KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht
- märts 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-20-12690 Tsiviilasi A.A. hagi B.B. vastu elatise vähendamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 828 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
- novembri 2020 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik B.B. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
- märts 2021 Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): B.B. (ik: XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja C.C. Vastustaja (hageja): A.A. (ik: XXXXXXXXXXX) RESOLUTSIOON
- Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
- novembri 2020 otsus muutmata, parandades maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 2 esineva ilmse ebatäpsuse ja märkides tsiviilasjas nr 2-18-3906 tehtud Viru Maakohtu otsuse kuupäevaks 18.10.2016 asemel õige kuupäeva, milleks on 26.03.
- Lugeda Viru Maakohtu
- novembri 2020 otsuse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt: „2.
- Hagi rahuldada. 2.
- Vähendada Viru Maakohtu 26.03.2018 kohtuotsusega (tsiviilasi nr 2-18-3906) A.A.lt väljamõistetud elatist ja välja mõista A.A.lt B.B. kasuks alates 01.09.2020 200 (kakssada) eurot elatist kuus kuni B.B. täisealiseks saamiseni või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni. 2.
- Otsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse kestel tasutud elatise summasid. 2.
- Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Saata kohtuotsus menetlusosalistele.“
- Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
- Võtta asja juurde kinnistusraamatu ja liiklusregistri väljavõtted ning A.A. esitatud Viru Maakohtu
- oktoobri 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-18-10824 ja pangakonto väljavõte. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- A.A. (hageja) esitas 01.09.2020 maakohtule B.B. (kostja/laps) vastu hagi, milles palus vähendada Viru Maakohtu 26.03.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-3906 hagejalt kostja kasuks välja mõistetud miinimummääras elatist 200 euroni kuus. Hagiavalduse kohaselt kaotas hageja alates
- a juulikuust töö ja tema sissetulekuks on töötukassast saadav miinimumpalk. Hageja ei ole võimeline tasuma elatist 292 eurot ja seejuures säilitama enda minimaalselt vajalikku elustandardit. Hagejal on laenukohustused: 1) väikelaenuleping nr X, laenujääk 12.08.2020 seisuga 641,18 eurot, lepingu lõppkuupäev 17.02.2022, kuumakse 40,36 eurot; 2) auto väikelaenuleping nr X, laenujääk 12.08.2020 seisuga 3478,10 eurot, lepingu lõppkuupäev 17.02.2025, kuumakse 82,85 eurot; 3) kodulaenuleping nr X, laenujääk 12.08.2020 seisuga 7167,09 eurot, lepingu lõppkuupäev 17.12.2024, kuumakse 141,31 eurot. Kuivõrd miinimumelatis on tõusnud, kuid kostja vajadused ilmselgelt samas ulatuses kasvanud ei ole, annab ka seadusjärgse elatise suurenemine tulenevalt miinimumtöötasu kiirest kasvust aluse elatise vähendamiseks. Hagejal ei ole kohustust tasuda elatist rohkem kui pool kostja vajalikest kulutustest. Ei ole eluliselt usutav, et kostja vajadused moodustavad igakuiselt 644 eurot (584 + 60). Olukorras, kus hageja tasub elatist 292 eurot kuus, millele lisandub peretoetus 60 eurot, kannab kostja ülalpidamiskulud hageja üksinda.
- Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et hageja ei ole tõendanud asjaolude esinemist, mis täidaksid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 eeldused. MAAKOHTU LAHEND
- Viru Maakohus rahuldas
- novembri 2020 otsusega hagi ning vähendas Viru Maakohtu 18.10.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-3906 A.A.-lt väljamõistetud elatist ja mõistis A.A.-lt välja B.B. kasuks alates
- septembrist 2020 elatise 200 eurot kuus kuni B.B. täisealiseks 2 saamiseni või lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni. Otsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse kestel tasutud elatise summasid. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt kaotas hageja 02.08.2020 töö X, kus ta oli töötanud enam kui kümme aastat. Hageja on arvel töötukassas, kuid uue töö leidmine on koroonaviirusest põhjustatud töökohtade vähenemist arvestades raske. Kohus loeb pikaajalise töö kaotuse TsMS §-s 459 märgitud oluliseks asjaoluks, mida arvestada väljamõistetud elatise vähendamise alusena. Riigikohus on selgitanud, et kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Mõlema vanema sissetulekud ja kohustused on sellised, mis ei võimalda anda lapsele miinimumelatist. Justiitsministeeriumi uuringust „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ nähtub, et lapse minimaalne ülalpidamiskulu ühe vanema kohta on 13–17-aastase lapse puhul kas 206 eurot kuus (standardeelarvete keskmine) või 172 eurot kuus (võrdlevanalüüsi meetod). ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- B.B. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
- novembri 2020 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohus valesti kohaldanud perekonnaseaduse (PKS) §
- Töökoha ajutine kaotamine ja uuringud laste kulude kohta ei anna alust elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Asjaolu, et hageja on ajutiselt töötu, ei saa olla aluseks elatise vähendamiseks kuni lapse täisealiseks saamiseni. Riigikohus on selgitanud, et väike sissetulek ei saa olla aluseks elatise vähendamiseks ning vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Hageja on terve mees ja kohustatud teenima piisavat sissetulekut oma alaealiste laste ülalpidamiseks. Hageja ei ole tõendanud, et ta on teinud kõik endast oleneva vajalike vahendite saamiseks.
- A.A. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude poolte endi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt on hageja majanduslik olukord peale koondamist muutunud. Hageja on võtnud end arvele töötukassas, kuid koroonaviirusest põhjustatud töökohtade vähenemist ja piirkonna eripära arvestades on uut töökohta leida keeruline. Hagejal ei ole muid sissetulekuid kui töötukassast saadav. Hagejal on laenukohustused: kodulaen, autolaen ja väikelaen. Mõjuvaks põhjuseks on ka see, et tsiviilasjas nr 2-18-10824 sõlmitud suhtluskorra kompromissi alusel viibib kostja olulise osa ajast hagejaga ja sel ajal katab hageja lapse vajadused vahetult. Riigikohus on leidnud (3-2-1-124-15, p-d 12–13), et lisaks faktiliste asjaolude muutumisele võivad elatise suuruse muutmise aluseks olla ka õiguslikud muudatused, sh miinimumelatise muutumine. Arvestades viimaste aastate kiiret miinimumtöötasu kasvu, tuleb pidada elatise suuruse muutmise aluseks elatise kiiret kasvu. Samuti on õigusliku muudatusega tegemist olukorras, kus peale elatiseasjas kokkuleppe sõlmimist on oluliselt muutunud elatise suurust ja vähendamist käsitlev Riigikohtu praktika (nt 3-2-1-174-16) ning avaldatud uuring, mille tulemused näitavad, et seadusjärgne elatis ei vasta lapse vajadustele. Riigikohus on selgitanud, et ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel tuleb arvestada vanema võimalustega. Vanemate panused peavad olema võrdsed. Kostja seadusliku esindaja sissetulek ei võimalda panustada võrdväärselt hagejaga lapse ülalpidamisse. 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu 24.11.2020 otsus muutmata. Ringkonnakohus parandab TsMS § 447 lg 2 alusel maakohtu otsuse resolutsioonis esineva ilmse ebatäpsuse, mis ei mõjuta otsuse sisu: maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 2 on märgitud, et vähendada Viru Maakohtu 18.10.2016 otsusega (tsiviilasi nr 2-18-3906) hagejalt väljamõistetud elatist, tsiviilasjas nr 2-18-3906 tehtud maakohtu otsuse õige kuupäev on 26.03.
- Ühtlasi esitab ringkonnakohus oma otsuses parandatud kohtuotsuse resolutsiooni.
- Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse peale on esitanud apellatsioonkaebuse kostja, taotledes maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas, st kas Viru Maakohtu 26.03.2018 otsusega hagejalt kostja kasuks väljamõistetud seaduses sätestatud miinimummääras elatis, mis alates 01.01.2020 on 292 eurot kuus, tuleb jätta muutmata või tuleb vähendada elatist väiksemas ulatuses kui maakohus seda tegi.
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole selle tühistamise või muutmise aluseks.
- Ringkonnakohus märgib vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele järgmist. 9.
- Riigikohus on selgitanud (nt 09.06.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 32), et üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Samuti on Riigikohus selgitanud (viidatud lahendi p-des 36, 37.1), et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Kui elatise väljamõistmise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb toimiku põhjal kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugeda need eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks. Ringkonnakohus leiab, et Riigikohtu eeltoodud seisukohad kehtivad ka juhul, kui elatis on välja mõistetud hagi õigeksvõtul põhineva otsusega. Kuna Viru Maakohtu 26.03.2018 hagi õigeksvõtul põhinevas otsuses ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid, tuleb eeldada, et 26.03.2018 kulus kostja vajaduste rahuldamiseks kahekordne elatise miinimummäär ja sellises summas ülalpidamise andmine oli hagejale jõukohane. Väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks tuleb aga tuvastada, kas mõni eelmärgitud asjaolu on muutunud. Hageja on kohtule tõendanud oma majandusliku olukorra olulise muutumise: hageja koondati augustist 2020 ja alates sellest ajast on tema sissetulekuks töötukassa makstav töötuskindlustushüvitis, mis ajas väheneb: algul oli summa ca X eurot kuus,
- a veebruaris aga vaid X eurot . Hageja väiteid tõendab ringkonnakohtu nõudel esitatud pangakonto väljavõte perioodi 01.07.2020 kuni 17.01.2021 kohta, mille ringkonnakohus võtab täiendavalt asja juurde. Hageja kinnitas 02.03.2021 ringkonnakohtu istungil, et hüvitist makstakse kuni augustini
- Seega eelmise kohtulahendi tegemise ajal 26.03.2018 oli hagejal töökoht ja piisav sissetulek, alates augustist 2020 hagejal töökoht puudub ning sissetulek on oluliselt vähenenud. 4 Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et sellega on hageja tõendanud TsMS §-s 459 märgitud asjaolude olemasolu, mis annavad aluse hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatise vähendamiseks. Ringkonnakohus märgib, et ka kostja seaduslik esindaja möönis ringkonnakohtu istungil esialgselt, et töötuks jäämise tõttu võib elatise suuruse ajutine vähendamine olla põhjendatud. Kohtuistungi käigus jäi kostja seaduslik esindaja siiski seisukohale, et töö ajutine kaotamine ei ole mõjuv põhjus elatise vähem tasumiseks, hageja võib võõrandada oma korteriomandi ja sõiduki ning X-eurone sissetulek võimaldab last üleval pidada seaduses sätestatud määras. Ringkonnakohus võtab täiendavalt asja juurde väljavõtted avalikest registritest. Kinnistusraamatu andmete kohaselt kuulub hagejale 48,6 m2 suurune korteriomand X. Liiklusregistri andmetel kuulub hagejale sõiduauto Opel Insignia (ehitusaasta 2010). Hageja kinnitas ringkonnakohtu istungil, et müüs sõiduauto
- a jaanuaris müügihinnaga 2600 eurot ja saadud rahast tasub laenu. Nimetatud ühekordne laekumine ei muuda ringkonnakohtu hinnangul hageja võimekust kostjale elatist maksta, arvestades seejuures asjaolu, et sõiduauto ostmiseks oli hageja võtnud Swedbank AS-st auto väikelaenu, mille jääk oli hagiavaldusele lisatud Swedbank AS tõendi kohaselt 12.08.2020 seisuga 3478,10 eurot. Elatise tasumiseks ei ole võimalik saada täiendavaid vahendeid ka hagejale kuuluva korteriomandi arvelt, kuna hageja kasutab korterit oma elukohana ning lisaks on korter ostetud laenuga (laenujääk 12.08.2020 seisuga 7167,09 eurot) ja korteriomandil lasub hüpoteek Swedbank AS kasuks. Hageja andis ringkonnakohtu istungil ülevaate ka oma pingutustest uue töökoha leidmise eesmärgil: hageja on läbinud töötukassa kaudu keevitajate kursused, otsib tööd ja on kandideerinud kahele töökohale, kuid ei osutunud valituks (hagejal puudub keevitajatöö kogemus ja tehtud proovitööd ei sobinud tööandjatele). Praegu läbib hageja tasuta tööpraktikat. Hageja on saanud ka Soome tööohutuse sertifikaadid, kuid Soome tööle minemine on seoses üldiselt teadaolevate piirangutega raskendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja töötu seisund küll ajutine, kuid praegu ei ole teada, millal ja millise töötasuga õnnestub tal tööle asuda. Kostja arvamus, et kuna hagejal ei esine tervisest tulenevaid vastunäidustusi, on ta kohustatud teenima piisavat sissetulekut, et maksta oma alaealisele lapsele miinimummääras elatist, ei ole kooskõlas reaalse olukorraga tööturul. Sissetuleku suurus (eriti riigi praeguses üleüldises keerulises olukorras) ei sõltu vaid isiku enda pingutustest. Ringkonnakohus nõustub ülaltoodud asjaolude põhjal maakohtu seisukohaga, et hageja ei ole praegu võimeline täitma kostja ülalpidamiskohustust 26.03.2018 kohtuotsusega määratud suuruses ja esineb mõjuv põhjus, mille alusel vähendada hagejalt kostja kasuks väljamõistetud elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Mõjuv põhjus on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses sätestatud näidisloeteluna (Riigikohtu seisukoht nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 28.1). 9.
- Lähtudes Riigikohtu juhistest (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 18), tuleb elatise suuruse määramisel silmas pidada ülalpidamiskohustuse eesmärki, milleks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate vahendite tagamine. Samuti on Riigikohus rõhutanud (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 21.1), et kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Kostja seaduslik esindaja on 26.10.2020 maakohtu istungil oma perekonna majandusliku olukorra kohta avaldanud, et tema töötasu on minimaalne, tal on veel üks ülalpeetav laps ja ta on üksikema. Seega praegu on kostja mõlema vanema sissetulekud tagasihoidlikud ning maakohus on õigesti märkinud, et see määrab ka kostja tavalise elulaadi. Ringkonnakohus leiab erinevalt kostjast, et elatise suuruse määramisel on võimalik arvestada ka Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers 5 Advisors uuringu „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ (RAKE uuring)
- a veebruaris valminud lõpparuande tulemusi. RAKE uuringu tulemusete kohaselt on kaalutud keskmine ülalpidamiskulu lapse kohta 388 eurot kuus. Uuringus on arvestatud mitte lapse minimaalsete vajadustega, vaid lapse kõikvõimalike vajadustega, et tagatud oleks arengut toetav keskkond. Seega aastataguse uuringu kohaselt on lapse tegelikud kulud tunduvalt väiksemad kui PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäär. Pooltel oli ringkonnakohtu istungil vaidlus ka selle üle, kui suure osa ajast viibib laps hagejaga. Hageja väitel on kostja tema juures 10 päeva kuus, kostja seadusliku esindaja väitel 4 päeva kuus. Viru Maakohtu 29.10.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-10824 (mille ringkonnakohus võtab samuti täiendavalt asja juurde) kinnitati hageja ja kostja seadusliku esindaja vahel sõlmitud suhtluskorra kompromiss. Nimetatud kohtulahendi järgi viibib kostja hageja juures iga nädala teisipäeva ja neljapäeval õhtul peale lasteaeda ning kahel nädalavahetusel kuus reede õhtul ja laupäeva lõunast pühapäeva õhtuni, lisaks pikem periood hageja puhkuse ajal. Seega teeb hageja lisaks makstavale elatisele kostja vajaduste katteks kulutusi ka vahetult ning kostja põhielukohas, st ema juures tehtavad kulutused (vähemasti toidu ja kommunaalkulude osas) on sellest tulenevalt mõnevõrra väiksemad. Lähtudes Riigikohtu seisukohadest (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-des 20.3, 28.2), on praegusel juhul põhjendatud arvestada ka seda, et osa kostja vajadustest saab katta riikliku lapsetoetusega (60 eurot kuus), mille saamist kinnitas kostja seaduslik esindaja nii maakohtu kui ka ringkonnakohtu istungil. Hageja on taotlenud hagis toetustega arvestamist. Eelnevat arvestades katab 200-eurone elatis koos kostja emapoolse panuse (lähtudes vanemate võrdsuse põhimõttest peaks sama suures ulatuses kostja ülalpidamisse panustama ka ema) ja riikliku lapsetoetusega ringkonnakohtu hinnangul kõik kostja mõistlikud vajadused. Hageja sissetuleku sellisel jagunemisel alaealise lapse ja hageja enda ülalpidamiseks on ringkonnakohtu arvates järgitud ka Riigikohtu seisukoht (vt 19.10.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 11), mille kohaselt vanema kohustus kasutada PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt ei tähenda seda, et vanema käsutuses olevad vahendid tuleb aritmeetiliselt jagada ülalpeetavate isikute (sh ülalpidaja) arvuga. Pigem tähendab see seda, et vahendeid tuleb kasutada võrdväärselt kõigi ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks. Arvestada tuleb, et täiskasvanud inimesel on üldjuhul suuremad vajadused kui alaealisel lapsel.
- Ringkonnakohus selgitab, et kui käesoleva otsusega väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada TsMS § 459 lg 1 alusel hagi elatise suuruse muutmiseks.
- Kuna hageja on vastuses apellatsioonkaebusele taotlenud ringkonnakohtu menetluskulude poolte endi kanda jätmist, jätab ringkonnakohus ka apellatsioonimenetluse menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja