Obsah (4)

§ 424§ 74§ 68§ 75

KOHTUMÄÄRUS Määruse tegemise koht ja aeg Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi nr 1-19-8787 Tartu vangla Viljandi kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne taot

§ 424

lg 2 järgi; karistuseks vangistus 10 kuud, millest koheselt ärakandmisele 10 päeva. Kandmata karistus 9 kuud ja 20 päeva, katseaeg 2 aastat. Käitumiskontrolli ajaks määratud kohustused osaleda sotsiaalprogrammis, registreerida programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning teha regulaarselt alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorseid vereanalüüse (CDT). Tartu Maakohtu 18.02.2021 määrusega määrati täiendavad kohustused mitte tarvitada alkoholi ja otsida endale kahe nädala jooksul käesoleva määruse jõustumisest ametlik töökoht või registreerida end sama perioodi jooksul töötuna Eesti Töötukassas. Katseaja lõpp 05.11.2021 Kohtulahend 2

1. aprill 2021 Menetlustoiming Taotluse lahendamine (kohtuistung 06.04.2021) Kohtunik Kadi Aavik Taotluse esitaja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduse kriminaalhooldusametnik Iris Asuküla (e-post: iris.asuküla@just.ee) Kriminaalhooldusalune KURMET KARLEP isikukood 37603065218; elukoht:xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxx xxxxxxxxxx RESOLUTSIOON Rahuldada taotlus ja pöörata Kurmet Karlepile Tartu Maakohtu
2. november 2019 otsusega nr 1-19-8787 määratud karistusest (10 kuud vangistust) ärakandmata osa, s.o 9 kuud ja 20 päeva vangistust, täitmisele. Saata käesoleva määruse jõustumisel Kurmet Karlepile teatis selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse peab isik karistuse kandmiseks ilmuma. Edastada kohtumäärus süüdimõistetule ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esindusele. 1 Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, kui isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD
3. Kurmet Karlep on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu 05.11.2019 otsusega

§ 424lg 2 järgi ja mõistetud karistuseks 10 kuud vangistust.

Isikule määrati

§ 74lg 2 alusel koheselt ärakandmisele 10 päeva vangistust.

Arvati

§ 68lg 1 alusel tema eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning arvestati K.

Karlepi karistuse kandmise aja algust alates tema kahtlustatavana kinnipidamisest 03.11.2019. Jäeti vangistus 9 kuud ja 20 päeva täielikult tingimisi kohaldamata, kui K. Karlep ei pane 2-aastase katseaja kestel toime uusi tahtlikke kuritegusid ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

§ 75lg 2 p 8 ning lg 4 alusel alusel määrati K.

Karlepile käitumiskontrolli ajaks täiendavad kohustused: osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis; registreerida programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorseid vereanalüüse (CDT). Kohtuotsus jõustus 21.11.2019. 2. Tartu Maakohtu 18.02.2021 määrusega rakendas kohus

§ 75lg 2 p 2 alusel katseaja tingimuste rikkumise tõttu K.

Karlepile katseajaks täiendava kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja otsida endale kahe nädala jooksul käesoleva määruse jõustumisest ametlik töökoht või registreerida end sama perioodi jooksul töötuna Eesti Töötukassas.

1. Kriminaalhooldusametnik on 01.04.2021 esitanud kohtule erakorralise ettekande K. Karlepi kohta (tl 74-76). Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks on asjaolu, et K. Karlep esitas 25.03.2021 registreerimisel 24.03.2021 antud vereproovi tulemuse, mille CDT oli 5,8% (tl 93), seega on kordusproovi näitaja võrreldes eelmisega (27.01.2021 CDT 3,3%) suurenenud. Samuti tuvastati 25.03.2021 registreerimisel indikaatorvahendiga Mercury Nordic K. Karlepil alkoholijoove – alkoholisisaldus isiku väljahingatavas õhus oli 0,893 mg/l kohta (tl 95). Verenäitaja tõusu kohta 24.03.2021 andis K. Karlep 25.03.2021 seletuse, et: „
2. märtsil oli sünnipäev ja sai võetud kangemat napsi.“ (tl 94) ja 25.03.2021 tuvastatud alkoholijoobe kohta andis K. Karlep 25.03.2021 seletuse (alkoholi tarvitamise protokollil), et: „Tarvitasin õhtul õlut ja tulin kohusetundlikkusest“

§ 75

lg 1 p 2); kohtu poolt määratud kohustuse mittetäitmine/rikkumine (CDT) (

§ 75

lg 4); kohustuse mitte tarvitada alkoholi rikkumine (

§ 75lg 2 p 2).

Isik jätkas kriminaalhoolduse nõuete rikkumist vahetult peale Tartu Maakohtu 18.02.2021 määruse jõustumist, millega määrati K. Karlepile täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ning asuda tööle. Sellest saab järeldada, et senine järelevalve K. Karlepi üle ei ole olnud tulemuslik ning isik jätkab tahtlikult ja järjepidevalt kohtu poolt määratud kohustuste rikkumist. Seniste rikkumiste õigustamiseks puuduvad mõjuvad põhjused. Sellest tulenevalt teeb ametnik ettepaneku pöörata K. Karlepi kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. KOHTUISTUNG 06.04.2021

1. Süüdimõistetu K. Karlep kaitsjat kohtuistungile ei soovinud ja avaldas kohtuistungil kokkuvõtlikult, et ei soovi karistuse täitmisele pööramist. Ta märkis mh, et ei ole täitnud viimase kohtumäärusega määratud kohustust otsida endale 2 nädala jooksul ametlik töökoht või võtta end 2 arvele Töötukassas. K. Karlep väitis, et tööandja lubas talle, et ta saab ametlikult tööle järgmise kuu alguses. K. Karlep arvas, et suudab alkoholi tarvitamisest loobuda ning avaldas, et on varasemalt suutnud alkoholist eemale hoida kuu aja jooksul.
2. Kriminaalhooldaja avaldas kohtuistungil, et jääb erakorralises ettekandes esitatud karistuse täitmise pööramise taotluse juurde. KOHTU PÕHJENDUSED
3. KrMS § 428 lg 1 kohaselt kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramiseks vastavalt karistusseadustiku § 75 lõikele 2 või töö tegemise tähtaja pikendamiseks või süüdimõistetule mõistetud vangistuse täitmisele pööramiseks. 9.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega.

1. Võttes arvesse kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes toodud ettepanekut, rikkumiste kirjeldust ja senist kriminaalhoolduse käiku, varasemat isiku suhtes koostatud ettekannet ning K. Karlepi ja kriminaalhooldusametniku kohtuistungil antud selgitusi on kohus seisukohal, et kriminaalhooldaja taotlus K. Karlepi karistuse täitmisele pööramiseks tuleb käesoleval ajahetkel rahuldada.
2. Varasemas 18.02.2021 määruses on kohus sedastanud, et K. Karlepile tuleb anda võimalus tõestada, et tema motivatsioon vabaduses karistust kanda ei ole raugenud ja et ta peab jätkuvalt kinni käitumiskontrolliga kaasnevatest reeglitest ja lisakohustustest, s.h kohustusest mitte tarvitada alkoholi ja otsida endale kahe nädala jooksul käesoleva määruse jõustumisest ametlik töökoht või registreerida end sama perioodi jooksul töötuna Eesti Töötukassas. Kohus hoiatas eelneva erakorralise ettekande läbivaatamisel K. Karlepit, et hooldusnõuete rikkumise korral esineb suur tõenäosus, et K. Karlepi kandmata karistus pööratakse täitmisele. Kahjuks ei ole K. Karlep temale määratud lisakohustustest kinni pidanud ning on suhtunud kergekäeliselt talle kohtu poolt antud võimalusse kanda karistus lõpuni vabaduses.
3. Tuleb nõustuda, et K. Karlepi poolt kriminaalhooldajale esitatud vereanalüüsi CDT-näit on olnud referentsväärtusest kõrgem, mis annab kohtule kinnitust, et K. Karlep ei ole suhtunud tõsiselt alkoholi tarvitamise keeldu ning on seda suure tõenäosusega rikkunud. Kohus märgib, et ringkonnakohus on oma 10.12.2020 lahendis nr 1-19-7799 leidnud, et CDT kõrgenenud näidu puhul ei saa inimesele rikkumisena ette heita, et mingi bioloogiline näit on selline, nagu ta mingil põhjusel olla ei tohi. Karistuse täitmisel saab ette heita vaid mingit tegu. Antud juhul on selliseks teoks ehk rikkumiseks asjaolu, et K. Karlep on rikkunud talle kohaldatud alkoholi tarvitamise keeldu. Lisaks ei ole võtnud end tähtaegselt töötuna arvele või asunud ametlikult tööle. On tõendatud, et 25.03.2021 tuvastati indikaatorvahendiga Mercury Nordic K. Karlepil alkoholijoove – alkoholisisaldus isiku väljahingatavas õhus oli 0,893 mg/l kohta (tl 95). K. Karlep ei ole ka ise eitanud, et on siiski jätkuvalt tarvitanud alkoholi. Eelnev kinnitab kohtu veendumust, et K. Karlep ei ole suuteline järgima temale kohaldatud alkoholi tarvitamise keeldu ning tal puudub vajalik meelekindlus alkoholi tarbimisest loobuda. Ettekandes välja toodud asjaolu, et isik on rikkunud registreerimiskohustust ei ole kohtu hinnangul käesoleval juhul tõendamist leidnud, kuna kohtule ei ole esitatud tõendeid, et K. Karlep oleks pärast 18.02.2021 kohtumäärust registreerimiskohustust rikkunud. Kohtu hinnangul puudub vajadus niivõrd põhjalikult ettekandes taasesitada varasemaid rikkumisi, kui kohus on nende osas määrusega juba seisukohad võtnud. 3
4. Lähtuvalt eeltoodust on kohtu hinnangul K. Karlepi eelkirjeldatud käitumisest ja suhtumisest tulenevalt ammendunud võimalused kriminaalhoolduse jätkamiseks ning K. Karlepile määratud karistusest ärakandmata osa, s.o 9 kuud ja 20 päeva vangistust, tuleb pöörata täitmisele.
5. Menetluskulusid küsimuse lahendamisel kohus ei tuvastanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Aavik kohtunik 4