3.
lg-le 3 vastavalt määrata Janek Kiirendile elektroonilise valve kestuseks 6 (kuus) kuud.
lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Janek Kiirend keha külge. 4.
p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 5.
lg 5 alusel allutada Janek Kiirend käitumiskontrollile kuni 21.07.2022, mille jooksul kohustada teda järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja – kohustusi: • elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.
lg 2 p 21, 4, 7, 8, 9 alusel määrata Janek Kiirend käitumiskontrolli ajaks järgmised lisakohustused: mitte omama ja mitte tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; otsima endale töökoha või võtma end Töötukassas arvele 1 nädala jooksul pärast antud määruse jõustumist; teadvalt mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud ja/või narkootilisi aineid tarvitavate isikutega, va perekonnaliikmed; osalema kriminaalhooldaja poolt määratavas sõltuvust käsitlevas sotsiaalprogrammis; alluma elektroonilisele valvele määruse p 3 ette nähtud tähtaja jooksul.
lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja talle mõisteti karistuseks 4 aastat ja 3 kuud vangistust. 19.03.2021 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Janek Kiirendi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist ning vabatahtlikku elektroonilist järelevalvet. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Janek Kiirendi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Janek Kiirendi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab isiku ennetähtaegset vabastamist ja tema allutamist vabatahtliku elektroonilise valve alla. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Janek Kiirendi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine koos vabatahtliku elektroonilise valve kohaldamisega on põhjendatud. Janek Kiirendi kannab käesoleval ajal karistust esimese astme kuriteo toimepanemise eest.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Janek Kiirend temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut vähem kui 3 aastat, so enam kui 2/3 ja see ületab 4 kuud. Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:
lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda xxx. Kinnipeetav on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldaja tegi 9.02.2021 antud aadressile kodukülastuse. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Kinnistusraamatu andmetel on elukoha omanik kinnipeetava abikaasa K. K., kes andis nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks Janek Kiirendi suhtes antud elukohas. Kinnipeetav elas antud aadressil ka enne vangistust. Tegemist on 3-toalise korteriga, asub kahel tasandil, esimesel korrusel ja sealt keldrikorrusele, kus asub magamistuba. Kinnipeetava sõnul on ta antud korteris elanud
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal ülal on pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kinnipeetav on korduvalt varasemalt karistatud ning kannab käesoleval hetkel neljandat reaalset vangistust, mis viitab, et vangistus kui spetsiifiline karistusliik ei ole mõjus isiku kuritegelikult teelt eemale hoidmisel. Käesolevat vangistust, nagu enamikke varasemaidki, kannab kinnipeetav suures koguses narkootikumide käitlemise eest. Kuritegu on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil ja sõltuvusprobleemide rahuldamiseks. Arvestades isiku eelnevat elukäiku, peab selle jaoks, et oleks põhjendatud isiku vabastamine tingimisi ennetähtaegselt, tuvastama, et isiku poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on piisavalt väike. Võrreldes eelmise ennetähtaegse vabastamise menetlusega pea aasta tagasi, on ilmnenud nii mõnedki muutused positiivsema elukorralduse suunas. Välja võib tuua järgmised positiivsed momendid: 02.09.2019 - 13.07.2020 läbis kutsehariduse puidupingioperaatori eriala . 22.01.2020–28.02.2020 läbis sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Üldine hinnang isiku osalemise kohta on positiivne. Oli alati motiveeritud osalema ja arutles tundides aktiivselt. Isik analüüsis sõltuvusainete tarvitamise plusse ja miinuseid, uuris muutusmotivatsiooni, koostas omale treeningplaani ja reastas võimalikud takistused ning lahendused oma eesmärkide elluviimisel. Isik oskab seostada programmis õpitud teoreetilist materjali oma igapäeva eluga ning on võimeline rakendama õpitut. Muutust toetavad lähedased ja tulevikuks seatud eesmärgid. 10.06.2020-29.07.2020 läbis Tagasilanguse ennetamise tugigrupi. Läbis programmi täies mahus. Oli aktiivne ja motiveeritud osaleja. Töötas kaasa ja võttis grupiaruteludest osa aktiivselt ja sisukalt. Iseseisva töö ülesandeid sooritas piisava huvi ja põhjalikkusega. Uimastivaba elu plaanis pidas enda jaoks oluliseks keskenduda rohkem pere-elule, viljeleda rohkem tervislikke eluviise, sh hoidumine nikotiinist, vajadusel eemalduda negatiivsetest mõjudest, distantseeruda täielikult keskkonnavahetuse abil. Seega on tagasiside sotsiaalprogrammide läbiviijatelt positiivne ning võib märgata nihet isiku mõttemaailmas tervislikuma ja õiguspärase eluviisi harrastamiseks. Distsiplinaarkorras karistatud pole ning ametiisikutega probleeme ei esine. Kohtuistungil kinnitas, et ta mõistnud, et ta peab täiesti joovastitest loobuma, vangistuses on loobunud suitsetamisestki. Eeltoodust ilmneb, et kinnipeetav mõtleb siiski oma elu muutmisest, vanglas viibitud korrektse käitumisega aeg kinnitab tahet toimida õiguspäraselt. Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse ajal igati tema suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi ja motivatsiooni tegeleda murekohtadega, seljatada probleemid ning naasta õiguskuulekale teele. OÜ X on andnud garantiikirja, et J.Kiirendi saab nende juures tööd müügikonsultandina aadressil xxx. Kriminaalhooldaja on nimetatud fakti kontrollinud ning on tuvastanud, et sel aadressil asub firma kauplus. Tööaeg on kohapeal kellast-kellani, mis on elektroonilise valve korral sobiv. Tööandja on valmis tegema kriminaalhooldajaga koostööd juhul, kui kinnipeetavale elektrooniline valve määratakse. Tööandja sõnul on kinnipeetaval head oskused müügitööks. Kohus loodab, et legaalne töökoht ja sissetulek ning töövõimetuspension tagavad sellisel määral kindlustatuse, et süüdlane ei riski enam narkootikumidega ega muul ebaseaduslikul viisil lisa teenida. Selgeks probleemiks isiku seadusekuulekuse seisukohas on narkootikumid. Esimest korda proovis kinnipeetav 25. aastaselt kanepit. Edasi on isik tarvitanud ecstasyt, proovinud ka suitsetades heroiini ja amfetamiini. 2003. aastal proovis esimest korda GHB, mida tarvitas 2003-2011 aastatel umbes kuus korra, kuid edaspidi igapäevaselt. 2011. aastal võeti isik Soomes kinni ja ta viibis eeluurimise all narkokuriteo eest. 2014. aastal sai välja. 2014-2016 viibis Eestis vanglas. Seejärel oli 1,5 aastat vabaduse neist eemal. Peale seda hakkas uuesti tarvitama. Tarvitas mõnikord kanepit (3-4 korda kuus), mõnikord kokaiini umbes 1-2 korda kuus. Janek Kiirendi näol on tegemist pikaajalise narkosõltlasega. Kohus ei ole täielikult veendunud, et isik teadvustaks siiski täiel määral oma probleemi tõsidust. Isik on peaaegu pool oma elu olnud narkootikumide tarvitaja ning see on teda korduvalt vanglasse viinud. Jätkuvalt peab isik enda puhul piisavaks sotsiaalprogrammides osalust ning kavatsust seltskonda vahetada, et ise hoiduda tarvitamisest. Isiku varasem elukäik ning tagasilangus näitab selgelt, et kinnipeetava enda tahtest tarvitamisest loobumiseks ei ole piisanud. Puudub alus arvamaks, et seekord pelgalt kavatsus hoiduda narkootikumide tarvitamisest, seltskonnavahetus saab olema piisav, et samasse keskkonda naastes saab isiku elukorraldus olema varasemaga võrreldes teistsugune ja sõltuvusainetest vaba. Eelöeldu tõttu keelab kohus kinnipeetaval teadliku suhtlemise kriminaalkorras varem karistatud ja/või narkootikume tarvitavate isikutega ning J.Kiirendi peab läbima käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldaja poolt määratava sõltuvust käsitleva sotsiaalprogrammi. On ilmselge, et üksi ja iseseisvalt J.Kiirendi sõltuvust kontrollida ei suuda, kuid läbi sihipärase ja toetatud tegevuste on siiski lootust, et kinnipeetav teeb korrektuurid oma eluviisis. Seega on põhjendatud anda Janek Kiirendile võimalus tõestada kohtule ja iseendale, et olenemata minevikust, on ta valmis pingutama, naasmaks seadusekuulekale teele. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine koos vabatahtliku elektroonilise valve kohaldamisega annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.
lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele ning ta peab ühtlasi mõistma, et on sel juhul usalduskrediidi lõplikult ära tarvitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.