Obsah (10)

§ 32§ 5§ 31§ 3§ 15§ 1§ 171§ 2§ 91§ 33

2-21-5184 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Määruse tegemise aeg ja koht 9.aprill 2021. a Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-5184 Tsiviilasi M K avaldus enda pankroti v

) § 102 lg

1. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
2. Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
3. Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
4. Edastada kohtumäärus võlgnikule ja pankrotihaldurile. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada Pärnu Maakohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada (

§ 32

). Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist (

§ 5lg 3).

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda (

§ 31lg 7).

Asjaolud ja menetluse käik

1. M K esitas 5.04.2021 Pärnu Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks.
2. Avalduses palub võlgnik:
3. Algatada füüsilisest isikust võlgniku M K (isikukood XXXXXXXXXX) pankrotimenetlus ja kuulutada välja M K (isikukood XXXXXXXXXX) pankrot.
4. Algatada M K (isikukood XXXXXXXXXX) suhtes kohustustest vabastamise menetlus pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Maksejõuetuse põhistus: Tulenevalt Pankrotiseaduse §-st 13 lg 1 põhistab avaldaja oma maksejõuetuse tekkimist järgnevate asjaoludega (lisa 1 – omakäeline selgitus maksejõuetuse põhjuste kohta). Minu makseraskused tekkisid alates 05.2020 kuna hindasin oma sissetulekuid valesti. Oma kulutuste maksmiseks tunduski kõige kiirem ja parem lahendus kiirlaenude võtmine. Lõpuks tekkis olukord kus tekkinud võlgu hakkasin kustutama uute laenudega jne. Ja kuna kiirlaene anti väga kergekäeliselt mulle, siis tekkisid kiiresti ka makseraskused. Kahjuks pole ma võimeline omi võlgnevusi tasuma. Olengi aru saanud, et pikaajalise maksejõuetuse põhjus on valed otsused ja oskamatus ennast ära majandada. Seetõttu leian, et olen maksejõuetu ja see olukord ei ole minu majanduslikust olukorrast ajutine. Avaldajal ei ole realiseeritavat vallas- ega kinnisvara (lisa 2 – varade nimekiri). Avaldaja hetkel töötab OÜ-s XX saab kuus keskmiselt ca 750 eurot töötasu (netos). Kuna avaldajal on osaline töövõime, saab ta ka igakuulist puudetoetust summas 31,45 eurot ja pensioni 240 eurot. Avaldaja konto väljavõttest nähtub, et avaldajal mingeid muid sissetulekuid ei ole (lisa 3 – konto väljavõte). Seetõttu leiab avaldaja, et oma sissetulekutest ta ei suuda katta võlgnevusi võlausaldajate ees ja see olukord ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Avaldaja on maksejõuetu. Seetõttu leian samuti avaldaja esindajana, et võlgnik on maksejõuetu ja see olukord ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kokkuvõttes leiab avaldaja, et pikaajalise maksejõuetuse peamine põhjus on erinevatel aegadel tehtud valed eluotsused, kiirlaenude võtmine, mis kasvasid lõpuks üle pea. Avaldusele lisatud võlgade nimekirjast nähtub (lisa 4 – võlgade nimekiri ja lisa 5 – kohtutäiturite ja võlausaldajate vastused), et võlgnikul on avalduse esitamise seisuga võlgu 2 2-21-5184 vähemalt kogusummas 24 620,97 eurot. Paljudele võlgadele lisanduvad kohtulahendite alusel veel jooksvad viivised. Võlgnik ei tea avalduse esitamise seisuga, kui palju võlgadele jooksvaid viiviseid lisandub, seetõttu võib võlgnevuse kogusumma olla veelgi suurem. Lisaks ei tea võlgnik veel kõiki täpseid sissenõudekulusid (kohtutäiturite tasud). Samuti ei tea võlgnik päris täpselt, kas mõni kohtu kaudu välja mõistetud võlgnevus (näit OK Incure OÜ, Aktiva Finants), sisaldub juba võlausaldaja enda võlas. Täpsema võla nimekirja saab koostada pankrotimenetluse käigus, kuid ilmselgelt on võlgniku võlad samas suurusjärgus kui avalduses välja toodud. Et viivised enam ei suureneks ja võlgadele ei lisanduks ebamõistlikke menetluskulusid, on ka majanduslikult võlgnikul ainuõige esitada pankrotiavaldus. Kõike eeltoodut arvestades leiab avaldaja lepinguline esindaja, et avaldaja on maksejõuetu ja see olukord ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sellega seoses palub avaldaja välja kuulutada eraisiku pankrot. Samuti palub avaldaja algatada kohustustest vabastamise menetlus pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Avaldaja kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada. Samuti kinnitab avaldaja, et kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi. Kohtumääruse põhjendused 3. Pankrotiseaduse (edaspidi

) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 3

lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise.

§ 15

lg 2 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus olles tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võib järeldada, et võlgniku vara ja praegune saadav sissetulek ei võimalda tal olemasolevaid kohustusi täita. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara väärtust ja tema igakuine sissetulek ei võimalda olemasolevaid kohustusi täita ning võlgnik on tunnistanud enda maksejõuetust, siis on võlgnik

§ 1

lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tulenevalt

§ 15

lg 2 võib kohus juhul, kui pankrotiavalduse on esitanud füüsilisest isikust võlgnik, võlgniku varalist olukorda arvestades jätta ajutise halduri nimetamata ja 10 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest pankroti välja kuulutada.

§ 171

lg 11 sätestab, et kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole välistatud, et antud juhul esineb alus menetluse raugemiseks, kuid samas on võlgnik esitanud kohtule koos pankrotiavaldusega kohustustest vabastamise avalduse. Praegu puuduvad kohtul esitatud asjaolude pinnal andmed

§ 171lõikes 2 sätestatud aluste esinemise kohta.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus võlgniku varalist olukorda arvestades, et ajutine haldur tuleb jätta nimetamata ja võlgniku pankrot tuleb välja kuulutada. 3 2-21-5184

§ 2

kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Kuna kohus on võlgniku avalduse alusel võlgniku pankroti välja kuulutanud ajutist pankrotihaldurit nimetamata, siis kohustab kohus pankrotihaldurit edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitama võlgniku maksejõuetuse põhjused. Kohus selgitab võlgnikule, et tulenevalt

§ 91

lg-st 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui võlgnik soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Kohus nimetab pankrotihalduriks vandeadvokaat Kristo Tederi, kes on andnud selleks oma kirjaliku nõusoleku. Üldkoosolekul osalemise õigus on kõigil võlausaldajatel kas isiklikult või esindaja kaudu, samuti võlgnikul ning isikutel, keda on üldkoosolekule kutsunud või kellel on lubanud üldkoosolekul osaleda kohus või haldur (PankS 80 lg 2). Seoses koroonaviiruse vastaste meetmete Vabariigi Valitsuse poolt haiguse leviku tõkestamiseks, muuhulgas ei ole lubatud kohtumajja tulla mistahes haigusnähtudega inimesel, kohtumajas tuleb jälgida 2+2 reeglit ning kehtestatud hügieeninõudeid, määrab kohus, et võlausaldajate koosolek viiakse läbi virtuaalruumis pankrotihalduri korraldamisel. Koololekul osalemiseks tuleb võlausaldajatel pöörduda vähemalt üks tund enne üldkoosoleku algust ID ja PIN-i saamiseks pankrotihalduri poole.

§ 33alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ts

MS § 172 lg 2 alusel jäävad menetluskulud avaldaja enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest Kohtunik 4