← Eesti

1-20-7933/15

Obsah (10)§ 113§ 1054§ 1043§ 1045§ 127§ 128§ 1050§ 104§ 137§ 94

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Prokurör Kolmas isik Tsiviilkostja Süüdistatav Tartu Maakohus 3

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (käesoleval ajal 27 075 eurot) alates 30.12.2020 kuni põhinõude täitmiseni. Välja mõista solidaarselt Leida Kellolt ja AS-lt Põlva Haigla menetluskuluna kolmanda isiku lepingulise esindaja tasu 2340 (kaks tuhat kolmsada nelikümmend) eurot E. N. kasuks (konto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx). Hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult (käesoleval ajal 2340 eurot) tuleb tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kolmanda isiku lepingulise esindaja tasu 2397,60 euro ulatuses jätta kolmanda isiku kanda. Tsiviilkostja AS Põlva Haigla lepingulise esindaja tasu 1393,75 eurot jätta tsiviilkostja kanda. Välja mõista Leida Kellolt menetluskuluna sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot riigituludesse. Riigi õigusabi tasu ja kulu 484,18 eurot jätta riigi kanda. Süüdistatavalt riigituludesse mõistetud menetluskulu 876 eurot tasuda ositi võrdsetes osades (osamakse 73 eurot) 12 (kaheteist) kuu jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisele järgnevast kuust hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 SEB Pangas või EE502200221014193355 Swedbankis või EE401700017002872300 Luminor Bank AS viitenumbrile 99920700058951 (märkides makse selgituses: Menetluskulu asjas 1-20-7933). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Tasumise korrast või tähtaegadest mittekinnipidamise korral kuulub otsus menetluskulu tasumata osas täitmisele koheselt ja tervikuna. 24.01.2020 Leida Kello elukoha läbiotsimise käigus ära võetud ja 25.02.2020 Rahandusministeeriumi kontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kantud (selgitusega Lõuna prefektuur 2

(23)krim.asja nr 20261000045, Leida Kello) 1700 (üks tuhat seitsesada) eurot kanda kohtuotsuse jõustumisel tsiviilhagi katteks E. N. kontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. 24.01.2020 Leida Kello elukoha läbiotsimisel ära võetud xxxxxxxxxxx (pakend nr LK2), xxxxxxxxxxx (pakend nr LK3), märkmik (pakend nr LK4), mis asuvad Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis Riia 132, Tartu, kohtuotsuse jõustumisel hävitada. 1 CD-R Edu Keskuse linnakaamera videosalvestisega jätta kriminaaltoimiku juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse tervikuna avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 30.12.2020. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 30.12.2020 määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule. Süüdistus Leida Kellot süüdistatakse selles, et tema, saades Põlva linnas Uus tn 2 asuvas Põlva Haigla kirurgiaosakonna palatist kannatanu M. U. deebetkaardi nr xxxxxxxxxxxxxxxxx koos PIN-koodiga enda valdusesse, varalise kasu saamise eesmärgil andmete ebaseadusliku sisestamise teel sularahaautomaatidesse sai juurdepääsu võõrale arvelduskontole ning omaniku nõusolekuta käivitas andmete töötlusprotsessi kontol oleva varaga toimingute tegemiseks ning sisestas kannatanu M. U. pangakaardi ja PIN-koodi sularahaautomaatidesse ja sai ligipääsu kannatanu pangakaardiga seotud pangakontole ning kasutas pangakaarti järgmiselt: − 23.11.2019 ajavahemikus kella 14.34-14.35 Põlvas Kesk 39 asuvast Swedbanki sularahaautomaadist nr HAN00149 võttis välja sularaha summas 1000 eurot; − 24.11.2019 kella 06.54 ajal Põlvas Kesk 39 asuvast Swedbanki sularahaautomaadist nr HAN00149 võttis välja sularaha summas 1000 eurot; − 25.11.2019 kella 05.55 ajal Tartus Aardla 114 asuvast Swedbanki sularahaautomaadist nr HAN00389 võttis välja sularaha summas 1000 eurot. L. Kello tekitas oma tegevusega kannatanu M. U. kahju kokku summas 3000 eurot. Samuti süüdistatakse Leida Kellot selles, et tema, saades Põlva linnas Uus tn 2 asuvas Põlva Haigla neuroloogiaosakonna palatist kannatanu E. K. deebetkaardi nr xxxxxxxxxxxxxxxxx koos PINkoodiga enda valdusesse, varalise kasu saamise eesmärgil andmete ebaseadusliku sisestamise teel sularahaautomaatidesse sai juurdepääsu võõrale arvelduskontole ning omaniku nõusolekuta käivitas andmete töötlusprotsessi kontol oleva varaga toimingute tegemiseks ning sisestas kannatanu E. K. pangakaardi ja PIN-koodi sularahaautomaatidesse ja sai ligipääsu kannatanu pangakaardiga seotud pangakontole ning kasutas pangakaarti järgmiselt: − 04.01.2020 ajavahemikus kella 11.29-14.18 Põlvas Kesk 39 asuvas Swedbanki sularahaautomaadist nr HAN00149 võttis välja sularaha summas 3000 eurot; − 05.01.2020 ajavahemikus kella 07.54-07.57 Põlvas Kesk 39 asuvas Swedbanki sularahaautomaadist nr HAN00149 võttis välja sularaha summas 3000 eurot; − 06.01.2020 ajavahemikus kella 08.05-08.07 Põlvas Kesk 39 asuvas Swedbanki sularahaautomaadist nr HAN00149 võttis välja sularaha summas 3000 eurot; − 07.01.2020 ajavahemikus kella 08.00-08.02 Põlvas Jaama 12A asuvas Swedbanki sularahaautomaadist nr HAN00217 võttis välja sularaha summas 3000 eurot; 3
(23)− 08.01.2020 ajavahemikus kella 07.16-07.18 Põlvas Jaama 12A asuvas Swedbanki sularahaautomaadist nr HAN00217 võttis välja sularaha summas 3000 eurot; − 09.01.2020 ajavahemikus kella 16.41-16.43 Põlvas Jaama 12A asuvas Swedbanki sularahaautomaadist nr HAN00217 võttis välja sularaha summas 3000 eurot; − 10.01.2020 ajavahemikus kella 07.54-08.08 Põlvas Jaama 12A asuvas Swedbanki sularahaautomaadist nr HAN00217 võttis välja sularaha summas 2500 eurot; − 10.01.2020 kell 07.59 Põlvas Kesk 39 asuvas Swedbanki sularahaautomaadist nr HAN00149 võttis välja sularaha summas 500 eurot; − 11.01.2020 ajavahemikus kella 07.21-07.23 Põlvas Jaama 12A asuvas Swedbanki sularahaautomaadist nr HAN00217 võttis välja sularaha summas 3000 eurot; − 12.01.2020 ajavahemikus kella 07.06-07.08 Põlvas linnas Kesk 39 asuvas Swedbanki sularahaautomaadist nr HAN00149 võttis välja sularaha summas 3000 eurot. Leida Kello tekitas oma tegevusega kannatanu E. K. kahju kokku summas 27 075 eurot, millest 27 000 eurot on sularahaautomaadist välja võetud sularaha ja 75 eurot sularaha väljastamise teenustasu. Seega varem arvutikelmuse toime pannud isikuna pani Leida Kello toime varalise kasu saamise eesmärgil andmete ebaseadusliku sisestamise andmetöötlusprotsessi ehk arvutikelmuse, saades seejuures varalist kasu kokku 30 000 eurot, s.o KarS § 213 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav tunnistab ennast esitatud süüdistuses täielikult süüdi. Kaitsja hinnangul on L. Kellole esitatud süüdistus põhjendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused süüdistuse osas Võõraste pangakaartide ja PIN-koodi kasutamine pangaautomaadist sularaha väljavõtmiseks Tõendid on kattuvad asjaoludes, et L. Kello, kasutades kannatanu M. U. Swedbank deebetkaarti nr xxxxxxxxxxxxxxxxx ja selle kaardi PIN-koodi, 23.11.2019 ajavahemikus kella 14.34-14.35 Põlvas Kesk 39 asuvast Swedbanki sularahaautomaadist nr HAN00149 võttis välja sularaha summas 1000 eurot, 24.11.2019 kella 06.54 ajal Põlvas Kesk 39 asuvast Swedbanki sularahaautomaadist nr HAN00149 võttis välja sularaha summas 1000 eurot ning 25.11.2019 kella 05.55 ajal Tartus Aardla 114 asuvast Swedbanki sularahaautomaadist nr HAN00389 võttis välja sularaha summas 1000 eurot. Seega võttis L. Kello kannatanu M. U. pangakontolt viimase pangakaarti kasutades ajavahemikus 23.11.2019 – 25.11.2019 välja kokku 3000 eurot sularaha. Nimelt nähtub tunnistaja (M. U. poja) P. U. poolt 21.01.2020 ülekuulamise ajal uurijale üle antud M. U. Swedbank konto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 16.12.2019 väljavõttest ajavahemiku 1.08.2019 – 16.12.2019 kohta (I kd, tl 8), et kontolt on 23.11.2019 pangaautomaadist nr HAN00149 pangakaardiga nr xxxxxxxxxxxxxxxxx välja võetud kahel korral, s.o kell 14.34 (tehingu nr xxxxxx) ja 14.35 (tehingu nr xxxxxx) 500 eurot, 24.11.2019 pangaautomaadist nr HAN00149 pangakaardiga nr xxxxxxxxxxxxxxxxx kahel korral, s.o kell 06.54 (tehingu nr xxxxxx) ja kell 06.54 (tehingu nr xxxxxx) 500 eurot ning 25.11.2019 pangaautomaadist nr HAN00389 pangakaardiga nr xxxxxxxxxxxxxxxxx kahel korral, s.o kell 05.55 (tehingu nr xxxxxx) ja 05.55 (tehingu nr xxxxxx) 500 eurot. Tunnistaja on uurijale esitanud ka Rapla Selveri Swedbank pangaautomaadi HAN00227 5.12.2019 kell 14.32.16 väljatrüki nr xxxxxx (I kd, tl 5), millel samuti sellised sularaha väljavõtmised kajastuvad. Sama informatsioon nähtub ka 30.12.2019 Swedbank AS poolt menetlejale edastatud arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ajavahemiku 1.09.2019 – 30.11.2019 väljavõttelt (I kd, tl 12-13). Swedbank AS kinnitusel (I kd, tl 11) on sularahaautomaadi 4
(23)HAN00149 asukoht Kesk 39, Põlva linn ning sularahaautomaadi HAN00389 asukoht Aardla 114, Tartu. 10.12.2019 Swedbank teleteenuste lepingust nr xxxxxxx (I kd, tl 6) tuleneb, et pangakonto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kliendiks on M. U. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja kasutajaks nii M. U. kui ka P. U. (isikukood xxxxxxxxxxx). Järelikult oli pangakontoga nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx seotud Swedbank deebetkaardi õigustatud kasutajateks süüteo toimepanemise ajal M. U. ja P. U. . Tunnistaja P. U. 21.01.2020 antud ütlustest (I kd, tl 2-4) nähtub, et tema ema M. U. viibis
  1. aasta sügisel Põlva Haigla kirurgia osakonnas, ühe nädala Tartus haiglas ja 5.12.2019 sõidutas ta ema Koluvere hooldekodusse. Põlva Haiglas andis M. U. 6.11.2019 oma sularaha 485 eurot üle Põlva Haigla töötajatele, mille kohta vormistati ka üleandmise-vastuvõtmise akt (I kd, tl 7). M. U. jättis enda kätte oma rahakoti, milles oli Swedbank pangakaart ja paberile kirjutatud pangakaardi PIN kood. Põlva Haiglas viibides hoidis M. U. oma rahakotti koos pangakaardi ja PIN-koodiga palatis padja all. Tunnistaja on näinud ema rahakotti ka M. U. voodi kõrval asuva öökapi peal. 5.12.2019 avastas P. U. Rapla Selveri sularahaautomaadist ema kontot vaadates, et M. U. arvelt on 23.11.2019 kahel korral välja võetud 500 eurot, 24.11.2019 kahel korral 500 eurot ja 25.11.2019 kahel korral 500 eurot. Ema kinnitusel ei olnud ta oma kaarti kellelegi kasutada andnud ja ega palunud ka sularaha välja võtta. Kriminaaltoimikus puuduvad kannatanu M. U. ütlused. 10.03.2020 rahvastikuregistri väljatrükk (I kd, tl 18-19) tõendab, et M. U. suri 18.02.
  2. Ütluste toimikus puudumine annab alust järelduseks, et M. U. ei õnnestunud enne surma üle kuulata. Kuna enne surma ei jõudnud M. U. ka esitada tsiviilhagi, pole tema õigusjärglasena kaasatud menetlusse kedagi ka kolmanda isikuna, kuna KrMS §-st 37-1 lg 1 tulenevalt on see võimalik üksnes enne surma hagi esitanud kannatanu puhul. M. U. haiguslugude epikriisid (I kd, tl 178-194) tõendavad, et M. U. viibis
  3. a sügisel ravil AS Põlva Haigla sisehaiguste üksuses sise-neuroloogia statsionaaris, sh ka ajavahemikus 23.11.25.11.
  4. Samuti on tõendid kattuvad asjaoludes, et L. Kello, kasutades kannatanu E. K. Swedbank deebetkaardi nr xxxxxxxxxxxxxxxxx ja selle kaardi PIN-koodi, 04.01.2020 ajavahemikus kella 11.29-14.18 Põlvas Kesk 39 asuvas Swedbanki sularahaautomaadist nr HAN00149 võttis välja sularaha summas 3000 eurot, 05.01.2020 ajavahemikus kella 07.54-07.57 Põlvas Kesk 39 asuvas Swedbanki sularahaautomaadist nr HAN00149 võttis välja sularaha summas 3000 eurot, 06.01.2020 ajavahemikus kella 08.05-08.07 Põlvas Kesk 39 asuvas Swedbanki sularahaautomaadist nr HAN00149 võttis välja sularaha summas 3000 eurot, 07.01.2020 ajavahemikus kella 08.00-08.02 Põlvas Jaama 12A asuvas Swedbanki sularahaautomaadist nr HAN00217 võttis välja sularaha summas 3000 eurot, 08.01.2020 ajavahemikus kella 07.16-07.18 Põlvas Jaama 12A asuvas Swedbanki sularahaautomaadist nr HAN00217 võttis välja sularaha summas 3000 eurot, 09.01.2020 ajavahemikus kella 16.41-16.43 Põlvas Jaama 12A asuvas Swedbanki sularahaautomaadist nr HAN00217 võttis välja sularaha summas 3000 eurot, 10.01.2020 ajavahemikus kella 07.54-08.08 Põlvas Jaama 12A asuvas Swedbanki sularahaautomaadist nr HAN00217 võttis välja sularaha summas 2500 eurot, 10.01.2020 kell 07.59 Põlvas Kesk 39 asuvas Swedbanki sularahaautomaadist nr HAN00149 võttis välja sularaha summas 500 eurot, 11.01.2020 ajavahemikus kella 07.21-07.23 Põlvas Jaama 12A asuvas Swedbanki sularahaautomaadist nr HAN00217 võttis välja sularaha summas 3000 eurot, 12.01.2020 ajavahemikus kella 07.06-07.08 Põlvas linnas Kesk 39 asuvas Swedbanki sularahaautomaadist nr HAN00149 võttis välja sularaha summas 3000 eurot. L. Kello võttis seega kannatanu E. K. pangakontolt ajavahemikus 04.01.2020 – 12.01.2020 välja kokku 27 000 eurot sularaha, millega kaasnes ka pangale tasutud teenustasu 75 eurot sularaha väljastamise 5
(23)eest. Kohus märgib siinkohal, et prokurör on süüdistusaktis ekslikult märkinud E. K. kasutuses oleva Swedbank pangakaardi numbriks xxxxxxxxxxxxxxxxx. Swedbank AS arvelduskonto nr EE382200001103962620 ajavahemiku 26.12.2019 – 12.01.2020 väljavõttelt (I kd, tl 37-39) on näha, et sularaha on ajavahemikus 04.01. – 12.01.2020 välja võetud kaardiga nr xxxxxxxxxxxxxxxxx. Kuna tegemist on ilmselge eksimusega, mille parandamine süüdistuse sisu ei muuda, siis kohus parandab nimetatud eksimuse omal algatusel ja kasutab kohtuotsuses edaspidi läbivalt E. K. kuulunud pangakaardi numbrina xxxxxxxxxxxxxxxxx. Nimelt nähtub 22.01.2020 Swedbank AS poolt menetlejale edastatud arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ajavahemiku 26.12.2019 – 12.01.2020 väljavõttelt (I kd, tl 35-39; sama ka kolmanda isiku esindaja poolt esitatud väljavõttel II kd, tl 12-12 pöördel), et pangakaardiga nr xxxxxxxxxxxxxxxxx on sularahaautomaadist HAN00149 (asukohaga Kesk 39, Põlva) 04.01.2020 kell 11.29 (tehingu nr xxxxxx), kell 11.30 (tehingu nr xxxxxx), kell 11.43 (tehingu nr xxxxxx), kell 11.44 (tehingu nr xxxxxx), kell 14.18 (tehingu nr xxxxxx) ja kell 14.18 (tehingu nr xxxxxx) välja võetud igal korral 500 eurot, s.o 6 korral kokku 3000 eurot. Sama pangakaardiga on samast sularahaautomaadist 05.01.2020 kell 07.54 (tehingu nr xxxxxx), kell 07.55 (tehingu nr xxxxxx), kell 07.55 (tehingu nr xxxxxx), kell 07.56 (tehingu nr xxxxxx), kell 07.56 (tehingu nr xxxxxx) ja kell 07.57 (tehingu nr xxxxxx) välja võetud igal korral 500 eurot, s.o 6 korral kokku 3000 eurot. Sama pangakaardiga on samast sularahaautomaadist 06.01.2020 kell 08.05 (tehingu nr xxxxxx), kell 08.06 (tehingu nr xxxxxx), kell 08.06 (tehingu nr xxxxxx), kell 08.07 (tehingu nr xxxxxx), kell 08.07 (tehingu nr xxxxxx) ja kell 08.07 (tehingu nr xxxxxx) välja võetud igal korral 500 eurot, s.o 6 korral kokku 3000 eurot. Sama pangakaardiga on sularahaautomaadist HAN00217 (asukohaga Jaama 12A, Põlva) 07.01.2020 kell 08.00 (tehingu nr xxxxxx), kell 08.00 (tehingu nr xxxxxx), kell 08.00 (tehingu nr xxxxxx), kell 08.01 (tehingu nr xxxxxx), kell 08.01 (tehingu nr xxxxxx) ja kell 08.02 (tehingu nr xxxxxx) välja võetud igal korral 500 eurot, s.o kokku 6 korral 3000 eurot. Sama pangakaardiga on samast sularahaautomaadist 08.01.2020 kell 07.16 (tehingu nr xxxxxx), kell 07.16 (tehingu nr xxxxxx), kell 07.17 (tehingu nr xxxxxx), kell 07.17 (tehingu nr xxxxxx), kell 07.17 (tehingu nr xxxxxx) ja kell 07.18 (tehingu nr xxxxxx) välja võetud igal korral 500 eurot, s.o 6 korral kokku 3000 eurot. Sama pangakaardiga on samast sularahaautomaadist 09.01.2020 kell 16.41 (tehingu nr xxxxxx), kell 16.41 (tehingu nr xxxxxx), kell 16.42 (tehingu nr xxxxxx), kell 16.42 (tehingu nr xxxxxx), kell 16.43 (tehingu nr xxxxxx) ja kell 16.43 (tehingu nr xxxxxx) välja võetud igal korral 500 eurot, s.o 6 korral kokku 3000 eurot. Sama pangakaardiga on samast sularahaautomaadist 10.01.2020 kell 07.54 (tehingu nr xxxxxx), kell 08.05 (tehingu nr tehingu nr xxxxxx), kell 08.06 (tehingu nr xxxxxx), kell 08.08 (tehingu nr xxxxxx) ja kell 08.08 (tehingu nt xxxxxx) välja võetud igal korral 500 eurot, s.o 5 korral kokku 2500 eurot. Sama pangakaardiga on sularahaautomaadist HAN00149 (asukohaga Kesk 39, Põlva) 10.01.2020 kell 07.59 (tehingu nr xxxxxx) välja võetud 500 eurot. Sama pangakaardiga on sularahaautomaadist HAN00217 (asukohaga Jaama 12A, Põlva) 11.01.2020 kell 07.21 (tehingu nr xxxxxx), kell 07.21 (tehingu nr xxxxxx), kell 07.21 (tehingu nr xxxxxx), kell 07.22 (tehingu nr 592256), kell 07.22 (tehingu nr xxxxxx) ja kell 07.23 (tehingu nr xxxxxx) välja võetud igal korral 500 eurot, s.o 6 korral kokku 3000 eurot. Sama pangakaardiga on sularahaautomaadist HAN00149 (asukohaga Kesk 39, Põlva) 12.01.2020 kell 07.06 (tehingu nr xxxxxx), kell 07.06 (tehingu nr xxxxxx), kell 07.06 (tehingu nr xxxxxx), kell 07.07 (tehingu nr xxxxxx), kell 07.07 (tehingu nr xxxxxx) ja kell 07.08 (tehingu nr xxxxxx) välja võetud igal korral 500 eurot, s.o 6 korral kokku 3000 eurot. 6
(23)Kolmanda isiku esindaja poolt esitatud pangakonto väljavõte (II kd, tl 12-12 pöördel) kinnitab, et sularaha väljavõtmistega kaasnes pangale 3.02.2020 teenustasuna tasutud 75 eurot. Tunnistaja E. N. 14.01.2020 antud ütluste kohaselt (I kd, tl 26-27) E. K. Swedbank pangakaart on seotud kontonumbriga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Järelikult oli pangakontoga nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx seotud Swedbank deebetkaardi õigustatud kasutajaks süüteo toimepanemise ajal E. K. . Kannatanu E. K. 27.02.2020 antud ütluste kohaselt (I kd, tl 22-24) ta ei tea, palju tema pangaarvel raha on ning pangakaarti koos üleskirjutatud PIN-koodiga hoiab ta rahakotis. Kas tal PIN-kood enam peas on, seda E. K. ei tea, kuna ei kasuta seda. Haiglas olles pole ta kunagi oma pangakaarti kellelegi kasutada andnud ja keegi ei ole ka küsinud. Samuti ei mäleta, et ta oleks kellelegi oma pangakaardi PIN-koodi öelnud. Ta ei ole seda öelnud isegi oma tütrele. Ka pole ta märganud, et vahepeal oleks pangakaart kadunud olnud. Tunnistaja E. N. 14.01.2020 antud ütluste kohaselt (I kd, tl 26-27) paigutati 26.12.2019 tema ema E. K. Põlva Haiglasse neuroloogia osakonda, kus ta viibis kuni 8.01.2020 ja siis viidi edasi Võrru Lõuna-Eesti Haiglasse. Peale E. K. Võrru viimist avastas E. N. , et kadunud on E. K. Swedbank pangakaart. E. N. lasi pangas kaardi sulgeda. Pangast öeldi, et ajavahemikul 26.12.2019 – 12.01.2020 on kaardilt välja võetud raha. Ema enda sõnul oma kaarti kellelegi ei andnud ja kindlasti ise raha välja ei võtnud. Tunnistaja E. N. 27.02.2020 täiendaval ülekuulamisel antud ütluste (I kd, tl 28-29) kohaselt tema ema ei ole E. N. ega teistele lähedastele varem oma pangakaarti ja PIN-koode andnud. Haiglas hoidis E. K. rahakotti koos pangakaardi ja PIN koodiga käekotis. Mõnda aega tagasi emaga koos poes käies E. N. nägi, et ema vaatas PIN-koodi rahakotist järele. E. K. haiguslugude epikriisid (I kd, tl 195-227) tõendavad, et E. K. viibis
  1. a sügisel ja
  2. a alguses korduvalt ravil AS-s Põlva Haigla, sh oli ta AS Põlva Haigla sisehaiguste üksuses siseneuroloogia statsionaaris ajavahemikus 26.12.2019 - 7.01.2020, peale mida suunati ta teise haiglasse (Lõuna-Eesti Haiglasse), kust naasis Põlva haiglasse 30.01.
  3. Swedbank AS sularahaautomaatide turvakaamera salvestiste väljavõtetelt (I kd, tl 15-17, 40-54) on tuvastatav, et automaatide juures seisab erinevatel kuupäevadel sama näokuju ja -tunnustega ning soenguga (blond) ja riietusega (punakas jope) naisterahvas. Samuti on turvakaamera salvestiste väljavõtetelt näha, et naisterahvas üritab kapuutsiga oma nägu varjata ja käega ennast pangaautomaadi turvakaamera eest varjata. Sarnase riietusega (xxxxxxxxxxx, sinised püksid) isik on tuvastatav 4.01.2020 kell 11.30 Edu Keskuse (Kesk 39, Põlva) pangaterminali juures ka 23.01.2020 asitõendi vaatlusprotokolli (I kd, tl 71-73) kohaselt, kus on vaadeldud 4.01.2020 Põlva linnas asuva Edu Keskuse parkla linnakaamera salvestisi ajavahemikus 11.29-11.
  4. Punast jopet kandev isik liigub pärast pangaautomaadi külastamist kell 11.30-11.31 halli värvi maastur tüüpi sõiduauto juurde ja istub juhi kohale. Halli värvi Kia Sorento (reg-nr-ga xxxxxxx) kasutajaks on liiklusregistri (I kd, tl 70) andmetel Leida Kello. Nimetatud auto kasutajaks on end 24.01.2020 kahtlustatavana ülekuulamisel nimetanud ka L. Kello ise ning on tunnistanud, et käis sama autoga ka rahasid pangaautomaatidest välja võtmas (I kd, tl 106). Süüdistatav L. Kello on kinnitanud kohtueelses menetluses süüdistuses märgitud aegadel ja kohtades M. U. ja E. K. pangakaartidega pangaautomaatidest raha väljavõtmist. L. Kello 24.01.2020 kahtlustatavana antud ütluste kohaselt (I kd, tl 103-108) Põlva Haigla AS kirurgianeuroloogia osakonnas xxxxxxxxxx töötades nägi ta, kuidas
  5. a novembris osakonnas ravil 7
(23)olnud eakas patsient M. U. sorteeris oma kaarte. Seal oli ka M. U. pangakaart ja väikese paberi peale kirjutatud PIN-kood. Kuigi töötajaid korjasid pidevalt kaarte kokku ja panid need rahakoti vahele tagasi, siis järgmisel korral M. U. jälle sortis neid. Pangakaardi PIN-koodi hoidis M. U. rahakoti vahel või voodi peal. L. Kello sai aru, et M. U. ülevaadet enda rahaasjadest ei olnud. Ükskord pani L. Kello kõik M. U. erinevad kliendikaardid tagasi rahakotiga öökappi ning enda kätte jättis M. U. Swedbank pangakaardi ja PIN-koodi. M. U. pangakaarti ja PIN-koodi kasutades võttis L. Kello 23.11.2019 Edu Keskuse pangaautomaadist välja 1000 eurot, 24.11.2020 Edu Keskuse pangaautomaadist välja 1000 eurot ning 25.11.2019 Tartu linnas Lõunakeskuse lähedalt pangaautomaadist välja samuti 1000 eurot. Kokku võttis L. Kello ajavahemikus 23.11.2019 – 25.11.2019 M. U. pangakaarti ja PIN-koodi kasutades välja 3000 eurot. 24.11.2019 tegi L. Kello M. U. rahast esimese sissemakse enda tütre K. -L. arvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx summas 2000 eurot Lõunakeskuse juures asuvast pangaautomaadist. Ülejäänud 1000 eurot jättis L. Kello sularahana enda kätte. Sularaha kasutas L. Kello igapäevasteks kulutusteks toidu ja kütuse peale. L. Kello pani M. U. pangakaardi koos PIN koodiga tagasi öökapi sahtlis oleva M. U. rahakoti vahele 30.11.
  1. L. Kello on 24.01.2020 andnud kahtlustatavana ütlusi ka selle kohta, et Põlva Haigla neuroloogiakirurgia osakonda
  2. a detsembris saabunud E. K. rahakott vedeles erinevates kohtades, sageli oli rahakott ja kaardid palati wc-potis ja prügikastis. Haigla töötajad korjasid need kokku ja panid öökapi sahtlisse, kuid järgmisel korral leiti need uuesti wc-potist. Rahakotis olid erinevad kliendikaardid ja Swedbank pangakaart. E. K. rääkis pidevalt, et tal on mure oma raha pärast ja ta kahtlustas, et keegi kasutab seda. 4.01.2020 andis E. K. Swedbank pangakaardi L. Kello kätte ja palus vaatama minna, palju arvel raha on. E. K. ütles PIN-koodi ja L. Kello kirjutas PIN-koodi paberi peale ning võttis pangakaardi vastu. Puhkepausi ajal läks L. Kello Põlva Edu Keskuse pangaautomaadi juurde ning vaatas E. K. kontojääki. Arvel oli 40 000 eurot ja L. Kello nägi võimalust oma laenudest lahti saada. E. K. pangakaarti ja PIN-koodi kasutades võttis ta 4.01.2020 arvelt välja 3000 eurot ja arvab, et nii jätkus see umbes kaheksal järjestikusel päeval, kui võttis igal päeval välja 3000 eurot. Rahad võttis L. Kello välja Edu Keskuse ja Rimi keskuse juurest asuvatest pangaautomaatidest. E. K. Swedbank pangakaardi koos PIN-koodiga viskas ta ahju, kui selgus, et kaart on suletud. E. K. kuuluvad rahad kandis L. Kello enda arvele Põlva Kaubamaja juurest asuvast pangaautomaadist. 5.01.2020 tegi L. Kello enda SEB kontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kolm sissemakset summades 2950 eurot, 2000 eurot ja 1000 eurot. 6.01.2020 tegi L. Kello 2 sissemakset summades 2000 eurot ja 1000 eurot. 7.01.2020 kandis L. Kello enda arvele 3000 eurot. Edaspidi kasutas L. Kello sissemakseteks tütre K. -L. SEB panga arvet nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, sest endal sai sissemaksete limiit täis. 8.01.2020 kandis L. Kello K. -L. arvele 3000 eurot, 10.01.2020 2500 eurot ja 500 eurot, 11.01.2020 2950 eurot ja 12.01.2020 3000 eurot. L. Kello kandis K. -L. arvelt 3000 eurot enda kontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kokku on L. Kello sissemakseid teinud tema enda ja K. -L. xxxxx arvetele alates 1.11.2019 – 24.01.2020 25 900 eurot. 4000 eurot jättis L. Kello sularahana enda tarbeks, 1700 eurot andis üle politseile. Ülejäänud sularaha on L. Kello kasutanud igapäevasteks kulutusteks ja võlgade maksmiseks. Lisaks broneeris L. Kello 16.01.2020 Estravel AS kaudu reisi summas 3832,32 eurot ja ostis K. -L. uue voodi ja madratsi (summas üle 500 euro). L. Kello tehinguid erinevate pangaarvete vahendusel tõendavad ka L. Kello SEB panga konto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx väljavõte 1.11.2019 – 6.02.2020 (I kd, tl 109-113, 130-139), L. Kello Swedbank konto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx väljavõte 1.11.2019 – 6.02.2020 (I kd, tl 125, 160), K. -L. Kello SEB panga konto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx väljavõte 1.11.2019 – 6.02.2020 (I kd, tl 114-123, 140-155) ja T. -L. xxxxxxx Swedbank konto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx väljavõte 1.11.2019 – 6.02.2020 (I kd, tl 124, 161-163). Et L. Kello on osa rahast läbiotsimise käigus välja andnud, tõendab 24.01.2020 läbiotsimise protokoll koos lisadega (I kd, tl 86-102), mille kohaselt L. Kello andis politseile üle magamistoast kummutisahtlist punases rahakotis olnud sularaha 1700 8
(23)eurot 50 eurostes kupüürides. 23.01.2020 Maksu- ja Tolliameti töötamise registri andmetel (I kd, tl 66-68), töölepingu nr 42/11 (I kd, tl 168-172 koos lisadega) ja 9.03.2020 Põlva Haigla vastusest PPA teabenõudele (I kd, tl 166) tuleneb, et L. Kello töötas AS Põlva Haigla kirurgiaosakonnas xxxxxxxxxx 3.08.2011 – 31.01.
  1. Tõendid (tunnistajate ütlused, kahtlustava ütlused, M. U. ja E. K. ravidokumentatsioonis toodu) kattuvad asjaoludes, et
  2. a novembri lõpus ja
  3. a jaanuari alguses viibisid AS-s Põlva Haigla ravil M. U. ja E. K. . L. Kello ütlustest tulenevalt olid M. U. ja E. K. ravil samas osakonnas, kus L. Kello sel ajal xxxxxxxxxx töötas. Pangakontode väljatrükid tõendavad, et ajal, mil M. U. ja E. K. viibisid raviasutuses, võeti pangautomaatide kaudu nende pangakontodelt pangakaardiga välja sularaha. Swedbank deebetkaardiga nr xxxxxxxxxxxxxxxxx võeti M. U. kontolt ajavahemikus 23.11.2019 – 25.11.2019 Põlva linnas Edu Keskuse juures (Kesk 39, Põlva) ja Tartus asuva Ringtee Selveri juures (Aardla 114, Tartu) asuvatest Swedbank pangaautomaatidest välja kokku 3000 eurot. Swedbank deebetkaardiga nr xxxxxxxxxxxxxxxxx võeti E. K. kontolt ajavahemikus 4.01.2020 – 12.01.2020 Põlva linnas Edu Keskuse juures (Kesk 39, Põlva) ja Põlva Rimi juures (Jaama 12a, Põlva) asuvatest Swedbank pangaautomaatidest välja kokku 27 000 eurot, millega kaasnes ka 75 eurot teenustasu. Arvestades asjaolusid, et M. U. ja E. K. viibisid raviasutuses ja nende ravidokumentatsioonist nähtuvalt oli nende tervislik seisund küllaltki halb, ei saanud pangaautomaatidest raha välja võtta M. U. ja E. K. ise. L. Kello on kinnitanud ja see nähtub ka sularahaautomaatide turvakaamera salvestistest, et pangakaartidega raha väljavõtjaks on olnud süüdistatav. Kannatanu E. K. on kinnitanud ja ka tunnistajate E. N. ja P. U. ütlusest tuleneb, et M. U. ja E. K. oli haiglas viibides kaasas pangakaardid koos PIN-koodidega. Sama on kinnitanud ka L. Kello ise, kelle väitel kasutaski ta M. U. ja E. K. pangakontodelt raha väljavõtmiseks patsientidel haiglas kaasas olnud pangakaarte. L. Kello töötas süüdistuses märgitud perioodil AS Põlva Haigla kirurgiaosakonnas xxxxxxxxxx. 15.11.2000 kirurgiaosakonna hooldaja ametijuhendi (I kd, tl 173-174) II punkti alapunktide 2.1 - 2.8 kohaselt on hooldaja tööülesanneteks muuhulgas õe juhendamisel abivajavate patsientide hooldamine hooldusprotseduuride teostamisel (pesemine, söömine, liikumine, riietumine, eritamine); patsientide voodite ja öökappide korrastamine, pesu vahetamine; voodi puhastamine ja desinfektsioon. Seega oma tööülesannetest tulenevalt oli L. Kellol tihe kokkupuude patsientidega ja sh ka viimastele kuuluvate asjadega. L. Kello ütlustest tulenevalt sattusid just tööülesannete täitmise käigus korduvalt tema kätte nii M. U. kui E. K. rahakottides leiduvad esemed, sh pangakaardid, kuna patsientidel olid need kas voodi peal laiali või mujal selleks mitte ettenähtud kohtades. Arvestades M. U. ja E. K. kõrget iga süütegude ohvriks sattumise ajal (M. U. oli 84 aastat vana ja E. K. oli 85 aastat vana) ning tervislikku seisundit, ei sea kohus neid L. Kello ütlusi kahtluse alla. Nii M. U. kui E. K. haiguslugude epikriisidest nähtuvalt esines neil muuhulgas mäluhäireid ja segadusseisundeid (vt M. U. 13.12.2019 epikriis nr x-xxxx-xxxxx, haiguslugu nr x-xxxxxxxxxxxxx/xx-xx-x-xxxxx (I kd, tl 178-183) – esinevad tugevad mäluhäired, vajab abi kõigis enesehoolitsuse protseduurides, ei saa aru, kus viibib, jutt seosetu; 25.10.2019 epikriis nr x-xxxxxxxxx, haiguslugu nr x-xxxxxxxx-xxxxx/xx-xx-x-xxxxx (I kd, tl 185-193) - mälu halb, kohati segane). Segadusseisundis ja desorienteeritud oli ka E. K. (5.02.2020 epikriis nr x-xxxx-xxxx, haiguslugu nr x-xxxxxxxx-xxxx/xx-xx-x-xxxxx (I kd, tl 195-196) - segadusseisund, vajab abi igapäevatoimingutel, järelevalvet, juhendamist. Ei orienteeru ajas ega kohas, küsimustele vastab ebaadekvaatselt, liikumisel vajab turvalisuse tagamist; 8.01.2020 epikriis nr x-xxxx-xxx, haiguslugu nr x-xxxxxxxx-xxxxx/xx-xx-x-xxxxx (I kd, tl 198-210) - deliirium, äge segadusseisund, desorienteeritud ajas, kohas, ruumis, jutt ebaadekvaatne, seosetu, roojas palati põrandale, mängib kogu aeg kotiga, pani koti ka wc-potti, kogu päeva sätib ja koristab oma asju, on leitud ihualasti voodi alt, sest kisub riideid seljast). Asjaolu, et E. K. ajas segast ja seosetut juttu, on kinnitanud ka 9
(23)temal haiglas külas käinud tunnistaja A. N. oma 5.03.2020 ütlustes (I kd, tl 30-32). Ka on tunnistaja A. N. näinud E. K. rahakotti avatuna voodi peal. Tunnistaja P. U. ütluste kohaselt kinnitas M. U. talle, et ei olnud oma kaarti kellelegi kasutada andnud ega palunud ka sularaha välja võtta. Samas on M. U. mälu tunnistaja sõnul kehv ja lünklik ning selles ei saa kindel olla. Kuigi M. U. tervislikku seisundit arvestades võiks tema pojale avaldatus (et oma pangakaarti kellelegi ei andnud) kahelda, on ka L. Kello ise kinnitanud, et M. U. pangakaardi koos PIN-koodiga võttis ta 23.11.2019 M. U. ära luba küsimata, kasutades ära just M. U. halba tervislikku seisundit, kus viimane oma rahaasjadest enam aru ei saanud. Nagu kohus eespool tuvastas, oli pangakaardi nr xxxxxxxxxxxxxxxxx õigustatud kasutajateks süüteo toimepanemise ajal M. U. ja P. U. . L. Kello jaoks oli seega tegemist võõra pangakaardiga, mida ta ei olnud õigustatud kasutama ei pangaga sõlmitud lepingu kohaselt ega ka kokkuleppel M. U. . Vastuolulised on aga tõendid asjaolu osas, kas kannatanu tahte vastaselt sattus L. Kello valdusse ka E. K. Swedbanki pangakaart nr xxxxxxxxxxxxxxxxx koos PIN-koodiga. L. Kello väitel andis pangakaardi temale üle E. K. ise, paludes vaadata oma konto jääki ning E. K. ütles ka PIN-koodi. Samas E. K. on seda eitanud, kinnitades, et tema pole oma pangakaarti kellegi andnud ega PINkoodi öelnud. Tuleb nentida, et ka kannatanu E. K. ütluste usaldusväärsust kahandab tema tervislik seisund haiglas viibimise ajal. Seda on möönnud isegi E. K. tütar E. N. , kelle sõnul on E. K. mälu lünklik – mõnel hetkel on ta adekvaatne, teisel hetkel ei ole. E. K. epikriisidest (nr x-xxxx-xxxx, haiguslugu nr x-xxxxxxxx-xxxx/xx-xx-x-xxxxx, I kd tl 195196; nr x-xxxx-xxx, haiguslugu nr x-xxxxxxxx-xxxxx/xx-xx-x-xxxxx, I kd tl 198-210) nähtub kohtu hinnangul läbivalt, et E. K. on oma haigusseisundist tulenevalt eriline suhe oma käekotti ja selles olevatesse esemetesse. See väljendub käekoti sisu pidevas kontrollimises ning käekoti enda juures hoidmises. Epikriisidest ei nähtu, et E. K. oleks vabatahtlikult valmis kellelegi enda asju üle andma või neid jagama (küll aga on ta visanud neid wc-potti ja prügikasti). Samuti esineb E. K. läbivalt segadusseisund – ta ei orienteeru ajas, kohas, ruumis ning räägib ja vastab küsimustele ebaadekvaatselt. Samas kannatanuna ülekuulamise ajal (s.o 27.02.2020) suutis E. K. uurijaga rääkida ilmselgelt adekvaatset juttu. Kannatanu seisund ülekuulamise ajal suurendab tunnistaja E. N. ütluste usaldusväärsust selles, et E. K. esines ka adekvaatseid päevi. Seetõttu ei saa ka E. K. ütlusi tulenevalt tema haigusseisundist a priori ebausaldusväärseks lugeda. Hinnates kogumis kannatanu E. K. ütlusi, tunnistaja E. N. ütlusi, kahtlustatava L. Kello ütlusi ja E. K. haiguslugudes kajastuvat, asub kohus seisukohale, et usaldusväärsemaks tuleb lugeda E. K. ütlused selle kohta, et tema L. Kellole pangakaarti ja PIN-koodi andnud ei ole. E. K. kui ka E. N. ütlused langevad kokku asjaolus, et ka enne haiglasse tulekut ei ole E. K. oma pangakaarti ja PINkoodi teiste isikutega jaganud. Samuti nähtub haiguslugude väljavõtetest, et kindlasti E. K. ei jaga meeleldi oma asju meditsiinipersonaliga. L. Kello väitel ütles E. K. talle suuliselt PIN-koodi. E. K. seisund haiglas oleku ajal aga annab alust kahelda, et E. K. oli suuteline peast L. Kellole oma pangakaardi PIN-koodi ütlema. Tunnistaja E. N. väitel vaatas E. K. ühel ühisel poeskäigul oma pangakaardi PIN-koodi rahakoti vahelt. Eluliselt usutavamaks tuleb seetõttu pidada, et eakal E. K. oli oma pangakaardi PIN-kood üleskirjutatuna pigem rahakoti vahel, kui et ta oli võimeline seda peast meenutama. L. Kello ütlustes äratab kahtlust ka asjaolu, et juhul kui E. K. andis pangakaardi L. Kellole vabatahtlikult ja täie teadvuse juures olles kontojäägi kontrollimiseks üle, miks E. K. seda temalt hiljem tagasi ei küsinud, vaid kaart jäigi L. Kello kätte. Kohus leiab, et sarnaselt M. U. võttis L. Kello ka E. K. ilma tema teadmata pangakaardi ja PIN-koodi omavoliliselt ära. Nagu kohus eespool tuvastas, oli pangakaardi nr xxxxxxxxxxxxxxxxx õigustatud kasutajaks süüteo toimepanemise ajal E. K. . L. Kello jaoks oli seega tegemist võõra pangakaardiga, mida ta ei olnud õigustatud kasutama pangaga sõlmitud lepingu kohaselt. Kohus leiab, et L. Kello polnud õigustatud 10
(23)seda pangakaarti kasutama ka kokkuleppel E. K. . Isegi kui eeldada L. Kello väite õigsust, et kannatanu E. K. ise andis talle pangakaardi üle, avaldas PIN-koodi ja palus kontrollida konto jääki, ei oma see käesolevas menetluses süüteo kvalifitseerimise seisukohalt tähtsust. Asjas pole millegagi tõendatud, et kannatanu E. K. oleks süüdistataval lubanud kannatanu kontolt raha välja võtta ja kasutada süüdistataval seda enda otstarbeks. Seda pole väitnud ka süüdistatav ise. L. Kello poolt toime pandud süütegude kvalifitseerimine L. Kellole süükspandavad teod M. U. ja E. K. pangakaartide ning PIN-koodide kasutamises ja pangakontodelt raha väljavõtmises on süüdistusaktis kvalifitseeritud korduva arvutikelmusena. Arvutikelmus KarS § 213 lg 1 kohaselt on teisele isikule varalise kahju tekitamine arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtte kohaselt tegu, mis seisneb kannatanu tahte vastaselt võõra pangakaardiga ja võõrast PIN-koodi kasutades pangaautomaadist sularaha hõivamises, kui see pandi toime varalise kasu saamise eesmärgil ning sellega tekitati teisele isikule varalist kahju, tuleb kvalifitseerida arvutikelmusena KarS § 213 järgi (RKKKo nr 3-1-1-36-15, p 15). Kohtu arvates vastab ka L. Kello toimepandu arvutikelmuse tunnustele. Kogutud tõenditest tuleneb, et L. Kello sisestas Swedbank sularahaautomaatidesse temale võõraste (st tema omandis mitteolevate) Swedbank pangakaartide PIN-koodid ja identifitseeris ennast kaartide seadusliku valdajana, mis omakorda tagas talle juurdepääsu võõrastele pangakontodele ja nendest sularaha väljavõtmise võimaluse. Raha väljavõtmise luba aga L. Kellol tegelikult puudus (nii pangaga sõlmitud lepingu kui ka kaardi omanike M. U. ja E. K. nõusoleku näol). Kuna ei M. U. ega E. K. polnud andnud L. Kellole luba võtta pangaautomaadist nende kontodelt välja sularaha ning teha selle rahaga tehinguid, ei tõusetu käesoleval juhul üldse küsimust sellest, kas L. Kello toimepandu näol võib tegemist olla omastamisega. L. Kello pangaautomaatidest sularaha väljavõtmisega tekitas nii M. U. kui E. K. kahju ning sai ise varalist kasu. Varalise kasu saamine aga ei ole iseenesest KarS § 213 objektiivse koosseisu täitmiseks alates 1.01.2015 nõutav, kuid küll on seda varalise kahju tekitamine ja varalise kasu saamise eesmärk. Uuritud tõenditest tuleneb, et arvutikelmuse toimepanemise tulemusena sai L. Kello M. U. arvel 3000 eurot varalist kasu ja E. K. arvel 27 000 eurot varalist kasu, st toimus positiivne varaline muudatus L. Kello käsutuses olevate rahaliste vahendite hulgas ning nimetatud asjaolu avardas tema majanduslikke tegutsemisvõimalusi. M. U. aga tekkis L. Kello tegevuse tulemusena varaline kahju 3000 eurot ja E. K. varaline kahju 27 075 eurot (sh sularahana välja võetud 27 000 eurot ja sularaha väljastamise teenustasu 75 eurot). L. Kello tegevuse tulemusena vähenesid E. K. ja M. U. pangakontol rahalised vahendid (s.o vähenes kontomanike nõudeõigus panga vastu sularahaautomaadist väljavõetud summa ulatuses). Kuna suurte summade väljavõtmisega tekitas L. Kello E. K. panga ees kohustuse maksta hinnakirja kohaselt 75 eurot teenustasu (mille pank automaatselt arvel olevast rahast maha arvestas), siis tuleb tekkinud varalise kahju hulka lugeda ka teenustasu 75 eurot. Kohtu hinnangul pani L. Kello nii M. U. kui ka E. K. pangakaardi ja PIN-koodi kasutamise ning selle tulemusena pangaautomaadist väljastatud sularaha hõivamise toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 tähenduses. L. Kello enda ütlustest tulenevalt nägi ta nii M. U. kui ka E. K. kuuluva raha arvel võimalust maksta ära oma võlad ja kasutada võõrast raha igapäevaste kulutuste katmiseks. Selleks, et saada kätte raha, pidi süüdistatav teostama rea toiminguid – minema korduvalt pangaautomaatide juurde, sisestama võõra pangakaardi ning PIN-koodi ja endale võtma automaadi poolt 11
(23)väljutamisavasse suunatud kupüürid. L. Kellol oli varalise kasu saamise eesmärk, sest saadud raha tahtis ta kasutada enda igapäevase elukorralduse parendamiseks (eelkõige võlgadest vabanemiseks). Kohtu arvates igale normaalse elukogemusega inimesele on ilmselgelt arusaadav sellise käitumise ebaseaduslikkus. Eeltoodu alusel kohus kokkuvõtlikult leiab, et L. Kello tuleb süüdi tunnistada selles, et tema, saades Põlva linnas Uus tn 2 asuvas AS Põlva Haigla neuroloogiaosakonna palatist kannatanu M. U. deebetkaardi nr xxxxxxxxxxxxxxxxx koos PIN-koodiga enda valdusesse, varalise kasu saamise eesmärgil andmete ebaseadusliku sisestamise teel sularahaautomaatidesse sai juurdepääsu võõrale arvelduskontole ning omaniku nõusolekuta käivitas andmete töötlusprotsessi kontol oleva varaga toimingute tegemiseks ning sisestas kannatanu M. U. pangakaardi ja PIN-koodi sularahaautomaatidesse, sai ligipääsu kannatanu pangakaardiga seotud pangakontole ning pangakaarti kolmel korral kasutades ajavahemikus 23.11.2019 kuni 25.11.2019 võttis sularahaautomaatidest välja sularaha kokku summas 3000 eurot, tekitades kannatanu M. U. kahju kokku summas 3000 eurot. L. Kello tuleb süüdi tunnistada ka selles, et tema, saades Põlva linnas Uus tn 2 asuvas AS Põlva Haigla neuroloogiaosakonna palatist kannatanu E. K. deebetkaardi nr xxxxxxxxxxxxxxxxx koos PIN-koodiga enda valdusesse, varalise kasu saamise eesmärgil andmete ebaseadusliku sisestamise teel sularahaautomaatidesse sai juurdepääsu võõrale arvelduskontole ning omaniku nõusolekuta käivitas andmete töötlusprotsessi kontol oleva varaga toimingute tegemiseks ning sisestas kannatanu E. K. pangakaardi ja PIN-koodi sularahaautomaatidesse, sai ligipääsu kannatanu pangakaardiga seotud pangakontole ning pangakaarti kümnel korral kasutades ajavahemikus 4.01.2020 kuni 12.01.2020 võttis sularahaautomaatidest välja sularaha kokku summas 27 000 eurot, tekitades kannatanu E. K. kahju kokku summas 27 075 eurot (sh 27 000 eurot sularahaautomaadist välja võetud sularaha ja 75 eurot sularaha väljastamise teenustasu). L. Kello süüd ja tegude õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. L. Kello on põhjendanud oma käitumist väga raske majandusliku olukorraga, mida põhjustasid suured võlad, mida ta ei olnud võimeline tasuma. Võlgade olemasolu ja sellest tingitud raske majanduslik olukord on küll inimlikult mõistetav, kuid ei välista L. Kello käitumise õigusvastasust. Laenu pakkumine ja võtmine (ka oma varalisi võimalusi tunduvalt ületavas osas) on demokraatlikus ühiskonnas aktsepteeritud sotsiaaladekvaatsed teod, mille tagajärjel tekkinud halvema majandusliku seisukorra parandamiseks ei ole lubatud panna toime süütegusid. L. Kello pani süüteo toime korduvalt. Kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtete kohaselt selleks, et hinnata, kas tegemist on õiguslikult ühe või mitme erineva teoga, tuleb tähelepanu pöörata selle teo objektiivsele avaldumisele. Mitme teo nentimiseks peab olema tuvastatud, et erinevad süüteod on objektiivse vaatleja jaoks üksteisest ajalis-ruumiliselt selgelt piiritletud ja iga teo puhul saab rääkida uuest tahtlusest – sellisel juhul on tegemist teomitmusega. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist (RKKKm 3-1-1-61-15, p 11.1 koos edasiste viidetega; RKKKo 1-18-7408, p 10 koos edasiste viidetega). M. U. pangakaarti ja PIN-koodi kasutades pani L. Kello ajavahemikul 23.11.2019 – 25.11.2019 toime esimese arvutikelmuse. Kuna L. Kello korduvalt kasutas lühikese ajavahemiku jooksul M. U. pangakaarti ja PIN-koodi loata pangaautomaadist sularaha väljavõtmiseks ning L. Kello tegevus oli 12
(23)hõlmatud ühtse tahtlusega (saada kätte teatud kogus sularaha just M. U. pangaarvelt), tuleb ajavahemikus 23.11.2019 – 25.11.2019 toimunud teod lugeda karistusõiguslikus mõttes üheks teoks. Teise arvutikelmuse pani L. Kello toime ajavahemikus 4.01.2020 – 12.01.2020, kui ta E. K. pangakaarti ja PIN-koodi kasutades korduvalt lühikese ajavahemiku jooksul võttis loata pangaautomaadist välja sularaha. Kuna L. Kello tegevus oli hõlmatud ühtse tahtlusega (saada kätte teatud kogus sularaha just E. K. pangaarvelt), tuleb ajavahemikus 4.01.2020 – 12.01.2020 toimunud teod lugeda karistusõiguslikus mõttes üheks teoks. L. Kellol tekkisid M. U. ja E. K. pangakaartide ning PIN-koodi kasutamise osas tahtlused erineval ajal (ajavahe oli üle 1 kuu). Üks tegevus ei olnud hõlmatud teisest. Seega tuleb asuda seisukohale, et L. Kello on toime pannud kaks erinevat süütegu (üks süütegu on seotud M. U. pangakaardi, PINkoodi kasutamisega ja M. U. raha hõivamisega ning teine süütegu E. K. pangakaardi, PIN-koodi kasutamisega ja E. K. raha hõivamisega). Järelikult oli L. Kello enne E. K. pangakaardi ja PIN-koodiga sularaha väljavõtmisele ja selle kasutamisele, käsutamisele asumist juba eelnevalt sellise kuriteo toime pannud isik (faktiline retsidiiv). Seetõttu tuleb L. Kello toimepandu kogumis kvalifitseerida KarS § 213 lg 2 p 1 järgi. Otsuse põhjendused karistuse osas Karistuse mõistmisel tuleb KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestada süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke pole võimalik saavutada kergema karistusega. Karistuse mõistmisel kohus arvestab L. Kello süüd, mida kohus loeb keskmiseks. Süüd suurendab asjaolu, et L. Kello pani kuriteo toime kahe haiglas tema hoole all olnud kõrges eas patsiendi suhtes. Haiglas xxxxxxxxxx töötades olid L. Kellole seatud ootused (eelkõige usaldusväärsuse osas) ühiskonna keskmisega võrreldes suuremad, kuid L. Kello kuritarvitas seda usaldust. Süüd suurendab ka asjaolu, et L. Kello poolt kannatanutele tekitatud kahju pole olnud väike, vaid ulatub tuhandetesse eurodesse. E. K. tekitatud kahju puhul on tegemist isegi olulise kahjuga KarS § 12-1 p 1 mõttes. Süüd vähendab L. Kello isik. Karistusregistri teatise (I kd, tl 232) kohaselt on süüdistatav kriminaalkorras karistamata isik. Endine tööandja (AS Põlva Haigla) on teda iseloomustanud väga positiivselt. 25.02.2020 antud iseloomustuse kohaselt (I kd, tl 175-176) näitas L. Kello töötatud aastate jooksul (nagu kohus eespool tuvastas, töötas L. Kello AS-s Põlva Haigla üle 8 aasta) patsientide suhtes üles suurt empaatiavõimet. L. Kello oli tööülesandeid täites väga hoolas, heatahtliku olekuga ja viisakas. Ka kolleegid pidasid L. Kellost lugu ning teda nähti usaldusväärse inimesena. Lisaks oli L. Kello motiveeritud ennast täiendama. L. Kello karistust kergendavad asjaolud on puhtsüdamlik kahetsus (KarS § 57 lg 1 p 3) ja süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul (KarS § 57 lg 1 p 4). L. Kello on 26.03.2020 kahtlustatavana ülekuulamisel (II kd, tl 4-6) selgitanud, et oli kuritegude toimepanemise hetkel meeleheitel kohtutäiturite nõuete osas ja kahetseb väga oma tegu ning ei soovinud kellelegi halba. Kahetsust juhtunu pärast avaldas süüdistatav ka kohtuistungil. Kohtul puudub alus kahelda süüdistatava kahetsuse siiruses. Ka ei sea kohus kahtluse alla L. Kello väiteid, mille kohaselt aastate vältel arvukate laenude võtmine viis ta raskesse majanduslikku (ja psühholoogilisse) olukorda ning sealt omakorda kuritegelikule teele. Et L. Kello töötasu pole olnud eriti suur ja võlgnevusi on sisse nõudnud erinevad kohtutäiturid, nähtub ka L. Kello pangakonto väljavõttest (I kd, tl 109-113). 13
(23)Rahvastikuregistri väljatrükk (I kd, tl 233-235) tõendab, et kuriteo toimepanemise ajal oli L. Kellol xxxxxxxxxxxxxx last. L. Kello karistust raskendav asjaolu on süüteo toimepanemine kõrges eas ja abitus seisundis inimeste suhtes (KarS § 58 p 3). Nagu kohus eespool tuvastas, oli M. U. kuriteo toimepanemise ajal 84 aastat ja E. K. 85 aastat vana. Mõlemad viibisid haiglaravil, olid mäluhäiretega ja segadusseisundites. L. Kello kasutas sellist kannatanute seisundit teadvalt ära. KarS § 213 lg 2 p 1 näeb sanktsioonina ette vangistuse 1 kuni 5 aastat. Süü suurust ja karistust kergendavaid asjaolusid arvestades võib L. Kellole mõistetav karistus olla sanktsiooni keskmisest väiksemas määras. Arvestades aga ka karistust raskendava asjaolu esinemist, ei saa karistus olla alammääras. Kohus peab põhjendatuks L. Kellole mõista karistuseks 2 aastat vangistust. Kuna käesolev kriminaalasi lahendatakse lühimenetluses, siis tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra. 24.01.2020 isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (I kd, tl 79-82) tõendab, et L. Kello peeti xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 24.01.2020 kell 9.45 kinni ja ta vabanes kinnipidamiselt 24.01.2020 kell 16.00. Järelikult tuleb vastavalt KarS §-le 68 lg 1 eelvangistuses viibitud 1 päev arvestada karistusaja hulka. Kohtu hinnangul L. Kello süü suurus ega süüdistatava isikust tulenevad asjaolud ei tingi vajadust pöörata mõistetav vangistus osaliselt või täielikult täitmisele. L. Kello on varasemalt karistamata isik, kes kohtu hinnangul on mõistnud oma tegude tagajärgi. Uusi süütegusid ei ole ta toime pannud. Kohus peab võimalikuks L. Kellole mõistetava vangistuse jätta täies ulatuses tingimisi täitmisele pööramata. Kuna süüdistatava näol on tegemist karistamata isikuga, ei pea kohus vajalikuks ka käitumiskontrolli kohaldamist. Katseaja pikkuse valikul kohus arvestab asjaoluga, et see oleks mõistetud karistusest (2 aastat vangistust) pikem. Otsuse põhjendused tsiviilhagi osas Kannatanu E. K. (oma esindaja vandeadvokaat Norman Aas vahendusel) on 27.03.2020 esitanud tsiviilhagi Leida Kello ja AS Põlva Haigla vastu, milles nõuab viimastelt solidaarselt 27 075 euro väljamõistmist. Ühtlasi nõuab kannatanu L. Kellolt ja AS-lt Põlva Haigla

§-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni põhinõude 27 075 eurot täitmiseni. Hageja nõude aluseks on asjaolud, et AS Põlva Haigla töötaja L. Kello, kasutades ära haiglas ravil viibinud E. K. seisundit (kannatanul oli diagnoositud dementsus ja tema arusaamisvõime oli piiratud), võttis palatis asunud kannatanu rahakotist endale viimase deebetkaardi nr xxxxxxxxxxxxxxxxx ja võttis sellega erinevatest pangaautomaatidest ajavahemikul 4.01. 12.01.2020 välja kokku 27 000 eurot, millele pank arvestas suures ulatuses sularaha väljastamise eest 3.02.2020 lisaks teenustasu 75 eurot. Kannatanu nõuab L. Kellolt kahju 27 075 eurot hüvitamist

§-de 1043 ja 1045 lg 1 p-de 7, 8 alusel. Kostja võttis ebaseaduslikult ja ilma kaardiomaniku nõusolekuta pangaautomaadist välja kannatanu raha ja omastas selle. Seega on kostja pannud toime teo, mis on õigusvastane seadusest tuleneva kohustuse rikkumise ja heade kommete vastase tahtliku käitumise tõttu. L. Kello tekitas kannatanule kahju kokku 27 075 eurot ja on selle tekitamises süüdi. Kuna kostja võttis ise ära kannatanu pangakaardi ja võttis sellega kannatanu loata pangaautomaadist raha välja, pidi ta 14

(23)kindlasti aru saama oma tegevuse ebaseaduslikkusest. Lisaks L. Kellole nõuab kannatanu kahju hüvitamist solidaarselt ka AS-lt Põlva Haigla

§ 1054lg 1 alusel.

Kahju tekitamine sai võimalikuks tänu sellele, et L. Kello oli tööl xxxxxxxxxx AS-s Põlva Haigla. Tööülesannete tõttu oli tal ligipääs palatitele ja patsientidele (sh kannatanu) ning nende isiklikele asjadele. L. Kello tööülesandeks oli hoolitseda patsientide ja nende heaolu eest. L. Kello kasutas ära talle tööülesannete täitmise tõttu avanenud võimalusi patsientide varale ligipääsemiseks ja haiglatöötaja staatusega kaasnevat patsientide usaldust. Seega on kahju tekitamine otseselt seotud AS Põlva Haigla majandus- ja kutsetegevusega. Kui L. Kello poleks haiglas xxxxxxxxxx tööl olnud, poleks kahju tekitamine sellisel viisil olnud võimalik. Seega kannab AS Põlva Haigla varalist vastutust oma töötaja L. Kello poolt kannatanule kuriteoga tekitatud kahju eest. Rahvastikuregistri väljatrükk ja surma tõend (I kd, tl 55-56; II kd tl 19) tõendavad, et E. K. suri 31.03.2020. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri 15.04.2020 määrusega (II kd, tl 23-24) on KrMS §-de 37-1 lg 1 ja 40-1 lg 2 alusel tunnistatud asjas kolmandaks isikuks E. K. tütar E. N. . Kuigi E. N. menetlusse kaasamise ajaks ei olnud E. K. vara pärimist veel vormistanud, esitas kolmas isik kohtumenetluse käigus kohtule 1.07.2020 pärimistunnistuse (koopia II kd, tl 61-62), mille kohaselt E. K. pärijaks on E. N. . Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri 15.04.2020 määrusega (II kd, tl 14-15) on KrMS § 39 lg 1 p 1 ja lg 2 alusel tunnistatud tsiviilkostjaks AS Põlva Haigla. L. Kello kohtuistungil tsiviilhagile vastu ei vaielnud. Ka kaitsja leidis, et L. Kello vastu esitatud tsiviilhagi on põhjendatud. Tsiviilkostja AS Põlva Haigla vaidleb hagile täielikult vastu ja palub selle jätta rahuldamata. Hageja viidatud

§ 1054

lg 1 eelduseks ei ole üksnes töösuhe ja töötamise fakt, vaid kahju tekitamine peab olema toimunud tööülesannete täitmise raames või tööandja korralduse alusel. L. Kellole etteheidetud tegevusel (mis eeldab pangakaardi ja PIN-koodi õigustamatut sisestamist arvutisüsteemi) puudub L. Kello tööülesannetega seos. L. Kello tööülesannete hulka ei kuulunud patsientide rahaliste vahendite eest hoolt kandmine ega patsiendi abistamine rahaliste vahenditega ümberkäimisel. AS Põlva Haigla pole L. Kellole andnud ka sellist eraldiseisvat korraldust või volitust. Peale selle tõendavad L. Kello ütlused, et pangakaardi ja PIN-koodid andis L. Kellole üle patsient ise koos korraldusega kontrollida pangakonto jääki. Seega oli hooldaja tööülesannete täitmine kahju tekkimise aspektist kõrvalise tähtsusega. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub täielikult rahuldamisele. L. Kello ja E. K. vahel omavahelised lepingulised suhted puudusid. L. Kellol oli tööleping sõlmitud AS-ga Põlva Haigla ning E. K. raviteenuse osutamise leping sõlmitud samuti AS-ga Põlva Haigla. Seega vastutab L. Kello E. K. tekitatud varalise kahju eest lepinguväliste võlasuhete alusel, täpsemalt kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel.

§ 1043

sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab olema tõendatud kostja tegu ja selle õigusvastasus, kostja süü, kahju ning põhjuslik seos kostja teo ja kahju vahel. 15

(23)Nagu kohus eespool tuvastas, võttis L. Kello E. K. tahte vastaselt tema pangakaarti ja PIN-koodi kasutades sularahaautomaatidest 4.01.2020 – 12.01.2020 välja 27 000 eurot (millele lisandus teenustasu 75 eurot sularaha väljavõtmise eest), millega L. Kello pani toime KarS §-s 213 lg 2 p 1 sätestatud kuriteo. Karistusõiguse norme, mis sisaldavad üldisi käitumiskohustusi ja keelde (antud juhul arvutikelmuse keeldu) saab käsitleda deliktiõiguslike kaitsenormidena

§ 1045lg 1 p 7 mõttes (RKTKo 3-2-1-62-13, p 17).

Viimases on sätestatud, et kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. L. Kello pani toime arvutikelmuse, mis seadusest tulenevalt on keelatud. Seega rikkus L. Kello seadusest tulenevat kohustust ja tema tegevus on õigusvastane

§ 1045lg 1 p 7 kohaselt.

L. Kello toimepandu õigusvastasust ei välista ka

§ 1045

lg 3, mille kohaselt seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. KarS § 213 kui deliktiõigusliku kaitsenormi eesmärk

§ 127

lg 2 mõttes on vältida juhtumeid, mil muuhulgas ilma omaniku loata pangakaarti ja PIN-koodi kasutades võetakse sularahaautomaadist välja raha. Hagis on viidatud L. Kello poolt kahju tekitamise õigusvastasuse alusena ka

§ 1045

lg 1 p-le 8, mille kohaselt on õigusvastane heade kommete vastase tahtliku käitumisega kahju tekitamine. Kuna kohtu hinnangul on käesoleval juhul kahju tekitamine õigusvastane

§ 1045lg 1 p 7 kohaselt, siis puudub kohtul vajadus analüüsida L.

Kello käitumise õigusvastasust

§ 1045lg 1 p 8 alusel.

Kuna

§ 1045

lg 1 p-des 7 ja 8 loetletud õigusvastasuse alused on alternatiivsed, ei saa neid niikuinii koos kohaldada (RKTKo 2-15-4239, p 17). L. Kello õigusvastase tegevuse tagajärjel tekkis E. K. otsene varaline kahju 27 075 eurot

§ 128lg 3 mõttes (koos panga teenustasuga), sest E.

K. kuuluva vara väärtus vähenes nimetatud summa võrra. Kui süüdistatav ei oleks omavoliliselt sularahaautomaadist raha välja võtnud, ei oleks E. K. kahju tekkinud. L. Kello tegevuse tulemusena vähenesid E. K. pangakontol rahalised vahendid (s.o vähenes E. K. nõudeõigus panga vastu sularahaautomaadist väljavõetud summa ulatuses). Kuna L. Kello lühikese ajaperioodi jooksul (4.01. - 12.01.2020) võttis pangaautomaadist välja suure summa sularaha, siis võttis pank E. K. pangaarvelt maha teenustasu 75 eurot. Kohtu hinnangul tuleb nimetatud teenustasu arvestada E. K. tekkinud varalise kahju hulka. Kui L. Kello ei oleks E. K. loata suures summas sularaha automaadist välja võtnud, ei oleks ka pank arvelduskontolt teenustasu maha võtnud. L. Kello ebaseadusliku käitumise ja E. K. tekkinud varalise kahju vahel esineb põhjuslik seos

§ 127lg 4 mõttes.

Kohtu hinnangul L. Kello süüd välistavad asjaolud

§ 1050mõttes käesoleval juhul puuduvad.

Tema süü vormiks on tahtlus

§ 104lg 5 mõttes.

Nagu kohus eespool tuvastas, pani L. Kello E. K. pangakaardi ja PIN-koodi kasutamise ning selle tulemusena pangaautomaadist väljastatud sularaha hõivamise toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 tähenduses.

§ 127

lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kuna L. Kello on tahtliku õigusvastase käitumisega tekitanud E. K. varalise kahju 27 075 eurot, tuleb tal see

§ 127lg 1 alusel kannatanule hüvitada.

L. Kello vastu esitatud tsiviilhagi kuulub rahuldamisele tulenevalt ka asjaolust, et süüdistatav on hagi õigeks võtnud. Kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtte kohaselt tsiviilhagi menetlemisel kriminaalmenetluses tuleb kohtul juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, arvestades kriminaalmenetluse erisusi (vt nt Riigikohtu erikogu 22. veebruari 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-10612, p 62; RKKKo 3-1-1-81-12, p 19). TsMS §-s 440 lg 1 on sätestatud, et kui kostja võtab hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Eeltoodu ja

§-de 127 lg 1, 1043 ja 1045 lg 1 p 7 alusel kuulub E. K. tsiviilhagi L. Kello vastu 16

(23)kahju 27 075 euro hüvitamise nõudes rahuldamisele. Vaidlus on aga selles, kas E. K. tekkinud kahju eest vastutab koos L. Kelloga solidaarselt ka AS Põlva Haigla.

§ 1054

lg 1 sätestab, et kui isik kasutab teist isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses, vastutab ta selle isiku poolt õigusvastaselt tekitatud kahju eest nagu enda tekitatud kahju eest, kui kahju tekitamine oli seotud selle majandus- või kutsetegevusega. Seega

§ 1054

lg 1 kohaldamise eeldusteks on põhjuslik seos tsiviilkostja töötaja tegevuse ja teisel isikul tekkinud kahju vahel (

§ 127

lg 4), kahju põhjustamise õigusvastasus (

§ 1045

lg 1) ning kostja töötaja süü kahju põhjustamises (

§ 1050

). Riigikohtu varasemates lahendites on selgitatud, et tööandja vastutust töötaja poolt tööülesannete täitmisel tekitatud kahju eest ei välista asjaolu, et töötaja käitumine kahju tekitamisel oli vastuolus tööandja tegevuse eesmärkide ja huvidega ning et töötaja kahju tekitamisel ületas oma tööalaste volituste piire. Teenistushuvide vastane käitumine ei tähenda iseenesest, et isik tegutseks väljaspool töökohustusi (vt RKKKo 3-1-1-1-05; RKTKo 3-2-1-24-98). Viidatud Riigikohtu lahendites on küll selgitatud käesolevaks ajaks kehtivuse kaotanud tsiviilkoodeksi tööandja vastutust reguleerivate sätete kohaldamist, kuid kohtu hinnangul on samad põhimõtted kasutatavad ka

§ 1054lg 1 tõlgendamisel.

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23.02.2011. a otsuses asjas nr 3-1-1-105-10 (p 9.6) on selgitatud vastutuse üleminekut avaliku võimu kandjale tema ülesandeid täitnud füüsilise isiku tekitatud kahju eest RVastS § 12 lg 2 järgi. Kohus nõustub tsiviilkostja seisukohaga, et need põhimõtted on analoogia alusel kohaldatavad ka käesolevas asjas. Nii on Riigikohus selgitanud, et vastutus tekitatud kahju eest läheb avaliku võimu kandjale üle üksnes tingimusel, et avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsiline isik tekitas kahju seoses enda kohustuste hulka kuuluvate funktsioonide täitmisega. Kui kahju tekitati avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku süü läbi seoses tema ameti- või töökohustuste täitmisega, ei välista vastutuse üleminekut RVastS § 12 lg 2 alusel asjaolu, et kahjustav tegevus oli vastuolus avaliku võimu kandja eesmärkide ja huvidega. Teenistushuvide vastane käitumine ei tähenda iseenesest, et isik tegutseks väljaspool töökohustusi. See, millal on kahju tekitanud käitumise seos töö- või teenistuskohustuste täitmisega piisav RVastS § 12 lg-s 2 ette nähtud vastutuse ülemineku tekkimiseks, on fakti küsimus. Määrav on seejuures asjaolu, kas kahju tekitanud isiku ametiülesannetel oli kahju tekitamise mehhanismis keskne (näiteks kahju tekitamist ainuvõimaldav) roll või oli ametiülesannete täitmine kahju tekitamise aspektist kõrvalise tähendusega. RVastS § 12 lg 2 kohaldamine on välistatud, kui seos kahju põhjustamise ja ametitegevuse vahel on pelgalt juhuslikku laadi. Samas ei eelda vastutuse üleminek RVastS § 12 lg 2 alusel alati seda, et kahju on tekitatud käitumisega, mille kaugem eesmärk on avaliku huvi teenimine. Teatud juhtudel on vastutuse üleminek avaliku võimu kandjale võimalik ka juhul, kui viimase ülesandeid täitnud isik kasutas oma töö- või teenistusülesannetest tulenevaid volitusi üksnes isiklike eesmärkide saavutamiseks. Ning lõpuks ei välista avaliku võimu kandja vastutust iseenesest seegi, kui tema ülesandeid täitnud füüsiline isik ületas kahju tekitades teatud määral oma volitusi. Siinkohal on otsustav asjaolu, et ilma avaliku võimu kandja antud pädevuseta puuduks ametnikul (töötajal) võimalus oma võimu kasutades kahju tekitada. Usaldusväärsete töötajate valik ja organisatsiooni sisemine korraldamine on avaliku võimu kandja pädevuses, mistõttu tal lasub kolmandate isikute suhtes teatud piirides ka riisiko, et töötaja kuritarvitab oma volitusi. Olukorras, kus üksikisik on jäetud avaliku võimu kandja ülesandeid täitva füüsilise isiku võimalike kuritarvituste meelevalda, oleks ebaõiglane panna talle kahju tekitanud isiku maksevõimetuse riski (vt ka RKKKo 3-1-1-136-04, p 15-16). Seega on kohtupraktikas omaks võetud põhimõte, et tööandja vastutust ei välista see, kui töötaja 17

(23)ületab oma tööalaste volituste piire või teeb isiklikel eesmärkidel midagi sellist, mis on vastuolus tööandja tegevuse eesmärkide ja huvidega. Oluline on, kas kahju tekitanud isiku tööülesannetel oli kahju tekitamise mehhanismis keskne roll. Nagu kohus eespool tuvastas, on E. K. tekkinud varaline kahju 27 075 eurot põhjuslikus seoses L. Kello õigusvastase ja süülise käitumisega, kes E. K. pangakaarti ja PIN-koodi enda valdusse saades võttis pangaautomaadi kaudu kannatanu kontolt endale välja sularaha. Nagu kohus juba eespool tuvastas, töötas L. Kello kahju tekitamise ajal AS Põlva Haigla kirurgiaosakonnas xxxxxxxxxx. 15.11.2000 kirurgiaosakonna hooldaja ametijuhendi (I kd, tl 173-174) II punkti alapunktide 2.1 - 2.8 kohaselt on hooldaja tööülesanneteks õe juhendamisel abivajavate patsientide hooldamine hooldusprotseduuride teostamisel (pesemine, söömine, liikumine, riietumine, eritamine); haigetele toidu jaotamine, kasutatud toidunõude koristamine ja kööki saatmine, ruumide korrastamine; õe abistamine lamamisrežiimil olevate patsientide hooldamisel; patsientide saatmine osakonnast väljaspool teostavatel uuringutel ja protseduuridel; patsientide voodite ja öökappide korrastamine, pesu vahetamine; voodi puhastamine ja desinfektsioon; osakonna ruumide koristamine ja valvevahetusest osavõtmine ning patsientide seisundi kohta tähelepanekute edasiandmine. Ametijuhendist tulenevalt on hooldaja oma tööülesannete täitmisel suurel määral iseseisev ning tema tööülesannete hulka ei kuulu mingilgi viisil patsiendi rahaliste vahenditega seonduv asjaajamine. E. K. pangakaarti ja PIN-koodi enda kätte võttes ja jättes (ning kasutades) ületas L. Kello oma ametijuhendist tulenevaid volitusi. Samas on käesolevas asjas tõendatud, et E. K. pangakaart ja PIN-kood sattusid L. Kello kätte just sellel ajal, kui ta täitis oma tavapäraseid tööülesandeid – korrastas ruume ja patsientide lähimat ümbrust. Oma tööülesannetest tulenevalt oli L. Kellol tihe kokkupuude patsientidega ja sh ka viimastele kuuluvate asjadega. L. Kello on kinnitanud, et just tööülesannete täitmise käigus sattusid korduvalt tema kätte patsientide (sh E. K. rahakotis leiduvad) esemed, sh pangakaardid, kuna patsientidel olid need kas voodi peal laiali või mujal selleks mitte ettenähtud kohtades. Haiglasse võivad sattuda ka patsiendid, kes oma vaimse seisundi tõttu ei suuda oma tegusid juhtida ja oma tegudest aru saada, s.o on suure tõenäosusega piiratud teovõimega TsÜS § 8 lg 2 mõttes. Selline isik on olnud ka E. K. . Tartu Maakohtu 13.02.2020 määrustega (I kd, tl 57-65) algatati seoses E. K. dementsusega talle eestkostja määramise menetlus ja määrati ajutine eestkostja. Selliste isikute puhul ei saagi eeldada, et nad oleksid võimelised endaga haiglas kaasaolevat mõistlikult hoidma (näiteks pangakaarte ja PINkoode kõrvaliste isikute eest varjatult), vaid ka haigla personalil tuleb patsiendi huvide kaitseks astuda vajalikke samme (panna asjad ära kappi vms). L. Kello ütlustest tuleneb, et nii ta ka korduvalt toimis. Kahetsusväärselt otsustas L. Kello lõpuks siiski olukorda enda kasuks kuritegelikult ära kasutada. Kohus on eespool leidnud, et E. K. tervislikku seisundit arvestades ei ole eluliselt usutav, et pangakaardi andis süüdistatavale üle E. K. ise, avaldades viimasele ka PIN-koodi. Isegi kui eeldada L. Kello väite õigsust, et E. K. andis pangakaardi ja PIN-koodi ise L. Kellole üle, paludes kontrollida konto jääki, toimus see ka üksnes asjaolu tõttu, et E. K. oli L. Kello hoole all. E. K. ei pöördunud mõne suvalise muu isiku (kaaspatsiendi, haigla külastaja) poole, vaid L. Kello kui isiku poole, kes tema eest xxxxxxxxxx haiglas hoolitses ja tundus seetõttu usaldusväärne. L. Kellol olnuks võimalik patsiendi sellise soovi täitmisest keelduda, kuna see väljus tema töökohustuste piiridest, ent ta ei teinud seda. Asjaolu valguses, et veidi enam kui kuu aega tagasi oli L. Kello M. U. pangakaarti omavoliliselt kasutades võtnud viimase kontolt enda tarbeks raha, on eluliselt usutavam, et E. K. pangakaarti ja PIN-koodi enda valdusesse saades oli L. Kellol sama eesmärk. L. Kello käitumise tagajärjel tekkiski E. K. varaline kahju. Erinevalt tsiviilkostjast kohus leiab, et asjaolu, et E. K. pangakaardi faktiline kasutamine toimus väljaspool haiglat ja L. Kello tööaega, ei välista tööandja vastutust. 18
(23)Kohus leiab, et L. Kello poolt varalise kahju põhjustamine E. K. ei oleks olnud võimalik, kui L. Kello ei oleks olnud AS Põlva Haigla töötaja ning tema tööülesannete hulka ei kuuluks patsientide (sh dementsete patsientide) eest hoolitsemine ruumides, kus leidub ka patsiendile kuuluvaid esemeid ja saab teada patsientide kohta käivat informatsiooni, mida patsiendid oma tervisliku seisundi tõttu ei ole alati suutelised mõistlikult enda teada hoidma. Sellises seisundis haiglas olevad patsiendid vajavad kahju tekkimise korral kohtu hinnangul täiendavat kaitset

§ 1054lg 1 järgi.

Kohtu arvates on täidetud mõlemad

§ 1054lg-s 1 sätestatud teise isiku eest vastutamise eeldused.

AS Põlva Haigla kasutas L. Kellot pidevalt oma majandustegevuses ning E. K. kahju tekitamine oli seotud AS Põlva Haigla poolt ravi- ja hooldusteenuse osutamise ehk aktsiaseltsi majandustegevusega.

§ 1054

sätete alusel omistatakse teisele isikule kellegi poolt toime pandud õigusvastane ja süüline tegu selliselt, nagu ta oleks ise selle teo toime pannud (RKTKo 3-2-1-75-05, p 11). Seega ei ole vastutuse tekkimise eeldusena oluline mitte tsiviilkostja süü, vaid töötaja süü (Tartu Ringkonnakohtu 15.04.2016 otsus nr 2-15-1488, p 9). Tööandjal on kohustus oma töötajaid välja valida, nende tööd jälgida ning neile korraldusi anda. AS Põlva Haigla antud iseloomustuses L. Kello kohta on märgitud, et kuna L. Kello jättis tööandjale ja kolleegidele igati hoolsa ja tööka inimese mulje, puudus igasugune põhjus L. Kellot tööülesannete täitmisel täiendavalt kontrollida. Käesolevas asjas tuvastatu valguses tuleb nentida, et L. Kello ei olnud nii usaldusväärne töötaja, kui tööandja eeldas, kuid see ei välista tsiviilkostja vastutust. Eeltoodu ja

§-de 127 lg 1, 1043, 1045 lg 1 p 7 ja 1054 lg 1 alusel kuulub rahuldamisele ka E. K. tsiviilhagi AS Põlva Haigla vastu kahju 27 075 euro hüvitamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtte kohaselt juhul, kui töötaja vastutab kannatanule kahju tekitamise kui õigusvastase teo eest

§ 1045

lg 1 ja § 1050 sätete alusel, vastutab tööandja temaga

§ 1054

lg 1 alusel solidaarselt vastavalt

§ 137

lg-le 1 (RKTKo 3-2-1-53-06, p 15).

§ 137

lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Kohus mõistab L. Kellolt ja AS-lt Põlva Haigla

§ 137lg 1 alusel solidaarselt välja varalise kahju katteks 27 075 eurot E.

K. õigusjärglase E. N. kasuks.

§ 113

lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 94

lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

  1. jaanuari ja
  2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kuna viivist nõutakse kahju hüvitamisega viivitamise eest, tuleb arvestada ka

§-s 113 lg 2 sätestatut, mille kohaselt kahju hüvitamise nõude puhul arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kolmanda isiku taotlusel tuleb alates hagi esitamisest, s.o alates 27.03.2020 L. Kellolt ja AS-lt Põlva Haigla välja mõista viivis

§-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) põhivõlgnevuselt (s.o 27 075 eurot). Eesti Panga teadete kohaselt võlaõigusseaduse § 94 19

(23)lõikes 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1.01.2020 ja 1.07.2020 oli 0,00 %1. Seega seadusjärgse viivise määr alates hagi esitamisest kuni käesoleva ajani on 8 % aastas. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohtuistungi toimumise aja (3.12.2020) seisuga nõudis kolmas isik viivist 1491,34 eurot. Otsuse täitmise huvides peab kohus otstarbekaks viivise kindla summana välja mõista kuni kohtuotsuse tegemiseni ja alates kohtuotsuse tegemisest

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Seega tuleb L. Kellolt ja AS-lt Põlva Haigla viivise katteks välja mõista 1645,21 eurot (s.o viivis 278 päeva eest ajavahemikus 27.03.2020 kuni 29.12.2020) ja alates 30.12.2020

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Nagu kohus eespool tuvastas, leiti 24.01.2020 L. Kello elukohas toimunud läbiotsimise käigus sularaha 1700 eurot, mille süüdistatav välja andis. Lõuna Prefektuuri väärteomenetleja 25.02.2020 määruse alusel kanti see tsiviilhagi tagamiseks kuni asja kohtuliku lahendamiseni Rahandusministeeriumi tagatiste kontole xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (I kd, tl 228-230). Kuigi menetleja on oma 25.02.2020 määruses viidanud tsiviilhagi tagamisele, siis sellist menetlustoimingut kohtueelse menetluse käigus tegelikult tehtud ei ole. Tsiviilhagi tagamine saanuks käesoleval juhul olla raha arestimine (KrMS § 142). Vastavalt KrMS § 142 lg 2 vara arestitakse prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku või kohtumääruse alusel. Vara arestimist kohtult kohtueelse menetluse käigus taotletud ei ole. Vara arestimist pole taotletud ka kohtumenetluse käigus. Kohtuvaidluse käigus tegi prokurör ettepaneku tagastada L. Kellolt kätte saadud ja käeoleval ajal Rahandusministeeriumi tagatiste kontol oleva summa kohtuotsuse jõustumisel kolmandale isikule ja vähendada selle võrra kostjatelt väljamõistetavat kahju hüvitist. Kohtu hinnangul on selliselt toimimine problemaatiline. Väljamõistetava kahju hüvitise vähendamine tuleks kõne alla, kui süüdistatav oleks kahju osaliselt juba hüvitanud. Nii see käesoleval juhul pole. Kolmas isik raha reaalselt kätte saanud ei ole. Ka hagi tagamise korral ei vähenda kohus väljamõistetavat kahju hüvitist selle vara väärtuse võrra, mis on arestitud. Täitmisele kuulub kohtuotsuses märgitud nõue. Nõuet, mida otsuses välja pole mõistetud, ei saa ka täita. Kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtte kohaselt küsimus sellest, millise vara arvelt hageja nõue rahuldatakse, ei kuulu kohtu pädevusse, vaid lahendatakse kohtuotsuse täitmise käigus (RKKKo 3-1-1-22-07, p 9.1-9.4). Kuigi käesoleval juhul ei ole tegemist arestitud varaga, võib kohtu arvates lähtuda samast põhimõttest. Samas olukorras, kus pangakontol olev raha on just selleks varaks, mille arvelt saab kõige hõlpsamini tsiviilhagi nõuet (milleks samuti on rahaline nõue) täita, on sundtäitemenetlusega kaasneva aja- ja majanduslike kulude vältimiseks otstarbekas see kannatanule täituri vahenduseta üle anda. Viidatud Riigikohtu lahendis oli kõne all muud liiki vara (arestitud kinnistud). Sellisel viisil toimimine ei riku kohtu arvates käesoleval juhul süüdistatava ega ka kolmanda isiku õigusi või huve. Summa ulatuses, mille kolmas isik peale kohtuotsuse jõustumist kätte saab, väheneb tema sundtäidetav nõue, kuna osa sellest on täidetud. Otsuse põhjendused menetluskulude osas, muud otsustused KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. 1 https://www.ametlikudteadaanded.ee/ee/Eesti%20Pank/pangandus-vaartpaberid/intress/2020/7/1/1624423 (30.12.2020); https://www.ametlikudteadaanded.ee/avalik/teadaanne?teate_number=1563382 (30.12.2020) 20

(23)Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega KrMS 175 lg 1 p 9 kohaselt kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates 01.01.2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot. Seega sundraha suurus käesolevas asjas on 1,5 x 584, s.o 876 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale väljamakstud riigi õigusabi tasu ja kulu 484,18 eurot (sh kohtueelses menetluses 257,38 eurot - II kd, tl 25-30 ja kohtus 226,80 eurot – II kd, tl 72). KrMS § 180 lg 1 alusel mõistab kohus L. Kellolt riigituludesse menetluskuluna välja sundraha 876 eurot. Süüdistatava sissetulekud ei ole väga suured ja tema ülalpidamisel on mitu alaealist last. Süüdistatav koos tsiviilkostjaga peab hüvitama menetluskulu ka kolmandale isikule (millel kohus peatub veel edaspidi). Seetõttu jätab kohus süüdistatava taotlusel ja KrMS § 180 lg 3 alusel riigi õigusabi tasu ja kulu 484,18 eurot riigi kanda ning võimaldab väljamõistetava sundraha tasuda pikema aja jooksul ositi. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuludeks ka menetlusosalise valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Käesolevas menetluses on osalenud Advokaadibüroo Sorainen AS vandeadvokaat Norman Aas esmalt kannatanu E. K. lepingulise esindajana ja peale viimase surma menetlusse kaasatud kolmanda isiku E. N. lepingulise esindajana. Kolmanda isiku esindaja menetluskulude nimekirjade ja tegevuste kirjelduste kohaselt (II kd, tl 38-39 ja 58-59), mida tõendavad ka advokaadibüroo arved (II kd, tl 40-42, 60), on kolmanda isiku menetluskuluks olnud 4737,60 eurot, s.o tasu esindaja 18,8 tunni ulatuses osutatud õigusabi eest tunnitasuga 252 eurot koos käibemaksuga (ilma käibemaksuta 210 eurot). Käesolevas menetluses on osalenud tsiviilkostja AS Põlva Haigla lepingulise esindajana Advokaadibüroo Lindeberg OÜ vandeadvokaat Karin Ploom. Tsiviilkostja lepingulise esindaja menetluskulude nimekirja (II kd tl 63-64) kohaselt, mida tõendavad ka advokaadibüroo arved koos spetsifikatsioonidega (II kd, tl 65-67), on tsiviilkostja menetluskuluks olnud 1393,75 eurot (ilma käibemaksuta), s.o tasu esindaja 11 tunni 9 minuti eest tunnitasuga 125 eurot ilma käibemaksuta. KrMS § 182 lg 2 kohaselt tsiviilhagi täieliku rahuldamise korral kannab tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulud süüdimõistetu või tsiviilkostja. Kuna tsiviilkostja on menetlusse kaasatudki kannatanu esitatud tsiviilhagi tõttu, on tsiviilkostja menetluskulu ilmselgelt seotud tsiviilhagi menetlusega. Kuna käesoleval juhul kohus süüdistatava ja tsiviilkostja vastu esitatud tsiviilhagi täielikult rahuldab, tuleb tsiviilkostja menetluskulu jätta tema enda kanda. Kuivõrd see kulu jääb niikuinii tsiviilkostja kanda, puudub kohtul vajadus hinnata selle suuruse põhjendatust. Seoses tsiviilhagi täieliku rahuldamisega tuleb aga süüdistatavalt ja tsiviilkostjalt välja mõista kolmanda isiku valitud esindaja mõistliku suurusega tasu. Kriminaalasjade kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtte kohaselt taotletava tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega (vt nt RKKKo 3-1-1-90-16, p 16). Seisukohal, et menetlusosalise lepingulise 21
(23)esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega, ollakse ka tsiviilasjades (vt nt RKTKm 3-2-1-4-15, p 14). Kolmanda isiku esindaja on õigusabi osutamise ajakuluna näidanud 18,8 tundi (s.o 18 tundi 48 minutit). Tegevuste kirjelduste kohaselt sisaldab see menetlusdokumentide koostamist (volikirjad, tsiviilhagi, menetluskulude hüvitamise taotlused - kokku umbes 7 tundi), toimikuga tutvumist (1,3 tundi), erinevate menetlusdokumentidega tutvumist (kokku umbes 1,5 tundi), võimaliku nõude ja strateegia analüüsimist (kokku umbes 1,4 tundi), ettevalmistumist kohtuistungiks (1,5 tundi) ja osalemist kohtistungil (2 tundi), suhtlust kliendiga, menetlejatega, tsiviilkostjaga (kokku umbes 4,1 tunni ulatuses). Põhjendatud on esindaja ajakulu toimikuga tutvumise 1,3 tunni, kohtuistungiks ettevalmistumise 1,5 tunni ja kohtuistungil 1,5 tundi osalemise eest, kuna istung 3.12.2020 kestis 1,5 tundi. Ka loeb kohus põhjendatuks ajakulu seoses erinevate muude menetlusdokumentidega tutvumise 1,5 tunni, samuti menetlusdokumentide koostamiseks ettevalmistumise ja koostamise eest kokku 7 tunni ulatuses (sh nõude ja strateegia analüüs ja tsiviilhagi koostamine). Kuigi pikka aega valitses tsiviilkohtumenetluses seisukoht, et menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamisega seotud kulud ei ole vajalikud ega põhjendatud kulud TsMS § 175 lg 1 mõttes, on Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27.05.2020 määruses asjas 2-18-7550 (punktis 15) seda seisukohta muudetud. Küll aga ei loe kohus põhjendatuks kolmanda isiku esindajal kliendiga suhtlusele kulunud aega. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27.11.2019 määruses asjas 2-18-10073 (punktis 22) on leitud, et hüvitatavaks menetluskuluks TsMS § 175 lg 1 järgi ei ole puudutatud isiku ja advokaadi vahelise suhtluse kulud. Kolmanda isiku esindaja tegevuste kirjeldus erinevate isikutega toimunud suhtluse osas ei võimalda eristada, palju aega kulus esindajal suhtlemiseks kliendiga ja palju kellegi teisega (ajakulu on enamasti näidatud ühtsena). Kohus loeb põhjendatuks kolmanda isiku ajakuluks menetlejate ja tsiviilkostjaga suhtlemisel 2,2 tundi. Seega loeb kohus kolmanda isiku esindaja vajalikuks ja põhjendatuks ajakuluks kokku 15 tundi. Kolmanda isiku esindaja tunnitasu (252 eurot koos käibemaksuga, 210 eurot ilma käibemaksuta) ületab oluliselt Eesti keskmist. Tsiviilkostja esindaja ja kaitsja kohtuistungil leidsid, et kolmanda isiku esindaja tunnitasu on ebamõistlikult suur. Kohtupraktikas kriminaalasjades on enamasti valitud kaitsjate või esindajate tunnitasu aktsepteeritud suuruseks käesoleval ajal loetud ilma käibemaksuta 120-130 eurot (vt nt RKKKo 1-18-5815, p-d 63-65). Tunnitasu 150 eurot (ilma käibemaksuta) on Riigikohus kriminaalasjades aktsepteerinud väga harvadel juhtudel (vt RKKKm 1-16-6137, p 7; RKKKo 3-1-1-120-16, p 17). Suurusjärgus 120-140 eurot ilma käibemaksuta on lepingulise esindaja tunnitasu aktsepteeritud reeglina ka tsiviilkohtumenetluses. Nii on Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.11.2013 määruses 3-2-1-115-13 (p 25) selgitatud, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on pidanud mõistlikuks tunnitasuks 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt RKTKm 3-2-1-92-13), 147,49 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 3-2-1-98-13, RKTKm 3-2-1-182-15), 153 eurot ilma käbemaksuta (RKTKm 3-2-1-115-14). Advokaadi tunnihinda 120 ja 140 eurot on mõistlikuks peetud ka veel 2019. aastal (RKTKm 2-1810073). Tõepoolest on tsiviilasjades välja mõistetud lepingulise esindaja kulusid ka suuremas ulatuses. Kolmanda isiku esindaja viidatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 3.04.2019 otsuses asjas 216-3785 (punktis 31.4) on põhjendatud tunnihinnaks loetud 200 eurot ilma käibemaksuta. Samas on Riikohus nii asjas 2-16-3785 kui 3-2-1-115-14 rõhutanud, et tegemist on keskmisest keerukama ja mahukama asjaga, mis õigustab ka keskmisest kõrgemat tunnitasu. Maakohus leiab, et tsiviilhagi esitamise aspektist ei ole käesolev kriminaalasi keskmisest keerukam 22
(23)ega mahukam. Raskusi pole tekitanud kahju suuruse kindlakstegemine. Hagi esitamiseks pole esindaja pidanud nägema vaeva tõendite kogumisega, kuna hagis on tuginetud peamiselt kriminaaltoimikus olevatele tõenditele. Hagis L. Kello vastu esitatud nõue pole õiguslikus mõttes keerukas, kuna tegemist on tavalise deliktilise vastutuse kohaldamisega. Kohus möönab, et veidi keerukam ja asjas peamiselt vaidlust tekitanud küsimuseks on tsiviilkostja vastutus, kuid ka seda nõuet on hagis käsitletud üksnes vähem kui poole lehekülje ulatuses. Eeltoodut kokku võttes kohus leiab, et kolmanda isiku esindaja tunnitasu 252 eurot (koos käibemaksuga) asja mahtu ja keerukust arvestades ei ole põhjendatud. Kohus loeb põhjendatuks tunnitasuks 130 eurot ilma käibemaksuta (koos käibemaksuga 156 eurot). Seega tuleb kolmandale isikule hüvitada tema lepingulise esindaja tasu 2340 euro ulatuses (15 x 156). Kuna kolmas isik on füüsiline isik, kes eelduslikult ei saa õigusabi teenuse osutamisega kaasnenud käibemaksu riigilt tagasi, on põhjendatud temale esindaja tasu hüvitada koos käibemaksuga. Ülejäänud osas, s.o 2397,60 euro ulatuses jääb lepingulise esindaja tasu kolmanda isiku enda kanda. TsMS §-s 165 lg 3 on sätestatud, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamist. Kolmanda isiku esindaja ajakulu on mõnevõrra suurendanud asjaolu, et hagi on esitatud ka tsiviilkostja vastu, kes hagile vastu vaidleb ja kellega on kolmanda isiku esindaja pidanud kompromissiläbirääkimisi. Samas pole see ajakulu võrreldes muu esindaja menetluses osalemise kuluga märkimisväärselt suur, mis annaks alust TsMS § 165 lg 2 alusel jätta osa kulu üksnes tsiviilkostja kanda. Kohus mõistab kolmanda isiku esindaja tasu 2340 eurot TsMS § 165 lg 3 alusel välja solidaarselt süüdistatavalt ja tsiviilkostjalt. Kolmanda isiku taotlusel ning TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb käesolevas otsuses ka märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

24.01.2020 läbiotsimise protokollist koos lisadega (I kd, tl 86-102) nähtuvalt võeti L. Kello elukoha läbiotsimisel kaasa xxxxxxxxxxx (pakend nr LK2), xxxxxxxxxxx (pakend nr LK3), märkmik (pakend nr LK4). Süüdistatav kohtuistungil kinnitas, et läbiotsimisel ära võetud esemeid ta tagasi ei taha ja need võib hävitada. Seega võib asuda seisukohale, et tegemist on väärtusetu varaga, mille võib KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada. 1 CD-R Edu Keskuse linnakaamera salvestisega võib KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku materjalide juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 23

(23)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.