxxx ei mäleta, kuid lõpuks tuli politsei. Kannatanu V. P. ütluste (tl 123-123 pöördel) kohaselt viibis ta 29.09.2018 koos kaaslastega xxxx xxxxxx pool ja hommikul tuli politsei. Täiskasvanute hulgas oli ka K. Kallari. Kannatanu V. P. seadusliku esindaja M. P. ütluste (tl 124) kohaselt ei olnud V. 30.09.2018 öösel kodus. Poja tõi hommikul koju politsei. Kannatanu x. xxxxxx kohtueelse menetluse käigus antud ütluste kohaselt (mille kohus võttis prokuröri taotlusel tõendina vastu
§ 291
lg 1 p 3 alusel – tl 98-99) viibis ta koos kaaslastega 29.09.2018 kogu öö Võõpsus kellegi xxxx pool, kus oli ka mingi kiilakas meesterahvas, jutu järgi x. isa. Kannatanu x. xxxxxx seadusliku esindaja xxxxx xxxx ütluste (tl 125-126) kohaselt sai ta 30.09.2018 kella 10 paiku teada, et x. oli olnud Võõpsus xxxxxx pool. Tunnistaja xxxxx xxxxxxxx ütluste (tl 128 pöördel-129) kohaselt sattus ta koos E. , A. ja V. 29.09.2018 õhtul ühte seltskonda, kus viibis ka K. Kallari. Mingil ajal hommikul tuli politsei. Tunnistaja I. P. ütluste (tl 130-133) kohaselt viibis ta 29.09.2018 K. Kallari kutsel x. xxxxxx pool. Seal oli ka noori. Tunnistaja xxxx xxxxxx ütluste (tl 136-138) kohaselt viibisid tema elukohas ükskord alaealised. x. xxxxx jäi magama ja aeti üles, kui politsei oli ukse taga. Süüdistatava Kalev Kallari ütluste (tl 140 pöördel-143) kohaselt viibis ta 29.09.2018 x. xxxxxx pool ja seal viibis ka alaealisi, sh poeg x. , naabripoiss x. ja xxxxx. Alaealiste sealviibimine lõppes politsei tulekuga. Seega on kõik alaealised kannatanud kinnitanud, et viibisid 29.09.2018 x. xxxxxx pool. Kuigi kannatanu x. xxxxxx mäletamist mööda x. xxxxxx poole ööseks ei jäädud, tuleneb teiste kannatanute ütlustest kogumis nende seaduslike esindajate ütlusega, samuti tunnistaja x. xxxxxxxx ütlustest ning süüdistatava enda ütlustest, et kannatanud viibisid x. xxxxxx pool hommikuni. Kannatanud (teiste hulgas ka x. xxxxxx), samuti tunnistajad x. xxxxxxx ja x. xxxxx, samuti süüdistatav on kinnitanud, et mingil ajal saabus x. xxxxxx elukohta politsei. Peale x. xxxxxx on teised kannatanud ja tunnistaja x. xxxxxxx täpsustanud, et politsei saabus hommikul. Ka kannatanute seaduslike esindajate x. xxxx ja x. x. ütlustest tuleneb, et lapsed öösel kodus ei viibinud. Seega on muude tõenditega ümber lükatud x. xxxxxx ütlused asjaolu osas, et kannatanud x. xxxxxx elukohta ööseks ei jäänud. Kannatanud on seostanud oma viibimiskohta x. xxxxxx elukohaga. x. xxxxx kohtuistungil kinnitas, et xxxxxxxxxxxxxxx on tema elukoht ja seal viibisid ükskord alaealised. Kuigi x. xxxxx ei ole osanud täpsustada, millal alaealised tema elukohas viibisid, seostab ta seda juhtumit politsei tulekuga. Kuna kannatanute x. x. ja x. xxxxxx ning tunnistaja x. xxxxxxxx ütluste kohaselt 30.09.2018 hommikul saabus politsei, annab see alust järeldusele, et ka x. xxxxx on rääkinud samast sündmusest. Seega tuleneb uuritud tõenditest üheselt, et kannatanud viibisid süüdistuses märgitud ajal, s.o ajavahemikul 29.09.2018 õhtust kuni 4
(20)30.09.2018 hommikuni süüdistuses märgitud kohas, s.o Põlva maakonnas xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx majas. Olemasolevad tõendid kogumis kinnitavad ka asjaolu, et ajal, mil x. xxxxxx elukohas viibisid ka alaealised, tarvitati seal alkoholi. Kannatanu x. xxxxxx ütluste kohaselt koos istuti toas ringis laua taga, kus olid pitsid ja viinapudel. Kes joogi lauale panni, seda x. xxxxxx ei mäleta. Viina kallati pitsi ja kes tahtis, võttis ise. Kas pudel ringi käis, seda x. xxxxxx ei mäleta. Kes viina välja kallas, seda E. xxxxxx samuti ei mäleta. Kuid ta mäletab seda, et Kalev Kallari tema käest korra küsis, kas tahate. Kannatanu V. P. ütluste kohaselt oli ta vahepeal oma kaaslastega koos ühes ruumis ja vahepeal ka täiskasvanute juures. Viin oli täiskasvanute juures. V. P. ei mäleta, et keegi oleks viina pakkunud. Ta kallas endale vist ise. Alaealised jõid alkoholi laua juures pitsidest. Samas ruumis viibis ka K. Kallari, kes ajas teiste täiskasvanutega juttu. x. xxxxxx ütluste kohaselt istusid x. xxxxxx pool viibivad isikud koos ühes kööktoas, kus oli laual viin. x. xxxxxx ei mäleta, et temale oleks keegi konkreetselt teinud ettepaneku alkoholi juua või keelanud alkoholi tarbimist. Pudelid liikusid ringi, kuid kes kellele pudeleid edasi andis, x. xxxxxx ei mäleta. x. xxxxxx võttis ise laualt pudeli ja jõi. Ta nägi, et alkoholi tarbisid ka x. ja x. , kuid kas nad võtsid ise või keegi pakkus, seda x. xxxxxx ei tea. x. xxxxxx nägi, kui x. jõi pudelist. Kannatanu x. xxxxxx seadusliku esindaja xxxxx xxxx ütluste kohaselt rääkis x. koju tulles, et x. xxxxxx pool joodi viina ja tema ka jõi. Mõnda aega olid alaealised olnud koos täiskasvanutega ja läksid siis ära kõrvaltuppa. Kuid alkoholi tarvitamine toimus täiskasvanute nähes. Istuti ühes ruumis. Pudelid olid laua peal ja igaüks, kes soovis, võttis. Tunnistaja xxxxx xxxxxxxx ütluste kohaselt tarvitati 29.09.2018 seltskonnas alkoholi. Mingi kangem alkohol oli laua peal ja ka pudel käis ringi. Küsiti, kes tahab. Kes küsis, seda x. xxxxxxx ei mäleta. Tema ise ei joonud, kuid teised jõid. Alkoholi tarvitamine kestis varahommikuni. Vahepeal käis keegi ka väljas või vajus ära ja magas. Tunnistaja x. x. ütluste kohaselt oli x. xxxxxx kööktoas alkohol laual ja pitsid kogu aeg täis. Pitse kallas täis ta ise, samuti kallasid pitse täis xxxx ja Kalev. Igaühel oma pitsi ei olnud, vaid 3-4 pitsi olid koos laua ühe otsa peal. xxxx juures kunagi pudelist pole joodud. Kööktoas käisid ja alkoholi tarvitasid ka alaealised, kuid neile alkoholi pakkumas x. x. kedagi ei näinud. Täiskasvanud käisid vahepeal väljas suitsu tegemas ja kogu aeg laua ümber ei istunud. x. xxxxx jäi lõpuks magama. Tunnistaja xxxx xxxxxx ütluste kohaselt tema alkoholi tarvitamist ei näinud, kuna magas. Süüdistatava K. Kallari ütluste kohaselt toimus 29.09.2018 xxxx xxxxxx pool viinavõtmine, milles osalesid tema, x. xxxxx ja I. P. ja veel keegi venelane. Alkohol oli kööktoas laual ja viina joodi pitsidest. x. xxxxxx pool viibinud alaealised olid peamiselt lastetoas, kuid jooksid ka edasi-tagasi. x. xxxxxx istus mingi aeg ka laua taga. K. Kallari alaealistele alkoholi ei pakkunud ega näinud, et alaealised oleksid alkoholi tarvitanud. Kui keegi neist viina võttis, pidi ta laua pealt virutama või võtma K. Kallari väljas oleku ajal, kuid pudelite ära kadumist polnud märgata. Seega on nii kannatanud kui tunnistajad x. xxxxxxx ja x. x. kinnitanud, et ajal, mil x. xxxxxx elukohas viibisid alaealised, tarvitati seal alkoholi. Et x. xxxxxx elukohas oli alkoholi ja seda ka tarbiti, on kinnitanud ka süüdistatav ise. Ütlustest tuleneb, et peamine tegevus toimus x. xxxxxx avatud planeeringuga elutoas-köögis, kus paiknes laud, mille ümber istusid inimesed ja mille peal oli alkohol ja pitsid. Kannatanute ja süüdistatava ütlustest tulenevalt oli laual olnud alkoholiks viin. Süüdistatav ja x. x. on kinnitanud, et nemad ise alkoholi tarvitasid, samuti tarvitas alkoholi x. xxxxx. Kuigi viimane väidab alkoholi tarvitamisest üldse mitte 5
(20)midagi teadvat, kuna magas, kinnitavad süüdistatava ja x. x. ütlused, et laua taga istus ja alkoholi tarvitas ka x. xxxxx. x. xxxxxxxx kinnitusel vajus mõni seltskonnas olnutest ära ning jäi magama. x. x. on kinnitanud, et magama jäi x. xxxxx. Seega iseenesest on tunnistaja E. xxxxxx väide magama jäämisest õige, kuid enne magama jäämist jõudis x. xxxxx siiski ka alkoholi tarvitada. Kannatanute väitel tarvitasid alkoholi ka nemad. Et alaealised alkoholi tarvitasid, on kinnitanud ka tunnistajad x. x. ja x. xxxxxxx. Süüdistatav on eitanud, et tema nähes alaealised alkoholi tarvitasid. Kohus ei pea seda väidet eluliselt usutavaks. Süüdistatava ja tunnistajate x. x. ja x. xxxxxxxx ütlustest tuleneb, et majas viibinud inimesed tõesti kogu aeg laua taga ei istunud, vaid käidi ka väljas. Kannatanu x. x. on kinnitanud süüdistatava väidet, et ka alaealised liikusid majas ringi, olles vahel oma eakaaslaste juures ja vahel täiskasvanute juures. Samas ei toimunud koosviibimine ja selle käigus alkoholi tarvitamine lühikest aega, vaid mitme tunni vältel. Ei ole eluliselt usutav, et süüdistatav viibis eemal alati just sellel hetkel, kui keegi alaealistest alkoholi tarvitas. x. xxxxxx ja x. xxxxxx väitel istuti vähemalt mingil ajal ühiselt kööktoas laua ümber. x. xxxxxx ja x. x. ütlustest tuleneb, et alaealiste alkoholi tarvitamise ajal olid samas ruumis ka täiskasvanud, teiste hulgas K. Kallari. Kuna alkohol asus kööktoas laual, pidid alaealised vähemalt alkoholi tarvitamise ajaks sinna laua juurde tulema. Keegi kannatanutest pole väitnud, et nad oleksid alkoholi tarvitamiseks laualt alkoholi kaasa võtnud ja kuhugi mujale (näiteks teise tuppa) läinud. Seda pole kinnitanud ka tunnistajad x. xxxxxxx ja x. x. . Süüdistatava väidet, et alaealised võisid alkoholi laualt salaja võtta (K. Kallari sõnul virutada), ei kinnita seega ükski teine tõend. Tõendid on vastuolulised asjaolude osas, kas inimeste vahel käis ringi alkoholipudel või joodi üksnes pitsidest. Kuna alkoholi tarvitamine toimus tubastes tingimustes ja olemas olid pitsid, võib esmapilgul kaheldavaks pidada, et alkoholi joodi otse pudelist. Samas tuleneb tunnistaja x. x. ütlustest, et pitse oli vähem kui inimesi. Asjaolu, et pitse ei jätkunud kõigi seltskonnas viibinud inimeste jaoks, teeb eluliselt usutavaks, et lisaks pitsidest joomisele võidi alkoholi juua ka otse pudelist, mida üksteisele edasi anti, nagu on kinnitanud kannatanu x. xxxxxx ja tunnistaja x. xxxxxxx. Asjas on vaidlusaluseks küsimuseks, kas alaealiste alkoholi tarvitamine leidis aset täisealiste (kaasa arvatud K. Kallari) poolt alaealiste alkoholi tarvitamise kallutamise tulemusena. Tunnistaja x. x. ja süüdistatav K. Kallari on kinnitanud, et alaealistele keegi alkoholi ei pakkunud. Tuleb nentida, et muud tõendid asjaolu osas, kas täisealised (kaasa arvatud K. Kallari) alaealistele sõnaselgelt alkoholi pakkusid või otseselt kätte ulatasid, on napid. x. x. mingit alkoholi pakkumist ei mäleta. Ka x. xxxxxx ei ole kinnitanud alkoholi pakkumist, kuid pudelite ringikäimist on ta kinnitanud. Alkoholipudeli ringikäimist on kinnitanud ka tunnistaja x. xxxxxxx. Alkoholipudeli seltskonnas ringikäimiseks pidi üks inimene teisele selle kätte ulatama. Tunnistaja x. xxxxxxxx kinnitusel kõlas alkoholi tarvitamise käigus ka küsimus „kes tahab“. Samas pole tunnistaja x. xxxxxxx küsijat osanud konkretiseerida. Üksnes x. xxxxxx on kinnitanud, et K. Kallari küsis temalt „kas tahate“. Seega on vähemalt kaks isikut (x. xxxxxx ja x. xxxxxxx) kinnitanud, et alkoholi tarvitamise käigus kõlas alkoholi soovijate väljaselgitamisele suunatud küsimus. Küll aga tuleneb kõigi kannatanute ütlustest, et alkoholi võis laualt võtta igaüks, kes soovis ja seda nad ka tegid. Eeltoodut kokkuvõtlikult hinnates leiab kohus, et 29.09.2018 õhtul ja ööl vastu 30.09.2018 E. xxxxxx pool asetleidnut võib pidada täisealiste (kelle hulgas oli ka K. Kallari) ning alaealiste (x. xxxxxx, x. xxxxxx ja x. x. ) ühiseks alkoholi tarvitamiseks. Nagu kohus eespool tuvastas, tarvitasid alkoholi nii täiskasvanud isikud kui alaealised (v.a x. xxxxxxx). Kuigi alaealised 6
(20)liikusid majas ka ringi, toimus nende alkoholi tarvitamine täiskasvanute juures, kus oli laud alkoholiga. Ühise laua juures olevas ja suhteliselt väikses seltskonnas (kümmekond inimest) alkoholi pitsidesse välja kallamist või alkoholipudeli üksteisele edasiandmist saab kohtu arvates ühemõtteliselt pidada alkoholi tarvitamise ettepaneku tegemiseks, seda isegi juhul, kui otsest verbaalset ettepanekut ei kaasne. Antud olukorras ei tehtud mingit vahet, kelle kätte (kas alaealise või täiskasvanu) pits või pudel satub. Kuigi alaealised võtsid laualt ka ise alkoholi, sai see võimalikuks täiskasvanute (teiste hulgas K. Kallari) vaikival heakskiidul. Oma käitumisega andsid täiskasvanud (teiste hulgas K. Kallari) alaealistele üheselt mõista, et alaealiste alkoholi tarvitamine on antud seltskonnas lubatud. Kuna alaealistele oma east tingituna pole alkohol muidu kättesaadav, tekitas selline olukord (alkohol oli vabalt kättesaadav, alkoholi tarvitavad täiskasvanud aktsepteerisid alaealiste alkoholi tarvitamist) kohtu arvates alaealistel kahtlemata soovi alkoholi tarvitada. Seda on kannatanu x. xxxxxx ka sõnaselgelt kinnitanud, et jõi alkoholi sellepärast, et see oli laua peal olemas ja ta sai seda teha. Alkoholi tarvitavate täiskasvanute poolt (kelle hulgas oli ka K. Kallari) endaga samas seltskonnas viibinud alaealistel alkoholi tarvitamise võimaldamine on kohtu arvates vaadeldav alaealiste kaasamisena ühisele alkoholi tarvitamisele. Vähemalt ühe alaealise (x. xxxxxx) poole pöördus K. Kallari ka konkreetse küsimusega, kas viimane alkoholi tahab. Asjaolu valguses, et alaealistel on alkoholi tarbimine keelatud, on kohatu pöörduda neist kellegi poole isegi küsimusega „kas tahate“. Rahvastikuregistri väljatrükid (tl 74-76) tõendavad, et x. xxxxxx on sündinud xxxxxxxxxx, x. xxxxxx xxxxxxxxxx ja V. P. xxxxxxxxxx. Seega olid kõik kannatanud 2018 sügisel alaealised. Kannatanu x. xxxxxx ütluste kohaselt on K. Kallari ema vana tuttav ammusest ajast, kui x. xxxxxx oli veel väike. Süüdistatav nimetas kohtuistungil x. xxxxxx oma pojaks. Eeltoodu annab alust järeldusele, et K. Kallari teab ja tunneb x. xxxxxx juba kaua aega ja seega oli 2018 sügisel teadlik tema alaealisusest. Kannatanu V. P. on vaidlusaluse sündmuse ajal 13 aastane. V. P. ütluste kohaselt on K. Kallari tema naaber. V. P. seadusliku esindaja M. P. ütluste kohaselt tema arvates teab K. Kallari V. sünnist saati, sest nad on olnud naabrid 20 aastat. Ka K. Kallari nimetas V. P. istungil naabripoisiks. Eeltoodu annab alust järeldusele, et K. Kallari oli 2018 sügisel teadlik ka V. P. alaealisusest. x. xxxxxx oli vaidlusaluse sündmuse ajal 13 aastane. x. xxxxxx seadusliku esindaja ütluste kohaselt nägi x. ka välja kui 13 aastane ja teda ei saanud täiskasvanuga sassi ajada. Kohtul puudub alus x. xxxx sellises väites kahelda. K. Kallari kinnitusel ta x. xxxxxx varem ei tundnud. Kuna x. xxxxxx oli 2018 sügisel silmnähtavalt veel alaealine, võis tema vanuse kohta järeldusi teha ka üksnes kannatanu väljanägemise põhjal. Seega ei saanud ka x. xxxxxx alaealisus olla K. Kallarile teadmata. Seega on K. Kallari teadvalt kaasanud alkoholi tarvitamisele alaealisi. Olukorras, kus alkohol oli samas seltskonnas viibivatele alaealistele vabalt kättesaadav ja alkoholi tarvitavad täiskasvanud aktsepteerisid alaealiste alkoholi tarvitamist, pidid täiskasvanud (sh K. Kallari) vähemalt pidama võimalikuks, et alaealised seda olukorda ära kasutades hakkavad samuti alkoholi tarbima. K. Kallari on süüteo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et Kalev Kallari ajavahemikul 29.09.2018 õhtust kuni 30.09.2018 hommikuni Põlva maakonnas xxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx majas kallutas alaealisi x. xxxxxx, x. xxxxxx ja x. x. alkoholi tarvitama. K. Kallari võimaldas 7
(20)endaga samas seltskonnas viibinud alaealistel alkoholi tarvitada ning vähemalt ühele alaealisele (x. xxxxxx) ka pakkus alkoholi. K. Kallari süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohus kvalifitseerib K. Kallari toimepandu alaealiste kallutamisena alkoholi tarvitamisele, s.o KarS § 182 järgi (kuni 30.06.2019 kehtinud redaktsioonis). Toimepandu on käesoleval ajal kvalifitseeritav KarS § 182 lg 1 järgi. K. Kallari oli käesolevas asjas tagaotsitav ja tema suhtes koostas kohus 20.11.2019 Euroopa vahistamismääruse (tl 24-27), mis oli seotud kõigi kolme K. Kallari süüdistuses kirjeldatud kuriteoga. Berliini Peaprokuratuuri 31.03.2020 teates (kohtule saabunud 02.04.2020 – tl 3132) on kinnitatud nõusolekut K. Kallari välja anda kriminaalmenetluse teostamiseks Tartu Maakohtu 20.11.2019 Euroopa vahistamismääruse punktides 2 ja 3 kirjeldatud kuritegudes. Isiku väljaandmine punktis 1 kirjeldatud kuriteos ei ole lubatud, kuna Saksa õiguse järgi ei ole alaealiste kallutamine alkoholi tarvitamisele kuritegu. Samas on kinnitatud asjaolu, et K. Kallari loobus tema 30.11.2019 toimunud kohtulikul ärakuulamisel spetsiaalsusprintsiibi (erikohustuse nõude) kohaldamise järgimisest. Viimati märgitust tulenevalt ei ole kohtul takistusi K. Kallari süüditunnistamisel ja karistamisel ka KarS § 182 järgi.
§ 493
lg 1 kohaselt Eestile loovutatud isiku suhtes ei või alustada kriminaalmenetlust, kohaldada vabadust piiravaid abinõusid ega täita kohtuotsust muu enne loovutamist toimepandud kuriteo eest, välja arvatud kuritegu, millega seoses isik loovutati.
§ 493
lg 2 p 5 kohaselt käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata, kui isik nõustub vabatahtlikult loovutamisega ja sellega, et tema suhtes ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõiget 1. Süüdistus K. K. tervisekahjustuse tekitamises Tõendid (kannatanute x. x. ja x. x. ütlused, tunnistajate x. xxxxxx, xxxxx xxxxxx ütlused ning süüdistatava K. Kallari ütlused) on kattuvad asjaolus, et nimetatud isikud tarvitasid 26.10.2018 õhtul x. xxxxxx elukohas Võru maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x ühiselt alkoholi. Kannatanu x. x. ütluste kohaselt (tl 139-140 pöördel) viibis ta ükskord koos x. xxxxxx, K. Kallariga ja x. x. Missos x. xxxxxx pool, kus tarvitasid köögis alkoholi. Tunnistaja xxxxx xxxxxx ütluste kohaselt (tl 126-128) tulid 26.10.2018 õhtul kella 18 paiku talle Missosse külla alkoholi tarvitanud x. xxxxxx, K. Kallari, x. xxxxx ja x. x. . x. xxxxxx köögis hakati koos alkoholi tarvitama. Kannatanu x. x. ütluste kohaselt läks ta 26.10.2018 õhtul koos x. x. , x. xxxxxx ja K. Kallariga Missosse N. xxxxxx külla. Kõik olid juba eelnevalt alkoholi tarvitanud ja alkoholi tarvitati ka x. xxxxxx pool. Tunnistaja x. xxxxxx ütluste kohaselt viibis ta ükskord koos x. x. , x. x. ja K. Kallariga Missos x. xxxxxx pool, kus võtsid napsu. K. Kallari ütluste kohaselt 26.10.2018 läks ta koos x. x. , x. xxxxxx ja x. x. x. xxxxxx poole, kus hakkasid viina võtma. Tõendid (kannatanute x. x. ja x. x. ütlused, tunnistaja xxxxx xxxxxx ütlused ning süüdistatava K. Kallari ütlused) on kattuvad ka asjaolus, et ühise alkoholi tarvitamise käigus tekkis x. x. ja K. Kallari vahel tüli. x. x. ütluste kohaselt oli K. Kallari eelmisel päeval ära lõhkunud x. x. telefoni ja x. xxxxxx pool läks neil uuesti purelemiseks. x. xxxxxx ütluste kohaselt ühise alkoholi tarvitamise käigus tekkis x. x. ja K. Kallari vahel tüli telefoni lõhkumise pärast, mille käigus K. Kallari võttis kätte kahvli ja osutas sellega x. x. suunas. Kuid peale x. xxxxxx sekkumist olukord rahunes. Ka x. x. ütluste kohaselt x. x. ja K. Kallari vahel tekkis tüli x. x. telefoni pärast, mille K. Kallari oli eelmisel päeval ära lõhkunud. Sellele tülile tegi x. xxxxx kiire lõpu ja 8
(20)tülitsejad rahunesid maha. K. Kallari ütluste kohaselt oli tal x. x. telefoni pärast nagelemine, mille käigus lubas ta x. x. keele kahvliga laua külge kinni lüüa. x. xxxxxx ütluste kohaselt ta paljut üldse ei mäleta ega tea, kuna oli täis ja vahepeal magas. Ka x. x. on oma ütlustes märkinud, et x. xxxxx oli nii purjus, et magas enamuse ajast ja ega saanud vist üldse aru, mis toimus. Ka K. Kallari ütluste kohaselt võis x. xxxxx magada. Seega on x. xxxxxx joobeseisundiga seletatav asjaolu, et miks tema kõike x. x. ja K. Kallari vahel toimunust pole näinud või ei mäleta. Süüdistatava K. Kallari ütlused lahknevad aga teiste sündmuskohal viibinud isikute ütlustest selles, mis juhtus pärast x. x. ja K. Kallari vahel telefoni lõhkumise teemal toimunud tülitsemisest tekkinud olukorra lahenemist. x. x. kinnitusel K. Kallari andis talle pudeliga vastu pead. Pudel läks puruks ja x. x. jäid killud pähe. x. xxxxxx hakkas K. Kallaril pudeli otsa käest võtma ja käsi sai viga. K. Kallari katkise pudeliga x. x. ei löönud. Käest jooksis verd. x. xxxxx kutsus kuhugi poe juurde kiirabi. Haiglas selgus, et x. x. on ka peas haav. x. xxxxxx ütluste kohaselt istus tema köögis tugitoolis, kui äkki käis pauk, klaasikillud lendasid ja killud olid ka x. x. peas. x. xxxxx löömist ei näinud, kuna tema pilk oli suunatud köögiaknale. Kuid seda ta nägi, et K. Kallari tõusis, pani oma käes oleva verise pudelikaela lauale ja jooksis välja. x. x. käel oli haav, tema juures maas oli vereloik ja verine oli ka pudelikael. x. x. peas mingeid vigastusi ja verd x. xxxxx ei näinud. x. xxxxx ja x. x. aitasid x. xxxxxx palvel x. x. poe juurde, et kiirabi kutsuda. x. x. ütluste kohaselt kuulis ta WC-sse mineku ajal mingit pauku. Tagasi tulles x. x. nägi, et K. Kallari pani pudelikaela lauale ja sammus uksest välja. x. x. olid pea ja õlad klaasikilde täis ja kilde oli tema juures ka maas. x. xxxxxx hoidis ühte kätt teisega ja tema käsi oli justkui puruks lõigatud ja tuli kõvasti verd. x. x. ja x. xxxxx talutasid x. x. poe juurde ja x. x. kutsus kiirabi. x. xxxxx mäletab, et x. x. jooksis kusagilt varrukast verd. x. x. ütles, et K. Kallari oli löönud, kuid x. xxxxx ise midagi pealt ei näinud, kuna oli täis ja magas vahepeal. Nad läksid koos x. x. välja ja x. xxxxx helistas kiirabisse. Süüdistatava K. Kallari ütluste kohaselt löödi köögis istumise ajal talle pudeliga pähe. Ta ei tea, kes talle pudeliga pähe lõi, kuid see oli keegi köögis olnud isikutest. Katkise pudelikaela võttis ta kellegi käest ära, kuid ei ta soovi avaldada, kelle käest. Seejärel tahtis x. xxxxxx K. Kallari käest pudelikaela ära võtta. x. xxxxxx krabas K. Kallaril paremast käsivarrest kinni ja tõenäoliselt läks x. x. käsi pudelikaela vastu. K. Kallari pani pudelikaela lauale. K. Kallari nägi, et tema enda käsi on verine, kuid ta ei saanud aru, kelle veri see on. Kui x. xxxxx karjuma hakkas, sai K. Kallari aru, et midagi on valesti ja läks ära välja. Väljas vaatas, mis tal endal viga on. Kutsus xxxxxxx xxxxxx endale järgi. Vahepeal tuli veel x. xxxxxx korterisse telefoni laadima. Seejärel viis x. xxxxx ta koju. K. Kallaril olid kuklas haavad, dressipluus tagant verine ja pudelipõhi dressipluusi kapuutsi sees. Seega, kuigi erinevate isikute ütlused on kattuvad asjaolus, et x. xxxxxx köögis toimunud ühise alkoholi tarvitamise käigus löödi ühe pudeliga kellegi pähe, erinevad süüdistatava ütlused, kes ja kellele pudeliga pähe lõi, teiste sündmuskohal olnud isikute ütlustest. Kohtu arvates on tõsiselt alust kahelda süüdistava väites, et pudeliga löödi talle pähe ja ta võttis lööjalt katkise pudelikaela käest ning seejärel x. xxxxxx omakorda püüdis pudelikaela K. Kallarilt käest ära võtta. Esiteks äratab selles väites kahtlust asjaolu, et x. xxxxxx kohtuistungil ei soovinud avaldada, kes teda väidetavalt pudeliga pähe lõi ja kellelt ta pudelikaela käest võttis. Isegi kui süüdistatav ei näinud, kes teda lõi, siis pudelikaela kelleltki käest võttes nägi ta vähemalt seda, kelle käes pudelikael peale väidetavat lööki oli. Kohtul puudub võimalus analüüsida süüdistatava versiooni sisuliselt (näiteks kas see on kooskõlas 9
(20)isikute paiknemisega sündmuskohal). Küll aga räägib versiooni (et süüdistatav lõi pudeliga pähe kannatanu x. x. ) poolt rida asjaolusid. Viimati nimetatud versiooni poolt räägib sündmuse ajaline kulg, isikute sündmuskohal paiknemine ning kannatanu x. x. seisund peale juhtunut. Kannatanu x. xxxxxx on kinnitanud, et süüdistatav lõi talle pudeliga pähe, pudel purunes ja seejärel üritas x. xxxxxx katkist pudelikaela süüdistatavalt käest ära võtta, mille tagajärjel sai viga x. x. enda käsi. Kuigi x. x. ja x. xxxxxx ütlustest tulenevalt nemad löömise hetke väidetavalt ei näinud, vaid kuulsid üksnes pauku, on nad näinud katkist pudelikaela süüdistatava käes, kes peale seda pauku asetas pudelikaela lauale. Samuti on nad näinud, et x. x. käsi oli viga saanud ja veritses. Kuna pudel löögi tagajärjel purunes, pidi löök olema üsna tugev. Seega on eluliselt usutav, et x. x. ja x. xxxxx kuulsid löömisega kaasnenud heli, mida nad on nimetanud pauguks. Tuleb nentida, et erinevate isikute ütlused, kus nad löömise hetkel täpselt paiknesid, on küll veidi erinevad. Süüdistatava väitel olid kõik isikud köögis, E. xxxxx võis magada. Kannatanu x. x. ütluste kohaselt istus ta K. Kallariga kõrvuti laua erinevatel külgedel. x. x. mäletamist mööda oli x. xxxxx tualetis, x. x. asukohta ta ei tea ja x. xxxxx vist magas. x. xxxxxx väitel istus tema peale tualetist tulekut köögis tugitooli ja I. P. tegi köögiaknal suitsu, x. xxxxx võis olla köögis või tualetis. Samas on I. P. kinnitanud, et alguses istus tema tugitoolis, seejärel istus tugitoolis x. xxxxx, ühel pool x. x. kõrval oli E. xxxxx, kes magas enamuse ajast ning teisel pool K. K. laua otsas K. Kallari. I. P. väitel oli ta ise löömise ajal hoopis WC-s. E. xxxxx ise on kinnitanud magamist. Nagu kohus eespool tuvastas, tarvitasid kõik x. xxxxxx pool viibinud isikud alkoholi. Joobes oleku tõttu võivad erinevad isikud mäletada erinevalt, kes mingil hetkel kusagil paiknes. Seetõttu kohus leiab, et erinevused ütlustes, kus oli löömise ajal I. P. või x. xxxxx (köögis või tualetis) ei muuda ebausaldusäärseks nende isikute ütlusi ülejäänud osas. Kõige detailsemalt on osanud isikute paiknemist kirjeldada I. P. , kes koostas kohtuistungil ka asendiplaani (tl 100). Kuigi K. K. mäletamist mööda x. xxxxx oli löömise hetkel tualetis, tuleneb x. xxxxxx ütlustest, et tualetis ta tõesti käis, kuid jõudis kööki tagasi. I. P. väidet, et N. xxxxx vahetas köögis asukohta (läks istuma tugitooli), on kinnitanud ka N. xxxxx. Seega võib lugeda tõendatuks, et x. xxxxx istuski lõpuks tugitoolis. Küll aga on ütlused (x. xxxxxx, I. P. ) kattuvad selles, et x. xxxxxx ja K. Kallari alkoholi tarvitamise käigus istusid köögilaua taga üle nurga kõrvuti. Ka tunnistaja x. xxxxx on kinnitanud, et x. xxxxxx ja K. Kallari olid lähestikku. Asjaolu, et K. Kallari ja x. xxxxxx istusid lähestikku, suurendab samuti selle versiooni usutavust, et K. K. lõi pudeliga pähe K. Kallari. Oma asukohast tulenevalt on K. Kallaril seda hõlbus teha. Asjaolu, et katkine pudelikael oli vahetult peale pauku süüdistatava käes (mida on kinnitanud nii süüdistatav ise, kannatanu x. xxxxxx ja tunnistajad x. xxxxx ja I. P. ), viitab kohtu hinnangul ühemõtteliselt süüdistatavale kui pudeliga lööjale. Kuna pudel löögi tagajärjel purunes, on igati loogiline, et purunenud pudelikael jäigi lööja kätte. K. Kallari on küll väitnud, et ta võttis pudelikaela kellelgi jõuga käest ära, kuid kohtu hinnangul ei olnud tal selleks piisavalt aega. Tunnistaja x. xxxxxx ja I. P. tähelepanu äratas löögiga kaasnenud pauk ja siis nad nägid, et K. Kallari paneb katkist pudelikaela lauale. Nii kannatanu kui süüdistatava ütlustest tuleneb, et K. Kallari poolt pudelikaela lauale panekule eelnes tema ja K. K. vaheline füüsiline kontakt, mille käigus viimane püüdis K. Kallari käest pudelikaela ära võtta ning kannatanu käsi sai viga. On eluliselt usutav, et juba sellisele tegevusele kulus teatav aeg. Kui eeldada, et süüdistatava ja kannatanu vahelisele füüsilisele kontaktile (seoses pudelikaela äravõtmisega) eelnes veel füüsiline kontakt süüdistatava ja kellegi teise isiku vahel (mille käigus võttis süüdistatav väidetavalt lööjalt katkise pudelikaela käest), pidi 10
(20)kõigile nendele tegevustele kuluma rohkem aega, kui antud juhul tegelikult kulus. Kannatanu ja tunnistajate x. xxxxxx ja x. x. ütlustest tulenevalt löömisega kaasnenud paugu kuulmisest kuni pudelikaela lauale paneku nägemiseni ei möödunud eriti pikka aega. Asjaolu valguses, et x. x. käsi sai vigastada, kui ta püüdis süüdistatavalt katkist pudelikaela ära võtta, on küsitav, kuidas õnnestus K. Kallaril üldse katkine pudelikael teise inimese käest ennast vigastamata ära võtta. Kannatanu K. K. ja tunnistajate I. P. ja x. xxxxxx ütlused tõendavad, et K. K. pea, samuti õlad oli peale väidetavat löömist kaetud klaasikildudega ja kilde oli ka K. K. juures maas. K. K. ja tunnistajate x. xxxxxx, I. P. ja x. xxxxxx ütlustest tulenevalt kutsuti K. K. peale x. xxxxxx pool juhtunut arstiabi. Neid ütlusi kinnitab ka kiirabikaart (tl 65), millest nähtuvalt on 26.10.2018 hilisõhtul arstiabi osutatud K. K. , kellel on kindlaks tehtud paremal käsivarrel umbes 4x1 cm suurune haav, lagipeas umbes 1 cm suurune pindmine haav, juustes klaasikillud. Kohtu arvates asjaolu, et K. K. peas on 26.10.2018 hilisõhtul olnud klaasikillud, teeb usaldusväärseks kannatanu K. K. väite, et K. Kallari lõi temale pudeliga pähe. Kuna pudel purunes, on loogiline, et kilde jäi kannatanule pähe ja kilde oli tema juures maas. Süüdistatava väide, et mõni klaasikild lendas kannatanu pähe siis, kui pudeliga löödi pähe süüdistavat, ei ole kohtu arvates eluliselt usutav. Nagu kohus eespool tuvastas, istusid süüdistatav ja kannatanu küll kõrvuti, kuid sellega pole seletatav, et suurem osa kilde oli just kannatanu peas ja juures, kuid süüdistatava pea peal ning õlgadel killud puudusid. Süüdistatava väidet, et pudelipõhi oli tema dressipluusi kapuutsi sees, ei kinnita ükski teine tõend. Pealegi pidanuks pudeli purunemisel süüdistatava kapuutsi sees olema rohkem kilde kui ainult pudelipõhi. Kiirabikaardilt nähtuvalt on Häirekeskusele viga saanud isikust (kelleks hiljem osutus x. xxxxxx) teatatud 26.10.2018 õhtul kell 22.
- Selleks ajaks oli x. xxxxxx juba viga saanud. Seega pidi vaidlusalune sündmus (kannatanule pudeliga pähe löömine) olema toimunud enne kella 22.
- Kannatanu K. K. ja tunnistajate x. xxxxxx, I. P. ja x. xxxxxx ütlustest tulenevalt ei kutsutud kätt vigastanud K. K. arstiabi x. xxxxxx juurde, vaid x. xxxxx ja I. P. viisid kannatanu kohaliku poe juurde. I. P. ütluste kohaselt oli sinna umbes 300-400 meetrit. Seega kulus K. K. kaaslastel peale tema viga saamist teatav aeg (kuid mitte väga kaua) veel ka arstiabi kutsumisele. Kohtu hinnangul märkimisväärselt suurt viivitust K. K. vigastada saamisest Häirekeskusele teatamisel ei toimunud, mistõttu võib vaidlusaluse sündmuse toimumise aja tuvastamisel lähtuda Häirekeskusele teatamise kellajast. Seega võis K. K. pudeliga pähe löömine aset leida 26.10.2018 õhtul kella 21.00-22.00 vahelisel ajal nagu märgitud süüdistuses. Kiirabikaardi kohaselt on Häirekeskusele esmalt teatatud (teatajana märgitud xxxx xxxxxx) käega pudeli otsa kukkunud mehest. Hiljem on tulnud teave, et pekstud on K. K. , kelle peas killud ja haav käelaba piirkonnas. Anamneesi on märgitud, et patsiendil tekkis tuttavatega tüli, mille käigus löödi teda pudeliga pähe. Patsient kukkus maha ja edasist ei mäleta. Maaslamava patsiendi avastasid möödaminevad xxxx xxxxxx ja x. xxxxxx, kellega koos kõndisid Misso kaupluse juurde kiirabi ootama. Kuigi kiirabikaardile on kannatanu leidnud isikutena märgitud xxxx xxxxxx ja xxxxxx xxxxxx, on nimede puhul tegemist ilmselge ebatäpsusega ning tegelikult olid need x. xxxxx ja I. P. . Seega erineb osa kiirabikaardil märgitud teabest K. K. juhtunu kohta (kukkus käega pudeli otsa, möödaminevad sõbrad avastasid ta maas lamamas) K. K. ja tunnistajate x. xxxxxx, I. P. ja x. xxxxxx poolt kohtuistungil antud ütlustest, mille kohaselt K. K. löödi pudeliga ja tema käsi sai vigastada x. xxxxxx elukohas. Osa kiirabikaardil fikseeritust (patsiendil tekkis tuttavatega tüli, mille käigus löödi talle pudeliga pähe) vastab ka tegelikkusele. 11
(20)x. xxxxxx kohtuistungil antud ütluste kohaselt ta ei mäleta, mida ta häirekeskusele helistades ütles, kuid kui nii on kirjas, on ta seda rääkinud. x. xxxxx ja I. P. selgitasid kohtuistungil, et arstiabi ei kutsutud K. K. x. xxxxxx juurde ning x.xxxxxx viidi kohaliku poe juurde sellepärast, et x. xxxxxx ei tekiks naabritega probleeme. Seega püüdsid asjaosalised N. xxxxxx huvides alguses üldse varjata x. xxxxxx pool juhtunut. Sellise sooviga on seletatav, miks Häirekeskusele esmaselt antud teave ja hiljem kiirabitöötajale avaldatu osaliselt tegelikkusega ei kattu. Ebakõlad võivad olla tingitud ka asjaolust, et nii kannatanu kui tunnistajad olid kõik alkoholijoobes ega mõistnud vajadust avaldada Häirekeskusele või tervishoiuteenuse osutajatele tegelikult juhtunut. Käega pudeli otsa kukkumise kohta puuduvad peale kiirabikaardis märgitu igasugused muud tõendid. Tegelikult on kõigi sündmuskohal viibinud isikute ütlused asjaolude osas, millal, kus ja kuidas K. K. käsi tegelikult vigastada sai, omavahel kattuvad. Seega ilmselgelt ei vasta tegelikkusele kiirabikaardile x. xxxxxx sõnade alusel märgitu, et x. xxxxxx kukkus käega pudeli otsa. Ilmselgelt on muude tõenditega vastuolus ka kiirabikaardil märgitu, mille kohaselt x. xxxxx ja I. P. avastasid vigastada saanud K. K. kusagil maas lamamas. Kohtu arvates asjaolu, et kiirabikaardil fikseeritu osaliselt ei kattu K. K. ja tunnistajate x. xxxxxx, I. P. ja x. xxxxxx ning ka süüdistatava kohtuistungil antud ütlustega, ei välista kohtul lugemaks tõendatuks, et x. xxxxxx elukohas lõi K. K. pudeliga pähe süüdistatav ja seejärel sai kannatanu käsi K. Kallarilt pudelit ära võttes vigastada. Kiirabikaardi kohaselt on arstliku läbivaatuse käigus K. K. kindlaks tehtud paremal käsivarrel umbes 4x1 cm suurune haav, lagipeas umbes 1 cm suurune pindmine haav, juustes klaasikillud. 19.12.2018 isiku ekspertiisiaktis nr 18E-LÕ10105 (tl 66-71) antud eksperdiarvamuse kohaselt K. K. esinevad järgmised vigastused: lõikehaav paremal küünarvarrel, pindmine lõikehaav lagipeas. Peavigastus võib olla tekitatud löögist teravat serva omava esemega, näiteks löögist pudeliga pähe purunenud klaasikilluga ning parema käe vigastus teravat serva omava esemega, näiteks purunenud pudeli kaelaga. Kõik K. K. vigastused võivad olla tekitatud 26.10.2018. Käevigastuse tekkimise osas on eksperdiarvamusega kattuvad ka muud tõendid. Süüdistatava ja kannatanu K. K. ütluste kohaselt sai K. K. käsi 26.10.2018 õhtul vigastada, kui viimane püüdis K. Kallarilt katkist pudelikaela ära võtta. Et K. K. käsi sai x. xxxxxx pool toimunud alkoholi tarvitamise käigus vigastada ja käest jooksis verd, on kinnitanud ka teised sündmuskohal olnud isikud (x. xxxxx, I. P. ja x. xxxxx). Seega isikulised tõendid kogumis kiirabikaardi ja ekspertiisiaktiga tõendavad, et 26.10.2018 õhtul x. xxxxxx pool juhtunu käigus sai x. xxxxxx vigastuse, s.o lõikehaava paremal küünarvarrel. Ekspert on andnud arvamuse, et parema käe vigastus võib olla tekitatud teravat serva omava esemega, näiteks purunenud pudeli kaelaga. See järeldus on samuti kooskõlas nii kannatanu kui süüdistatava ütlustega, mille kohaselt kannatanu käsi sai tõesti vigastada süüdistatava käes olnud katkise pudelikaelaga. Eksperdiarvamuse kohaselt võib lõikehaav paremal küünarvarrel olla tekitatud katkise pudelikaelaga löömise tagajärjel. Samas kinnitasid kannatanu ja süüdistatav kohtuistungil, et tegelikult mingit löömist ei olnud, vaid kannatanu käsi läks katkise pudelikaela vastu selle süüdistatavalt äravõtmise käigus. Kohtu hinnangul on sellise vigastuse tekitamine võimalik ka kannatanu ja süüdistava kirjeldatud viisil. Haava tekitamiseks oli vajalik, et kannatanu küünarvars puutuks vastu teravate servadega katkise pudelikaela otsa. See on võimalik nii löömise kui kogemata vastu puutumise korral. Eksperdiarvamus (võib olla tekitatud löögist) pole kategooriline väide, mis lükkaks ümber süüdistava ja kannatanu ütlused asjaolu osas, kuidas käevigastus tekkis. 12
(20)Kiirabikaardis on märgitud ja ka ekspert on kinnitanud, et K. K. oli 26.10.2018 õhtul lisaks käehaavale ka pindmine lõikehaav lagipeas. K. K. ütluste kohaselt sai ta peas olnud haavast teada alles haiglas. K. K. peas olnud vigastust ei ole sündmuskohal märganud ka x. xxxxx. Vaatamata sellele, et K. K. peas olnud haava olemasolu on selgunud alles arstliku läbivaatuse käigus, on alust seostada seda vigastust samuti 26.10.2018 õhtul x. xxxxxx pool juhtunuga, s.o kannatanule pudeliga pähe löömisega. Kuna K. K. käsi oli palju raskemini vigastada saanud (sealt voolas ka ohtralt verd), oli inimeste tähelepanu ilmselgelt suunatud eelkõige sellele vigastusele ning peavigastus võis jääda tähelepanuta. Kuna peas olnud haav oli ka väga väike, ei tulnud sealt ilmselt eriti verd, mis oleks tähelepanu tõmmanud ka sellele haavale. Kannatanu peas olnud vigastuse asukoht (lagipeas) ja suurus ja raskus (umbes 1 cm suurune pindmine lõikehaav), on kohtu arvates kooskõlas kannatanu ütlustega, mille kohaselt süüdistatav lõi teda pudeliga pähe, mille tagajärjel pudel purunes. Kohtu hinnangul on sellise vigastuse tekkimine kannatanu kirjeldatud viisil täiesti võimalik. Seda on kinnitanud ka ekspert, kelle arvamuse kohaselt kannatanu pea olnud lõikehaav võib olla tekitatud löögist teravat serva omava esemega, näiteks löögist pudeliga pähe purunenud klaasikilluga. Kohtu arvates K. K. lagipeas pindmise lõikehaava olemasolu suurendab kannatanu ütluste usaldusväärsust, et süüdistatav lõi teda pudeliga pähe. Süüdistatava väide, et kannatanu peas olnud lõikehaav võis tekkida süüdistavale pähe löödud pudeli killust, mis lendas kannatanu pähe, ei pea kohus eluliselt usutavaks. Süüdistatava väidet, et 26.10.2018 õhtul x.xxxxxx elukohas toimunud alkoholi tarvitamise käigus keegi lõi hoopis temale pähe, mille tagajärjel sai ta kuklahaava ja sellest jooksis verd, ei ole kinnitanud ükski samas viibinud isikutest. K. K. ütluste kohaselt ei tea midagi K. Kallari viga saamisest ja viimasele löömisest. x. xxxxxx ütluste kohaselt K. Kallarile keegi ei löönud ja mingeid vigastusi x. xxxxx K.Kallaril ei näinud. I. P. ütluste kohaselt tema K. Kallarile ei löönud. Samuti ei näinud ta, et keegi teine oleks K. Kallarile löönud või K. Kallaril olnuks mingeid vigastusi. x. xxxxxx ütluste kohaselt tema K. Kallarile ei löönud. Samas on K. Kallari ütlusi kinnitanud tunnistajad xxxxx-xxxxxxx xxxxxxxx ja xxxxxxx xxxxx. Tunnistaja xxxxx-xxxxxxx xxxxxxxx ütluste kohaselt (tl 133 pöördel-134) tuli poeg K. Kallari ükskord jupp aega tagasi (lumekirme oli juba maas) koju, kael ja kukal verine ning verine oli ka dressipluus. Poja tõi koju xxxxxxx. K. Kallari ütles, et talle löödi selja tagant pudeliga pähe, kuid lööjat ta ei näinud. Tunnistaja xxxxxxx xxxxxx ütluste kohaselt (tl 134) kutsus K. Kallari 2018 oktoobri lõpus või novembri alguses kesköö paiku teda Missosse endale järgi. K. Kallaril oli kukla peal haav ja mokk lõhki. Kuklast jooksis verd ja terve selg oli verd täis. K. Kallari rääkis, et K. K. oli läinud ütlemiseks ja siis oli teda kukla tagant löödud ja kambaga läbi pekstud. x. xxxxx viis K. Kallari viimase ema juurde. Kattuvus süüdistatava ning tunnistajate xxxxx-xxxxxxx xxxxxxxx ja xxxxxxx xxxxxx ütlustes (et ükskord hilissügisesel ajal viis x. xxxxx K. Kallari koju ja viimasel oli kuklas haav ja selg verine) annab alus järeldusele, et süüdistatav ja tunnistajad on rääkinud samast sündmusest. Tunnistajate väitel süüdistatav neile avaldas, et talle oli pudeliga pähe löödud ning x. xxxxxx kinnitusel viitas süüdistatav sealjuures tülile K. K. . Selline asjaolu on kattuv süüdistatava kohtuistungil avaldatuga x. xxxxxx pool toimunust (et tal oli K. K. tüli ja K. Kallarile löödi pudeliga pähe). Tunnistajad x.-x. xxxxxxxx ja x. xxxxx pole viibinud sündmuskohal, vaid on K. Kallari vigastada saamisest teada saanud K.Kallari enda vahendusel. Seega erinevalt sündmuskohal viibinud ja ise vahetult toimuvat tajunud isikutest (I. P. , x. xxxxx, x. xxxxxx ja x. xxxxx) on x.-x. xxxxxxxx ja x. xxxxxx puhul tegemist vahendlike tunnistajatega. x.-x. xxxxxxxx ja x. xxxxxx ütlused suurendavad süüdistatava 13
(20)ütluste usaldusväärsust (et ta oli kusagil pudeliga pähe löömise tagajärjel vigastada saanud). Seda eriti asjaolu valguses, et mõlemate väitel nägid nad verd ka süüdistatava kehal ja riietel. Samas seda, et K. Kallari oli viga saanud just x. xxxxxx pool ühise alkoholi tarvitamise käigus, tunnistajate x.-x. xxxxxxxx ja x. xxxxxx ütlused otseselt ei tõenda. Isegi kui asuda seisukohale, et x. xxxxxx elukohas toimunud alkoholi tarvitamise käigus löödi mingil ajal pudeliga pähe ka K. Kallarile, mida mingil põhjusel ei soovi teised sündmuskohal viibinud isikud avaldada, ei välista see kohtu poolt eelnevalt tuvastatud asjaolu, et K. Kallari lõi pudeliga pähe K. K. . Nagu kohus eespool leidis, oli K. Kallaril sündmuskoha olustikku ja sündmuse ajalist kulgu arvestades võimalik seda teha. Samuti oli K. K. peas pudelikillud ja pindmine lõikehaav, mille olemasolu on raske seletada millegi muuga, kui pudeli pähe puruks löömisega. Süüdistatav pole kinnitanud, et talle oleks x. xxxxxx kallale tunginud. Seega ei saa K. Kallari poolt K. K. pudeliga pähe löömist vaadelda ka hädakaitsena. Eksperdiarvamuse kohaselt peale lagipeas olnud pindmise lõikehaava kaasnes K. K. paremal küünarvarrel olnud lõikehaavaga küünarluunärvi ja küünarluuarteri, küünarmise randmepainutaja kõõluse, süva sõrmedepainutaja ja pindmise sõrmedepainutaja kõõluse vigastus. Arvestades tervisekahjustustest paranemise keskmist aega, kestab K. K. tervisekahjustus koosvõetuna eksperdi kinnitusel vähemalt neli kuud. Seega on tegemist raske tervisekahjustusega KarS § 118 lg 1 p 2 mõttes. Süüdistuse kohaselt tekitas K. Kallari K. K. paremal küünarvarrel olnud lõikehaava katkise pudelikaelaga paremasse kätte löömisega. Prokurör kohtuvaidluse käigus küll muutis selles episoodis süüteo kvalifikatsiooni, kuid ei muutnud süüteo enda kirjeldust. Seega lähtub kohus asja lahendamisel esialgsest teokirjeldusest, mille kohaselt raske tervisekahjustuse tekitas K. Kallari kannatanule purunenud pudelikaelaga kätte löömisega. Nagu kohus eespool tuvastas, sai kannatanul süüdistuses märgitud ajal ja kohas katkise pudelikaelaga kätte haavata ja tal tekkis raske tervisekahjustus. Kohtu arvates ei ole aga tõendatud, et süüdistatav oleks kannatanut katkise pudelikaelaga kätte löönud või teinud ka mingi muu liigutuse (vehkinud vms), mis tõi kaasa kannatanu käe vigastamise. Süüdistatava ja kannatanu ütlustest tuleneb, et kannatanu käsi sai viga seetõttu, et ta püüdis süüdistataval katkist pudelikaela käest võtta. Ka ettevaatamatusest toimepandud süüteo puhul peab olemas olema eelkõige tegu, mis põhjustas tagajärje, antud juhul siis kannatanu käel raske vigastuse. Pudel purunes süüdistatava eelneva tegevuse (kannatanule pähe löömise) tõttu ja katkist pudelikaela käes hoides kujutas K. Kallari endast küll ohtu teda ümbritsevatele inimestele, kuid see ei ole kohtu arvates küllaldane süüdistatava vastutusele võtmiseks ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse tekitamise eest. Kohus leiab, et süüdistuses K. K. ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse tekitamises KarS § 119 lg 1 järgi tuleb K. Kallari õigeks mõista süüteokoosseisu puudumise tõttu. Küll aga loeb kohus tõendatuks, et Kalev Kallari 26.10.2018 kella 21.00-22.00 vahelisel ajal Võru maakonnas Rõuge vallas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x korteri köögis lõi K. K. tahtlikult ühel korral viinapudeliga pähe, mille tagajärjel pudel purunes ning K. K. tekkis tervisekahjustus, s.o lagipeas pindmine lõikehaav. Teisele inimesele tugevalt klaaspudeliga pähe lüües saab kohtu hinnangul iga normaalse elukogemusega inimene aru, et löögi tagajärjel võib pudel puruneda ja killud võivad kannatanut vigastada. Seega tekitas K. Kallari kannatanule tervisekahjustuse vähemalt kaudse tahtlusega. Süüdistus I. P. kehalises väärkohtlemises 14
(20)Tõendid (süüdistatava ütlused, kannatanu I. P. ja tunnistaja x. xxxxxx ütlused) on kattuvad asjaolus, et peale seda, kui 26.10.2018 õhtul x. xxxxxx elukohas toimunud alkoholi tarvitamise käigus vigastada saanud x. xxxxxx oli sealt korterist ära toimetatud, tulid I. P. , x. xxxxx ja K. Kallari N. xxxxxx poole tagasi. Kannatanu I. P. ütluste kohaselt tuli ta pärast K. K. äraviimist koos x. xxxxxx x. xxxxxx poole tagasi. Veidi hiljem tuli ka K. Kallari x. xxxxxx telefonilaadijat küsima. Sama on kinnitanud ka tunnistaja x. xxxxx. Ka süüdistatava ütluste kohaselt tuli ta pärast x. xxxxxx poolt lahkumist hiljem sinna tagasi telefoni laadima. Vaidlus on selle üle, mis süüdistatava ja kannatanu I. P. vahel x. xxxxxx poole naastes juhtus. Kannatanu I. P. ütluste kohaselt oli ta veel koridoris, kui tuli K. Kallari x. xxxxxx telefonilaadijat küsima. Kui x. xxxxx läks laadijat tooma, sai K. Kallari I. P. peale pahaseks, sest viimane seisis ukse peal ees ja ei lasknud K. Kallarit sisse. K. Kallari pani I. P. ühe paugu – lõi rusikaga vastu kõri. Hiljem mitu päeva kõri valutas ja valus oli neelata. Tunnistaja x. xxxxxx ütluste kohaselt tuli K. Kallari temalt telefonilaadijat küsima. Kui x. xxxxx läks laadijat toast tooma, tekkis K. Kallari ja I. P. vahel koridoris tüli. K. Kallari justkui süüdistas I. P. milleski. Hommikul I. P. ütles, et Kalev tuli talle nagu kallale või tahtis kallale tulla. x. xxxxx ise midagi ei näinud, sest oli 2-3 minutit toas. Ta ka ei kuulnud midagi. Süüdistatava kohtuistungil antud kohaselt seisis I. P. tal x. xxxxxx korteri koridoris enne välisust ees, kui K. Kallari tahtis peale pudeliintsidenti korterist lahkuda. I. P. ta rusikaga ei löönud, vaid lükkas teda lahtise käega õlast. I. P. tõmbas õla tagasi, K. Kallari käsi libises ning tema sõrmed võisid puudutada I. P. kõri. K. Kallari kohtueelse menetluse käigus 08.01.2019 kahtlustatavana antud ütluste kohaselt (mille kohus prokuröri taotlusel
§-de 293 lg 1 ja 289 lg 1 avaldas) lükkas ta I. P. siis, kui läks tagasi telefoni laadima. I. P. oli trepikojas ja K. Kallari üldse korterisse sisse ei läinud. Seega on K.Kallari kohtus ja kohtueelse menetluse käigus andnud erinevaid ütlusi asjaolu osas, millal tal I. P. mingi konflikt tekkis – kas x. xxxxxx korterisse sisenemisel või sealt peale pudeliga löömise intsidenti lahkudes. K. Kallari väitel on uurija tema sõnad valesti kirja pannud. Kohtu arvates ei ole süüdistatav ütluste erinevust veenvalt põhjendanud, mistõttu kohus jätab arvestamata K. Kallari ütlused selle kohta, et konflikt I. P. tekkis tal x. xxxxxx korterist juba peale pudeliga löömise intsidenti lahkudes. I. P. ja tunnistaja x. xxxxxx ütluste alusel loeb kohus tõendatuks, et mingi konflikt I. P. ja K. Kallari vahel toimus K. Kallari korterisse sisenemisel, kui viimane tuli telefonilaadijat küsima. I. P. ütluste kohaselt tekkis tal süüdistatavaga konflikt seetõttu, et kannatanu ei lasknud K. Kallarit sisse. Ka x. xxxxx on viidanud asjaolule, et süüdistatava ja I. P. vahel mingi tüli oli, kui süüdistatav tuli telefonilaadijat küsima. I. P. ja tunnistaja x. xxxxxx ütlused (et süüdistatava ja I. P. vahel tekkis konflikt siis, kui süüdistatav tuli tagasi x. xxxxxx elukohta telefonilaadijat küsima) on omavahel kattuvad, mis suurendab nende tõendite usaldusväärsust. Nagu kohus eespool tuvastas, teatati Häirekeskusele viga saanud isikust K. K. 26.10.2018 õhtul kell 22.00. Teatav aeg kulus x. xxxxxx ja I. P. kannatanu K. K. 300-400 meetri kaugusel oleva poe juurde toimetamiseks ja tagasi tulekuks. Seega on tõenäoline, et I. P. ja x. xxxxx ning hiljem ka K. Kallari jõudsid x. xxxxxx elukohta tagasi veidi peale kella 22.00. Kuna täpsemat aega olemasolevate tõendite alusel pole võimalik tuvastada, loeb kohus I. P. ja K.Kallari vahelise konflikti toimumise ajaks 26.10.2018 kella 22.00 paiku. Nii x. xxxxxx kui I. P. ütlustest tulenevalt I. P. ja K. Kallari vahel x. xxxxxx korteri esikus tekkinud konflikti edasi arenemist x. xxxxx pealt ei näinud, kuna läks toast telefonilaadijat 15
(20)tooma. Kuna x. xxxxx vaidlusaluse sündmuse (I. P. rusikaga löömise) ajal esikus ei viibinud, ei lükka tema ütlused (et ta löömist pole näinud ega kuulnud) ümber kannatanu I. P. ütlusi. Ühekordne löök ise mingit erilist heli ei tekita. Kannatanu ei kaotanud tasakaalu ega kukkunud maha. Seega ei saanudki x. xxxxx midagi löömisele viitavat kuulda. x. xxxxxx ütlustest tulenevalt vahetult peale juhtunut kannatanu tunnistajale löömisest midagi ei rääkinud ning ka hommikul oli kannatanu räägitu ebamäärane (et Kalev tuli talle nagu kallale või tahtis kallale tulla). Kui kannatanu I. P. oleks peale juhtunut x. xxxxxx sõnaselgelt avaldanud, et K. Kallari teda rusikaga vastu kõri lõi, suurendaks see kahtlemata kannatanu ütluste usaldusväärsust. Kannatanu pole aga nii toiminud. Selline kannatanu käitumine kohtu arvates käesoleval juhul siiski ei välista kannatanu ütlustele tuginemist, lugemaks tõendatuks, et süüdistatav teda lõi. Kannatanu on järgmisel hommikul x. xxxxxx mingist kallale tungimisest rääkinud, mis viitab asjaolule, et midagi tema ja K. Kallari vahel eelmisel õhtul juhtus. Süüdistatav ise pole eitanud, et füüsiline kontakt tema ja kannatanu vahel x. xxxxxx elukohas 26.10.2018 õhtul toimus. Seega ei ole kannatanu vaidlusalust sündmust välja mõelnud. Kuigi süüdistatav on oma liigutust pidanud lükkamiseks, on kannatanu kinnitanud, et tegemist oli löögiga. Kohtu arvates ootamatut ja järsku tõukamist võis kannatanu tajudagi löögina. Kannatanu on kinnitanud, et löök tabas kõri. Et tema sõrmed võisid puudutada ka kannatanu kõri, on kinnitanud ka süüdistatav ise. Seega ei ole kannatanu välja mõelnud ka asjaolu, et tema kõri sai haiget. Kannatanu ütlustele tuginedes loeb kohus tõendatuks, et süüdistatav lõi kannatanut 26.10.2018 hilisõhtul x. xxxxxx korteri esikus käega kõri piirkonda. Süüdistatav seadis kohtuistungil I. P. ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla viidates asjaoludele, et viimane on mittekoosseisuline politseitöötaja, keda on mõni politseitöötaja mõjutanud. Kohus ei pea sellist põhjendust arvestatavaks. Süüdistatava väide, et I. P. on mõjutatud andmaks K. Kallarit süüstavaid ütlusi, on täiesti oletuslik. I. P. kohtuistungil kirjeldas, kuidas politsei sai teada temaga juhtunust. I. P. ütlustest tuleneb, et ise ta enda löömisega seoses kuriteoteadet ei esitanud, küll aga kirjeldas juhtunut enda ülekuulamise käigus. I. P. kinnitusel tal mingit vihavaenu K. Kallari vastu ei ole ja keegi tal ütlusi K. Kallari vastu anda ei palunud. Kohtu arvates on kannatanu kirjeldus menetluse käigust igati usutav. Otsustamine selle üle, kas kannatanu suhtes on toime pandud mõni kuriteotunnustele vastav tegu ning kas esineb küllaldane alus kriminaalmenetluse alustamiseks, kuulub
§ 193lg 1 kohaselt uurimisasutuse või prokuratuuri pädevusse.
Seega pole I. P. löömist puudutava episoodi sattumine K. Kallari süüdistusse sõltunud kannatanu I. P. tahtest. Kannatanu väitel tekitas süüdistatava löök talle valu. Kohus peab eluliselt usutavaks, et löök kõri pihta võib valu tekitada. Selline tagajärg on kohtu arvates ettenähtuv igale normaalse elukogemusega inimesele. Lüües kannatanut tahtlikult käega vastu kõri, tekitas süüdistatav kannatanule valu vähemalt kaudse tahtlusega. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et K. Kallari 26.10.2018 kella 22.00 paiku pärast K. K. pudeliga löömist, lõi Võru maakonnas Rõuge vallas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x korteris I. P. käega vastu kõri, põhjustades kannatanule füüsilist valu. Nagu kohus eespool tuvastas, lõi K. Kallari kella 21.00-22.00 vahelisel ajal K. K. pudeliga pähe, tekitades viimasele tervisekahjustuse. Seega I. P. lüües pani K. Kallari toime teise isiku korduva kehalise väärkohtlemise. K. Kallari süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. K. Kallari süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Kohus kvalifitseerib K. Kallari toimepandu (K. 16
(20)K. pudeliga pähe löömine ja I. P. käega vastu kõri löömine) korduva teise isiku kehalise väärkohtlemisena, s.o KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Otsuse põhjendused karistuse osas Karistuse mõistmisel tuleb KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestada süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke pole võimalik saavutada kergema karistusega. Süüdistatav võimaldas kanget alkoholi tarvitada mitmel alaealisel kannatanul mitme tunni vältel, mille tulemusena vähemalt mõni neist jäi ka alkoholijoobesse. Kannatanu V. P. ütlustest tulenevalt ta kõike täpselt ei mäleta muuhulgas selle tõttu, et viin hakkas pähe. Seega ei saa selles episoodis K. Kallari süüd lugeda väikeseks. Kannatanu I. P. kohtuistungil avaldatust (ei pea ennast kannatanuks) tuleneb, et vaatamata K. Kallari poolt toimepandu tagajärjel haiget saamisele suhtub I. P. sellesse ükskõikselt. Seega juhtunu ei tekitanud kannatanu I. P. märkimisväärseid kannatusi, mis vähendab K. Kallari süüd. Pudeli vastu pead puruks löömine tundub esmapilgul küllaltki raske teona. Samas pole käesoleval juhul ka sellel teol olnud raskeid tagajärgi. K. K. kohtuistungil avaldatust tuleneb, et tema on K. Kallarile andeks andnud. Seega ei ole süü ka selles episoodis eraldi hinnates väga suur. Samas kahe vägivallateo toimepanemine lühikese aja jooksul erinevate isikute suhtes ei võimalda K. Kallari süüd kehalise väärkohtlemise puhul pidada ka väga väikeseks. Karistusregistri teatis ja kohtuotsuse väljatrükk (tl 77-91) tõendavad, et K. Kallarit on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh viimati Harju Maakohtu 24.05.2017 otsusega KarS § 199 lg 2 p 7,8 9 järgi vangistusega 1 aasta, mida
§ 238lg 2 vähendati 1/3 võrra, mõistes karistuseks 8 kuud vangistust. Kar
S § 65 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust. K. Kallari vabanes vangistusest 07.05.2018. Tartu Maakohtu 02.10.2017 määruse sisust nähtuvalt (tl 89-91) ei pidanud kohus K. Kallari isikut ja varasemat elukäiku arvestades võimalikuks teda vangistusest enne tähtaega tingimisi vabastada. Viidatud määruses on kohus leidnud, et K. Kallari kuritegusid soodustavaks teguriks on läbivalt olnud alkoholi kuritarvitamine. Nagu kohus eespool tuvastas, on K. Kallari ka käesolevas asjas talle etteheidetavate tegude toimepanemise ajal olnud alkoholijoobes. Karistusregistri teatisest nähtuvalt on K. Kallari toime pannud peamiselt varavastaseid süütegusid. Kuigi vaidlusaluste tegude toimepanemise ajal omas ta karistatust ka mõnede vägivallaga seonduvate süütegude eest (Tartu Maakohtu 30.12.2013 otsus), on need käesolevaks ajaks kustunud. Seega polnud K. Kallari juba aastaid vägivalla kasutamisega seotud kuritegusid toime pannud. Samas kasutas ta 26.10.2018 õhtul füüsilist vägivalda lühikese aja jooksul kahe erineva isiku suhtes. K.Kallari karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Kuna K.Kallari on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, ei pea kohus põhjendatuks kummagi süüteo eest kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistuse kohaldamist, vaid K. Kallarit tuleb karistada vangistusega. Kehalise väärkohtlemise eest mõistetav karistus võib süü suurust arvestades olla sanktsiooni keskmisest väiksem. Kuna süüdistatav kasutas samal õhtul füüsilist vägivalda lühikese aja jooksul kahe erineva isiku suhtes, ei saa karistus olla ka väga lühiajaline. Kolme alaealise alkoholi tarvitamisele kallutamise eest peab kohus põhjendatuks K. Kallarile karistuse mõista sanktsiooni keskmisele lähedases määras. Kuna 17
(20)tegemist on eriliigiliste kuritegudega, peab kohus põhjendatuks liitkaristuse mõista asperatsioonipõhimõtet rakendades. Tartu Maakohtu 18.10.2019 määrusega (tl 17-18) on K. Kallari kuulutatud tagaotsitavaks ja tema suhtes kohaldatud tõkendina vahistamist. 20.11.2019 koostas kohus K.Kallari kohta Euroopa vahistamismääruse (tl 24-27). Berliini Peaprokuratuuri 31.03.2020 teates (kohtule saabunud 02.04.2020 – tl 31-32) on kinnitatud, et K. Kallari oli 29.11.2019 kuni 18.12.2018 ja on taas alates 23.03.2020 kuni tema üleandmiseni väljaandmisvangistuses. K. Kallari valduses on olnud ja ta esitas kohtule koopiad Berliini Ülemkohtu 04.12.2019 ja 24.04.2020 kohtumäärustest ja Moabiti kinnipidamisasutuse tõendist (tl 58-64). 04.12.2019 määruses on muuhulgas märgitud, et K. Kallari peeti kinni 29.11.2019 ja kohus määras tema suhtes kohaldada väljaandmisvangistust. 24.04.2020 määruses on viidatud 04.12.2019 määrusele ja märgitud, et väljaandmisvangistus kestab selle määramise põhjustel edasi. Moabiti kinnipidamisasutuse tõendis on märgitud K. Kallari kinnipidamise ajana 29.11.2019 kuni 02.06.
- Süüdistatav toimetati Eestisse 2020 juunikuu alguses. K. Kallari ise kohtuistungil kinnitas, et ta on seoses käesoleva asjaga alates 29.11.2019 viibinud katkematult vangistuses. Seega tuleb nentida, et kohtu käsutuses olevad tõendid on K. Kallari eelvangistuses viibimise aja osas mõnevõrra vastuolus. Süüdistatava enda ütlused, mida kinnitavad ka Berliini Ülemkohtu määrustes ja Moabiti kinnipidamisasutuse tõendis toodu, annavad alust järeldusele, et K. Kallari on olnud väljaandmisvangistuses katkematult alates 29.11.
- Seevastu Berliini Peaprokuratuuri 31.03.2020 teate kohaselt pole see nii olnud. Kohtule ei ole teada, millest selline vastuolu on tingitud. Antud olukorras peab kohus põhjendatuks tõlgendada olemasolevaid andmeid süüdistatavale soodsamalt ja arvata KarS § 68 lg 1 alusel karistusaja hulka kogu ajavahemik alates 29.11.
- Kuna K. Kallari on vahi all olnud juba pikka aega ning kohtuotsuse edasikaebamise korral võib asja lõplik lahendamine võtta aega, peab kohus põhjendatuks tõkendi vahistamine jätta kehtima kuni mõistetava vangistuse ära kandmiseni. Eelneva menetluse käik (süüdistatav ei olnud pikka aega kohtule kättesaadav) viitab võimalusele, et süüdistatav ka edaspidi võib menetlusest kõrvale hoiduda. Seetõttu juhul, kui mõistetud vangistus saab kantud enne kohtuotsuse jõustumist, peab kohus vajalikuks süüdistatava menetlusest osavõtmise tagamiseks kohaldada
§-de 127 lg 1 ja 128 lg 1 alusel tema suhtes elukohast lahkumise keeldu. Otsuse põhjendused menetluskulude osas, muud otsustused
§ 180
lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
§ 181
lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades §-s 182 sätestatud erandeid. Kuna käesolevas asjas mõistab kohus süüdistatava osaliselt süüdi ja osaliselt õigeks, kuuluvad kohaldamisele mõlemad viidatud sätted, arvestades süüdimõistmise ja õigeksmõistmise omavahelist proportsiooni. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega
175 lg 1 p 9 kohaselt kaasnev sundraha, mis
§ 179lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära.
Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 01.01.2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Seega sundraha suurus käesolevas asjas on 1,5 x 584, s.o 876 eurot. Sundraha väljamõistmist ei mõjuta osaliselt õigeksmõistmine. 18
(20)
§ 175
lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu 61 eurot (tl 72). Ekspertiisikulu on tekkinud seoses K. K. olnud tervisekahjustuste ja nende raskuse kindlakstegemisega, kusjuures ekspertiisiakti sisust tulenevalt on töömahukam olnud just raske tervisekahjustusega seonduv. Kuna kohus mõistab K. Kallari süüdi K. K. kehalises väärkohtlemises, kuid õigeks raske tervisekahjustuse tekitamises, jätab kohus umbes 2/3 ekspertiisikulust s.o 40 eurot riigi kanda ning umbes 1/3 s.o 21 eurot süüdistatava kanda.
§ 175
lg 1 p 2 kohaselt on menetluskuluks tunnistajatele xxxxx xxxxxx ja xxxxx xxxxxxxxx nende menetlusest osavõtmisega hüvitatud kulud 76,03 senti (tl 107-110). Tunnistaja x. xxxxxxx ülekuulamine oli vajalik seoses alaealiste alkoholi tarvitamisele kallutamise episoodiga ja x. xxxxxx ülekuulamine seoses K. K. tervisekahjustuse tekitamise ja I. P. kehalise väärkohtlemise episoodiga. Kuna kohus mõistab K. Kallari alaealiste alkoholi tarvitamisele kallutamises süüdi, samuti süüdi K. K. ja I. P. kehalises väärkohtlemises, tuleb tunnistajate kohtumenetlusest osavõtmisega seotud kulud süüdistatavalt välja mõista.
§ 175
lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale väljamakstud riigi õigusabi tasu ja kulud nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesolevas asjas on määratud kaitsjale riigi õigusabi tasu ja kulude katteks välja makstud kokku 1653,72 eurot (sh kohtueelses menetluses 147 eurot ja kohtus 1506,72 eurot – tl 92-97). Kohus jätab riigi õigusabi tasust ja kulust riigi kanda umbes 1/4 s.o 415 eurot ning ülejäänud s.o 1238,72 eurot süüdistatava kanda.
§ 180
lg 1 alusel mõistab kohus süüdistatavalt menetluskuludena välja kokku 2211,75 eurot (sh sundraha 876 eurot, ekspertiisikulu 21 eurot, tunnistajate kohtumenetlusest osavõtmisega seotud kulu 76,03 eurot, riigi õigusabi tasu ja kulu 1238,72 eurot).
§ 181
lg 1 alusel jätab kohus menetluskuludest riigi kanda 455 eurot (sh ekspertiisitasu 40 eurot ning riigi õigusabi tasu ja kulu 415 eurot). Kuna süüdistatava kanda jäävad menetluskulud on suured, peab kohus süüdistatava taotlusel ja
§ 180
lg 3 alusel põhjendatuks võimaldada süüdistataval need tasuda ositi pikema aja jooksul. Süüdistusakti kohaselt on kannatanu x. xxxxxx seaduslik esindaja x. xxxxxx taotlenud, kannatanu V. P. seaduslik esindaja M. P. ja kannatanu I. P. kohtuistungil taotlesid enda teavitamist Kalev Kallari vangistusest ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamiskohast põgenemisest juhul, kui teavitamine võib ära hoida ohu kannatanule.
§ 313lg 1 p 10-1 kohaselt tuleb seda käesoleva otsuse resolutiivosas märkida.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg /allkirjastatud digitaalselt/ Rahvakohtunikud /allkirjastatud digitaalselt/ Karmen Toots Toivo Mündi 19
(20)20
(20)