1-21-2466 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2021. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-21-2466 (21730000041) Kohtunik Pavel Gontšarov Va

§ 201lg 2 p 2 või alternatiivselt § 2172 lg 1 tunnustel.

X OÜ on

1. a asutatud hoonestusprojektide, sh ka X hoone arendusega tegelev ettevõte. Muuhulgas tegeleb ettevõte Tallinnas X hoone korterite ja büroopindade üürimise ja müügiga. X ainsad juhatuse liikmed perioodil 16.04.2014 - 08.11.2018 olid LL ja OO. 03.03.2017 volitas juhatuse liige LL HH mh müüma PPP asuva kinnistu jagamise tulemusel tekkinud korteriomandeid ja korteriomandite mõttelisi osi hinnaga ja tingimustel vastavalt esindaja äranägemisele. 23.03.2017 tegi HH OÜ-le M, mille juhatuse liikmeks on UU, hinnapakkumise, mille esemeks oli korteriomand aadressil X-77 üldpinnaga 65,1 m
2. Hinnapakkumise sisuks oli vastav korteriomand hinnaga 276 990 eurot (4253 eurot/m2), parkimiskoht hinnaga 22 040 eurot ning panipaik hinnaga 3 840 eurot (summad sisaldavad käibemaksu). X endiste juhatuse liikmete väidete kohaselt teatas UU HH-le, et ta on X ainuosaniku ja tegeliku kasusaajaga FF-ga kokku leppinud korteri 77 hinna allahindluse määras 10%. Tegelikkuses UU-l FF-ga sellist kokkulepet ei olnud. UU-l oli FF-ga kokkulepe 10%lises allahindluses korteri X-12, mitte vaidlusaluse korteri nr 77 osas. Korteri 12 allahindluse 1 1-21-2466 näol oli tegemist erandliku kokkuleppega, mille pooled omavahel eelnevalt kooskõlastasid. X juhatuse liikmed OO ja LL ega äriühingut esindama volitatud HH UU väidete tõele vastavust aga ei kontrollinud. UU andis tollastele X juhatuse liikmetele teada, et näeb võimalust ehitada X-77 korter suuremaks sellega piirneva tehnoruumi arvelt. 11.04.2017 alustati korteri juureehituse ettevalmistustega ning ehitusfirma Y tegi hinnapakkumise korteri ümberehitamiseks, mis sisaldas nii korteri suuremaks ehitamise töid kui muid muudatusi, summas kokku 34 350 eurot (käibemaksuga). X-le ei ole teada, millal tööd reaalselt teostati, kuid terve maja sai kasutusloa 09.08.2017 ning kõnealune korter kanti 08.09.2017 kinnistusraamatusse 17.08.2017 kinnistamisavalduse alusel pindalaga 95,7 m2 esialgse 65,1 m2 asemel. 03.11.2017 sõlmisid X ja OÜ M müügilepingu, millega müüdi OÜ-le M X-77 korter hinnaga 283 641 eurot ehk 2964 eurot/m2, parkimiskoht hinnaga 17 748 eurot ning panipaik hinnaga 3996 eurot. Lepingule kirjutas alla volikirja alusel HH. Korteri hind müügilepingus kujunes järgmiselt: algne hind (276 990 eurot) – allahindlus 10% (27 699 eurot) + ümberehituse kulud (34 350 eurot) = lõplik hind (283 641 eurot). Parkimiskohale kohaldati samuti allahindlust summas 4292 eurot ning panipaigale summas 444 eurot. Müügitehingus ignoreeriti seega pakkumise ja tehingu vahelisel ajal tehnoruumi arvelt lisandunud pinda 30,6 m
3. Korteri hind pinna suurenemise arvelt ei suurenenud – hinnaarvutus lähtus jätkuvalt korteripinnast 65,1 m
4. Lisandunud pinna arvestamata jätmise ja alusetu allahindluse rakendamise tõttu kandis X kahju, mille suurus kujunes järgmiselt: korteri õige hind lähtudes 23.03.2017 hinnapakkumisest oleks olnud 407 012 eurot (= 95,7 m2 * 4253 eurot); müügitehingus oli korteri hind ilma täiendavate ehituskuludeta 249 291 eurot (hind kokku oli 283 641 eurot, milles sisaldus ümberehituste hind summas 34 350 eurot), seega õigest hinnast 157 721 eurot väiksem; alusetud allahindlused parkimiskohale ja panipaigale kokku summas 4736 eurot (vastavalt 4292 eurot ja 444 eurot); Seega kogukahju käibemaksuga on 162 457 eurot (157 721 eurot + 4736 eurot), käibemaksuta 135 381 eurot. Nimetatud kahjusummat tuleb vähendada ümberehituskulude võrra, mida X oleks pidanud kandma korteri tehnoruumi liitmiseks. Ettevõtte esialgsel hinnangul oli ümberehitustööde maksumus, mis jäi OÜ M kanda, ligikaudu 15 000 eurot (käibemaksuta). See summa tuleb kahjusummast lahutada. Seega X kannatas eespool kirjeldatud tegevuse tõttu kahju ehk X vara pöörati õigusvastaselt kolmandate isikute kasuks 120 381 euro ulatuses (käibemaksuta). OÜ M juhatuse liige ja ainuosanik UU on tihedalt seotud X endiste juhatuse liikmete OO ja LL-ga ning ka volikirja alusel tegutsenud HH-ga. Nii LL, OO kui ka HH tööandjaks oli
5. a ning on ka käesoleva teate esitamise hetkel M OÜ, mis asutati
6. a UU, OO ja GG poolt. M ainsaks juhatuse liikmeks perioodil 16.01.2007 - 04.02.2020 oli UU. Käesoleval ajahetkel tegutsevad UU ja LL M partnerite ning ettevõtte juhtidena, OO ehitusjuhina ning HH arendusjuhina. Seejuures on UU-le kuuluv äriühing M M üheks kolmest osanikust. Isikud on erinevates kombinatsioonides seotud ka teiste äriühingute, näiteks P OÜ, E OÜ, T OÜ jt kaudu.
7. 08.02.
8. a koostas Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise.
9. 18.01.
10. a esitas X OÜ esindaja Riigiprokuratuurile kaebuse kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatisele. Riigiprokuratuuri määrus 2 1-21-2466
11. Riigiprokurör leidis, et kriminaalmenetluse alused käesoleval juhul puuduvad ning Riigiprokuratuurile ei ole esitatud võrreldes ringkonnaprokuratuuriga uusi asjaolusid, mis tingiksid menetlusotsuse tühistamise ja kriminaalmenetluse alustamise. Riigiprokurör märkis, et nõustub

§ 201osas ringkonnaprokuratuuri seisukoha ja põhistustega.

Kaebaja poolt väidetud kahju on käsitletav kannatanul võimaliku saamata jäänud tuluna, mis aga ei täida

§ 201

koosseisu.

§ 2172

lg 1 osas on ringkonnaprokuratuur asjakohaselt märkinud, et koosseisupäraseks teoks on selle alternatiivi puhul eeskätt sisesuhte tingimusi rikkuva tehingu sõlmimine, samuti märgiti olemasolevale materjalile tuginedes, et on teadmata, millised olid need konkreetsed sisesuhtes kokkulepitud tingimused, ning nendest ei ole võimalik juhinduda. Kaebaja märgib, et tavapäratud, sh igapäevasest majandustegevusest väljuvad tehingud vajavad osaniku nõusolekut ning korteri müük seotud isikule 30% alla turuhinna on tavapäratu. Riigiprokurör viitas vastusena ringkonnaprokuratuuri poolt märgitule, et kuriteokaebuse lisa nr 4 kohaselt rakendati X-77 korterile allahindlust vastavalt kokkuleppele ostja UU ja FF vahel, millise otsuse avaldas viimane UU-le isiklikult. Seejuures ilmneb materjalidest, et nii mõnigi X vara (s.h X-77) puudutav kokkulepe/otsus oli tehtud suuliselt. Ehk siis puudub riigiprokuröri hinnangul usaldusväärne teave selles, millal ja millise sisuga suuliseid kokkuleppeid tegelikult sõlmiti ja selliseid tõendeid pole võimalik koguda ka ca 4 aastat hiljem. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22.09.2010 lahendi 3-1-1-60-09 kohaselt „kriminaalmenetluse alustamiseks peab olemas olema ajend (kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave) ja alus (kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis) /…/ ja tuleb taunida kriminaalmenetluse alustamist olukorras, mil puudub üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt teoreetiline.“ X 2017. a majandusaasta aruandega seonduv (vt kaebuse p 5) pole iseenesest kriminaalmenetlust välistav asjaolu. Kaevatavas menetlusotsuses pole vastupidist ka väidetud, on lähtutud teadaolevast (teadmata tehingu kajastamise üksikasju aruandes) ja sellega seonduvalt viidatud asjaolule, et enne aruande kinnitamist pole probleemsele tehingule reageeritud. Vastuväited Riigiprokuratuuri määrusele 5. 13.04.2021. a laekus Tallinna Ringkonnakohtule X OÜ lepingulise esindaja Birgit Sisaski kaebus, milles palub tühistada Riigiprokuratuuri 08.03.2021 määrus, millega jäeti Põhja Ringkonnaprokuratuuri 08.02.2021 kriminaalmenetluse nr 21730000041 alustamata jätmise otsus tühistamata ning kohustada Riigiprokuratuuri alustama kriminaalmenetlust 19.01.2021 kuriteoteates ja käesolevas kaebuses väljatoodud kuritegude tunnustel. Kaebaja leiab, et

§ 201

lg 1 II alternatiivi järgi on karistatav isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramine. Vara mõiste tuleb

§ 201

I alt II sisustada

1. ptk
2. jao koosseisude kontekstis ja on seega § 201 I alt II tähenduses käsitletav kui kõik esemed TsÜS § 48 tähenduses, mis ei ole käsitletavad vallasasjadena ja seega hõlmatud § 201 I alt I poolt.2 Seega saab II teoalternatiivi alla mõista ka kinnisvara ehk mh ka X-77 korterit. X vara omastamine seisneb selles, et korter 77 müügitehingus ei arvestatud selle ümberehitamisel lisandunud pinda 30,6 m2 ning ostuhinna arvutamisel lähtuti esialgsest pinnast 65,1 m
3. Järelikult on 30,6 m2 korter 77 koosseisus antud M OÜ-le tasuta. 19.01.2021 kuriteoteates esitatud arvutuste pinnalt on X hinnangul 30,6 m2 korteripinna väärtus 120 381 eurot (KM-ta). X juhatuse liikmetel OO-l ja LL-l ei olnud osaniku nõusolekut müüa seotud isik 3 1-21-2466 M OÜ-le 95,7 m2 korter hinnaga, mis kehtis korterile suurusega 65,1 m
4. Seega võõrandati korter 77

§ 201

mõttes ebaseaduslikult, arvesse võtmata korteri suurenemist 30,6 m2 võrra – sel viisil osaniku nõusolekuta alla turuhinna ja seotud isikule (isikute seotuse kohta vt ka kuriteokaebuse p 10-12). Riigikohus on oma praktikas kinnitanud, et osaühingu juhatuse liikme poolt lojaalsuskohustuse rikkumine võib seisneda selles, et ta teeb tehingu endaga seotud äriühinguga turuhinnast erinevatel tingimustel, mis võib omakorda kaasa tuua tehingu ebaseaduslikkuse

§ 201mõttes (vt RKKK 1-16-4197, p 38-39).

Samuti kohalduvad ÄS § 181 lg 3, 4 piirangud tehingutele, mis on tehtud juhatuse liikmega suurel määral sarnaste majanduslike huvidega isikuga ja selliste piirangute rikkumine võib täita

§ 201koosseisu (vt samas, p 41).

Asja enda kasuks pööramise korral ei ole vaja tõendada omastaja varalist kasu ega kannatanu varalist kahju. Seega ei ole omastamise koosseis välistatud, kui süüdlane peab pöörab enda kasuks võõra vallasasja, millel ei ole rahalist väärtust. Seega ei ole antud vaidluses primaarne küsimus sellest, kas X-le tekitati kahju ja kas see on käsitletav otsese varalise kahjuna või saamata jäänud tuluna.

§ 201koosseis võib olla täidetud kannatanul tekkinud võimalikust kahjust sõltumata.

Vaidlusmoment võib teoreetiliselt tekkida vaid selles, kas kannatanul on hiljem võimalik kriminaalmenetluse raames esitada tsiviilhagi: juhul kui kahju seisnes saamata jäänud tulus ja milline kuriteokoosseis seda kaitseb. Nt

§ 2172

, mille alusel on X alternatiivselt taotlenud kriminaalmenetluse alustamist, kaitseb ka saamata jäänud tulu (vt RKKK 3-1-1-23-14, p 11.1). Riigiprokuratuur on märkinud, et

§ 2172

lg 1 koosseisu täidavad eeskätt teod, mis rikuvad sisesuhte tingimusi, ent on seejuures põhjendamatult eeldanud, et juhatuse liikme ja äriühingu vahelist sisesuhet sisustavad ainult võimalikud lepingulised kokkulepped. X on 19.01.2021 kuriteoteate p-s 25 ja 18.02.2021 kaebuse p-des 5-8 selgitanud, et sisesuhet kujundavad ka mh ÄS §§ 187 lg 1, 180 lg 4, 181 lg 3 ja TsÜS § 35 juhatuse liikme kohustused: äriühingule lojaalne ja korraliku ettevõtja hoolsust rakendav juhatuse liige ei müüks äriühingu vara osaniku nõusolekuta 30% alla turuhinna, olles sealjuures huvide konfliktis. Seega reguleerivad juhatuse liikme ja äriühingu vahelist suhet ka vahetult seadusest tulenevad kohustused, mida käesolevas asjas on rikutud. Eelnevast tulenevalt on Riigiprokuratuuri arutlus selle kohta, et antud kriminaalasjas on sisesuhte konkreetsed tingimused tuvastamata,

§ 2172lg 1 koosseisu jaatamisel või eitamisel sisutühjad.

Prokuratuur on korter 77 väidetavasse allahindlusse puudutavaid tõendeid hinnanud põhjendamatult kriitikavabalt. Seejuures lähtutakse pimesi isiku selgitustest, kes ei ole kunagi väidetavate kokkulepete juures olnudki. Riigiprokuratuur on täielikult hindamata jätnud 18.02.2021 kaebuse väited, mis panevad LL selgitused vähemalt kahtluse alla. Esiteks ei ole prokuratuur mingit tähendust omistanud asjaolule, et LL saab suulisi kokkuleppeid UU ja FF vahel teada vaid kaudselt, kuna tema ei ole olnud mitte mingite läbirääkimiste osapooleks. Teiseks, kuriteoteate lisast 3 nähtub, et UU pidas kirjavahetust 10% allahindluse kohta hoopis X-12 korteriga seoses. See korter müüdigi UU-le kokku lepitud allahindlusega, kuid korter 377 suhtes ei ole UU sarnast allahindlust, rääkimata korteri 30,6 m2 suuruse osa tasuta üleandmisest, küsinud ega saanud. Seega on LL esitanud üksteisele vastu käivaid väiteid. Kolmandaks kumab kuriteoteate lisades 3 ja 4 olevatest LL seisukohtadest, et ta tegelikult ei olnudki korterite müügiprotsessides osaline ega tea sellega seonduvat. Seega pole välistatud, et sisendi vastuste koostamiseks on talle andnud keegi teine. Kokkuvõtvalt tekitavad LL vastused täiendava aluse kahtluseks, et ta ei täitnud vaidlusaluse korter 77 müügil juhatuse liikme kohustusi X ees. 4 1-21-2466 Põhjendamatu on ka Riigiprokuratuuri seisukoht, et

1. a)puudub usaldusväärne teave selles, millal ja millise sisuga suuliseid kokkuleppeid sõlmiti ja
2. b)ca 4 aastat hiljem ei ole võimalik selliseid tõendeid koguda. Esiteks ei ole antud asjas kriminaalmenetlust läbi viidudki ega uurimistoiminguid tehtud, et saaks üldse väita, et mingi usaldusväärne teave puudub. Seejuures ei ole RP mitte mingit hinnangut andnud 18.02.2021 kaebuses välja toodud asjaoludele, mis LL selgitused kahtluse alla seab (vt ka viidatud kaebuse p 11). Vaidlusaluse kokkuleppe puudumine on negatiivne asjaolu, mida X ei saagi tõendada. Teiseks, jääb arusaamatuks, milliseid tõendeid prokuratuur silmas peab, öeldes, et 4 aastat hiljem pole võimalik neid koguda. Nii nagu 4 aastat tagasi, on ka täna võimalik mh kuulata üle tunnistajaid, kõrvutada nende ütlusi, selgitada võimalikke vastuolusid ning hinnata tõendeid kogumis. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 6. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud kaebusega ja Riigiprokuratuuri määrusega, asub seisukohale, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust Riigiprokuratuuri 05.03.2021. a (allkirjastatud 08.03.2021.
3. a)määruse muutmiseks. 7. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt KrMS § 30 lg-le 1 juhib kohtueelset menetlust prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. Seega on kohtueelses menetluses erinevate menetlusotsustuste vastuvõtmine või vastuvõetud menetlusotsustuste põhjendatuse hindamine eeskätt prokuratuuri pädevuses ja kohtul puudub üldjuhul pädevus ette kirjutada edasise menetluse detailset käiku koos kohustuslike toimingutega. Menetluse alustamata jätmise vaidlustamise puhul peab ringkonnakohus üksnes kontrollima, kas esineb piisav alus kriminaalmenetluse alustamiseks. Kriminaalmenetlust alustatakse vaid siis, kui pädeva menetleja arvates esineb küllaldaselt andmeid kuriteo toimepanemise kohta. Ainuüksi uurimisasutusele või prokuratuurile mistahes kujul teate esitamine, milles isik arvab olevat toime pandud kuritegu, ei ole piisav põhjus kriminaalmenetluse alustamiseks. Kriminaalmenetlust ei saa alustada pelgalt kaebaja subjektiivse hinnangu põhjal. Kui ajendi pinnalt ei ole võimalik tuvastada kuriteotunnuste olemasolu, on kriminaalmenetluse alustamine välistatud. 8. Kaebuse esitaja märgib, et X vara omastamine seisneb selles, et korter 77 müügitehingus ei arvestatud selle ümberehitamisel lisandunud pinda 30,6 m2 ning ostuhinna arvutamisel lähtuti esialgsest pinnast 65,1 m2. Järelikult on 30,6 m2 korter 77 koosseisus antud M OÜ-le tasuta. Korter 77 võõrandati

§ 201

mõttes ebaseaduslikult, arvesse võtmata korteri suurenemist 30,6 m2 võrra – sel viisil osaniku nõusolekuta alla turuhinna ja seotud isikule. Seonduvalt turuhinnaga märgib ringkonnakohus, et kuriteokaebuse esindaja lähtub turuhinna mõiste sisustamisel X OÜ poolt määratud korteri hinnast, kuid puuduvad objektiivsed andmed sellest, milline võis olla vaidlusalusel ajal korteri hind (sh ruutmeetri hind). Kaebuse esitaja arvutuskäik on subjektiivne hinnang korteri hinnale võttes vaid arvesse korteri ruutmeetrite arvu ning soovitud müügihinda. Turuhinna arvutamine aga eeldab endas palju mitmekülgsemat analüüsi, milles arvestatakse mitmeid eri tegureid ning käesoleval juhul selline objektiivne analüüs puudub. Seega ei saa kaebuse esitajaga nõustuda selles, et korter kindlasti alla turuhinna võõrandati. Samuti on sellest tulenevalt vaid oletustel põhinev väide, justkui oleks lisandunud 30,6 m2 ostjale antud tasuta. Veel märgib kaebaja, et X OÜ juhatuse liikmetel ei olnud osaniku nõusolekut müüa korter sellise hinnaga. Osaniku nõusoleku puudumist korterile allahindluse kohaldamiseks ning ka muid kokkuleppeid hinna osas ei ole võimalik kriminaalmenetluse raames tõsikindlalt tõendada, kuivõrd vastavalt prokuratuurile esitatud materjalides sisalduvale, on allahindluse kohaldamine lepitud kokku suuliselt ning kaebuses ei ole toodud välja asjaolusid, mille pinnalt oleks alust arvata, et kokkuleppe tuvastamine oleks võimalik mingite objektiivsete andmete alusel. Märkida tuleb siinkohal sedagi, et korteri müümine iseenesest ei 5 1-21-2466 olnud keelatud, st juhatuse liikmel oli õigus seda vara käsutada. Samuti ei ole võimalik nõustuda kaebajaga tekkinud kahju arvutuses. Nimelt ei ole millegagi tõendatav, et vaidlusalune korter oleks sellel ajal justnimelt sellise hinnaga ning ilma mingisuguse allahindluseta müüdud. 9. Isegi kui nõustuda kaebuse esitajaga selles, et vaidlusalune korter on müüdud tavapärasest soodsama hinnaga, tuleb siiski rõhutada abiprokuröri poolt väljatoodut selles, et äriregistri andmete kohaselt on X 2017. aasta majandusaasta aruande andmete õigsust, sh müügitulu osas, 29.12.2018 kinnitanud osaühingu juhatuse liige FF, samuti on seadusest tulenevalt lisatud nimetatud majandusaasta aruandele vandeaudiitori aruanne. Sellest on järeldatav, et X juhatuse liige FF (juhatuse liige alates 10.09.2018) oli teadlik 2017. aastal tehtud tehingute müügitulust, sh X-77 korteri müügist saadud tulust. Andmed selle kohta, et enne vastava majandusaasta aruande kinnitamist oleks müügitulu puudutavate andmete kohta esitatud pretensioone, puuduvad. Seega on sisuliselt tehing heaks kiidetud, kui mitte varasemalt, siis tagantjärgi majandusaasta aruande kinnitamisega. Lisaks ei ole X OÜ pidanud vajalikuks oma õiguste kaitseks koheselt samme astuda, vaid on väidetava kahju tekitamise osas pöördunud kuriteokaebusega prokuratuuri alles 2021. a alguses. 10. Eeltoodust tulenevalt ei ole tuvastatav ka

§ 217

² lg 1 koosseisu esinemine, kuivõrd nagu eelnevalt selgitatud ei ole objektiivseid andmeid selle kohta, et korteri müügihind oleks olnud selle reaalsest turuväärtusest 30% madalam. Siinkohal on oluline rõhutada, et kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel peab algne kuriteosündmust käsitletav teave olema niivõrd täpne, et selles on võimalik sedastada kõik (mitte osad) menetluse alustamiseks vajalikud kuriteotunnused. Kriminaalmenetlust ei saa alustada eesmärgiga alles selle teostamise kaudu asuda neid tunnuseid süüdlase tegevusest otsima. Ringkonnakohus nõustub siinkohal riigiprokuröriga ka selles, et puudub usaldusväärne teave selles, millal ja millise sisuga suuliseid kokkuleppeid tegelikult sõlmiti ja selliseid tõendeid pole võimalik koguda ka ca 4 aastat hiljem. Kuigi kaebuse esitaja leiab, et tõendeid on võimalik siiski ka praegusel ajal koguda, nt kuulata üle tunnistajaid, tuleb märkida, et kui leiduks objektiivseid tõendeid kaebaja väidete kinnitamiseks, oleks need ilmselt menetlejale koos kuriteokaebusega esitatud. Nagu kaebaja ise märgib, ei saa anda kõrvalised isikud tunnistajatena ütlusi selle kohta, milles täpselt kokku lepiti ning kokkuleppe osapoolte seisukohad on selles küsimuses vastupidised, millist vastuolu ei saa aga lahendada, kuivõrd ka kaebuses ei ole toodud välja, milliseid objektiivseid tõendeid selles osas võiks koguda. 11. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 208 lg 5 p-st 1, jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 05.03.2021. a (allkirjastatud 08.03.2021. a) määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 6