KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus
- märts 2021 1-18-9002 Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Ingeri Tamm Jaak Kalevi (isikukood 36404184913) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
- märtsi
- a määrus Kaitsja vandeadvokaadi abi Merike Allikmäe, määruskaebus Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Riina Bogens RESOLUTSIOON
- Jätta Viru Maakohtu
- märtsi
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
- Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Küünemäe ja Partnerid Jaak Kalevile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 32,40 (kolmkümmend kaks eurot ja kaheksakümmend senti), sealhulgas käibemaks 5,40 eurot.
- Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Jaak Kalevilt Eesti Vabariigi kasuks välja 32,40 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Tartu Maakohtu
- novembri 2018 otsusega tunnistati Jaak Kalev süüdi KarS § 120 lg 1 ja § 418 lg 2 p 1 järgi. Teda karistati vangistusega 1 aasta 27 päeva tingimisi 2-aastase katseajaga. Ta allutati käitumiskontrollile ning kohustati järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 ja lg 2 p 2 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohtuotsus jõustus
- detsembril
- Viru Maakohtu
- aprilli 2020 määrusega rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus J. Kalevile määratud katseaja pikendamiseks 1 kuu võrra, s.o kuni
- detsembrini
- Erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli alkoholi tarvitamise keelu rikkumine. Määrus jõustus
- mail
- Viru Maakohtu
- juuni 2020 määrusega pöörati J. Kalevile mõistetud karistus täitmisele. Kohtumäärus jõustus
- juulil
- J. Kalev asus vangistuse kandmisele
- augustil
- Viru Vangla esitas
- veebruaril 2021 Viru Maakohtule materjalid J. Kalevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vangla toetab J. Kalevi ennetähtaegset vabanemist. Ka prokuratuur toetab vabastamist.
- Viru Maakohutu
- märtsi
- a määrusega jäeti J. Kalev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
- Positiivseks pidas kohus J. Kalevil vabanemisjärgse elukoha olemasolu, kus elavad ka tema ema ja vennapoeg ning olemas kõik eluks vajalik.
- oktoobril
- a alustati programmiga „Õige Hetk“. Tunnustamist vääris ka kinnipeetava käitumine vangistuses ning seegi, et J. Kalevil on eriala ning majanduslik toimetulekuoskus. K-raha andmetel puuduvad J. Kalevil võlad. Vabaduses pakub toetust lähisuhtevõrgustik (ema ja vend), kes vaatamata pingetele seoses J. Kalevi alkoholi kuritarvitamise ja hoolimatu eluviisiga on valmis teda igakülgselt toetama ennetähtaegse vabanemise korral.
- Siiski on uue kuriteo risk kinnipeetava vabastamiseks liialt suur. Sellest annavad aluse rääkida J. Kalevi karistusandmed ja teda iseloomustavad andmed. J. Kalevil on üks kehtiv karistus – ähvardamise ning tulirelva ebaseadusliku käitlemise eest. Kuritegude soodusteguriks on puudulik probleemide lahendamise oskus ja alkoholi tarvitamine. J. Kalev kannab karistust KarS § 120 lg 1 ja § 418 lg 2 p 1 järgi. J. Kalev tõukas kannatanut õlast, haaras temalt korteri võtmed, võttis stardipüstoli ja vehkis sellega kannatanu suunas nõudes raha tasumist. Sellele lisaks kasutas ta relvataolist eset suunates selle teisele kannatanule ning teda hirmutades. J. Kalev pani veel toime tulirelva, tulirelva oluliste osade ebaseadusliku käitlemise, nimelt ta olles karistatud Viru Maakohtu
- aprilli 2014 otsusega KarS § 418 lg 1 järgi, hoidis ebaseaduslikult enda elukohas tulirelvi ja selle olulisi osasid. J. Kalevit karistati tingimisi vangisusega. Ta rikkus korduvalt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi, mille tõttu karistus pöörati täitmisele. Seega võib järeldada, et isikul on kuritegelikud hoiakud, mis on seotud alkoholi tarvitamisega. Kohus ei näe asjaolusid, mis annaksid aluse kindlalt väita, et isiku hoiakud on vangistuse ajal nii muutunud, et uue kuriteo toimepanemise risk on oluliselt vähenenud. J. Kalevi käitumine näitab tema ohtlikkust ning annab põhjendatud aluse karta vägivaldse käitumise kordumist alkoholi mõju all. Tema käitumine on eriti ohtlik koostoimes relva kasutamisega, kui ta hoiab oma kodus relvi, kannab relva kaasas enesekaitseks tänaval liikudes.
- Uute kuritegude toimepanemist võib soodustada alkoholi kuritarvitamine. Ka viimase kuriteo pani J. Kalev toime alkoholijoobes ning ilmus ka karistust kandma alkoholijoobes. Joobeseisundis võib ta käituda vägivaldselt. J. Kalev ei näe alkoholi tarbimises probleemi. Motivatsioon alkoholi kuritarvitamisest vabaneda on madal. Alkoholi tarvitamisega seotud probleemide eitamise korral uute kuritegude toimepanemise oht alkoholi mõju all suureneb. Arvestades, et isik ei ole läbinud vanglas sotsiaalprogrammi, eirab probleemi olemasolu ja tema motivatsioon alkoholi tarvitamisest vabaneda on madal, kahtles kohus, kas J. Kalev suudab vabaduses karsket eluviisi hoida ning uusi kuritegusid mitte toime panna. 2
(5)- J. Kalevi iseloomustusest nähtuvalt on ta impulsiivne ning puuduliku probleemide lahendamise oskusega. Tihti kasutab ta konfliktisituatsioonide lahendamiseks õigusrikkumisi, õigustades oma käitumist ning nähes süüd teistel. J. Kalev ei teadvusta kuriteo toimepanemise soodustegureid. Seega ei näe ta muutumisvajadust. Isikut iseloomustatavaid andmeid analüüsides puudus kohtul veendumus, et J. Kalev suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda. Märkimisväärne on see, et varasem viibimine vangistuses ei ole pannud J. Kalevit mõtlema oma tegude tagajärgedele ega ole tema käitumises muutust esile kutsunud.
- Kohtul puudus kindlustunne, et J. Kalev oleks motiveeritud täitma kriminaalhooldusega kaasnevaid tingimusi, sest ta rikkus korduvalt kohustust mitte tarvitada alkoholi ning kohtuotsus pöörati täitmisele. MÄÄRUSKAEBUS
- Määruskaebuses palutakse maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega J. Kalev tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vangistusest vabastada.
- Kohus ei pööranud piisavalt tähelepanu J. Kalevi kriitilisele suhtumisele toime pandud kuritegudesse. Karistuse kandmise lõpuni on jäänud vähem kui 6 kuud. J. Kalevi kinnitusel suudab ta edaspidi elada seaduskuulekalt ning on teadvustanud ka alkoholi liigtarvitamist.
- J. Kalevil puuduvad distsiplinaarkaristused. Ta alustas
- oktoobril
- a sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ läbimist. Kindlasti tegeleb ta edaspidi alkoholi sõltuvuse probleemiga ning võtab end töötuna arvele. Kohus on J. Kalevi alkoholi tarbimist hinnanud liialt kriitiliselt, ehkki tal puudub sõltuvusdiagnoos. Oletuslik on kohtu järeldus, et J. Kalev võib jätkata uute kuritegude toimepanemist. Ta on küll rikkunud kriminaalhooldusel olles alkoholi tarvitamise kohustuse keeldu, ent soovib nüüd alkoholist loobuda. Ta suudab seekord täita kõiki kontrollnõudeid, olla kaine ega pane toime õigusrikkumisi. Karistusest on ta teinud järeldused.
- Kinnipidamisasutusel ei ole midagi J. Kalevi käitumisele ette heita. Materjalidest nähtuvalt soovib J. Kalev alkoholist loobuda, tööd leida ning enam mitte soetada ühtegi püssi. J. Kalevil ei ole võlgnevusi, tal on toetavad lähedased, head vabanemisjärgsed tingimused ning motivatsioon vabanemiseks. Ühiskonnale ta ohtu ei kujuta. Kõik, mis J. Kalevil võimalik vangistuses läbida, on läbitud. Nüüd saab ta vaid tõestada oma käitumise seaduskuulekust.
- J. Kalevi ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused on täidetud. J. Kalevi vabastamata jätmiseks põhjused puuduvad – tema retsidiivsusriski on paisutatult hinnatud karistusandmete ja isikut iseloomustavate andmete põhjal. Vangla ega prokuratuur ei ole ohutegurit näinud. Karistusaja lõpuni on võimalik keelata J. Kalevil alkoholi tarvitamine ning panna talle kohustus end Töötukassas arvele võtta. J. Kalevist saab vabanemisel seaduskuulekas kodanik, kes kahetseb puhtsüdamlikult toimepandud kuritegu. Ta on teinud järeldused kuritegudest. Seda kinnitab tema soov edaspidi muutuda, elada ja töötada. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata. Oma seisukohta põhistab kolleegium järgmiselt. 3
(5)- Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKm 3-1-1-1217, p 20). Maakohus luges esimese eelduse täidetuks ning tunnustas J. Kalevit distsiplinaarkaristuste puudumise eest. Samuti on maakohus arvestanud, et J. Kalev alustas
- oktoobril
- a sotsiaalprogrammi läbimist. Kaitsja märgib, et iseloomustuse kohaselt ei ole kinnipidamisasutusel midagi J. Kalevi käitumisele ette heita. Kohus märkis positiivsena ära veel selle, et J. Kalevil on eriala ning majanduslik toimetulekuoskus. Kraha andmetel puuduvad J. Kalevil võlad.
- Apellatsioonikohtu arvates ei jätnud maakohus ühtki olulist asjaolu J. Kalevi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel tähelepanuta. Kaitsja arvates suhtub J. Kalev kriitiliselt toime pandud kuritegudesse. Ringkonnakohus märgib aga, et J. Kalevi varasem elukäik näitab, et teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud: kaks viimast kuritegu on toime pandud seoses ebaseadusliku relva omamisega, lisandunud on ka ähvardamine. Kuigi isiku karistuse kandmise lõpuni on jäänud vähem kui 6 kuud, nõustub ka ringkonnakohus I astme kohtu kahtlustega selles, kas J. Kalev suudab edaspidi õiguskuulekaks jääda.
- J. Kalevi tingimisi ennetähtaegse vabastamise üheks põhjuseks on tõepoolest tema alkoholi liigtarvitamine, mis kohtu arvates kujutab suurt ohtu ka uute kuritegude toimepanemise mõttes. Kaitsja arvates nähtub kohtuistungil öeldust, et J. Kalev on teadvustanud alkoholi liigtarvitamist ning tegeleb selle probleemiga kindlasti edasi. Maakohtule heidetakse ette veel J. Kalevi alkoholi tarbimisele liialt kriitilise hinnangu andmist, ehkki inimesel sõltuvusdiagnoos puudub.
- Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et J. Kalevi alkoholilembus võib olla uue kuriteo ohufaktor. Nimelt nähtub Viru Maakohtu
- veebruari
- a määrusest, et J. Kalevi katseaeg oli problemaatiline just alkoholikohustuse rikkumise tõttu. Teda hoiatas kriminaalhooldaja kirjalikult, kohus pikendas ühel korral määrusega katseaega ning teisel korral möönis kriminaalhoolduse luhtumist: J. Kalev oli korduvalt tarvitanud alkoholi ja jätkas korduvalt alkoholikeelu rikkumist ka pärast erakorralise ettekande esitamist. Seejuures nähtub maakohtu määrusest, et J. Kalev oli alkoholijoobe tunnustega (lõplik näit 0,52 mg/l kohta) juhtinud
- aprillil 2020 sõiduautot. Lisaks teavitas PPA kriminaalhooldusametnikku veel korduvalt J. Kalevi alkoholikeelu rikkumisest. Seega võib öelda, et J. Kalevi puhul võib alkoholi tarvitamine kutsuda esile riskeerivat käitumist. Ka viimase kuriteo (ähvardamise) pani ta toime alkoholijoobes. Iseloomustuse kohaselt on J. Kalevit korduvalt ka väärteokorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. Ehkki kaitsja väitel soovib J. Kalev nüüd alkoholist loobuda, nähtub tema varasematest selgitustest (eelkõige peab ringkonnakohus silmas J. Kalevi erakorralise ettekande arutamise ajal
- juunil
- a antud ütlusi), et ta ei ole kunagi alkoholismivastase ravi vajadust teadvustanud ega sellele allunud, sest vajadust pole olnud. Ilmselgelt ei teadvusta J. Kalev piisavalt oma alkoholitarbimist (enda kinnitusel joob ta u kord kahe kuu jooksul), lähedaste hinnangul aga tihedamini. Seda näitab ka erakorraline ettekanne. Ka iseloomustuses märgitakse, et kinnipeetava varasem käitumine näitab, et isik suhtub enda lubadustesse ja kohtuotsusest tulenevate kohustuste täitmisesse hoolimatult ega tee pingutusi oma eluviisi muutmiseks. Kui isik ei ole valmis alkoholiga seotud probleeme tunnistama, on suur oht tagasilanguseks ning ka kriminaalhooldusega pandavad nõuded või lisakohustused (sh alkoholi tarvitamise keeld) ei ole tõhusad. Lisaks alkoholile nägi kohus 4
(5)ka probleemi J. Kalevi impulsiivsuses ning puudulikus probleemide lahendamise oskuses, õigusrikkumiste kasutamist konfliktisituatsioonides ning süü veeretamises teistele. Ringkonnakohus möönab, et eeltoodu viitab loomuomadustele, mis on omased korduvkurjategijatele.
- Ka on J. Kalev lubanud, et ta ei kujuta ühiskonnale ohtu, sest ei soeta enam ühtegi püssi. Ringkonnakohus sellele lubadusele erilist kaalu ei omista. Nimelt nähtub isiku varasemast elukäigust, et tema kaks viimast kuritegu on toime pandud seoses ebaseadusliku relva omamisega. Iseloomustuse kohaselt viitab J. Kalevi riskivale ja hoolimatule elustiilile kodus ümberehitatud relvade hoidmine ning enesekaitseks relva kaasaskandmine ka tänaval. Ümberehitatud relvad kujutavad ohtu nii isikule endale kui kõrvalistele isikutele. J. Kalev kasutas ka ähvardamisel stardipüstolit. Kohtul on õigus hinnata isiku retsidiivsusriski tulenevalt tema karistusandemetest ja isikut iseloomustavatest andmetest. Ka kohtupraktikale tuginedes võib öelda, et uute kuritegude toimepanemist võib pigem oodata varem kriminaalkorras karistatutelt, eriti kui mingi kuriteo eest on isikut karistatud korduvalt. Vangla ja prokuratuuri arvamusega on kohus seotud läbi põhjendamiskohustuse. Ringkonnakohtu arvates on maakohus igati põhjendanud, miks ta käesoleval juhul ei nõustunud vangla ja prokuratuuri vabastamist toetava arvamusega.
- Soov võtta end töötuna arvele, võlgnevuste puudumine, lubadus hakata tööle ja seaduskuulekaks, on iseenesest võetuna positiivne, ent mitte piisav sedastamaks J. Kalevi puhul karistuse eesmärkide täitmist.
- Kuna ringkonnakohus maakohtu määrusest kaalutlusõiguse rikkumist ei tuvastanud, tuleb see juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
- Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 45 minutit. Kaitsja palub määrata OÜ-le Advokaadibüroo Küünemäe ja Partnerid riigi õigusabi tasu 32,40 eurot (sh käibemaks 5,40 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
- juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus määruskaebusi ei rahulda, jääb see menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel J. Kalevi kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Ingeri Tamm Aarne Sarjas 09.04.2021 Tartu Ringkonnakohtu määruse resolutsioon: RESOLUTSIOON
- Jätta Jaak Kalevi ja tema kaitsja taotlus määruskaebusest loobumiseks Viru Maakohtu
- märtsi
- a määruse peale rahuldamata.
- Tühistada Tartu Ringkonnakohtu
- märtsi
- a määruse resolutsiooni p-d 2 ja
- 5
(5)