← Eesti

4-20-4660/15

4-20-4660 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 14. aprill 2021.a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-20-4660

(231617007081)Kohtunik Julia Katškovskaja Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  1. märtsi
  2. a määrus, millega jäeti läbi vaatamata kriminaalhooldusametniku taotlus lugeda trahvi maksmisel karistus täidetuks või pöörata arest täitmisele Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdlane Anneli määruskaebus Lehtpuu (ik 47309020227), RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Harju Maakohtu
  4. märtsi
  5. a määrus.
  6. Saata kriminaalhooldusametniku
  7. märtsi
  8. a erakorraline ettekanne Harju Maakohtule sisuliseks lahendamiseks teises kohtukoosseisus.
  9. Määruskaebus rahuldada osaliselt. EDASIKAEBAMISE KORD VTMS §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA)
  11. novembri
  12. a väärteootsusega määrati Anneli Lehtpuule liiklusseaduse § 201 lg 1 alusel rahatrahv 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. Otsus jõustus
  13. detsembril
  14. Kuna A. Lehtpuu ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustas kohtutäitur
  15. aprillil 2018 täitemenetlust.
  16. novembril
  17. a esitas PPA Harju Maakohtule taotluse karistusseadustiku (KarS) § 72 ja täitemenetluse seadustiku § 201 alusel rahatrahvi arestiga asendamise otsustamiseks.
  18. Harju Maakohtu
  19. detsembri 2020 määrusega asendati A. Lehtpuule väärteootsusega määratud rahatrahv 400 eurot 10 päeva arestiga, mis asendati KarS § 69 lg 1 alusel 10 tunni üldkasuliku tööga, tähtajaga 2 kuud alates määruse jõustumisest. Määrus jõustus
  20. detsembril
  21. 1
  22. Kriminaalhooldusametnik esitas
  23. märtsil
  24. a Harju Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku lugeda A. Lehtpuu karistus täidetuks või pöörata arest täitmisele. Ettekande kohaselt ei sooritanud A. Lehtpuu tähtaegselt üldkasuliku töö tunde. Üldkasuliku töö sooritamise tähtaeg lõppes
  25. veebruaril
  26. A. Lehtpuule koostati
  27. jaanuaril 2021 üldkasuliku töö sooritamise ajakava. A. Lehtpuul on sooritamata 10 tundi üldkasulikku tööd. A. Lehtpuu selgituse kohaselt ei soovi ta üldkasulikku tööd sooritada, vaid tasuda rahatrahv. MAAKOHTU MÄÄRUS
  28. Harju Maakohus jättis
  29. märtsi
  30. a määrusega kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande läbi vaatamata. Oma otsustust põhistas kohus järgmiselt. Asjaolu, et A. Lehtpuu on avaldanud nüüd soovi tasuda rahatrahvi, tuleb jätta tähelepanuta. Ta ei tasunud rahatrahvi 3 aasta jooksul. Seetõttu kohaldati tema suhtes asenduskaristust. Seadusega kehtestati talle tähtaeg, mis ajal tuli tal trahv tasuda. Need tähtajad pole lõputud. Kuna ta seda ei teinud, kohaldati tema suhtes asenduskaristust. Samuti oli tal võimalik vaidlustada trahvi asendamist arestiga, kuid seda ta ei teinud. Tänaseks on üldkasuliku töö sooritamise tähtaeg möödunud. Nüüd on kriminaalhooldusametnikul võimalus esitada taotlus karistuse täitmisele pööramiseks. Harju Maakohtu
  31. detsembri
  32. a määrus on jõustunud ja kuulub täitmisele. MÄÄRUSKAEBUS
  33. Süüdlane A. Lehtpuu esitas määruskaebuse, milles sisuliselt taotleb määruse tühistamist ja võimalust tasuda rahatrahv. Oma taotlust põhistab A. Lehtpuu kokkuvõtlikult järgmiselt. Rahatrahvi ei saanud A. Lehtpuu tasuda, kuna oli majanduslikult raske. Perioodil 2017-2020 sai ta kohtutäiturilt kaks teadet. PPA andis
  34. septembril 2020 teada, et trahv tuleb tasuda
  35. oktoobriks
  36. A. Lehtpuul polnud see võimalik ja ta saatis kirja, et koostataks maksegraafik.
  37. oktoobril 2020 tuli politseilt vastus, et asi on juba kohtusse saadetud. Vabatahtliku tasumiseni oli aega veel 1 päev.
  38. detsembri 2020 istungil nõustus A. Lehtpuu üldkasuliku tööga, kuna muud ei jäänud üle. Üldkasulikku tööd ei olnud A. Lehtpuul võimalik sooritada erinevate probleemide tõttu (isale hooldekodu otsimine, haigestumine korduvalt). Seejärel
  39. jaanuaril 2021 võttis A. Lehtpuu ühendust kriminaalhooldusametnikuga, kuna soov oli maksta trahv ära. Ametnik teatas
  40. jaanuaril 2021, et sel teemal tuleb suhelda kohtutäituriga. Samal päeval saatis A. Lehtpuu täiturile kirja, jäi ootama vastust sellele. Täituri büroosse helistades A. Lehtpuu sisulist vastust ei saanud.
  41. veebruaril 2021 saatis A. Lehtpuu täituri büroosse uue kirja.
  42. veebruaril 2021 sai ta vastuse sealt, et nõude jääk on 165,75 eurot. Selle summa A. Lehtpuu tasus koheselt ja selle põhjal arvas ta, et trahv on tasutud.
  43. märtsil 2021 sai A. Lehtpuu kohtumääruse, mille kohaselt jäeti tema palve trahv tasuda läbi vaatamata. Seejärel suhtles A. Lehtpuu uuesti täituri bürooga, selgus, et vastava otsuse peab tegema PPA, kohtutäituril endal nõudeid pole. 1,5 kuud anti A. Lehtpuule vale või puudulikku informatsiooni. Karistuse kandmisest ei ole A. Lehtpuu proovinud kõrvale hoiduda. Kui ta oleks teadnud, et lõpliku otsuse teeb PPA, siis oleks ta võtnud ühendust nendega. A. Lehtpuu soovib tasuda endiselt trahvisumma korraga. Nüüd on see võimalik. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  44. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited väärivad osaliselt tähelepanu. 2
  45. Vaidlustatud määruses keeldus kohus kriminaalhooldusametniku
  46. märtsi
  47. a erakorralist ettekannet lahendamast. Nimelt, maakohtu määruse resolutsiooni kohaselt jättis kohus läbi vaatamata kriminaalhooldusametniku taotluse anda A. Lehtpuule võimalus tasuda rahatrahv 400 eurot. Samasugust menetlusotsustust väljendas kohus määruse motiveerivas osas. Ühtlasi selgitas täitmiskohtunik määruse põhjendavas osas, et kriminaalhooldusametnikul on õigus esitada uus erakorraline ettekanne, milles on võimalik taotleda aresti täitmisele pööramist. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus käsitlenud
  48. märtsi
  49. a erakorralist ettekannet ebaõigesti, osaliselt ja jätnud ekslikult selle sisuliselt lahendamata.
  50. Väärteomenetluse seadustiku § 2011 lg 1 kohaselt, kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse pöörata süüdlasele mõistetud arest täitmisele. Ringkonnakohtu hinnangul on kriminaalhooldusametnik
  51. märtsil
  52. a esitanud VTMS § 2101 lg 1 kohase taotluse, mistõttu jättis täitmiskohtunik põhjendamatult selle läbi vaatamata kui asjakohatu taotluse.
  53. Maakohtu määruse sõnastuse kohaselt esitas ametnik taotluse võimaldada tasuda A. Lehtpuul rahatrahv. Ringkonnakohtule
  54. märtsi
  55. a määrusest niisugust taotlust ei nähtu. Erakorralise ettekande teisel leheküljel, IV osas, mis käsitleb kriminaalhooldaja ettepanekuid, on märgitud, et ametnik teeb ettepaneku: lugeda trahvi maksmisel karistus täidetuks või trahvi mittemaksmisel pöörata karistus täitmisele. Seega esitas ametnik kaks alternatiivset taotlust, sh taotluse aresti täitmisele pööramiseks. Taotlust anda võimalus trahvi tasumiseks erakorraline ettekanne ei sisalda. Kriminaalhooldusametniku taotlus oli sisuliselt taotlus pöörata arest täitmisele, kuigi oli sõnastatud alternatiivselt. Seega oli tegemist VTMS § 2101 lg-s 1 sätestatud taotlusega, mis tuli sama õigusnormi teise lõike kohaselt maakohtu täitmiskohtunikul lahendada KarS § 69 lg 6 alusel sisuliselt. Viimatimärgituga seoses juhib ringkonnakohus tähelepanu, et KarS § 69 lg 6 näeb täitmiskohtunikule ette ulatusliku kaalutlusõiguse. Erakorralisest ettekandest tuleneb taotlus pöörata arest täitmisele üldkasulikust tööst kõrvalehoidumise tõttu või jätta see täitmisele pööramata, kui on tuvastatud, et A. Lehtpuu on vahepealsel ajal rahatrahvi tasunud. Ringkonnakohtu hinnangul mahutub kriminaalhooldusametniku taotlus täitmiskohtunikule KarS § 69 lg-st 6 tuleneva kaalutlusõiguse piiridesse.
  56. märtsi
  57. a erakorralises ettekandes on ära toodud A. Lehtpuu rikkumise asjaolud (üldkasulikust tööst kõrvalehoidumine) ja lisaks tema selgitused. Täitmiskohtunikul tuleb tuvastada, kas on tõendatud, et A. Lehtpuu hoidus kõrvale üldkasuliku töö sooritamisest ja ei esine seda õigustavaid mõjuvaid põhjuseid. Seejärel tuleb täitmiskohtunikul, arvestades kõiki olulisi asjaolusid, hinnata, kas on põhjendatud pöörata A. Lehtpuu arest täitmisele või mitte. Selleks tuleb täitmiskohtunikul muu hulgas selgitada, kas vahepealsel ajal võib olla juhtunud, et A. Lehtpuu on trahvi hoopiski ära tasunud. Kui see asjaolu selgub, on kohtul kaalutlusõigus jätta arest täitmisele pööramata.
  58. Kuna kohus ei lahendanud kriminaalhooldusametniku taotlust sisuliselt nagu tuleneb VTMS § 2101 lg-test 1,2, tõi see kaasa põhjendamatu kohtumääruse, mis on käsitletav VTMS § 150 lg 2 kohaselt väärteomenetlusõiguse muu olulise rikkumisena.
  59. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS § 194 lg-st 3 ja § 147 lg 2 p-st 1, § 150 lgst 2, §-st 152, tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu
  60. märtsi
  61. a määruse ja saadab kriminaalhooldusametniku taotluse maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.