1-20-914 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tõlk Kriminaalasi Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja 20. aprill 202

§ 18

lg 1 tulenev õiguslik alus lõhkeaineid käidelda, mis LMS § 2 lg 1 ja 3 tulenevalt hõlmab muuhulgas lõhkematerjali võõrandamist, omandamist, valdamist, hoidmist. 7.1.

1. Kohus leiab, et eelnevalt käsitletud tõendikogum näitab selgelt, et P. Kalinin omandas ajaliselt enne 18.06.2019 endale 3 ainetükki kaaluga 316,8 grammi, pidades seda lõhkeaineks ammoniit kogukaaluga ca 600 grammi. Ta oli selle aine toimetanud enda kasutatavasse garaažiboksi. Seal hoidis ta ainet kuni 18.06.
2. Sel kuupäeval lasi ta M. V.il aine garaažist nende ühisesse elukohta tuua ja müüs aine D. B.ile 100 euro eest. Kohtu hinnangul käitles P. Kalinin kolme ainetükki subjektiivsest küljest otsese tahtlusega, kuivõrd tema teadmise kohaselt oli tegemist suure plahvatusjõuga lõhkeaine ammoniidiga ning ta ka tahtis just selle aine D. B.ile maha müüa. Lõhkeaine soetamine ehk omandamine, valdamine ehk hoidmine ning üleandmine kui müügi üks oluline osa kujutavad enesest tegevusi, mis mahuvad KarS § 414 lg 1 toodud lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise määratluse alla. Kuivõrd 3 ainetükki olid tegelikkuses väävlit sisaldav aine, mitte lõhkeaine, siis esineb puudujääk KarS § 414 lg 1 koosseisu objektiivsetes 14 1-20-914 tunnustes, mis nõuab ebaseaduslikult käideldava objektina lõhkeainet. Seetõttu ei saanud P. Kalinin lõhkeaine ebaseaduslikku käitlemist süüteo eseme kõlbmatuse tõttu lõpule viia ning tema tegu jäi katsestaadiumi. Kohtu hinnangul on P. Kalinini tegevus selles episoodis õigesti kvalifitseeritud lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise kõlbmatu katsena. 7.2.Igor Valujevi poolt 196,1 grammi lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise episoodi, millele Pavel Kalinin osutas tahtliku kaasabi, vahendades 19.07.2019 trotüüli müüki Igor Valujevilt A. P.le, kinnitavad osad eelnevalt käsitletud tõendid ning järgmised kohtuistungil uuritud tõendid: 7.2.
3. Tunnistaja A. P. ütlused /tõend 14.13 kd 1, tl 187-196; kd 2, tl 105-111/ koos lisadega /tõend 14.14 kd 1, tl 197-205/ ja 13.09.2019 jälitustoimingute protokoll koos lisadega /tõend 14.
4. kd 1, tl 14-71/ näitavad, et 04.07.2019 helistas kuriteo matkimises osalenud A. P. Pavel Kalininile, küsides, kas viimane sai D. B.ilt raha kätte. Lepiti kokku, et kohtutakse pärast P. Kalini elektroonilise valve lõppemist. 17.07.2019 A. P. helistas P. Kalininile, leppides kokku kohtumise Tallinnas Mustamäel, kuhu P. Kalinin pidi õhtul arsti juurde minema. Kohtumine jäi ära, kuna isik, kes lubas P. Kalinini linna sõidutada, ei saanud seda teha. A. P. ettepanekul leidis kohtumine 19.07.2019 aset Paldiskis. P. Kalinin juhendas A. P.t, kuidas sõita garaažibokside juurde. Kohe pärast A. P.ga Paldiskis kohtumise kokku leppimist saatis P. Kalinin sõnumi Igor Valujevile. Ta andis I. Valujevile teada, et tema poole on teel inimene ja küsis, kas I. Valujev tahab selle kandilise asjanduse müüa. Samuti P. Kalinin helistas 19.07.2019 kella 12.47 ajal I. Valujevile, küsides, kas viimane sõnumit luges ja kas ta ei taha maha müüa. I. Valujev palus P. Kalininil uurida, palju selle eest pakutakse. 19.07.2019 kella 12.58 paiku kohtus A. P. P. Kalininiga garaažide juures. Vestluses P. Kalinin rääkis A. P.le, et ta käib metalliotsijaga saarel, kus on TNT-d ja metalli. Vestluses P. Kalinin rääkis A. P.le 200-grammisest trotüülist. Ta helistas kohtumise ajal I. Valujevile, andes viimasele teada trotüüli hinna 50 eurot. Selline müügihind sobis I. Valujevile. Samuti uuris P. Kalinin I. Valujevilt 16-kaliibrilise eseme müügi kohta, kuid I. Valujev andis teada, et seda ta ei müü. Salvestatud vestlustest ja A. P. ütlustest nähtub, et I. Valujev sõitis jalgrattaga garaažide juurde. A. P. tähistas ortofotodel kohtumispaigana Paldiskis, Põhja tn 12 asuvad garaažiboksid. A. P. tähistatud koht kattub 25.09.2019 jälitustoimingu protokollis ja selle lisades fikseeritud 15.09.2019 P. Kalinini kasutatud garaažibokside asukohaga /tõend 14.23/. A. P. sõnul oli jalgratturil kinnastamata käes kokkukeeratud kilekott. Mees pani kilekoti A. P. sõiduauto pagasiruumi. A. P. vaatas kotti ja nägi seal väiksemat ristküliku kujulist eset, millel kiri „Trotüülplokk, kaal 200 grammi“. A. P. tahtis anda P. Kalininile trotüüli eest 50 eurot, kuid P. Kalinin ütles, et raha tuleb maksta trotüüli toonud mehele. A. P. sõnul päris ta, kas neil on veel midagi. Jalgrattaga tulnud mees ütles, et tal on 16-kaliibriline relv, mida ta esialgu müüa ei kavatse. Pärast kohtumiselt lahkumist sõitis A. P. kohtuma politseitöötajatega, kellele andis üle kilekoti trotüülipakiga. 19.07.2019 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, 27.08.2019 toimunud ekirjavahetus politsei ja Päästeameti demineerimiskeskuse Põhja-Eesti pommigrupi vahel ning pommigrupi 19.07.2019 väljasõiduaruanne nr 1-2019-328/1 koos lisadega /tõend 14.10 kd 1, tl 137-143, 146-150/ tõendavad, et trotüüliklots, mille A. P. ostis I. Valujevilt ja andis üle politseile, kujutas enesest paberpakendis ristkülikukujulist eset, millel venekeelne kiri „Trotüüliklots kaal 200 gr“. Pommigrupi hinnangul oli tegemist lõhkeaine TNT-ga (trotüüliga), mis anti üle Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi lõhkeaineeksperdile. 7.2.
5. Lisaks sellele, et A. P. ütlused haakuvad 13.09.2019 jälitustoimingute protokolliga, muudab tema ütlused usaldusväärseks fakt, et ta tundis 12.08.2019 äratundmiseks esitamisel fotodelt /tõendid 14.
6. ja 14.
7. kd 1, tl 206-211, kd 2, tl 1-6/ ära Pavel Kalinini kui isiku, kes aitas tal 19.07.2019 osta trotüüliklotsi. Samuti tundis ta ära Igor Valujevi kui isiku, kellelt ta ostis 19.07.2019 trotüüliklotsi. 7.2.
8. Niisamuti näitab A. P. ütluste usaldusväärsust asjaolu, et politseile üle antud kilekotilt ja trotüüliklotsi paberpakendilt leiti DNA-ekspertiisides Igor Valujevilt pärinevat bioloogilist materjali. Nimetatud leidu tõendavad 07.08.2019 DNA-ekspertiisi akt nr 19E-GE0799, 15 1-20-914 26.08.2019 DNA-ekspertiisi akt nr 19E-GE0897 ja 23.09.2019 DNA-ekspertiisi akt nr 19EGE1058 /tõend 14.
9. kd 1, tl 151-152, 154-163, 165-170, 172-178/. 7.2.
10. 09.08.2019 lõhkeaineekspertiisi akt nr 19E-AL0011 /tõend 14.12 kd 1, tl 179-180, 182185/, tõendab, et P. Kalinini aktiivsel kaasabil I. Valujevi poolt A. P.le müüdud ese oli lõhkeaine trotüül ehk TNT täpse kaaluga 196,1 grammi. 31.12.2019 lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi akt nr 19E-PL0032 koos lisadega /tõend 14.21 kd 2, tl 97-104/ tõendab, et trotüüliklots oli plahvatusvõimeline. 7.2.
11. Erialaraamatu „Lõhkeained, pürotehnilised ja süütesegud“ väljavõte /tõend 14.5 kd 1, tl 93-98/ näitab, et trotüül on väga püsiv lõhkeaine. Ka see tõendab trotüül on lõhkeaine LMS § 2 lg 2 mõistes. 7.2.
12. Eelnevate tõenditega haakuvad täielikult Igor Valujevi kahtlustatavana antud ütlused /tõend 14.47 kd 4, tl 14-19, 64-70, 72-73, 75, 104-107, 111-115/. I. Valujev tunnistas oma oma süüd kõigis talle etteheidetud kuriteoepisoodides, sh 196,1 grammi kaaluva trotüüliklotsi ebaseaduslikus käitlemises. Tema 16.10.2019, 25.10.2019 ja 25.11.2019 ütluste kohaselt sai ta trotüüliklotsi kingiks tuttavalt. I. Valujev viis trotüüliklotsi endale koju aadressile xxxx, kus hoidis seda kapi otsas. I. Valujevi sõnul P. Kalinin teadis, et tal on trotüüliklots. P. Kalinin viis ta kokku A.i nimelise ostjaga, kes ostis trotüüliklotsi 50 euro eest P. Kalinini juuresolekul garaaži juures ära. I. Valujev ostis osa raha eest amfetamiini, millele tarbis ära koos P. Kalininiga. Seejuures I. Valujev näitas kahtlustatavana 29.10.2019 ütluste ja olustiku seostamise käigus ette enda tuttava garaaži, kuskohast sai kingiks trotüüliklotsi ning veel ühe rohelist värvi eseme /tõend 14.
13. kd 4, tl 84-95/. 7.2.
14. Samuti haakuvad eelnevate tõenditega suuremas osas Pavel Kalinini kahtlustatavana antud ütlused /tõend 14.32 kd 3, tl 22-31, 73-75/. P. Kalinini ütlused näitavad, et I.Valujev oli talle kunagi rääkinud, et leidis vana püssi ja et tal on trotüüli. P. Kalinini ütluste kohaselt oli ta A. P.ga enda kasutatava garaaži juures. Ta helistas sealt I. Valujevile. I. Valujev tuli jalgrattaga kohale ja andis A. P.le üle kilekoti. A. P. pani kilekoti auto pagasiruumi ning vaatas kilekotti sisse. A. P. andis I. Valujevile 50 eurot, mille eest see ostis amfetamiini, mida tarvitas koos P. Kalininiga. Selles osas P. Kalinini ütlused haakuvad muu tõendikogumiga. P. Kalinin rääkis kohtus viimases sõnas, et A. P. käis talle pidevalt peale, tahtis talt midagi osta. Helistas talle mitmeid kordi, käis tema juures korduvalt kodus ja isegi töö juures. Kohtu hinnangul on selles osas P. Kalinini ütlused liialdatud. Nimelt eelnev tõendikogum näitab, et esimene A. P. ja P. Kalinini vaheline kohtumine leidis aset 19.07.
15. Enne seda oli A. P. küll mõned korrad P. Kalininiga telefonitsi kontakteerunud, kuid varasemad kohtumised jäid ära mitte seetõttu, et P. Kalininil oleks puudunud huvi A. P.ga kohtuda, vaid seetõttu, et tal ei olnud võimalik temaga kohtuda muudel objektiivsetel põhjustel - kohtumist takistava elektroonilise jalavõru tõttu ja transporti lubanud juhi alt vedamise tõttu. P. Kalinini enese huvitatust vahendada I. Valujevil oleva trotüülitüki müüki näitab asjaolu, et kohe pärast P. P.ga garaažide juures kohtumise kokkuleppimist kontakteerus ta I. Valujeviga saabuva ostuhuvilise teemal. Järelikult ei pidanud ta tegelikkuses A. P. huvi ebaseaduslike esemete osas tüütavaks, vaid oli ise huvitatud kaasabi osutamisest ebaseaduslikule lõhkeaine käitlemisele, mida I. Valujev maha tahtis müüa. 7.2.
16. P. Kalinini kaitsja leidis, et kuriteo matkimise käigus P. Kalininit survestati kuritegu toime panema. Samuti I. Valujevi kaitsja arvas, et I. Valujevit võidi ahvatleda kuritegu toime panema. Kohus kaitsjatega ei nõustu. Nimelt õiguskaitseorganitel oli olemas eelnev info, et P. Kalinin võib käidelda ebaseaduslikult lõhkeaineid. Lisaks oli P. Kalinin eelnevalt 18.06.2019 müünud D. B.ile kolm silindrikujulist eset, mida kinnitas olevat ammoniit ja rääkides, et ta käib metalliotsijaga saarel, kus on metalli ja TNT-d. Samuti 13.09.2019 jälitusprotokollis kajastatud A. P. küsimused P. Kalininile, kas tal on midagi pakkuda, ei olnud ülemäära pealetükkivad. Kuriteo matkimine toimus seaduslikult, sest see toimus Harju maakohtu eeluurimiskohtuniku loa alusel. 7.2.
17. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 01.10.2019 vastus nr 10-1/19-2796-002 koos kutseregistri väljavõtete ja 01.10.2019 elektronkirjadega /tõend 14.27 kd 2, tl 146-163/ näitab seda, et Pavel Kalininil ega Igor Valujevil ei olnud lõhkematerjali käitlemise korraldaja pädevustunnistust ega lõhkaja või lõhkemeistri kutsetunnistust. Nimetatu tõendab, et Pavel 16 1-20-914 Kalininil ja Igor Valujevil puudus LMS § 12 lg 1, § 13 lg 1, §

§ 18

lg 1 tulenev õiguslik alus tulenev õiguslik alus lõhkeaineid käidelda, mis LMS § 2 lg 1 ja 3 tulenevalt hõlmab muuhulgas lõhkematerjali võõrandamist, omandamist, valdamist, hoidmist. 7.2.

1. Kohus leiab, et eelnevalt käsitletud tõendikogum näitab selgelt, et Igor Valujev omandas ajaliselt enne 19.07.2019 lõhkeaine trotüül ehk TNT kaaluga 196,1 grammi. Ta toimetas lõhkeaine endale koju ja hoidis seda seal. Samuti loeb kohus eelneva tõendikogumiga tõendatuks, et P. Kalinin teadis I. Valujevil trotüüliklotsi olemasolust ning korraldas I. Valujevi ja A. P. kohtumise 19.07.2019 enda kasutatavate garaažibokside Paldiskis, Põhja tn
2. Seal müüs Igor Valujev trotüüliklotsi Pavel Kalinini juuresolekul A. P.le 50 euro eest. Lõhkeaine soetamine ehk omandamine, edasitoimetamine, valdamine ehk hoidmine ning üleandmine kui müügi üks oluline osa kujutavad enesest tegevusi, mis mahuvad KarS § 414 põhikoosseisus toodud lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise määratluse alla. Kohtu hinnangul käitles Igor Valujev trotüülitükki subjektiivsest küljest otsese tahtlusega, kuivõrd tema teadmise kohaselt oli tegemist lõhkeaine trotüüliga. Ta võttis lõhkeaine kingina vastu. Selle asemel, et teavitada trotüülist Häirekeskust, nagu nõuab LMS § 8 lg 1, viis ta selle koju hoiule ja müüs lõpuks maha. Niisamuti oli P. Kalinini kaasabi osutamine tahtlik, kuivõrd ta teadis, et I. Valujevil on trotüülitükk ning ta tahtis viia ning viiski A. P. selle müügitehingu tegemiseks kokku I. Valujeviga. Kohtu hinnangul vastab I. Valjuevi tegevus selles episoodis lõhkeaine ebaseaduslikule käitlemisele ning P. Kalinini tegevus kaasabi osutamisele lõhkeaine ebaseaduslikule käitlemisele. 7.3.Pavel Kalinini poolt 770,1 grammi lõhkeaine trotüül ebaseadusliku käitlemise episoodi, mille ta müüs 19.08.2019 A. P.le, kinnitavad osad eelnevalt käsitletud tõendid ning järgmised kohtuistungil uuritud tõendid: 7.3.
3. Tunnistaja A. P. ütlused /tõend 14.13 kd 1, tl 187-196; kd 2, tl 105-111/ ja 18.09.2019 jälitustoimingute protokoll koos lisadega /tõend 14.
4. kd 2, tl 7-58/ näitavad, et 19.08.2019 helistas kuriteomatkimises osalev A. P. Pavel Kalininile ajal, mil viimane oli tööl. P. Kalininile meenus, et leidis oma garaaži koristades midagi. 19.08.2019 õhtul kohtus A. P. P. Kalininiga viimase töökoha juures, kus P. Kalinin selgitas, et leidis garaažist ümmarguse trotüüli. Koos sõideti sõiduautos xxxx P. Kalinini kasutatavate garaažibokside juurde, mis asuvad Paldiskis, Põhja tn
5. Teel garaažide juurde rääkis P. Kalinin, et tal on üle poole kilo trotüüli ning lepiti kokku hinnas. Jälitusprotokollist on näha, et kui A. P. ja P. Kalinin garaažide juurde jõudsid, oli lähedale pargitud teine sõiduauto ning väljas oli meesterahvas. Vestluses A. P. küsis, mis naaber see sul siin on. P. Kalinin kostis, et kalur. Seejärel P. Kalinin väljus garaažide juures sõidukist ja sisenes enda garaaži. Garaažist väljudes varjas P. Kalinin midagi parema käega tööjope vasaku hõlma all ning istus uuesti sõidukisse A. P. kõrvale. Sõidukis andis ta A. P.le üle silindrikujulise eseme ja A. P. andis vastu 80 eurot. Sõidukis rääkis P. Kalinin, et osa on juba ära saetud ja tema lõhkas. Samuti selgitas ta A. P.le, kuidas eset kontrollida. Tema selgituste järgi tuleb tükk süüdata ja see peab sulama. P. Kalinini selgituste järgi on trotüül nagu majapidamisseep. A. P. sõnul hoidis P. Kalinin garaažist toodud eset kinnastamata käes ja ta pani saadud eseme sõiduauto tagaistmele. Pärast P. Kalinini juures lahkumist kohtus A. P. politseiametnikega, kellele andis ostetud eseme üle. 19.08.2019 asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga, 27.08.2019 toimunud e-kirjavahetus politsei ja Päästeameti demineerimiskeskuse Põhja-Eesti pommigrupi vahel, 19.08.2019 pommigrupi väljasõiduaruanne nr 1-2019-387/1 koos lisadega /tõend 14.18 kd 2, tl 59-68/ tõendavad, et ese, mille A. P. andis politseile üle, kujutas enesest ebaühtlaselt ärasaetud otsaga silindrikujulist eset. Politsei andis eseme üle pommigrupile. Pommigrupi hinnangul oli tegemist lõhkeainega trotüül. 7.3.
6. 05.09.2019 lõhkeaineekspertiisi akt nr 19E-AL0013 /tõend 14.20 kd 2, tl 91-92, 94-96/ tõendab, et 19.08.2019 P. Kalininilt ostetud silindrikujuline ese oli trotüül ehk TNT ning selle täpne kaal oli 770,1 grammi. Seejuures 31.12.2019 lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi akt nr 19E-PL0032 koos lisadega /tõend 14.21 kd 2, tl 97-104/ tõendab, et P. Kalinini käideldud silindrikujuline trotüülitükk oli plahvatusvõimeline. 17 1-20-914 7.3.
7. Lisaks sellele, et A. P. ütlused haakuvad 18.09.2019 jälitustoimingute protokolliga, muudab tema ütlused usaldusväärseks asjaolu, et politseile üle antud trotüülilt leiti DNAekspertiisides P. Kalininilt pärinevat bioloogilist materjali. Nimetatud leidu tõendavad 19.09.2019 DNA-ekspertiisi akt nr 19E-GE0937 ja 24.09.2019 DNA-ekspertiisi akt nr 19E-GE1079 /tõend 14.19 kd 2, tl 69-71, 73-83, 85-90/. 7.3.
8. Samuti haakuvad eelnevate tõenditega osaliselt Pavel Kalinini kahtlustatavana antud ütlused /tõend 14.32 kd 3, tl 22-31, 73-75/. P. Kalinini ütlused näitavad, et ta müüs A. P.le silindrikujulise eseme, kuid P. Kalinini väitel oli tegemist parafiiniga, mitte trotüüliga. Selle eseme müüs ta A. P.le trotüüli pähe, sest oli tüdinenud A. P. helistamistest. Kohus leiab, et P. Kalinini ütlused sellest, et tegelikult oli ese P. Kalinini teada parafiin, mitte trotüül, on ebausutavad. Seda põhjusel, et jälitusprotokollist nähtub selgelt, et garaaži juures oli kõrvaline isik askeldamas ja P. Kalinin tuli garaažist esemega välja seda jopehõlma all varjates. Parafiin ei ole ese, mida oleks tarvis teiste isikute eest varjata. Eseme varjamise fakt osutab, et P. Kalinin teadis, et ese, mille ta müüb A. P.le on lõhkeaine. Samuti toetab kohtu sellist järeldust asjaolu, et sõiduautos P. Kalinin rääkis A. P.le, et osa silindri küljest saetud materjali on ta ära lõhanud. Samuti autos selgitas ta A. P.le, kuidas kontrollida trotüüli ehtsust. 7.3.
9. Kaitsja leidis, et kuriteo matkimise käigus P. Kalininit survestati kuritegu toime panema. Kohus sellega ei nõustu. Nimelt õiguskaitseorganitel oli olemas eelnev info, et P. Kalinin võib käidelda ebaseaduslikult lõhkeaineid. Lisaks oli P. Kalinin eelnevalt 18.06.2019 müünud D. B.ile kolm silindrikujulise eset, mida kinnitas olevat ammoniit ja rääkides, et ta käib metalliotsijaga saarel, kus on metalli ja TNT-d. Samuti oli ta vahendanud 19.07.2019 trotüüliklotsi müüki I. Valujevilt A. P.le. Kuriteo matkimine toimus seaduslikult, sest see toimus Harju maakohtu eeluurimiskohtuniku loa alusel. P. Kalinin enda kahtlustatavana antud ütlustes ja kohtus viimases sõnas rääkis, et A. P. helistas talle sageli ja tüütas teda. Kohtus rääkis P. Kalinin viimases sõnas, et A. P. käis kolmel kuul igal päev ta akna all. Kohtu hinnangul on selles osas P. Kalinini ütlused tugevasti liialdatud. Nimelt eelnev tõendikogum näitab, et A. P. kohtus reaalselt P. Kalininiga ainult kahel korral. Esimest korda 19.07.2019, kui toimus P. Kalinini vahendatud trotüüliklotsi müük ning teisel korral 19.08.2019, kui P. Kalinin müüs A. P.le silindrikujulise trotüüli. Järelikult väited A. P. pealetükkivast käitumisest on P. Kalinini väljamõeldis. Uuritud tõendid näitavad küll A. P. kõnesid P. Kalininile, kuid tema küsimused P. Kalininile, kas tema sõber on Venemaalt saabunud ja kas kokku oleks võimalik saada, ei olnud ülemäära pealetükkivad. Salvestatud vestlused näitavad, et P. Kalinin ise oli huvitatud A. P.ga tehingu tegemisest, kuivõrd ta ise teatas, et leidis garaaži koristades ühe eseme. Järelikult ei pidanud ta tegelikkuses A. P. huvi ebaseaduslike esemete osas pealetükkivaks, vaid oli ise huvitatud ebaseaduslikust lõhkeaine käitlemisest. 7.3.
10. Samuti selles episoodis ei olnud Pavel Kalininile väljastatud lõhkematerjali käitlemise korraldaja pädevustunnistust ega lõhkaja või lõhkemeistri kutsetunnistust. Seega puudus tal LMS § 12 lg 1, § 13 lg 1, §

§ 18

lg 1 tulenev õiguslik alus lõhkeainet käidelda, mis LMS § 2 lg 1 ja 3 tulenevalt hõlmab muuhulgas lõhkematerjali võõrandamist, omandamist, valdamist, hoidmist. 7.3.

1. Kohus leiab, et eelnevalt käsitletud tõendikogum näitab selgelt, et Pavel Kalinin omandas ajaliselt enne 19.08.2019 lõhkeaine trotüül kaaluga 770,1 grammi, toimetas selle enda kasutatavasse garaažiboksi aadressil Paldiskis, Põhja tn
2. Seal hoidis ta trotüüli kuni 19.08.2019, mil müüs selle 80 euro eest sõiduautos xxxx A. P.le. Lõhkeaine soetamine ehk omandamine, edasitoimetamine, valdamine ehk hoidmine ning üleandmine kui müügi üks oluline osa kujutavad enesest tegevusi, mis mahuvad KarS § 414 põhikoosseisus toodud lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise määratluse alla. Kohtu hinnangul käitles Pavel Kalinin silindrikujulist trotüüli subjektiivsest küljest otsese tahtlusega, kuivõrd tema teadmise kohaselt oli tegemist lõhkeaine trotüüliga. Selle asemel, et teatada saarelt leitud trotüülist Häirekeskusele, nagu nõuab LMS § 8 lg 1, viis ta selle garaaži hoiule ja lõpuks müüs aine A. P.le maha. Kuna varasemalt oli P. Kalinin toime pannud lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise kõlbmatu katse ning kaasaaitamise lõhkeaine ebaseaduslikule käitlemisele, vastab P. Kalinini tegevus KarS § 414 lg 2 p 1 järgi 18 1-20-914 kvalifitseeritavale kuriteole, s.o lõhkeaine ebaseaduslikule käitlemisele, mis on toime pandud vähemalt teist korda. 7.4.Pavel Kalinini poolt piiratud tsiviilkäibega tulirelva, s.o laskekõlbliku kaheraudse sileraudse püssi Bayard ebaseadusliku käitlemise episoodi koos M. V.iga, mis lõppes 15.06.2019 püssi müügiga V. B.ele, kinnitavad osad eelnevalt käsitletud tõendid ning järgmised kohtuistungil uuritud tõendid: 7.4.
3. 29.10.2019 jälitustoimingute protokoll koos lisaga /tõend 14.
4. kd 3, tl 76-88/ näitab, et 15.06.2019 kell 12.08 helistas V. B. Pavel Kalininile. Vestlusest selgub, et P. Kalinin pakkus V. B.ele vanaaegset pikka eset, mida V. B. oli varem ise näinud ja mida P. Kalinin nimetas „pihhpahh“. P. Kalinin oli nõus eseme ära andma kopikate eest, kolme eest, kuigi see on vanaaegne ja maksab normaalselt raha. Ta kinnitas V. B.ele, et tegemist on töökorras esemega, mida B. võib kontrollida. 15.06.2019 kell 12.16 helistas V. B. P. Kalininile tagasi, öeldes, et antakse ainult kaks. Vestlusest nähtub, et P. Kalinin jäi pakutud kahega nõusse. Samal päeval kell 15.48 helistas V. B. M. V.ile. M. V.i kahtlustatavana antud ütlused näitavad, et ta elas sel ajal xxxx P. Kalinini korteris /tõend 14.36/. Kõne alguses tundis V. B. huvi M. V.i poolt pakutud eseme osas. M. V. ütles, et eset on võimalik näha. Seejärel uuris M. V., kas võimalik eelneva asja raha eest tagasi saada. P. Kalinin võttis M. V.ilt toru üle ja küsis V. B.elt müüdud eset tagasi. Taustal oli kuulda P. Kalinini tuttava A. M.e häält, kes ei olnud rahul toimunud müügiga. P. Kalinin lubas vestluses V. B.ele maksta eseme eest poolteist, millest sajalise kohe. Sama teema jätkus 15.06.2019 kell 15.53 telefonikõnes, kui V. B. helistas M. V.ile ja toru võttis taas üle P. Kalinin. 7.4.
5. Kahtlustatav V. B.e ütlused ning lisad /tõend 14.38 ja tõend 14.39 kd 3, tl 139-142 ja 143149/ näitavad, et 15.06.2019 päevasel ajal helistas talle P. Kalinin või M. V., pakkudes müügiks püssi. Püssi eest sooviti saada valget pulbrit. V. B. ostis kaks soonkinnitusega kotikest amfetamiini või metamfetamiini. Seejärel sõitis V. B. xxxx P. Kalinini ja M. V.i juurde korterisse. Korteris andis ta P. Kalininile üle kaks soonkinnitusega kilekotti valge pulbriga. P. Kalinin saatis V. B.e koos M. V.iga lähedal asuvasse garaažiboksi. P. Kalinin ise garaaži juurde ei tulnud, kuna tal oli jalavõru. M. V. sõitis V. B.ega garaažiboksi juurde. V. B. märgistas ortofotol garaažibokside asukohaks Paldiskis, Põhja tn 12 asuvad garaažiboksid. V. B.e tähistatud koht kattub 25.09.2019 jälitustoimingu protokollis ja selle lisades fikseeritud 15.09.2019 P. Kalinini kasutatud garaažibokside asukohaga /tõend 14.23/. V. B.e ütluste järgi avas M. V. võtmega garaažiboksi, sisenes sinna ja tõi välja koti. Kotis oli kaheks osaks võetud kaheraudne püss, millel oli puidust kaba. Püssil ei olnud sihikut. Püssil oli kaks päästikut. Püss nägi välja vana ja mitte väga heas seisukorras. M. V. andis koti koos püssiga üle V. B.ele. V. B. pani püssi autosse, viis M. V.i tagasi korterelamu juurde ning sõitis koos püssiga ära. Samal päeval müüs ta püssi xxxx oma tuttavale, keda hüütakse R.iks. V. B.e sõnul helistas P. Kalinin talle pärast püssi mahamüümist mitu korda sooviga püss tagasi osta, kuid V. B. vastas, et see ei ole enam võimalik. 7.4.
6. Kohtu hinnangul on kahtlustatava V. B.e ütlused on usutavad, kuivõrd lisaks sellele, et need haakuvad 29.10.2019 jälitustoimingute protokolliga püssi soetuse asjaolude osas, kinnitavad püssi edasimüüki R.i nimelisele isikule kahtlustatava R. K. ütlused /tõend 14.41 kd 3, tl 153-156/. R. K. selgitas, et
7. aasta suvel, enne jaanipäeva, helistas talle V. B., kes pakkus müügiks kaheraudset püssi. Nad kohtusid xxxx ning R. K. ostis V. B.elt püssi. Püss oli kotis kahes osas, kaks toru ja kabaosa. Püss nägi välja vanem, antiigimoodi. Ostetud püssi hoidis R. K. algul enda kodus, hiljem isakodus. V. B.e ja R. K. vahelist suhtlust kinnitab 02.01.2020 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll /tõend 14.44 kd 3, tl 196-197/, millest nähtub muuhulgas, et V. B. ja R. K. kontakteerusid telefonitsi 15.06.2019 pärastlõunasel ajal 3 korda ning R. K. kasutuses olnud telefon asus kõnede ajal xxxx. 7.4.
8. 06.12.2019 R. K. ütluste ja olustiku seostamise protokoll koos fototabeli ja õiendiga /tõend 14.42 kd 3, tl 157-167/, näitavad, et R. K. hoidis V. B.elt soetatud kaheraudset vanemat kahe päästikuga püssi koos muude relvadega xxxx. 7.4.
9. 17.12.2019 tulirelvaekspertiisi akti nr 19E-TB0133 kohaselt /tõend 14.42 kd 3, tl 171-178/ kujutab kõnealune püss enesest kaheraudset sileraudset püssi Bayard kaliiber xxxx ning tegemist 19 1-20-914 on tulirelvaga. Ekspertiisiakti fototabelist nähtub, et püss oli pakendis kahes osas – relvaraud ja kaba ning ekspertiisi käigus püss koostati. Samuti nähtub fototabelist, et relvaraud oli ligi 80 cm pikkune ning püssi üldpikkus ületas 1 meetrit. Ekspertiisi akti põhistavast osast ilmneb, et vaatluse alusel oli püss halvas seisukorras. Samas relva osad olid oma kohtadel ja töökorras. Katselasud toimusid ning relva mehhanismide töö oli korrapärane. Kuna püssil puudus kestade tõukur, tuli lastud kestad eemaldada padrunipesadest käsitsi. Sellisel moel oli püss kõlblik laskude sooritamiseks. Eelnevaga loeb kohus tõendatuks, et tegemist oli piiratud tsiviilkäibega tulirelvaga relvaseaduse (RelvS) § 11 lg 1, § 12 lg 1 p 1 ning § 19 lg 1 p 5 ja lg 2 mõttes. 7.4.
10. Samuti ilmneb kahtlustatava A. M.e 16.10.2019 ütlustest /tõend 14.62 kd 6, tl 8-12/, et Pavel Kalinin hoidis oma garaažis sileraudset püssi. Tunnistaja sõnul P. Kalinini ütles talle, et müüs püssi maha kahe grammi amfetamiini eest. Kohtu hinnangul on A. M.e ütlused püssi müümise osas on tõendiks KrMS § 66 lg 21 p 3 ja § 75 lg 4 alusel, kuivõrd P. Kalininilt kuuldu sisaldab (KarS § 418 lg-s 1 ettenähtud) kuriteo omaksvõttu. 7.4.
11. Pavel Kalinini kahtlustatavana antud ütlused /tõend 14.32 kd 3, tl 22-31, 73-75/ langevad kokku nii 29.10.2019 jälitustoimingute protokolli kui ka V. B.e ütlustega. P. Kalinin tunnistas kahtlustatavana end püssi ebaseaduslikus käitlemises isikute grupis süüdi. Ta selgitas, et leidis püssi Xxxx sõjaväepolügoonilt maa seest. Pärast leidmist pani ta püssi garaaži. Püss oli roostes. Ta müüs püssi S. B.ele. Püssi tõi garaažist ära M. V., kuna P. Kalininil oli elektrooniline jalavõru. M. V. elas tema juures, oli nagu perekonna liige, teadis täpselt P. Kalinini asju. Püssi vastu sai P. Kalinin amfetamiini ja viina. Täpselt enam ei mäleta. Hiljem tahtis P. Kalinin püssi S.ult tagasi saada, kuid ei saanud. Kohtuistungil viimases sõnas rääkis P. Kalinin, et leidis vanaaegse kaheraudse püssi Xxxx saarelt. Ta väitis, et võttis püssist lööknõela välja, tegi püssi laskekõlbmatuks ja pani selle seinale kui maketi. Kohus ei pea kohtus antud ütlustest usutavaks seda, et P. Kalinin võttis püssist välja lööknõela, muutes selle niiviisi laskekõlbmatuks ja et ta pani selle seinale nagu maketi. Esiteks nähtub V. B.e ütlustest, et M. V. tõi garaažist välja koti, mille sees oli püss kahes osas. Seega ei rippunud püss maketina seinal nagu väitis P. Kalinin, vaid oli hoiustatud garaažis kotis. Teiseks 17.12.2019 tulirelvaekspertiisi akti kohaselt oli püssi mehhanismide töö on korrapärane ning lasud toimusid. Püssil puudus vaid kestade tõukur. Järelikult ei pea paika P. Kalinini väide sellest, et ta eemaldas püssilt lööknõela ja muutis selle nii laskekõlbmatuks. 7.4.
12. Relvaregistri väljavõte /tõend 14.26 kd 2, tl 143-145/, näitab, et P. Kalininil puudub relvaluba. Nimetatu tõendab, et P. Kalinin, leides piiratud tsiviilkäibega relva, eiras RelvS § 9 lg 1 tulenevat nõuet teatada leitud ja valdusesse võetud relvast viivitamata politseile ja anda leid politseile leid üle. Selle asemel käitles ta piiratud tsiviilkäibega tulirelva relva õigustamatult, s.o ilma relvasoetamisloata RelvS § 32 lg 1 ja lg 2 ning relvaloata RelvS § 34 lg 2 mõttes, toimetades püssi enda kasutuses olevasse garaaži, kus hoidis seda 15.06.
13. Siis võõrandas ta relva V. B.ele, kellel samuti puudus relvaregistri väljavõtte järgi /tõend 14.45 kd 3, tl 198-201/ relvaluba. Nimetatud tegevused kujutavad enesest RelvS § 11 lg 2 tulenevalt relva käitlemist, mis tohib toimuda üksnes vastava loa alusel. 7.4.
14. Kohus leiab, et eelnevalt käsitletud tõendikogum võimaldavad järeldust, et P. Kalinin leidis täpselt tuvastamata kohas ja ajal hiljemalt 15.06.2019 vanaaegse kaheks osaks võetud laskekõbuliku tulirelva, toimetas selle enda kasutatavasse garaaži ning 15.06.2019 võõrandas koos M. V.iga tulirelva V. B.ele, mille eest sai vastu kaks kotikest narkootilist ainet. Kuigi püss oli kaheks osaks võetud, oli tegemist ühte komplekti kuuluva ja koos hoitavate oluliste püssi osadega, mis kokkupandud kujul moodustasid laskekõlbuliku tulirelva. Niisamuti leiab kohus et M. V.i panus müügi õnnestumiseks oli sama oluline kui P. Kalinini oma. Nimelt P. Kalininil ei olnud võimalik elektroonilise valve tõttu kodust lahkuda, garaažist püssi võtta ega V. B.ele üle anda. Seda tegi tema eest M. V., kelle vastava teopanuseta oleks püssi üleandmine jäänud toimumata. Seega P. Kalininile ja M. V. tegutsesid tulirelva müügil V. B.ele isikute grupis. Kohtu hinnangul käitles Pavel Kalinin püssi subjektiivsest küljest vähemalt kaudse tahtlusega, kuivõrd 29.10.2019 jälitusprotokollis ta kinnitab V. B.ele eseme töökorrasolekut, mida tuvastas hiljem ka tulirelvaekspertiis. Samuti teadis ta, et tal puudub relvaluba, kuivõrd seda ei olnud kunagi talle 20 1-20-914 väljastatud. Järelikult P. Kalinin pidas võimalikuks, et tema valduses on töökorras olev tulirelv ning ühtlasi teadis, et tal ei ole õigust seda käidelda. Sellele vaatamata ta toimetas leitud tulirelva enda kasutatavasse garaaži, hoidis seda seal ning seejärel võõrandas M. V.i teopanuse toel püssi V. B.ele. Relva soetamine, hoidmine ja võõrandamine on käsitletavad relva käitlemisena RelvS § 11 lg 2 mõistes ning mahuvad KarS § 418 põhikoosseisus näidatud tulirelva ebaseadusliku käitlemise määratluse alla. Kohtu hinnangul vastab P. Kalinini tegevus KarS § 418 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavale kuriteole, s.o tulirelva ebaseaduslikule käitlemisele, mis on toime pandud grupi poolt. 7.5.Igor Valujevi poolt lõhkeseadeldise olulise osa, s.o lõhketöödeks mõeldud plastikkattega süütenööri lõigu ebaseadusliku käitlemise episoodi 01.01.2017 ja 02.01.2017, kinnitavad osad eelnevalt käsitletud tõendid ning järgmised kohtuistungil uuritud tõendid: 7.5.
15. 11.11.2019 asitõendi (kõvaketaste) vaatlusprotokoll koos lisadega ning 16.12.2019 kõvaketastelt leitud videosalvestiste vaatlusprotokoll koos lisaga /tõend 14.52 kd 4, tl 145-148, kd 4, tl 150-162/ tõendavad, et Igor Valujevi elukoha xxxx läbiotsimisel ära võetud andmekandjatelt leiti muuhulgas failid, millele on salvestatud
16. ja
17. aastal aset leidnud lõhkeseadeldiste või nende oluliste osade käitlemise juhtumid. Nimetatud vaatluse juurde kaasati asjatundjana Päästeameti Põhja-Eesti pommigrupi juhatajat R. T.. 16.12.2019 vaatlusprotokolli punktis 5.
18. on vaadeldud videot, milles üks isik põletab korteris plastikkattega süütenööri ja teine isik mõõdab mobiiltelefonis oleva stopperiga põlemiseks kuluvat aega. Kõnealuse faili nimetuses kajastub kuupäev 01.01.
19. Samuti on 16.12.2019 vaatlusprotokolli punktis 5.
20. vaadeldud videot, milles põletatakse täpselt samasugust süütenööri välitingimustes. Süütenöör on kinnitatud silindrikujulise eseme külge. Faili nimetuses kajastub kuupäev 02.01.
21. 7.5.
22. Igor Valujevi kahtlustatavana antud ütlused /tõend 14.47 kd 4, tl 14-19, 64-70, 72-73, 75, 104-107, 111-115/, milles ta tunnistas oma süüd kõigis talle inkrimineeritavates kuriteoepisoodides ja andis üksikasjalikke ütlusi kuritegude toimepanemise asjaolude kohta. Sealhulgas 30.12.2019 ülekuulamisel ta rääkis 16.12.2019 vaatlusprotokolli punktis 5.
23. vaadeldud video kohta, et leidis ligikaudu 2 aastat tagasi ühest lõhutud garaažiboksist hallikat värvi kummist kattega umbes 1-meetrise süütenööri ja ka ühe musta värvi riidematerjalist kattega süütenööri. Ta viis need enda koju xxxx. Kodus lõikas ta süütenöörist jupi ja pani selle põlema. Tema sõber D. O. filmis toimuvat ja võttis mobiiltelefonis oleva stopperiga aega. Punktis 5.
24. vaadeldud video osas rääkis ta, et pani plasttorusse padrunist võetud püssirohu ja süütejupi nööri. Video tegi ta üksi Delfiino garaažibokside juures. Kohtu hinnangul on I. Valujevi ütlused usaldusväärsed ja langevad täielikult kokku 16.12.2019 vaatlusprotokolli punktis 5.
25. ning 5.
26. nähtuvaga. I. Valujevi ütluste ja faili nimes sisalduva kuupäeva alusel saab järeldada, et süütenööri süütas I. Valujev enda kodus 01.01.2017 ja 02.01.2017 välitingimustes ning leidis süütenööri ajaliselt mõni aeg varem. Seejuures 23.12.2019 sündmuskoha vaatlusprotokolli /tõend 14.
27. kd 4, tl 175-188/ punktist 5.6 nähtub, et 16.12.2019 vaatlusprotokolli punktis 5.
28. vaadeldud video on filmitud Paldiskis, Delfiino kinnistu garaažide tagusel metsatuka juurde jääval kõrvalisel alal geograafiliste koordinaatidega 59:21.6573 N (ehk põhjalaius 59°
29. 6573') ja 024:03.4716 E (ehk idapikkus 024°
30. 4716'). 7.5.
31. 16.12.2019 vaatlusprotokolli ja I. Valujevi ütlustega haakuvad tunnistaja D. O.i ütlused /14.
32. kd 4, tl 189-191/. D. O.i ütlused tõendavad, et 16.12.2019 vaatlusprotokolli punktis 5.
33. vaadeldud videol on tema ja Igor Valujev. Tunnistaja sõnul oli I. Valujevil süütenöör, mida ta põletas oma korteris xxxx ning tunnistaja filmis ja võttis aega. Tunnistaja arvas, et idee süüdata süütenöör võis olla tunnistaja poolne, kuid ei mäletanud seda täpselt. 7.5.
34. 15.10.2019 läbiotsimise protokoll koos fototabeliga /tõend 14.
35. kd 4, tl 123-131/ tõendab, et xxxx asuv korter on I. Valujevi elukoht. 7.5.
36. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 01.10.2019 vastus nr 10-1/19-2796-002 koos kutseregistri väljavõtete ja 01.10.2019 elektronkirjadega /tõend 14.27 kd 2, tl 146-163/ näitab seda, et Igor Valujevil ei olnud lõhkematerjali käitlemise korraldaja pädevustunnistust ega lõhkaja või lõhkemeistri kutsetunnistust. Nimetatu tõendab, et Igor Valujevil puudus LMS § 12 lg 1, § 13 lg 21 1-20-914 1, §

§ 18

lg 1 tulenev õiguslik alus lõhkeseadeldisi ja sellest tulenevalt ka nende olulisi osasid (süütenööri) käidelda. 7.5.6. Kohus leiab, et eelnevalt käsitletud tõendikogum näitab selgelt, et Igor Valujev leidis ehk omandas ajaliselt enne 01.01.2017 plastikkattega süütenööri lõigu. Kuna süütenöör on ese, mille abil saab panna plahvatama lõhkeseadeldise, siis loeb kohus süütenööri lõhkeseadeldise oluliseks osaks. Samuti on eelnevate tõenditega kinnitust leidnud, et Igor Valujev toimetas süütenööri enda elukohta, s.t xxxx asuvasse korterisse. Seal ta hoidis süütenööri ja põletas osa süütenöörist ära 01.01.2017 korteris ning osa 02.01.2017 Delfiino garaažibokside juures välitingimustes. Süütenööri loata või kutsetunnistuseta omandamine (leiu endale jätmine), hoidmine ja ära põletamine ehk kasutamine (muu ebaseaduslik käitlemine) kujutavad enesest lõhkeseadeldise olulise osa ebaseaduslikku käitlemist KarS § 415 põhikoosseisu tähenduses. Kohtu hinnangul käitles I. Valujev süütenööri otsese tahtlusega. I. Valujevi ütluste põhjal saab järeldada, et ta sai juba leides aru, et tegemist on süütenööriga. Lisaks ta ühendas süütenööri toruga, kuhu pani püssirohtu. Seega sai I. Valujev aru, et ta hoiab ja kasutab süütenööri, mis on lõhkeseadeldise oluline osa. Lõhkeseadeldise käitlemiseks vajalikku luba ei ole I. Valujevile väljastatud. Järelikult oli süütenööri käitlemine ebaseaduslik, kuna LMS § 12 lg 1, § 13 lg 1, §

§ 18lg 1 tulenevalt on tegemist eriluba nõudva tegevusvaldkonnaga.

7.6.Igor Valujevi poolt lõhkeseadeldise, s.o silindrikujulise torupommi tüüpi eseme ebaseadusliku käitlemise episoodi hiljemalt 07.11.2017, kinnitavad osad eelnevalt käsitletud tõendid ning järgmised kohtuistungil uuritud tõendid: 7.6.

1. 11.11.2019 asitõendi (kõvaketaste) vaatlusprotokoll koos lisadega ning 16.12.2019 kõvaketastelt leitud videosalvestiste vaatlusprotokoll koos lisaga /tõend 14.52 kd 4, tl 145-148, kd 4, tl 150-162/ tõendavad, et Igor Valujevi elukoha xxxx läbiotsimisel ära võetud andmekandjatelt leiti muuhulgas failid, millele on salvestatud
2. ja
3. aastal aset leidnud lõhkeseadeldiste või nende oluliste osade käitlemise juhtumid. 16.12.2019 vaatlusprotokolli punktis 5.
4. on vaadeldud videot, milles paistab vana potti meenutava metalleseme alt välja asfalteeritud kattega süütenöör. On kuulda, et keegi vestleb Igori nimelise isikuga. Lisaks filmijale on näha eemale jooksmas vähemalt kahte inimest. Tegevus toimub lagedal väljal asuval kruusateel. Kauguses on näha suitsu ja kuulda plahvatust koos metalleseme õhku paiskumisega. Faili nimetuses kajastub kuupäev 07.11.
5. Faili nimes sisalduva kuupäeva alusel saab järeldada, et toimunu leidis aset 07.11.
6. 7.6.
7. Igor Valujevi kahtlustatavana antud ütlused /tõend 14.47 kd 4, tl 14-19, 64-70, 72-73, 75, 104-107, 111-115/, näitavad, et 30.12.2019 ülekuulamisel ta rääkis 16.12.2019 vaatlusprotokolli punktis 5.
8. vaadeldud video kohta järgmist. Ta leidis metalläärtega seest tühja toru, mille otsad on korgiga kinni keeratavad (elektrikaitsme kest). Ta puuris kodus torusse augu, pani torusse padrunist pärit püssirohtu ja teipis juurde jupi varasemalt leitud asfalteeritud kattega süütenööri. Videol on see ese kuplikujulise eseme all. Video on tehtud Paldiskis garaažide taga. I. Valujev süütas süütenööri ja filmis toimuvat. Lihtsalt vaatamas olid tema kaks tuttavat, D. O. ja I. R.. Kohtu hinnangul on I. Valujevi ütlused usaldusväärsed ja langevad täielikult kokku 16.12.2019 vaatlusprotokolli punktis 5.
9. nähtuvaga. Samuti 23.12.20019 sündmuskoha vaatlusprotokolli /tõend 14.
10. kd 4, tl 175-188/ punktist 5.
11. nähtub, et 16.12.2019 vaatlusprotokolli punktis 5.
12. video on filmitud Paldiskis, Põhja tn äärde jääva garaažikompleksi tagusel tühermaal asuval kruusateel geograafiliste koordinaatidega 59:21.8031 N (ehk põhjalaius 59°21.8031') ja 024:03.2572 E (ehk idapikkus 024°03.2572'). 7.6.
13. 16.12.2019 vaatlusprotokolli ja I. Valujevi ütlustega haakuvad tunnistaja D. O.i ütlused /14.
14. kd 4, tl 189-191/. D. O.i ütlused tõendavad, et 16.12.2019 vaatlusprotokolli punktis 5.
15. vaadeldud videol on tema, I. R. ja Igor Valujev. Tunnistaja sõnul on video tehtud garaažide taga. I. Valujevil oli valmis seadeldis, mille ta pani poti alla. I. Valujev süütas süütenööri ja filmis toimunut. Tunnistaja sõnul I. Valujev lõbustas end selliste paugutamistega. Selliseid juhtumeid oli veel. 22 1-20-914 7.6.
16. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti 01.10.2019 vastus nr 10-1/19-2796-002 koos kutseregistri väljavõtete ja 01.10.2019 elektronkirjadega /tõend 14.27 kd 2, tl 146-163/ näitab seda, et Igor Valujevil ei olnud lõhkematerjali käitlemise korraldaja pädevustunnistust ega lõhkaja või lõhkemeistri kutsetunnistust. Nimetatu tõendab, et Igor Valujevil puudus LMS § 12 lg 1, § 13 lg 1, §

§ 18

lg 1 tulenev õiguslik alus lõhkeseadeldisi käidelda, mis hõlmab eneses muuhulgas lõhkeseadeldiste valmistamist, valdamist ning kasutamist. 7.6.5. Kohus leiab, et eelnevalt käsitletud tõendikogum näitab selgelt, et Igor Valujev valmistas ajaliselt hiljemalt 07.11.2017 oma elukohas xxxx nn torupommi tüüpi lõhkeseadeldise. Sellist järeldust võimaldab fakt, et ta täitis kinniste otstega toru püssirohuga. Püssirohi on üldteadaolevalt lõhkeaine, mis võib plahvatada LMS § 2 lg 2 tingimustel. I. Valujev ühendaski püssirohuga täidetud toruga lõhketöödeks mõeldud asfalteeritud kattega süütenööri ehk valmistas lõhkeseadeldise. Seejärel toimetas ta lõhkeseadeldise garaažide taga tühermaal asuvale kruusateele, süütas süütenööri ning seadeldis plahvatas. Lõhkeseadeldise loata või kutsetunnistuseta valmistamine, enda valduses hoidmine, toimetamine ühest kohast teise ja plahvatama panemine (muu ebaseaduslik käitlemine) kujutavad enesest lõhkeseadeldise ebaseaduslikku käitlemist KarS § 415 põhikoosseisu tähenduses. I. Valujev tegutses lõhkeseadeldist käideldes kavatsetult. Nimelt tema eesmärk oligi valmistada plahvatusvõimeline seadeldis ja see plahvatama panna. Ta pidas seda ka võimalikuks, mida näitavad seadeldise valmistamiseks kasutatud koostisosad – padrunist pärit püssirohi ning leitud süütenöör. Lõhkeseadeldise käitlemiseks vajalikku luba I. Valujevil ei olnud. Järelikult oli lõhkeseadeldise valmistamine, valdamine ja plahvatama panek ebaseaduslik, kuna LMS § 12 lg 1, § 13 lg 1, §

§ 18lg 1 tulenevalt on tegemist eriluba nõudva tegevusvaldkonnaga.

7.7.Igor Valujevi poolt lõhkeseadeldise, s.o silindrikujulise torupommi tüüpi eseme ebaseadusliku käitlemise episoodi hiljemalt 09.11.2017, kinnitavad osad eelnevalt käsitletud tõendid ning järgmised kohtuistungil uuritud tõendid: 7.7.

1. 11.11.2019 asitõendi (kõvaketaste) vaatlusprotokoll koos lisadega ning 16.12.2019 kõvaketastelt leitud videosalvestiste vaatlusprotokoll koos lisaga /tõend 14.52 kd 4, tl 145-148, kd 4, tl 150-162/ tõendavad, et Igor Valujevi elukoha xxxx läbiotsimisel ära võetud andmekandjatelt leiti muuhulgas failid, millele on salvestatud
2. ja
3. aastal aset leidnud lõhkeseadeldiste või nende oluliste osade käitlemise juhtumid. 16.12.2019 vaatlusprotokolli punktis 5.
4. on vaadeldud videot, milles on näha vana metallsangadega pott ja selle kõrval silindrikujuline metallotstega ese. Eseme otsas on kollakat tooni plastikkattega süütenöör. Videos süütab keegi sigaretiga süütenööri, isik jookseb minema ning mõne aja pärast on kuulda plahvatust. Faili nimetuses kajastub kuupäev 09.11.
5. Faili nimes sisalduva kuupäeva alusel saab järeldada, et toimunu leidis aset 09.11.
6. 7.7.
7. Igor Valujevi kahtlustatavana antud ütlused koos lisadega /tõend 14.47 kd 4, tl 14-19, 6470, 72-73, 75, 104-107, 111-115 ja tõend 14.48 kd 4, tl 116-117/ haakuvad täielikult 16.12.2019 vaatlusprotokolli punktis 5.
8. kirjeldatuga. I. Valujev rääkis 30.12.2019 ülekuulamisel, et ta tegi kodus valmis samasuguse püssirohtu sisaldava seadeldise, mida kirjeldas eelmise, s.o 07.11.2017, lõhkeseadeldise episoodi puhul. Süütenöörina kasutas ta seekord kummikattega süütenööri. 16.12.2019 vaatlusprotokolli punktis 5.4 vaadeldud video on tehtud I. Valujevi sõnul Paldiskis, Vene surnuaia juures. Igor Valujev tähistas nimetatud video tegemise koha ortofotol. I. Valujevi sõnul süütas ta süütenööri sigaretiga ja jooksis eemale. Sündmuskohal oli ta üksi. 7.7.
9. Kohus leiab, et eelnevalt käsitletud tõendikogum näitab selgelt, et Igor Valujev valmistas ajaliselt hiljemalt 09.11.2017 oma elukohas xxxx asuvas korteris nn torupommi tüüpi lõhkeseadeldise. Sellist järeldust võimaldab fakt, et ta täitis kinniste otstega toru püssirohuga. Püssirohi on üldteadaolevalt lõhkeaine, mis võib plahvatada LMS § 2 lg 2 tingimustel. I. Valujev ühendaski püssirohuga täidetud toruga lõhketöödeks mõeldud plastikkattega süütenööri ehk valmistas lõhkeseadeldise. Seejärel toimetas ta lõhkeseadeldise Paldiski linnakalmistu kõrval asuvasse kohta, süütas süütenööri ning seadeldis plahvatas. Lõhkeseadeldise loata või kutsetunnistuseta valmistamine, enda valduses hoidmine, toimetamine ühest kohast teise ja 23 1-20-914 plahvatama panemine (muu ebaseaduslik käitlemine) kujutavad enesest lõhkeseadeldise ebaseaduslikku käitlemist KarS § 415 põhikoosseisu tähenduses. I. Valujev tegutses lõhkeseadeldist käideldes kavatsetult. Nimelt tema eesmärk oligi valmistada plahvatusvõimeline seadeldis ja see plahvatama panna. Ta pidas seda ka võimalikuks, mida näitavad seadeldise valmistamiseks kasutatud koostisosad – padrunist pärit püssirohi ning leitud süütenöör. Lõhkeseadeldise käitlemiseks vajalikku luba I. Valujevil ei olnud /tõend 14.27/. Järelikult oli lõhkeseadeldise valmistamine, valdamine ja plahvatama panek ebaseaduslik, kuna LMS § 12 lg 1, § 13 lg 1, §

§ 18lg 1 tulenevalt on tegemist eriluba nõudva tegevusvaldkonnaga.

7.8.Igor Valujevi poolt lõhkeseadeldise, s.o silindrikujulise torupommi tüüpi eseme ebaseadusliku käitlemise episoodi hiljemalt 03.12.2017, kinnitavad osad eelnevalt käsitletud tõendid ning järgmised kohtuistungil uuritud tõendid: 7.8.

1. 11.11.2019 asitõendi (kõvaketaste) vaatlusprotokoll koos lisadega ning 16.12.2019 kõvaketastelt leitud videosalvestiste vaatlusprotokoll koos lisaga /tõend 14.52 kd 4, tl 145-148, kd 4, tl 150-162/ tõendavad, et Igor Valujevi elukoha xxxx läbiotsimisel ära võetud andmekandjatelt leiti muuhulgas failid, millele on salvestatud
2. ja
3. aastal aset leidnud lõhkeseadeldiste või nende oluliste osade käitlemise juhtumid. 16.12.2019 vaatlusprotokolli punktis 5.
4. on vaadeldud videot, milles on kivil näha hõbedast värvi silindrikujuline balloon, mille otsa on teibitud kollakas süütenöör. Videos süütab keegi sigaretiga süütenööri, isik jookseb minema ning mõne aja pärast on näha suitsu ja kuulda plahvatust. Faili nimetuses kajastub kuupäev 03.12.
5. Faili nimes sisalduva kuupäeva alusel saab järeldada, et toimunu leidis aset 03.12.
6. 7.8.
7. 23.12.20019 sündmuskoha vaatlusprotokolli /tõend 14.
8. kd 4, tl 175-188/ punktist 5.
9. nähtub, et 16.12.2019 vaatlusprotokolli punktis 5.
10. video on filmitud Paldiskis, Põhja tn 12 asuva garaažikompleksi ning Paldiski Põhikooli vahel olevale tühermaal vana suure betoonploki sees olevas õõnsuses geograafiliste koordinaatidega 59:21.4417 N (ehk põhjalaius 59°
11. 4417') ja 024:03.3730 E (ehk idapikkus 024°03.3730'). 7.8.
12. Igor Valujevi kahtlustatavana antud ütlused /tõend 14.47 kd 4, tl 14-19, 64-70, 72-73, 75, 104-107, 111-115 ja tõend 14.48 kd 4, tl 116-117/ haakuvad täielikult 16.12.2019 vaatlusprotokolli punktis 5.
13. ning 23.12.20019 sündmuskoha vaatlusprotokollis kirjeldatuga. I. Valujev rääkis 30.12.2019 ülekuulamisel, et ta leidis süsihappegaasiballooni, puuris sinna kodus augu ja pani sisse padrunitest võetud püssirohu. Ballooni külge kinnitas ta süütenöörijupi. Video tegi ta Põhja garaažide juures. Ta pani seadeldise betoonkaevuplaadis olevasse auku. I. Valujevi sõnul süütas ta süütenööri sigaretiga ja jooksis eemale. Sündmuskohal oli ta üksi. 7.8.
14. Kohus leiab, et eelnevalt käsitletud tõendikogum näitab selgelt, et Igor Valujev valmistas ajaliselt hiljemalt 03.12.2017 oma elukohas xxxx asuvas korteris nn torupommi tüüpi lõhkeseadeldise. Sellist järeldust võimaldab fakt, et ta täitis süsihappegaasiballooni püssirohuga. Püssirohi on üldteadaolevalt lõhkeaine, mis võib plahvatada LMS § 2 lg 2 tingimustel. I. Valujev ühendaski püssirohuga täidetud ballooniga lõhketöödeks mõeldud süütenööri ehk valmistas lõhkeseadeldise. Seejärel toimetas ta lõhkeseadeldise Paldiskis, Põhja tn 12 asuvate garaažide juures tühermaal asuva betoonploki õõnsusesse, süütas süütenööri ning seadeldis plahvatas. Lõhkeseadeldise loata või kutsetunnistuseta valmistamine, enda valduses hoidmine, toimetamine ühest kohast teise ja plahvatama panemine (muu ebaseaduslik käitlemine) kujutavad enesest lõhkeseadeldise ebaseaduslikku käitlemist KarS § 415 põhikoosseisu tähenduses. I. Valujev tegutses lõhkeseadeldist käideldes kavatsetult. Nimelt tema eesmärk oligi valmistada plahvatusvõimeline seadeldis ja see plahvatama panna. Ta pidas seda ka võimalikuks, mida näitavad seadeldise valmistamiseks kasutatud koostisosad – padrunist pärit püssirohi ning leitud süütenöör. Lõhkeseadeldise käitlemiseks vajalikku luba I. Valujevil ei olnud /tõend 14.27/. Järelikult oli lõhkeseadeldise valmistamine, valdamine ja plahvatama panek ebaseaduslik, kuna LMS § 12 lg 1, § 13 lg 1, §

§ 18lg 1 tulenevalt on tegemist eriluba nõudva tegevusvaldkonnaga.

24 1-20-914 7.9.Igor Valujevi poolt lõhkeseadeldise, s.o silindrikujulise torupommi tüüpi eseme ebaseadusliku käitlemise episoodi hiljemalt 03.01.2018, kinnitavad osad eelnevalt käsitletud tõendid ning järgmised kohtuistungil uuritud tõendid: 7.9.

1. 11.11.2019 asitõendi (kõvaketaste) vaatlusprotokoll koos lisadega ning 16.12.2019 kõvaketastelt leitud videosalvestiste vaatlusprotokoll koos lisaga /tõend 14.52 kd 4, tl 145-148, kd 4, tl 150-162/ tõendavad, et Igor Valujevi elukoha xxxx läbiotsimisel ära võetud andmekandjatelt leiti muuhulgas failid, millele on salvestatud
2. ja
3. aastal aset leidnud lõhkeseadeldiste või nende oluliste osade käitlemise juhtumid. 16.12.2019 vaatlusprotokolli punktis 5.
4. vaadeldud videos on näha tühermaal isik, kes valab ajalehe vahelt metallist anumasse hallikasrohelist värvi püssirohusarnast materjali. Järgnevalt keerab isik anumale peale metallist korgi. Siis on näha isiku käes kollakat plastikkattega süütenööri ning kuulda metallkorgi keeramise heli. 16.12.2019 vaatlusprotokolli punktis 5.
5. vaadeldud videos on näha, et samas kohas samas riietuses isik süütab lühikese käes oleva süütenöörijupi ning viskab selle maha. Videosalvestise kaadris on näha isiku peopesa. Seejärel liigub isik punktis 5.11 vaadeldud korgiga suletud ja süütenööriga ühendatud metallanuma juurde. Ta süütab süütenööri, liigub kiiresti eemale, varjub tühermaal oleva kivi taha ning eemal on näha suitsu, kuulda plahvatust ja näha leeki. Faili nimedes on kuupäev 03.01.2018, millest saab järeldada, et toimunu leidis aset 03.01.
6. 7.9.
7. 10.01.2020 ekspertiisiakt (sõrmejäljeekspertiis)19E-SS0071 /tõend 14.53 kd 4, tl 163-174/ tõendab, et 03.01.2018 videosalvestise kaadris paistnud isiku vasak käe naha papillaarkurrustiku jäljed kattuvad Igor Valujevi omaga. Nimetatu tõendab, et 03.01.2018 videos eseme plahvatama pannud isik oli Igor Valujev. 7.9.
8. Igor Valujevi kahtlustatavana antud ütlused koos lisadega /tõend 14.47 kd 4, tl 14-19, 6470, 72-73, 75, 104-107, 111-115 ja tõend 14.48 kd 4, tl 116-117/ haakuvad täielikult 16.12.2019 vaatlusprotokolli punktis 5.
9. ja 5.
10. kirjeldatuga ning 10.01.2020 ekspertiisiaktis /tõend 14.53/ tuvastatuga. I. Valujev rääkis 30.12.2019 ülekuulamisel, et ta leidis metallist korpuse koos pealekeeratava kaanega. Ta valas korpusesse padrunitest pärineva püssirohu, mis oli kohaliku ajalehe sees. Korpusel oli sobiv ava, kuhu ta pani sisse süütenööri. Eelnevalt ta süütas väikese jupi süütenööri. Seejärel ta süütas korpuse küljes oleva süütenööri ja jooksis eemale. Sündmuskohal oli ta üksi. 16.12.2019 vaatlusprotokolli punktis 5.
11. ja 5.12 vaadeldud videod on tehtud I. Valujevi sõnul Xxxx poolsaarel kohas, kus kaitseväelased viivad läbi oma õppusi. Igor Valujev tähistas nimetatud video tegemise koha ortofotol. Tähistatud koht asub Paldiskis, Xxxx poolsaarel Leetse tee ja Vana-Tallinna maantee vahelisel alal. 7.9.
12. Kohus leiab, et eelnevalt käsitletud tõendikogum näitab selgelt, et Igor Valujev valmistas 03.01.2018 Paldiskis, Xxxx poolsaarel asuval tühermaal nn torupommi tüüpi lõhkeseadeldise. Sellist järeldust võimaldab fakt, et ta täitis metallanuma püssirohuga ja sulges selle. Püssirohi on üldteadaolevalt lõhkeaine, mis võib plahvatada LMS § 2 lg 2 tingimustel. I. Valujev ühendaski püssirohuga täidetud anumaga lõhketöödeks mõeldud plastikkattega süütenööri ehk valmistas lõhkeseadeldise. Ta süütas süütenööri ning seadeldis plahvatas. Lõhkeseadeldise loata või kutsetunnistuseta valmistamine, enda valduses hoidmine ja plahvatama panemine (muu ebaseaduslik käitlemine) kujutavad enesest lõhkeseadeldise ebaseaduslikku käitlemist KarS § 415 põhikoosseisu tähenduses. I. Valujev tegutses lõhkeseadeldist käideldes kavatsetult. Nimelt tema eesmärk oligi valmistada plahvatusvõimeline seadeldis ja see plahvatama panna. Ta pidas seda ka võimalikuks, mida näitavad seadeldise valmistamiseks kasutatud koostisosad – padrunist pärit püssirohi ning leitud süütenöör. Lõhkeseadeldise käitlemiseks vajalikku luba I. Valujevil ei olnud /tõend 14.27/. Järelikult oli lõhkeseadeldise valmistamine, valdamine ja plahvatama panek ebaseaduslik, kuna LMS § 12 lg 1, § 13 lg 1, §

§ 18lg 1 tulenevalt on tegemist eriluba nõudva tegevusvaldkonnaga.

7.

1. Igor Valujevi poolt lõhkeseadeldise olulise osa, s.o lõhketöödeks mõeldud asfalteeritud kattega süütenööri lõigu ebaseadusliku käitlemise episoodi 06.02.2018, kinnitavad osad eelnevalt käsitletud tõendid ning järgmised kohtuistungil uuritud tõendid: 25 1-20-914 7.10.
2. 11.11.2019 asitõendi (kõvaketaste) vaatlusprotokoll koos lisadega ning 16.12.2019 kõvaketastelt leitud videosalvestiste vaatlusprotokoll koos lisaga /tõend 14.52 kd 4, tl 145-148, kd 4, tl 150-162/ tõendavad, et Igor Valujevi elukoha xxxx läbiotsimisel ära võetud andmekandjatelt leiti muuhulgas failid, millele on salvestatud
3. ja
4. aastal aset leidnud lõhkeseadeldiste või nende oluliste osade käitlemise juhtumid. 16.12.2019 vaatlusprotokolli punktis 5.
5. on vaadeldud videot, milles isik süütab lumistes oludes asfalteeritud kattega süütenööri, mis paistab välja mootorratta kiivri seest. Faili nimes on kuupäev 06.02.2018, millest saab järeldada, et toimunu leidis aset 06.02.2018 7.10.
6. Igor Valujevi kahtlustatavana antud ütlused /tõend 14.47 kd 4, tl 14-19, 64-70, 72-73, 75, 104-107, 111-115 ja tõend 14.48 kd 4, tl 116-117/ haakuvad täielikult 16.12.2019 vaatlusprotokolli punktis 5.
7. kirjeldatuga. Tema ütlustest selgub, et ta valmistas kodus elektrikaitsme kestast, süüterohust ja süütenöörist seadeldise. Video tegi ta Pavel Kalinini kasutatava garaažiboksi taga, mahapõlenud garaažide juures ning kiivri leidis sealtsamast. Ta süütas süütenööri, püssirohi põles ära, aga seadeldis ei plahvatanud. Sündmuskohal oli ta üksi. 7.10.
8. Kohus leiab, et eelnevalt käsitletud tõendikogum on piisav tuvastamaks, et Igor Valujev omandas täpselt tuvastamata ajal ja kohas, kuid hiljemalt 06.02.2018 asfalteeritud kattega süütenööri. Ta süütas selle 06.02.2018 Paldiskis, Põhja tn 12 asuva P. Kalinini kasutuses oleva garaažiboksi taga. Kuna süütenöör on ese, mille abil saab panna plahvatama lõhkeseadeldise, siis loeb kohus süütenööri lõhkeseadeldise oluliseks osaks. Süütenööri loata või kutsetunnistuseta omandamine (leiu endale jätmine), enda valduses hoidmine ja ära põletamine ehk kasutamine (muu ebaseaduslik käitlemine) kujutavad enesest lõhkeseadeldise olulise osa ebaseaduslikku käitlemist KarS § 415 põhikoosseisu tähenduses. Kohtu hinnangul käitles I. Valujev süütenööri otsese tahtlusega. I. Valujevi ütluste põhjal saab järeldada, et ta sai juba leides aru, et tegemist on süütenööriga. Ta ühendas praeguses episoodis süütenööri elektrikaitsme kestaga, kuhu pani püssirohtu. Seega sai I. Valujev aru, et ta hoiab, valdab ja kasutab süütenööri, mis on lõhkeseadeldise oluline osa. Lõhkeseadeldise käitlemiseks vajalikku luba ei ole I. Valujevile väljastatud /tõend 14.27/. Järelikult oli süütenööri käitlemine ebaseaduslik, kuna LMS § 12 lg 1, § 13 lg 1, §

§ 18lg 1 tulenevalt on tegemist eriluba nõudva tegevusvaldkonnaga.

7.

1. Igor Valujevi poolt lõhkeseadeldise, s.o silindrikujulise torupommi tüüpi eseme ebaseadusliku käitlemise episoodi hiljemalt 05.03.2018, kinnitavad osad eelnevalt käsitletud tõendid ning järgmised kohtuistungil uuritud tõendid: 7.11.
2. 11.11.2019 asitõendi (kõvaketaste) vaatlusprotokoll koos lisadega ning 16.12.2019 kõvaketastelt leitud videosalvestiste vaatlusprotokoll koos lisaga /tõend 14.52 kd 4, tl 145-148, kd 4, tl 150-162/ tõendavad, et Igor Valujevi elukoha xxxx läbiotsimisel ära võetud andmekandjatelt leiti muuhulgas failid, millele on salvestatud
3. ja
4. aastal aset leidnud lõhkeseadeldiste või nende oluliste osade käitlemise juhtumid. 16.12.2019 vaatlusprotokolli punktis 5.
5. on vaadeldud videot, milles on näha katkise garaažiboksi nr xxxx seinapraos silindrikujulist eset, millest paistab välja asfalteeritud kattega süütenöör. On näha, et isik süütab sigaretiga süütenööri ning eemaldub. Mõne aja pärast on näha plahvatust ning leeki. 7.11.
6. . 23.12.20019 sündmuskoha vaatlusprotokolli /tõend 14.
7. kd 4, tl 175-188/ punktist 5.
8. nähtub, et 16.12.2019 vaatlusprotokolli punktis 5.
9. video on filmitud Paldiskis, Põhja tn 12 asuva garaažikompleksi boksi nr xxxx juures, mille kõrval on kokkuvajunud garaažiboks. Sündmuskoha geograafilised koordinaadid on 59:21.4852 N (ehk põhjalaius 59°
10. 4852') ja 024:03.3884 E (ehk idapikkus 024°
11. 3884'). 7.11.
12. Igor Valujevi kahtlustatavana antud ütlused /tõend 14.47 kd 4, tl 14-19, 64-70, 72-73, 75, 104-107, 111-115 ja tõend 14.48 kd 4, tl 116-117/ haakuvad täielikult 16.12.2019 vaatlusprotokolli punktis 5.
13. ning 23.12.20019 sündmuskoha vaatlusprotokollis kirjeldatuga. I. Valujev rääkis 30.12.2019 ülekuulamisel, et ta tegi kodus elektrikaitsme kestast seadeldise nagu eelpool episoodides kirjeldatud. Kesta sisse pani ta püssirohu ja külge ühendas asfalteeritud kattega süütenöörijupi. Video tegi ta Pavel Kalinini garaažiboksi taga, kus on mahapõlenud garaažid. I. Valujevi sõnul süütas ta süütenööri sigaretiga ja läks eemale. Sündmuskohal oli ta üksi. Igor 26 1-20-914 Valujevi selgituste kohaselt tegi ta kõik videod ja seadeldised lihtsalt huvi pärast, kuna tundis huvi millisel viisil plahvatused toimuvad. Ta hoidis videosid kõvaketastel, ei avalikustanud neid internetis. Ta kahetses siiralt juhtunut, lubades, et rohkem selliste asjadega ei tegele. 7.11.
14. Kaitsja leidis, et episoodides, kus Valujev katsetas väikeseid lõhkelaenguid süütenööriga, toimus see tegevus metsavahe teel. Kaitsja hinnangul need paugutused ei olnud ohtlikumad kui uue aasta raketid. Kaitsja leidis, et tõenditega ei ole tuvastatud, et paugutamised leidsid aset Paldiski linnas ja palus, et kohus kohaldaks KrMS § 7 lg
15. Kohus ei nõustu sellega, et nendes episoodides, kus I. Valujev pani plahvatama torupommilaadse lõhkeseadeldise välitingimustes metsateel või tühermaal, ei ole tuvastatud toimepanemise koht. Toimepanemise kohta näitavad nii I. Valujevi ütlused koos märkmetega ortofotodel, kui ka 23.12.20019 sündmuskoha vaatlusprotokoll. Lisaks hõlmavad episoodid käitlemisteona ka lõhkeseadeldiste valmistamist, mis enamustes episoodides toimusid I. Valujevi kodus. Järelikult puudub alus kohaldada KrMS § 7 lg
16. Kuna KarS § 415 koosseis on abstraktne ohudelikt, mille karistamisväärsus põhineb teo üldisel ohtlikkusel, siis ei ole koosseisu mõttes oluline, kas isetehtud torupommi õhkimine oli ohtlikum kui uue aasta raketi laskmine. Küll aga saab I. Valujevi teo toimepanemise asjaolusid võtta arvesse tema süü suuruse hindamisel. 7.11.
17. Kohus leiab, et eelnevalt käsitletud tõendikogum näitab selgelt, et Igor Valujev valmistas ajaliselt hiljemalt 05.03.2018 oma elukohas xxxx asuvas korteris nn torupommi tüüpi lõhkeseadeldise. Sellist järeldust võimaldab fakt, et ta täitis silindrikujulise elektrikaitsme püssirohuga. Püssirohi on üldteadaolevalt lõhkeaine, mis võib plahvatada LMS § 2 lg 2 tingimustel. I. Valujev ühendaski püssirohuga täidetud elektrikaitsme kestaga lõhketöödeks mõeldud asfalteeritud kattega süütenööri ehk valmistas lõhkeseadeldise. Seejärel toimetas ta lõhkeseadeldise Paldiskis, Põhja tn 12 garaažikompleksi vahel paikneva kokkuvajunud garaažiboksi juurde, pani lõhkeseadeldise garaažiboksi xxxx seinapilusse, süütas süütenööri ning seadeldis plahvatas. Lõhkeseadeldise loata või kutsetunnistuseta valmistamine, enda valduses hoidmine, toimetamine ühest kohast teise ja plahvatama panemine (muu ebaseaduslik käitlemine) kujutavad enesest lõhkeseadeldise ebaseaduslikku käitlemist KarS § 415 põhikoosseisu tähenduses. I. Valujev tegutses lõhkeseadeldist käideldes kavatsetult. Nimelt tema eesmärk oligi valmistada plahvatusvõimeline seadeldis ja see plahvatama panna. Ta pidas seda ka võimalikuks, mida näitavad seadeldise valmistamiseks kasutatud koostisosad – seadeldisse pandud püssirohi ning süütenöör. Lõhkeseadeldise käitlemiseks vajalikku luba I. Valujevil ei olnud /tõend 14.27/. Järelikult oli lõhkeseadeldise valmistamine, valdamine ja plahvatama panek ebaseaduslik, kuna LMS § 12 lg 1, § 13 lg 1, §

§ 18lg 1 tulenevalt on tegemist eriluba nõudva tegevusvaldkonnaga.

Kuna Igor Valujev käitles eelnevalt mitmel korral ebaseaduslikult süütenööri kui lõhkeseadeldise olulist osa, samuti mitmel korral käitles isevalmistatud torupommi tüüpi lõhkeseadeldisi, siis vastab tema tegevus KarS § 415 lg 11 p 1 järgi kvalifitseeritavale kuriteole, s.o lõhkeseadeldise ebaseaduslik valmistamine ja hoidmine ning lõhkeseadeldise olulise osa ebaseadusliku omandamine ja hoidmine, mis on toime pandud vähemalt teist korda. 7.

1. Igor Valujevi poolt lõhkeaine, so monoliitse rohelist tooni eseme, milles sisaldus ligikaudu 70% lõhkeainet nitrotselluloos, ebaseaduslikku käitlemist, sh esemest vähemalt 8,17 grammi välja puurimist, kinnitavad osad eelnevalt käsitletud tõendid ning järgmised kohtuistungil uuritud tõendid: 7.12.
2. 15.10.2019 läbiotsimise protokoll koos fototabeliga /tõend 14.
3. kd 4, tl 123-131/ näitab, et Igor Valujevi elukoha xxxx läbiotsimisel leiti 15.10.2019 muuhulgas elutoast tumerohelist värvi ainetükk ning läbipaistva topsi sees puru. Tumerohelisel ainetükil olid sees ümmargused augud. 7.12.
4. 19.11.2019 lõhkeaineekspertiisi akt nr 19E-AL0020, 17.12.2019 lõhkeaineekspertiisi akt nr 19E-AL0023 /tõend 14.
5. kd 5, tl 19-20, 22-24, 25-27, 29-32/ ja 31.12.2019 lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi akt nr 19E-PL0031 lisaga /tõend 14.
6. kd 5, tl 33-39/ näitavad, et Igor Valujevi elukohast leitud rohelist värvi ainetükk kaaluga 348,5 grammi ja läbipaistvas plasttopsis sisalduv rohekat värvi puru üldkaaluga 8,17 grammi sisaldasid põhiainena ligikaudu 70% tööstuslikult valmistatud nitrotselluloosi. Ekspertiisiaktist nähtuvalt oli plasttopsis sisalduv puru 27 1-20-914 saadud rohelisest ainetükist ilmselt aine väljapuurimise ja peenestamise teel. Ekspertiisiaktist selgub, et nitrotselluloosi kasutatakse suitsuta püssirohu valmistamiseks ning tegemist on brisantse lõhkeainega. Samuti saab nitrotselluloosi kasutada lõhkeseadeldiste osadena. Samuti tõendab ekspertiis, et nii leitud roheline ainetükk, kui ka plasttopsis olnud puru olid plahvatusvõimelised. 7.12.
7. Erialaraamatu „Lõhkeained, pürotehnilised ja süütesegud“ väljavõte /tõend 14.5 kd 1, tl 93-98/ näitab, et nitrotselluloos on normaalvõimsusega lõhkeaine, mida on võimalik kasutada lõhkamistöödel või poolfabrikaadina suitsuta püssirohu tarbeks. Ka see tõendab, et I. Valujevi kodust leitud roheline ainetükk ning topsis olnud puru kulusid lõhkeainete hulka LMS § 2 lg 2 mõistes. 7.12.
8. Igor Valujevi kahtlustatavana antud ütlused /tõend 14.47 kd 4, tl 14-19, 64-70, 72-73, 75, 104-107, 111-115 ja tõend 14.48 kd 4, tl 116-117/ haakuvad 15.10.2019 läbiotsimisprotokollist nähtuva, lõhkeaineekspertiisi aktidest ning lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisi aktist ilmnevaga. I. Valujev rääkis 16.10.2019 ja 25.11.2019 ülekuulamisel, et tumerohelise ainetüki ja trotüüliklotsi sai ta samast kohast. I. Valujev märkas rohelist ainetükki tuttava juures garaažis. Ta arvas, et see on raketiküte. Ta katsetas selle põlemist ning aine põles aeglasemalt kui püssirohi. Ta väitis, et ei teadnud täpselt, millega on tegu ning kas see kujutab enesest ohtu või mitte. Ta puuris akutrelliga tüki sisse avasid, et puru kokku korjata ja põlema panna. Osa puru põletas ta õues ära, osa pani plasttopsi koos padrunitest võetud püssirohuga. Seejuures Igor Valujev näitas kahtlustatavana ütluste ja olustiku seostamise käigus 29.10.2019 ette enda tuttava garaaži, kuskohast sai trotüüliklotsi ning rohelist värvi eseme /tõend 14.
9. kd 4, tl 84-95/. 7.12.
10. Kohus leiab, et eelnevalt käsitletud tõendikogum näitab selgelt, et Igor Valujev omandas enne 15.10.2019 ainetüki, mis sisaldab enamuses nitrotselluloosi. Tegemist oli lõhkeainega LMS § 2 lg 2 mõistes. Nimetatud lõhkeainet hoidis ta elukohas xxxx asuvas korteris, kus puuris esemest välja osa ainet. Selline tegevus vastab LMS § 2 lg 1 ja 3 lõhkematerjali käitlemisele. Leidmise hetkel oli ainetüki kaal 348,5 grammi ja sellest välja puuritud aine kaal 8,17 grammi. I. Valujev tegutses nimetatud lõhkeainet soetades, hoides ja sellest tükikesi välja puurides kaudse tahtlusega. Ta küll arvas, et tegemist on raketikütusega, väites, et ei teadnud, millega on täpselt tegu ja kas see kujutab enesest ohtu; samas tema käitumine aine saamisel näitab, et ta katsetas selle põlemist ning võrdles aine põlemiskiirust püssirohu põlemise kiirusega. Samuti hoidis ta ainest väljapuuritud tükikesi topsis koos padrunitest pärit püssirohuga. Järelikult pidas I. Valujev rohelist ainetükki ja sellest pärinevat puru aineks, millel on sarnasus püssirohuga ning ta vähemalt möönis võimalust, et tegemist on plahvatamisvõimelise ainega. Midagi täpsemat I. Valujev aine omaduste kontrollimiseks ette ei võtnud. Lõhkeaine soetamine ehk omandamine, enda valduses hoidmine ja sellesse aukude puurimine osa aine eemaldamiseks (muu ebaseaduslik käitlemine) kujutavad enesest tegevusi, mis mahuvad KarS § 414 põhikoosseisus toodud lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise määratluse alla. Lõhkeainega ümberkäimiseks vajalikke lube I. Valujevil ei olnud /tõend 14.27/. Järelikult oli lõhkeaine omandamine, hoidmine ja sellest tükkide välja puurimine ebaseaduslik, kuna LMS § 12 lg 1, § 13 lg 1, §

§ 18lg 1 tulenevalt on tegemist eriluba nõudva tegevusvaldkonnaga.

Kuna Igor Valujev oli varasemalt, s.o enne 19.07.2019 soetanud, oma koju toimetanud, seal hoidnud ning seejärel 19.07.2019 P. Kalinini kaasabil garaažide juures maha müünud 196,1 grammise trotüülitüki A. P.le, siis loeb kohus tuvastatuks, et I. Valujev pani toime KarS § 414 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.t lõhkeaine ebaseadusliku käitlemise, mis on toime pandud vähemalt teist korda. 7.

1. Igor Valujevi poolt piiratud tsiviilkäibega tulirelva, s.o laskekõlbliku kaheraudse sileraudse püssi TOZ ebaseadusliku käitlemise episoodi hiljemalt 26.06.2019 kuni 15.10.2019, kinnitavad osad eelnevalt käsitletud tõendid ning järgmised kohtuistungil uuritud tõendid: 7.13.
2. 15.10.2019 läbiotsimise protokoll koos fototabeliga ning 15.10.2019 asitõ