1-20-8873/21

(20251000155)Kohtunik Endla Ülviste Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Kriminaalasi XX süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 3 järgi üldmenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Merike Lugna Süüdistatav XX, isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxx xxxxx xxxxx, xxxx, xxxxx xxxxxx; kodakondsus: EV kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: xxxxxxxxx; töökoht: xxxxxxx xxxxx OÜ; varem kriminaalkorras varem karistatud 1-l korral. Kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §- dest 306 ja 314 järgi kohus otsustas:

1. Õigeks mõista XX KarS § 121 lg 2 p 3 järgi.
2. KrMS § 181 lg 1 alusel jätta kriminaalmenetluse kulud riigi kanda. CD ja DVD plaadid säilitada kriminaalasja juures. EDASIKAEBAMISE KORD Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil pooltel on võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kohtuotsus on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral kättesaadav Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kantselei kaudu
3. märtsil 2021.a. 1 1-20-8873 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu
4. XXle on esitatud KarS § 121 lg 2 p 3 järgi süüdistus selles, et tema, isikuna, kes on eelnevalt toime pannud kehalise väärkohtlemise, 13.05.2020 kella 19:30 paiku xxxxxxxx xxxx xxxxx xxxxxx külas xxxxxxx tn x korteri nr x ukse vahel tekkinud rüseluse käigus põhjustas Y Y kehavigastusi ja valu, vasaku abaluu piirkonda marrastused ja parema randme- ja käepiirkonna luumurru. Kohtumenetluse poolte seisukohad
5. Prokurör leidis, et süüdistatavale etteheidetav kuritegu on täielikult tõendamist leidnud. Prokurör palus XX süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja taotles tema karistamist seitsmekuulise vangistusega, millest süüdlane vabastada tingimisi, allutades ta käitumiskontrollile üheaastasel katseajal ning kohustades teda läbida kriminaalhooldaja poolt määratav sotsiaalprogramm.
6. Kaitsja leidis, et XX süü KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ei ole tõendamist leidnud ning ta tuleb õigeks mõista. Kui kohus hindab tõendeid teisti võiks mõista rahalise karistuse, kuna süüdistatav käib tööl ja teenib raha.
7. XX tunnistas ennast osaliselt süüdi. Kui suures osas ta vigastusi tekitas, ei ole teada, korterisse tungimise eesmärki tal ei olnud. Süüdistatav vabandas kannatanu ees ja oli nõus karistusega, mis talle määratakse. Kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused
8. Kohus, hinnates kohtulikul arutamisel uuritud tõendeid kogumis, jõudis järeldusele, et XX ei ole toime pannud temale süüks arvatud tegusid. Tõendamist on leidnud, et süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas sai YY tervisekahjustuse, parema randme- ja käepiirkonna luumurru, kuid seda tervisekahjustust ei tekitanud XX. Samuti ei leidnud tõendamist, et XX tekitas Y Ytahtlikult vigastused vasaku abaluu piirkonnas.
9. XX ütlustest nähtub, et ta läks kannatanu juurde aru pärima, miks kannatanu käis xxxxx xxxxxx tema kohta jutte levitamas. Uksele tuli YY, süüdistatav rääkis esialgu viisakalt. Kannatanu väitis, et ta pole midagi rääkinud, süüdistatav ägestus, võttis kannatanul kätest kinni, tahtis lüüa, kuid ei jõudnud. Kui nad kannatanuga vaidlema hakkasid, tuli korterist kannatanu naine, lõi süüdistatavat vastu huult ja taganes uuesti korterisse. Süüdistatava huulest tuli verd. Kannatanu tahtis süüdistatavat lüüa, kuid lõi oma käe vastu trepi käsipuud. Süüdistatav võttis kannatanul kätest kinni, kannatanu taganes korterisse. Süüdistatav hoidis teda kahe käega randmetest, et kannatanu ei saaks teda lüüa. Abaluu vigastuse võis kannatanu saada, kui ta tuppa taganes, minnes mööda seina ja toetudes vastu uksepiita.
10. Kannatanu YY andis kohtuistungil ütlused, mille kohaselt ta kuulis 13ndal mail uksel koputust. Tuli X, kes süüdistas kannatanut, et pidi tema pärast korterist ära kolima. Kannatanu soovis, et süüdistatav lahkuks, kuid süüdistatav takistas ukse sulgemist. Kannatanu naine tuli ka ukse peale ja ütles, et X ära läheks, kuid X vastas: “Sina, lits, ei ütle siin midagi“. Naine oli viimaseid kuid lapseootel, X tõukas naist. Kannatanu võttis Xel rinnust kinni, lükkas teda, Xel tekkis marrastus suu nurka. X võttis kannatanul rinnust kinni, surus teda vastu ukse nurgas olevat krohvitud seina. Kannatanu oli T-särgi väel, tekkis vigastus abaluu piirkonnas vasakul pool. X hoidis kannatanut kinni ja kannatanu Xt, nad tõuklesid. Kannatanul oli parema käe peopesa valus, EMO- s avastati luumurd paremal labakäel. Kannatanu selgitas, et võis selle vigastuse saada, kui 2 1-20-8873 lõi Xt ja X tõmbas pea alla ning kannatanu lõi käe vastu korteri ukse puidust käepidet. Kannatanu võttis vasaku käega süüdistataval rinnust kinni ja tahtis paremaga lüüa, ta astus oma lapse ja naise kaitseks välja. Kuigi kannatanu lõi ise käe ära on tema hinnangul vigastuse tekkimises süüdi süüdistatav.
11. Tunnistaja WW ütlustest nähtub, et X tuli nende korteri ukse taha, hakkas sõimama. Y tegi ukse lahti, tema läks ka vaatama. Tunnistaja oli ukse peal koos Yega, kes seisis tunnistaja taga. Tunnistaja palus Xel lahkuda, tema ei olnud nõus ning takistas ukse sulgemist, tõmbas ukse lahti. Tunnistaja tõukas Xt, X tõukas tunnistajat, öeldes: “Sina, lits, siin ei tõuka“. Siis, kui X tunnistajat sõimas, lõi tunnistaja teda lahtise käega vastu huult. Y astus tunnistaja kaitseks välja, tõukas süüdistatava eemale. X hakkas oma käsi kasutama, läks kakluseks, lõi rusikatega, Y sai ühe hoobi, võib-olla kaks. X tõukas Ye vastu seina, Yel oli selja pealt katki. Tunnistajale meenub, et ka X läks vastu seina.
12. Tunnistaja QQ viibis oma korteri esikus, kui kuulis trepikojas karjumist. Nägi, et naabri korteri juures seisis X ja karjus midagi. Y avas ukse, X karjus midagi mingist korterist. Y tahtis korterisse tagasi minna, kuid X takistas, võttis käest kinni, tõmbas tagasi trepikotta, siis kukkusid koos maha. Ye elukaaslane tuli välja ja hakkas Xt käega taguma. Ei mäleta, et kedagi oleks vastu seina lükatud.
13. Süüdistatava, kannatanu, tema elukaaslase WW ja tunnistaja QQ ütlused 13.05.2020 toimunud konflikti kohta on detailides mõnevõrra erinevad, kuid nende ütlused riimuvad järgmistes asjaoludes. Vaidlusteta on tõendamist leidnud, et XX ja YY vahel leidis süüdistuses nimetatud ajal ja kohas aset konflikt, millesse sekkus WW. Kannatanu ja tunnistaja nõudsid süüdistatava lahkumist, süüdistatav tõukas ja solvas WWe, misjärel lõi WW süüdistatavat käega vastu nägu. Konflikt kasvas rüseluseks süüdistatava ja kannatanu vahel, kannatanu haaras vasaku käega süüdistataval rinnust ja üritas teda parema käega lüüa, kuid tabas puidust käsipuud, vigastades oma paremat labakätt. Kannatanu ja süüdistatav hoidsid teineteisest kinni ja tõuklesid. Süüdistatav tõukas kannatanu endast eemale, hoides teda randmetest, et kannatanu teda lüüa ei saaks.
14. 13.05.2020 patsiendikaardiga on tõendatud, et YY sai rüseluse käigus tervisekahjustusi. Patsiendikaardist nähtub, et kannatanul diagnoositi kinnine metakarpaalluu (kämblaluu) murd ja vasaku abaluu piirkonna marrastused. /tl 16-17/ Kannatanu vigastusi tõendavad ka 14.05.2020 tehtud fotod. Y Y paremal käel on kipslahas, sõrmed ning randmeosa on kaetud valge sidemega. Kannatanu vasakul pool abaluu piirkonnas, seljal ja vasakul pool küljel on fikseeritud marrastused./tl 13-15/.
15. Kohtuliku uurimise käigus andis ütlusi tunnistaja MM, kes politseiametnikuna reageeris väljakutsele, vaadati tunnistaja vormikaamera salvestist ning kuulati kannatanu kõnet hädaabi numbrile. Tunnistaja MMi ütlustes nähtub, et ta läks väljakutsele, mis oli tehtud seoses ähvardamisega. Kannatanu tuli ukse peale, ütles, et korteri endine omanik tuli tema naist ähvardama ning ta astus oma naise kaitseks välja. Tunnistaja ütlusi kinnitab ka tema vormikaamera salvestis, millelt nähtub, et trepikojast väljub kannatanu, kes selgitab, et X tuli ukse taha teda süüdistama, ähvardas ja ründas tema naist, kannatanu surus ta korterist välja, lükkas pikali ja hoidis kinni. Hädaabikõne salvestiselt kuuldu kohaselt tuli endine elanik X ukse taha tõmblema, tungis korterisse ja ähvardas. X tungis korterisse, kannatanu võttis tal rinnust kinni ja lükkas välja, X hakkas kannatanut lööma, kannatanu surus ta pikali maha. Tunnistaja MMi ütlused ning salvestised ei tõenda XX süüd kannatanule tervisekahjustuste tekitamises, kuid kinnitavad asjaolu, et kannatanu ja süüdistatava vahel toimus rüselus, mille 3 1-20-8873 käigus ka kannatanu kasutas süüdistatava suhtes jõudu.
16. Ülaltooduga on tõendamist leidnud, et süüdistatava XX ja kannatanu YY vahel tekkis süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas konflikt, mis kasvas üle rüseluseks, mille käigus murdis kannatanu oma parema randme- ja käepiirkonna luu. Selle tervisekahjustuse sai kannatanu, kui ta lõi süüdistatavat, kes tõmbas pea alla, mistõttu kannatanu lõi oma parema käe vastu puidust käsipuud. Seega puudub süüdistatava käitumises (s.o pea alla tõmbamine, kui kannatanu teda lõi) kehalise väärkohtlemise objektiivne koosseis ning kannatanule randme- ja käepiirkonna luumurru tekitamist ei saa süüdistatavale omistada.
17. Subjektiivsest küljest eeldab kehaline väärkohtlemine tahtlust, süüteokooseis on täidetud, kui isik paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kuigi XX tunnistas ennast osaliselt süüdi ei leidnud kohtuliku uurimise käigus tõendamist, et ta tekitas tahtlikult Y Y vasaku abaluu piirkonna marrastused. Konflikt kannatanu ja süüdistatava vahel kasvas rüseluseks, mille käigus nad hoidsid teineteisest kinni ja tõuklesid, kannatanu üritas süüdistatavat lüüa, süüdistatav omakorda lükkas kannatanu endast eemale, et viimane teda lüüa ei saaks. Seega sai kannatanu vasaku abaluu piirkonna marrastused vastastikuse tõuklemise käigus, süüdistataval puudus tahtlus temale selle tervisekahjustuse tekitamiseks ning XX käitumises puudub KarS § 121 järgi kvalifitseeritava süüteo subjektiivne koosseis.
18. Eeltoodust tulenevalt tuleb XX temale esitatud süüdistuses KaS § 121 lg 2 p 3 tervikuna õigeks mõista. järgi Kriminaalmenetluse kulud
19. Vastavalt KrMS § 181 lg-le 1 jäävad õigeksmõistva otsuse korral menetluskulud riigi kanda. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale määratud tasu 561, 36 eurot (tl 23, tl 29-30 ), mille kohus jätab seoses õigeksmõistmisega riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 4