KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 1. aprill 2021 Kohtuasja number 1-21-121 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Aarne Sarjas Kohtuasi kriminaalasi lühimenetluses Kirill Šar

) § 238 lg 2 alusel vähendati seda karistust 5 aasta 4 kuu pikkuse vangistuseni. Karistusaja hulka arvati K. Šarajevi eelvangistus ning ärakandmata karistuseks loeti 5 aastat 2 kuud 28 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti

1. juuli
2. Menetluskuludena mõisteti K. Šarajevilt riigi kasuks välja sundraha 1460 eurot, osa kaitsjatasust, s.o 2100 eurot ja osa ekspertiisikulust, s.o 3199 eurot. Osa kaitsekuludest, s.o 306,36 eurot ning osa ekspertiisikulust, s.o 469 eurot jäeti riigi kanda.

§ 180lg 3 alusel määrati, et K.

Šarajevil tuleb tasuda temalt välja mõistetud menetluskulud kokku 6759 eurot ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

2. veebruaril 2021 teatas K. Šarajev maakohtule, et ta soovib vaidlustada temalt välja mõistetud menetluskulusid.
3. Maakohus koostas menetluskulude kohta kohtuotsuse põhjendava osa, milles argumenteeris menetluskulude otsustust kokkuvõtlikult järgmiselt.
4. Menetluskuludeks on kriminaalasjas sundraha, mis on esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 1460 eurot, ekspertiisikulu 3584 eurot ja kaitsjatasu 2406,36 eurot. Ekslikult on kohtuotsuse resolutiivosas märgitud ekspertiisikuluks 3668 eurot, millest 3199 eurot tuleb välja mõista K. Šarajevilt ja 469 eurot jääb riigi kanda. Tegelikult on ekspertiisikulu 84 euro võrra väiksem ja selle võrra peaks olema väiksem ka K. Šarajevilt välja mõistetav ekspertiisikulu. Selle vea kohus parandab ja loeb õigeks, et K. Šarajevilt tuleb välja mõista ekspertiisikulu 3115 eurot. Kokku on K. Šarajevilt välja mõistetud menetluskulud 6675 eurot.
5. Kaitsjatasu koosneb kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses osutatud riigi õigusabi tasust. Kuigi kohtumenetluses lahendas kohus kaitsjatasutaotlused pealdisena, peab kohus vajalikuks tuua välja järgmist. Riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse kohaselt kulus kaitsjal kriminaalasja kohtuliku arutamise üldmenetluses ettevalmistamiseks 6 tundi ning elektroonilise valve taotluse lahendamise menetluses taotlusega tutvumiseks 15 minutit. Kaitsja taotleb tasu arvestust ka kohtuistungi ajakulu eest: elektroonilise valve taotluse kohtuistungi ajakulu 20 minutit, kohtuistungi ajakulu 75 minutit ning kohtuotsuse kuulutamise ajakulu 30 minutit. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud toimingute ja ajakuluga. Kohus möönab, et tegemist pole kuigi mahuka ega keeruka kriminaalasjaga, ent tegemist on mitmes kuriteoepisoodis süüdistuse esitamisega. Lisaks tõusetus menetluse käigus mitmeid materiaal- ja menetlusõiguslikke küsimusi, millede tõusetumist oli kaitsjal võimalik toimikuga tutvumise pinnalt ette näha. Süüdistuse maht ja tõusetunud õiguslikud küsimused eeldasid kaitsjalt täiendavat ettevalmistusaega. Seetõttu ei pea kohus kohtulikuks arutamiseks kulunud ettevalmistusaega ebamõistlikuks. Kaitsja näidatud kohtuistungi kestvuse aeg kattub kohtuistungi protokollide ajavahemikega. Kaitsja osales elektroonilise valve osas tehtud määruse kuulutamisel ja kohtuotsuse kuulutamisel, millede kestus oli vähem kui 30 minutit. Kuna tasu miinimummääraks on poole tunni tasu, toob istungiaja väiksem kellaajamääratlus kaasa kõnealuse kulu põhjendatuks lugemise taotletud ulatuses.
6. Prokuratuuril ja uurimisasutustel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad teostavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Praeguses kriminaalasjas on teostatud ekspertiisid ja valminud järgmised ekspertiisiaktid: nr 19E-IDI0056 (kulu 179 eurot); nr 19E-IDI0057 (kulu 189 eurot); nr 20E-GE0837 (kulu 1368 eurot); nr 20EIDI0059 (kulu 84 eurot); nr 10/30 (kulu 1140 eurot); nr 20E-GE0641 (kulu 456 eurot); nr 20EAN0724 (kulu 168 eurot). Kohtuekspertiisiseaduse § 26 lg 5 kohaselt kannab kohus, uurimisasutus, prokuratuur või kohtuväline menetleja ekspertiisikulud menetluskuludesse ja need nõutakse sisse või jäetakse sisse nõudmata menetlusseadustes ettenähtud korras.
7. Süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

§ 180lg 1 kohaselt süüdimõistetu.

Vaid erandjuhtudel võib ekspertiisikulud jätta süüdistatavalt välja mõistmata, näiteks kui määratud ekspertiis ei ole teostatud tõendamisvajadusest lähtudes. Kuna praeguses kriminaalasjas on menetlus kohtueelses menetluses osaliselt lõpetatud, on põhjendatud osa kaitsekuludest ja ekspertiisikuludest jätta riigi kanda. Ülejäänud menetluskulud tuleb K. Šarajevilt välja mõista. 8. K. Šarajev jätkas kuritegelikku käitumist juba alustatud kriminaalmenetluse ajal. Süüks arvatavad eriliigilised kuriteod on ta toime pannud küllaltki pika ajavahemiku jooksul. Ta 2

§ 180lg-s 1 sätestatud üldregulatsioonist kõrvalekaldumise.

Ka kohus ei ole ühtegi sellist asjaolu tuvastanud. K. Šarajevi varaline seisund on küll kasin, kuid samas puuduvad tal kolmandate isikute ees ülalpidamiskohustused. K. Šarajevi näol on tegemist täisealise, töövõimelise ja noore inimesega, kes suudab riiginõudeid täita. Seega puudub objektiivne alus menetluskulude osaliseks riigi kanda jätmiseks ka K. Šarajevi kasina varandusliku seisundi tõttu. 9. Pidades silmas K. Šarajevilt väljamõistetavate menetluskulude kogusuurust, on põhjendatud menetluskulude tasumine

§ 180lg 3 alusel ajatada.

Seejuures arvestab kohus ka asjaolu, et kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla K. Šarajevile kindlustatud, ei saa vanglas viibimise ajal tulu teenimist siiski a priori välistada.

1. Maakohtu otsuse peale esitas K. Šarajev kaebuse, mida palub vaadata kohtuotsusest eraldi. Ta leiab, et temalt välja mõistetud menetluskulud on liiga suured ning palub jätta need osaliselt riigi kanda. Samuti palub ta kontrollida temalt välja mõistetud ekspertiisikulu ja seda, ega menetluskulude sekka ei sattunud ekspertiisikulusid nende paragrahvide kohta, mis langesid uurimise käigus ära. Ta lubab esimesel võimalusel tööle minna ja menetluskulud ära tasuda. Ringkonnakohtu seisukoht
2. Tulenevalt

§ 189

lg-st 3 ja § 191 lg-st 1 võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks kohustatud isik vaidlustada kohtuotsuses ette nähtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse kas apellatsiooni- või määruskaebemenetluses. Lähtudes K. Šarajevi kaebuse sisust, tuleb järeldada, et tema soovib vaidlustada temalt kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid määruskaebemenetluses. 12. K. Šarajevi määruskaebusest võib aru saada, et ta soovib vaidlustada temalt välja mõistetud menetluskulude suurust. Maakohus on mõistnud temalt menetluskuluna esmalt välja sundraha ning on sellist otsustus ka piisavalt ja asjakohaselt põhjendanud. Selles osas ei saa maakohtule ühtegi etteheidet teha. Lisaks on maakohus mõistnud K. Šarajevilt menetluskuludena välja osa kaitsjatasust ja osa ekspertiisikulust ning on jätnud osa kaitsekuludest ja osa ekspertiisikulust riigi kanda. Selle otsustuse põhjendamisel on kohus viidanud, et osa kaitsekuludest ja osa ekspertiisikuludest tuleb jätta riigi kanda, kuna osaliselt on kriminaalasja menetlus K. Šarajevi suhtes kohtueelses menetluses lõpetatud. Kohus ei ole aga mingilgi viisil põhjendanud, kuidas on K. Šarajevilt välja mõistetud ja riigi kanda jäetud kaitsjatasu/kaitsekulude ning ekspertiisikulu osad kujunenud just selliseks, nagu nähtub kohtuotsuse resolutsioonist. Kohus on küll loetlenud kriminaalasjas teostatud ekspertiisid ja toonud välja nendega seonduvad kulud, kuid ei ole põhjendanud, milliste ekspertiisidega konkreetselt seonduvad kulud tuleb jätta tervikuna või osaliselt riigi kanda ning millised välja mõista K. Šarajevilt. Samamoodi ei ole kohus põhjendanud, milliste kaitsjatasutaotlustega seonduvad tasud või kulud tuleb jätta osaliselt või tervikuna riigi kanda ning millised välja mõista K. Šarajevilt. Seetõttu ei ole maakohtu otsustuse kujunemine kaitsjatasu/kaitsekulude ja ekspertiisikulu osas jälgitav ning sellest tulenevalt ei ole arusaadav ka K. Šarajevilt välja mõistetud menetluskulude lõppsumma kujunemine. Pelgalt kulude osaline loetlemine ja viide, et kaitsekulud ning ekspertiisikulu tuleb jätta menetluse lõpetamise tõttu osaliselt riigi kanda, ei ole põhjendus riigi kanda jäetud ja välja mõistetud kaitsjatasu/kaitsekulude ning ekspertiisikulu suuruse kohta. Kuna selle kohta puudub kohtuotsuses igasugune põhjendus – ja et kohtuotsus puudutabki vaid menetluskulusid, mitte 3

§ 339lg 1 p 7 mõttes.

13.

§ 338

p 3 kohaselt on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine alus kohtuotsuse tühistamiseks. Kui ringkonnakohus tuvastab kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise

§ 339

lg 1 p 7 järgi tuleb kohtuotsus

§ 341

lg 2 kohaselt tühistada ja saata kriminaalasi maakohtule uueks arutamiseks samas või teises kohtukoosseisus. Kui kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine puudutab üksnes kohtuotsuse tegemist, saadab ringkonnakohus kriminaalasja maakohtule uue kohtuotsuse tegemiseks (

§ 341lg 4).

1. Praegusel juhul on ringkonnakohus tuvastanud kohtuotsuse põhjendamiskohustuse rikkumise kaitsjatasu/kaitsekulude, ekspertiisikulu ja K. Šarajevilt välja mõistetud menetluskulude lõpliku summa osas. Tegemist ei ole rikkumisega, mis eeldaks kriminaalasja saatmist teisele kohtukoosseisule. Selle rikkumise saab maakohus samas kohtukoosseisus uue kohtuotsuse tegemisega kõrvaldada.
2. Toodud põhjustel ning juhindudes

§ 390

lg-st 1, § 337 lg 2 p-st 2, § 341 lg-test 3 ja 4, tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu 3. veebruari 2021 otsuse K. Šarajevilt välja mõistetud ekspertiisikulu, kaitsjatasu ja menetluskulude lõpliku summa osas ning riigi kanda jäetud ekspertiisikulu ja kaitsekulude osas. Tühistatud osas saadab ringkonnakohus kriminaalasja maakohtule samas kohtukoosseisus uue kohtuotsuse tegemiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 4