← Eesti

2-20-130258/9

Obsah (8)§ 142§ 407§ 444§ 367§ 468§ 162§ 174§ 177

KOHTUOTSUS (TAGASELJAOTSUS) Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja number 2-20-130258 Lahendi tegemise aeg ja koht 26. märts 2021.a, Rakvere kohtumaja Kohtunik Maido Roots Kohtuasi Akts

§ 142lg 2).

Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. ASJAOLUD

  1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 14.08.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 732,23 euro saamiseks. Kohus tegi 27.08.2020 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 07.01.2021 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning anti avaldaja nõue võlgniku vastu üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
  2. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 22.01.2021 Viru Maakohtule hagi M. T. vastu võlgnevuse 489,76 euro, viivise 229,63 euro ja sissenõudekulu 25 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt omas hageja võlgniku vastu nõuet 07.06.2016 järelmaksulepingust nr xxxx, mille alusel kostja võlgnes hagejale 498,47 eurot ja viivised summas 74,76 eurot. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled 24.05.2018 kompromissilepingu/võlatunnistuse nr 24681544, millega hageja loobus osaliselt viiviste summas 28,47 nõuetest kostja vastu ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromissisummas 544,76 eurot. Lepingule alla kirjutamisega kinnitas kostja, et on sellega tutvunud ja nõustunud ning pooled lugesid lõppenuks lepingu punktis 1.
  3. kirjeldatud kostja kohustused võlausaldaja ees ning lepingu sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda võlausaldajale lepingus märgitud kompromissisumma. Kostja tasus nõuet summas 85,00 eurot, millest 30,00 eurot arvestati lepingu punktis 5.
  4. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu katteks ning 55,00 eurot kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Seega on kostjal tasumata kompromissisummas sisalduv põhiosa 443,47 eurot ja viivised 46,29 eurot. Pooled on lepingus punktis 3.1 kokku leppinud, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Kostjat hoiatati, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on võlausaldajal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 10.09.2019 osamakse tähtaja möödumisest alates. Lepingu punkti 3.
  5. kohaselt nõustus kostja maksekohustuse rikkumisel tasuma võlausaldajale viivist 0,060% päevas viivituses olevalt 2

(5)maksmata kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama maksekohustuse rikkumisele järgnevast päevast. Vastavalt VÕS § 113² lg-le 2 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud. VÕS § 113² lg 2 seob sissenõudekulu võlgnikule saadetud meeldetuletuskirjadega. VÕS § 113² lg 2 p 2 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hagis toodud nõue kostja vastu on kompromissisummaga 489,76 eurot. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist hagejale teadaolevale kostja aadressile xxxx. Seetõttu juhindudes VÕS § 113² lg 2 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 25 eurot. Lepingust tulenevalt võlgneb kostja hagejale kompromissisumma põhivõlgnevus 443,47 eurot, kompromissisumma viivised 46,29 eurot ning viivised 229,63 eurot. Hageja arvestab viiviseid vastavalt esialgse põhisumma 443,47 euro osalt ning lepingu p 3.2 viivise 0,06 % määralt: võla põhisumma x viivitatud päevade arv 865 x 0,06 % päevas. Hageja on arvutanud viivist alates kostja lepingu lõpetamise päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ning nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,06% põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni - (443,47* 0,06 % päevas = 0,266082* 365 päeva = 97,12 eurot). Hageja palub hagiavalduses kostjalt hageja kasuks välja mõista: - 24.05.2018 lepingust 24681544 tulenev võlgnevus kompromissisummas 489,76 eurot s.h põhinõue 443,47 eurot ja enne 10.06.2018 sissenõutavaks muutunud viivised 46,29 eurot, viivised põhinõudelt 443,47 eurot alates 11.09.2019 kuni 22.01.2021 summas 229,63 eurot ja sissenõudekulu 25 eurot; - hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 443,47 eurot alates 23.01.2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses; - menetluskulud s.o riigilõiv summas 175 eurot, kohtutäituri tasu dokumentide kättetoimetamiselt summas 36,00 eurot ja õigusabikulu summas 420 eurot; - kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt; 3. Viru Maakohus saatis 25.01.2021 kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega kostja e-posti aadressile xxxx ning 28.01.2021 tähtsaadetisena kostja elukoha aadressile, mis tagastati kohtule hoiutähtaja möödumisel 01.03.2021. Kohus saatis 05.03.2021 teistkordselt kostjale hagimaterjalid tähtsaadetisena ning kostja on kohtudokumendid kätte saanud 10.03.2021, kinnitades seda allkirjaga väljastusteatel. Kostja ei täitnud kohtu nõuet tähtaegselt. Kostja kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 4. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt

§ 407lg 1.

KOHTU PÕHJENDUSED 5. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. 3

(5)Vastavalt

§ 407

lg 1 ja lg 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. 6.

§ 444

lg 3 ja 4 järgi võib tagaseljaotsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta või põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76, § 100, § 101, § 108, § 113 lg 1,

§ 367. 7.

Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud 8. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on riigilõiv 175 eurot, õigusabikulu 420 eurot ja kohtutäituri tasu dokumentide kättetoimetamiselt 36,00 eurot, kokku 631 eurot. Hageja esindajal on õigusabi osutamise ajakulu dokumentide komplekteerimine ja analüüs hagiavalduse koostamine ja esitamine 3,5h, maksumusega 100 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus on seisukohal, et nn masshagides on õigusabi kulu hagi koostamise ja kohtusse esitamise eest 420 eurot ilmselgelt põhjendamatult suur. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Käesoleval juhul on tegemist trafaretse hagiga tavapärase keerukusega võlaõiguslikus vaidluses. Hagiavaldus koosneb 3-l leheküljel, millest sisulist teksti on 1 leheküljel, ülejäänud hagiavaldus koosneb paragrahvidest ja lepingust kopeeritud tekstist. Samuti ei ole hageja esindaja pidanud osalema kohtuistungitel, tutvuma kostja vastusega või vastuväidetega. Käesoleval juhul oli tegemist tavapärase võlaõigusliku nõudega, mistõttu arvestab kohus 20 minutit menetlusdokumendi ühe lehekülje koostamise kohta (arvestades hagiavalduse teksti sisu), seega on esindaja õigusabi osutamise ajakulu menetlusdokumentide koostamisel ja kohtule esitamisel 60 minutit. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu oli 100 eurot (100 eurot :60 minutiga=1,666x60=99.99). Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 100 eurot. Koos riigilõivu 175 euro ja kohtutäituri tasu 36,00 eurot, on kostjalt väljamõistetavad hageja menetluskulud kokku 311 eurot. 9. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177

lg 4.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 4

(5)/allkirjastatud digitaalselt/ Maido Roots Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.