← Eesti

1-18-10100/120

Obsah (11)§ 256§ 1332§ 255§ 64§ 68§ 73§ 78§ 832§ 2681§ 1331§ 268

1-18-10100 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03.06.2020 Tallinnas, Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-18-10100 (kohtueelses menetluses 142301096

§ 256

lg 1 ja

§ 1332

lg 2 p 2 järgi üldmenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Eneli Laurits Süüdistatav PRIIT UNT, isikukood: 36707090329, xxxx kodakondsusega, emakeel: xxxx, haridus: xxxx, töökoht: xxxx, elukoht: xxxx; kehtivad kriminaalkaristused puuduvad; 1 kehtiv väärteokaristus; tõkend: puudub (kahtlustatavana oli kinni peetud 19.12.2016, kohaldatud tõkendit vahistamine 21.12.2016-19.06.2017, mis asendati elektroonilise valvega 29.05.2017-19.06.2017) Kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar (määratud korras) RESOLUTSIOON 1. Õigeks mõista Priit Unt

§ 256lg 1 süüdistuses.

2. Süüdi tunnistada Priit Unt

§ 255lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 5 (viis) aastat vangistust.

3. Süüdi tunnistada Priit Unt

§ 1332

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. 4.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõista liitkaristuseks 5 (viis) aastat vangistust. 5.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusajast maha eelvangistuses viibitud aeg (19.12.2016 - 30.05.2017), s.o 5 (viis) kuud ja 11 (üksteist) päeva ja mõista karistuseks 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud ja 19 (üheksateist) päeva vangistust. 1-18-10100 6.

§ 73

lg 1 ja 3 kohaselt jätta mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata kui Priit Unt ei pane 4 (nelja) aasta ja 8 (kaheksa) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 7. Katseaja algus algab kohtuotsuse kuulutamise päevast, ehk alates 03.06.2020 (

§ 78p 1).

8.

§ 832

lg 1, § 84 ja § 255 lg 2 p 2 alusel mõista Priit Undilt välja konfiskeerimise asendamise korras 27 515,61 eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest alates 30 päeva jooksul tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355 või Luminor Bank EE401700017002872300, makse tegemisel märkida viitenumber

  2. Asitõendid:  7 CD-plaati ja 3 DVD-plaati, mis asuvad kriminaaltoimikus ning millel kahtlustatavate kriminaaltulu materjalid, jälitustoimingu protokollid ja nende tõlked, asitõendite vaatlusprotokollid – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde;  Xxxx asuva Xxxx baari (O OÜ) ruumidest läbiotsimise käigus leitud dokumendid, SIM kaardi ümbrised, libesti pakendid, preservatiivi pakendid (pakendid: Xxxx nr 1, 4, 5, 6, 7, 8 ja 9); N OÜ ruumidest Xxxx läbiotsimise käigus leitud dokumendid ja visiitkaardid (pakendid: Hostel-3, Hostel-4, Hostel-6, Hostel-7, Hostel-8 ja Hostel-9); Äriühingute M OÜ, A OÜ, F OÜ ning Xxxx ja B OÜ ruumidest xxxx läbiotsimise käigus leitud dokumendid (pakendid Kohila 3 ja Kohila 15); „xxxx“ ruumidest xxxx läbiotsimise käigus leitud dokumendid (pakendid xxxx-1, xxxx-5 ja xxxx-7); M. Õ. elukohast xxxx läbiotsimise käigus leitud märkmik ja dokumendid (pakendid nr 5, 9 ja 11); Ü. K. elukohast xxxx läbiotsimise käigus leitud dokumendid (pakendid xxxx-1, xxxx-2, xxxx-9, xxxx-16, xxxx-19, xxxx-21); Ü. K. kasutuses olevast sõiduautost xxxx läbiotsimise käigus leitud kliendi-ja pangakaardid (pakendid xxxx-4 ja xxxx-6); L. L. elukohast xxxx läbiotsimise käigus leitud dokumendid (pakend xxxx-10); A. Z.i elukohas xxxx läbiotsimise käigus leitud märkmed (pakend 4-xxxx); A. Z.i kasutuses olevast sõiduautost xxxx läbiotsimise käigus leitud dokumendid (pakendid: xxxx-1, xxxx2); R. Z.i elukohast xxxx läbiotsimise käigus leitud arved, Smart ja SIM kaartide ümbrised (pakendid: xxxx-3, xxxx-5 ja xxxx-6); V.-J. A. kinnipidamisel ära võetud päevaaruanne, arve ja 3 kviitungit; V.-J. A.i elukohast xxxx läbiotsimise käigus leitud dokumendid (pakend: xxxx); V.-J. A.i kasutuses olevast sõiduautost xxxx läbiotsimise käigus leitud dokumendid (pakend: xxxx); Priit Undi elukohast xxxx läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud dokumendid, märkmed ja pangakaart (pakendid: Unt korter 1, Unt korter 4, Unt korter 5 ja Unt korter 6); Priit Undi sõiduautost xxxx läbiotsimise käigus ära võetud N OÜ maksekorraldus nr 346 (pakend: Unt auto 2); T. A.ult tema kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud pangakaart (pakend: A./217/1); T. A.u kasutuses olevast sõiduautost xxxx läbiotsimiste käigus leitud märkmed ja dokumendid (pakend: A./auto-3); T. A.u elukohast xxxx läbiotsimise käigus leitud dokumendid, märkmed, karp, pulbriga kapslid, tühi kapsel, tabletid (pakendid: xxxx-4, xxxx-7, xxxx-10, xxxx-12, xxxx15, xxxx-18, xxxx-19 ja xxxx-20); T. A.u korterist xxxx läbiotsimise käigus leitud dokumendid, SIM kaardi ümbris (pakendid: xxxx-3, xxxx-5, xxxx-6, xxxx-7, xxxx10,); M OÜ kontoriruumist xxxx läbiotsimise käigus leitud dokumendid, pangaja visiitkaardid, märkmed (pakendid: xxxx-1, xxxx-2, xxxx-4, xxxx-5, xxxx-7, 2

(55)1-18-10100 xxxx-8, xxxx-13) – asuvad PPA Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6 – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada omanikule või seaduslikule valdajale pärast kohtuotsuse jõustumist.
  1. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel mõista menetluskuludena Priit Undilt välja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses kokku summas 5288,40 eurot ja sundraha esimese astme kuriteo eest 1460 eurot, kokku 6748,40 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber
  2. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võttes aluseks KrMS §-d 424 ja 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. EDASIKAEBAMISE KORD Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. SÜÜDISTUS Priit Unt’i süüdistatakse selles, et tema lõi koos T. A.uga hiljemalt alates 28.12.2009 kolmest või enamast isikust koosneva püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega ühenduse, mille tegevus oli suunatud kupeldamisele ja prostitutsioonile kaasaaitamisele xxxx ning xxxx asunud bordellis (s.o ruumides, kus kõrvalised isikud, sh Priit Unt vahendasid rohkem kui 30 isiku prostitutsiooniga tegelemist ja aitasid kaasa rohkem kui 30 isiku prostitutsiooniga tegelemisele) ning mille eesmärgiks oli võimalikult kauakestva ja järjepideva tulu, s.o varalise kasu saamine ilma seejuures õiguskaitseorganite tähelepanu pälvimata. Priit Unt, asudes kuritegeliku ühenduse hierarhias T. A.ust järgmisel positsioonil, tegutses hiljemalt alates 28.12.2009 kuni 15.08.2016 xxxx ja xxxx asunud bordelli tegevjuhina. Vahetult juhtis ja kontrollis bordelli tegevust, osales olulisemate juhtimisotsuste tegemisel ja konspiratsioonireeglite kehtestamisel. Andis vastavalt väljakujunenud käsuliinile kuritegeliku ühenduse liikmetele korraldusi, ülesandeid ning käitumisjuhiseid kuritegude organiseerimise, toimepanemise, kuritegude toimepanemisest saadud varalise kasu jaotamise, kuritegelikku ühendusse uute liikmete värbamise osas. Priit Unt, omades suurt mõjuvõimu ja sõnaõigust kuritegeliku ühenduse liikmete hulgas, osales kuritegelikus ühenduses esile kerkinud oluliste küsimuste lahendamisel ning tagas sellega kuritegeliku ühenduse sujuva toimimise ja eesmärkide täitmise katkematuse. Sealhulgas osales bordelli asutamisel, avades 28.12.2009 läbi I OÜ xxxx xxxx asuva baari „xxxx“, hiljem nimega „xxxx“ ja „xxxx“, kus klient sai pärast pileti lunastamist, enda ja prostitutsiooni ja/või konsumatsiooniga tegelevate isikute jookidega kostitamist valida esimeste hulgast naisterahva ning suunduda seksuaalteenuse saamiseks baariga samas 3
(55)1-18-10100 hoonetekompleksis asuvasse majutusasutusse „xxxx“. Kuigi formaalselt majandasid baari ja hostelit erinevad juriidilised isikud, korraldati seal tegevust järjepidevalt Priit Undi ja T. A.u juhtimisel. Paralleelselt xxxx baariga avati samade isikute juhtimisel hiljemalt 06.05.2010 xxxx aadressil baar, mis tegutses sama skeemiga, st klient sai pärast pileti lunastamist, enda ja prostitutsiooniga ja/või konsumatsiooniga tegelevate isikute jookidega kostitamist valida esimeste hulgast naisterahva ning suunduda seksuaalteenuse osutamiseks xxxx asuvasse „xxxx“. Lisaks osutati xxxx ruumides seksuaalteenust ka kohapeal. Ebaseadusliku tegevuse varjamiseks vahetusid pidevalt Xxxx ja Xxxx vastavaid ruume majandanud juriidilised isikud, samuti vahetusid neid juhtinud variisikutest omanikud ja juhatuse liikmed. Nii värbas Priit Unt I OÜ xxxx, hilisema nimega M OÜ juhtorganitesse variisikutest liikmeid, teiste hulgas R. R.i ja D. M.i, organiseeris bordelli igapäevase majandustegevuse korraldamiseks vajaminevate uute äriühingute asutamise mh S OÜ xxxx, kes alates 03.12.2015 korraldas majandustegevust Xxxx baari ruumides. Samuti P OÜ xxxx, kes alates 31.08.2015 korraldas majandustegevust Xxxx baari ruumides. Värbas nende äriühingute juhtorganitesse variisikuid, sh M. Õ. P OÜ-sse, K. P.i S OÜ-sse ning juhendas neid bordelli majandustegevuse korraldamisel. Värbas Xxxx asunud majutusasutust majandanud N OÜ xxxx osanikuks ja juhatuse liikmeks alates 21.08.2014 Ü. K., ühtlasi värbas ta viimase bordelli majandus- ja haldusjuhiks. Organiseeris ja koordineeris nimetatud baaride ja majutusasutuste koostööd. Otsustas bordelli majandustegevuse korraldamisel kasutatud äriühingute finantsküsimuste ning bordelli tegevusega teenitud tulude jaotamise üle, sh otsustas baarmenide, administraatorite ja konsumaatorite tasu üle. Otsustas bordelli igapäevases tegevuses osalevate isikute töölevõtmise (sh baarmenid, administraatorid) ning bordellis nii prostituutidena kui mitteprostituutidena (baarmenid, baari- ja hosteli administraatorid, striptiisitarid, konsumaatorid) tegutsevate isikute töökorralduse üle ning kontrollis regulaarselt nende tööd. Kehtestas bordelli sissepääsurežiimi, sh bordellis prostitutsiooniga tegelevate isikute ja klientide sissepääsurežiimi erisused. Osales N ruumidesse prostitutsiooniga tegelevate isikute ja nende klientide sissepääsurežiimi üle otsustamisel, samuti prostitutsiooniteenuse osutamiseks kasutatavate numbritubade kasutustingimuste ning maksumuse üle otsustamisel. Sai osa Xxxx ja Xxxx asunud bordelli tegevusest laekunud tulust. Ühtlasi kuulus ta ise hiljemalt alates 28.12.2009 kuni 15.08.2016 kuritegelikku ühendusse koos bordelli omaniku ning juhi T. A.uga, kellele ta vahetult allus, samuti koos enda usaldusisiku ja bordelli konfliktide lahendaja R. Z.iga (kuritegeliku ühenduse hierarhias allus vahetult T. A.ule ja P. Undile), bordelli haldus- ja majandusjuhi Ü. K.ga (kuulus kuritegelikku ühendusse 21.08.2014 kuni 19.12.2016, alludes selle hierarhias vahetult T. A.ule ja P. Undile), bordelli majandavate äriühingute juhi V.-J. A.iga (kuulus kuritegelikku ühendusse 01.11.2015 kuni 19.12.2016, alludes selle hierarhias T. A.ule) ning bordellis igapäevatööd korraldanud ja kuni augustini 2016 P. Undile allunud baarmenide M. Õ. (kuulus kuritegelikku ühendusse 05.04.2010 kuni 19.12.2016), A. Z.i (kuulus kuritegelikku ühendusse 04.12.2015 kuni 19.12.2016), L. L. (kuulus kuritegelikku ühendusse 12.09.2015 kuni 19.12.2016), D. M.i (kuulus kuritegelikku ühendusse 01.08.2013 kuni 30.04.2015), M. P. (kuulus kuritegelikku ühendusse 04.12.2015 kuni 19.12.2016), A. L. (kuulus kuritegelikku ühendusse 01.02.2012 kuni 18.08.2015) ja A. M.iga (kuulus kuritegelikku ühendusse 04.01.2010 kuni 01.08.2013). Samuti koos bordelli majandavate juriidiliste isikute P OÜ (kuulus kuritegelikku ühendusse 11.09.2015 kuni 19.12.2016), L OÜ (kuulus kuritegelikku ühendusse 01.06.2010 kuni 19.12.2016), N OÜ (kuulus kuritegelikku ühendusse 21.08.2014 kuni 19.12.2016), Xxxx ja B OÜ (kuulus kuritegelikku ühendusse 05.10.2016 kuni 19.12.2016) ja teiste isikutega. Seejuures ei olnud nimetatud isikutelt oodatav panus seotud mitte isikute endi, vaid nende paiknemisega ühenduse struktuuris, mis võimaldas ühenduse liikmetel vahetuda nii, et ühendus jätkas selle eesmärgiks seatud tulemuste poole pürgimist, mis näitab ühenduse püsivust. Nii vahetusid baarmenid, nt lahkus A. M. ja tema asemel jätkas tööd D. M., alates novembrist 2015 jagati varem Ü. K.le kuulunud vastutusala V. J. A., P. Undi ülesanded võttis 2016 augustis osaliselt 4
(55)1-18-10100 üle M. Õ., ühe juriidilise isiku lõppemisel/lahkumisel jätkas sama tööd järgmine juriidiline isik jne. Luues kolmest või enamast isikust koosneva püsivate isikuvaheliste ülesannete jaotusega ühenduse, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus oli suunatud kupeldamisele ja prostitutsioonile kaasaaitamisele, sellist ühendust juhtides ning sinna liikmeid värvates, pani Priit Unt toime kuritegeliku ühenduse organiseerimise, s.o

§ 256lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Priit Unti selles, et tema, kuuludes T. A.u ja enda juhitud kuritegelikku ühendusse, suure varalise kasu (s.o vähemalt 40 000 eurot) saamise eesmärgil, ajavahemikul hiljemalt alates 28.12.2009 kuni 19.12.2016 pani toime kupeldamise, s.o vahendas prostitutsiooni ja aitas muul viisil kaasa prostitutsioonile, juhtides Tallinnas Xxxx ja Xxxx asunud bordelli (s.o asutust, mille ruumides kõrvalised isikud, sh Priit Unt vahendasid rohkem kui 30 isiku prostitutsiooniga tegelemist ja aitasid kaasa rohkem kui 30 isiku prostitutsiooniga tegelemisele). Tegutses hiljemalt alates 28.12.2009 kuni 15.08.2016 Tallinnas Xxxx ja Xxxx asunud bordelli tegevjuhina. Vahetult juhtis ja kontrollis bordelli tegevust, osales olulisemate juhtimisotsuste tegemisel ja konspiratsioonireeglite kehtestamisel. Sealhulgas osales bordelli asutamisel, avades 28.12.2009 läbi I OÜ xxxx Xxxx asuva baari „xxxx“, hiljem nimega „xxxx“ ja „xxxx“, kus klient sai pärast pileti lunastamist, enda ja prostitutsiooni ja/või konsumatsiooniga tegelevate isikute jookidega kostitamist valida esimeste hulgast naisterahva ning suunduda seksuaalteenuse saamiseks baariga samas hoonetekompleksis asuvasse majutusasutusse „N“. Kuigi formaalselt majandasid baari ja hostelit erinevad juriidilised isikud, korraldati seal tegevust järjepidevalt Priit Undi ja T. A.u juhtimisel. Paralleelselt Xxxx baariga avati samade isikute juhtimisel hiljemalt 06.05.2010 Xxxx aadressil baar, mis tegutses sama skeemiga, st klient sai pärast pileti lunastamist, enda ja prostitutsiooniga ja/või konsumatsiooniga tegelevate isikute jookidega kostitamist valida esimeste hulgast naisterahva ja suunduda seksuaalteenuse osutamiseks Xxxx asuvasse „xxxx“. Lisaks osutati Xxxx ruumides seksuaalteenust ka kohapeal. Ebaseadusliku tegevuse varjamiseks vahetusid pidevalt Xxxx ja Xxxx vastavaid ruume majandanud juriidilised isikud, samuti vahetusid neid juhtinud variisikutest omanikud ja juhatuse liikmed. Nii värbas P. Unt I OÜ xxxx, hilisema nimega M OÜ juhtorganitesse variisikutest liikmeid, teiste hulgas R. R.i ja D. M.i, organiseeris bordelli igapäevase majandustegevuse korraldamiseks vajaminevate uute äriühingute asutamise mh S OÜ xxxx, kes alates 03.11.2015 korraldas majandustegevust Xxxx baari ruumides. Samuti P OÜ xxxx, kes alates 31.08.2015 korraldas majandustegevust Xxxx baari ruumides. Värbas nende äriühingute juhtorganitesse variisikuid, sh M. Õ. P OÜ-sse, K. P.i S OÜ-sse ning juhendas neid bordelli majandustegevuse korraldamisel. Värbas Xxxx asunud majutusasutust majandanud N OÜ xxxx osanikuks ja juhatuse liikmeks alates 21.08.2014 Ü. K., ühtlasi värbas ta viimase bordelli majandus- ja haldusjuhiks. Organiseeris ja koordineeris nimetatud baaride ja majutusasutuste koostööd. Otsustas bordelli majandustegevuse korraldamisel kasutatud äriühingute finantsküsimuste ning bordelli tegevusega teenitud tulude jaotamise üle, sh otsustas baarmenide, administraatorite ja konsumaatorite tasu üle. Otsustas bordelli igapäevases tegevuses osalevate isikute töölevõtmise (sh baarmenid, administraatorid) ning bordellis nii prostituutidena kui mitteprostituutidena (baarmenid, baari- ja hosteli administraatorid, striptiisitarid, konsumaatorid) tegutsevate isikute töökorralduse üle ning kontrollis regulaarselt nende tööd. Kehtestas bordelli sissepääsurežiimi, sh bordellis prostitutsiooniga tegelevate isikute ja klientide sissepääsurežiimi erisused. Osales N ruumidesse prostitutsiooniga tegelevate isikute ja nende klientide sissepääsurežiimi kehtestamise üle otsustamisel, samuti prostitutsiooniteenuse osutamiseks kasutatavate numbritubade kasutustingimuste ning maksumuse üle otsustamisel. Sai osa Xxxx ja Xxxx asunud bordelli tegevusest laekunud tulust. 5

(55)1-18-10100 Suure varalise kasu saamise eesmärgil bordelli juhtimisega pani Priit Unt toime kupeldamise ehk

§ 1332

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo (28.12.2009 kuni 14.04.2012 vastas

§ 2681

lg 2 p 2 koosseisule, s.o prostitutsiooni vahendamine ja sellele muul viisil kaasaaitamine kuritegeliku ühenduse poolt). POOLTE SEISUKOHAD Süüdistatav Priit Unt ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud ja taotles enda õigeksmõistmist. Kaitsja toetas süüdistatava positsiooni. Prokurör leidis, et Priit Undi süü on tõendatud ning taotles tema karistamist 7 aastase reaalse vangistusega ning kriminaaltulu konfiskeerimise asendamist. R. Z. osas eraldati materjalid peale kohtu alla andmist eraldi menetlusse ja tema süüküsimus lahendati kokkuleppemenetluses (K 1 tl 67). Kuivõrd kriminaalasi on mahukas ja köiteid palju, siis kasutab kohus tõenditele viitamisel järgmisi lühendeid: K- kohtutoimik, mis sisaldab kohtuistungi protokolle, süüdistatavate poolt kohtueelses menetluses antud ütlusi, jm; T- tõendid nii prokuröri kui kaitsja poolt esitatud; tltoimiku lehekülg. JÄLITUSTOIMINGUTEGA SAADUD TÕENDITE SEADUSLIKKUSE KONTROLL 1. Kõigepealt annab kohus hinnangu, kas jälitustoimingutega kogutud tõendid on lubatavad. Kaitsja on taotlenud 17.12.2019 kohtuistungil (K 2 tl 88) kohtul kontrollida teostatud jälitustegevuse seaduslikkust ja ultima ratio põhjendatust. Märkimisväärne maht süüdistusakti tõenditest ja samuti kohtus uuritud tõenditest hõlmas just jälitustoimingutega kogutud tõendeid, mille aluseks on nii prokuratuuri kui ka kohtu poolt väljastatud load/määrused. Samas nende lubade ja määrustega kaitsja enda sõnul varasemalt tutvunud ei ole, samuti prokurör ei esitanud koos jälitusprotokollidega neid ka kohtule. Kaitsja iseenesest jälitusprotokollide tõendina vastuvõtmisele ja vahetule uurimisele kohtus kordagi vastu ei vaielnud, vastupidi, just tema taotlusel toimus kogu jälitusprotokollides kajastatud teabe kontrollimine nende aluseks olevate salvestiste vastavusele. Selle käigus tõdeti, et jälitusprotokollid vastavad salvestistele. Iseenesest puudub vaidlus ka selles, et KrMS § 1262 lg 2 näeb ette võimaluse teha jälitustoiminguid nii

§ 1331

ja /või

§ 255kuritegude puhul nagu käesoleval juhul süüdistuse esemeks on.

Kohtupraktikas on korduvalt selgitatud, et arvestades jälitustoimingu eripära, ei saa kohus jätta rahuldamata kohtumenetluse poole taotlust kontrollida jälitustoimingu seaduslikkust. Vastava taotluse saamisel on kohtul kohustus veenduda eelkõige jälitustoimingu lubatavuse eelduseks oleva kohtu või prokuratuuri loa olemasolus ning selles, et tõendina kasutatav teave on saadud just lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul ( RKKK 3-1-1-14-14, p 668 ja 3-1-1-63-08, p 13.3). Lisaks sellele tuleb aga hinnata ka sisulisi jälitustoimingu tegemise eeldusi. Nimelt KrMS § 1261 lg 2 näeb ette jälitustoimingu lubatavuse eeldusena nõude, et tõendite kogumine muude menetlustoimingutega peab olema välistatud või oluliselt raskendatud (nn ultima ratiopõhimõte). Seega pidi prokuratuur ja maakohus kõnealustes lubades esitama argumentatsiooni mh selle kohta, miks ei ole kriminaalasjas tõendite kogumine muude menetlustoimingutega võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud. See eeldab muu hulgas, et kohtumäärus sisaldab vähemalt kokkuvõtlikult seda tõendusteavet, mille alusel kohus loa väljastamise otsustas (RKKK 3-1-1-14-14 p 773). 6

(55)1-18-10100 2. Prokuratuur esitas kohtuliku uurimise ajal tõenditena järgmised süüdistusaktis nimetatud jälitusprotokollid: 2.1 02.10.2015 jälitusprotokoll (T 1 tl 37), mille aluseks on prokuröri jälitustoimingu luba nr PL59/2015 (25.09.2015) ja sisuks perioodil 27.09-28.09.2015 toimuv varjatud jälgimine Xxxx asuva Xxxx sissepääsu juures; 2.2 30.01.2016 jälitusprotokoll (T 1 tl 59), mille aluseks on eeluurimiskohtuniku määrused 07.10.2015 nr KM94/2015 ja 01.12.2015 nr KM356/2015 ja sisuks perioodil 02.12-03.12.2015 Xxxx asuva Xxxx asukohas Priit Unt, Ü. K., M. Õ. ja L. L. vestluste pealtkuulamine; 2.3 18.12.2016 jälitusprotokoll (T 1 tl 104), mille aluseks on eeluurimiskohtuniku määrus 18.10.2016 nr KM2137/2016 ja sisuks 19.10-18.11.2016 Xxxx asuva Xxxx asukohas M. Õ., L. L., T. S. ja N. P. ja nendega kontakteeruvate isikute vestluste pealtkuulamine; 2.4 09.01.2017 jälitusprotokoll (T 2 tl 1-245; T 3 tl 1-155), mille aluseks on eeluurimiskohtuniku 07.10.2015 määrus KM94/2015; prokuröri load PL59/2015 (25.09.2015) ja PL76/2015 ja mille sisuks on perioodil 26.09.2015-01.11.2015 Xxxx asuva Xxxx esise ja samuti Priit Unt, M. Õ., L. L., I. N., J. L.t, K. J., M. P. varjatud jälgimine ning T. A.u, Priit Unt, Ü. K., M. Õ., L. L., M. T. telefoni teel ja nende asukohas toimuvate vestluste pealtkuulamine. 2.5 09.02.2017 jälitusprotokoll T 4 tl 1-244, T 5 tl 1-234), mille aluseks on eeluurimiskohtuniku 07.10.2015 määrus KM94/2015; prokuröri load PL59/2015 (25.09.2015), PL76/2015 (30.09.2015), PL92/2015 807.10.2015), PL315/2015 (24.11.2015) ja mille sisuks on perioodil 01.11.2015 kuni 30.11.2015 Xxxx asuva Xxxx esise ning Xxxx asuva Ni esise varjatud jälgimine; samuti Priit Unt, M. Õ., L. L., I. N., J. L.t, K. J., M. P., Ü. K., T. A.u ja M. T. varjatud jälgimine ning T. A.u, Priit Unt, Ü. K., M. Õ., L. L., M. T. telefoni teel ja nende asukohas toimuvate vestluste pealtkuulamine. 2.6 27.02.2017 jälitusprotokoll (T 6 tl 1-246; T 7 tl 1-254, T 8 tl 1-230), mille aluseks on eeluurimiskohtuniku 07.10.2015 määrus KM94/2015; 01.12.2015 määrus KM356/2015; 02.12.2015 määrus KM360/2015 ja prokuröri load PL315/2015 (24.11.2015); PL338/2015 (30.11.2015) ja PL379/2015 (07.12.2015) ja mille sisuks on perioodil 01.12.2015-31.12.2015 T. A.u, Priit Unt, M. Õ., Ü. K., L. L., M. T. telefoni teel ja nende asukohas toimuvate vestluste pealtkuulamine; samuti Xxxx asuva Xxxx esise ja Xxxx asuva N esise varjatud jälgimine ning Priit Unt, M. Õ., L. L., K. J., M. P., Ü. K., T. A.u ja M. T. varjatud jälgimine. 2.7 13.03.2017 jälitusprotokoll (T 9 tl 1-171, T 10 tl 1-145), mille aluseks on eeluurimiskohtuniku 02.12.2015 määrus KM360/2015 ja prokuröri load PL315/2015 (24.11.2015); PL338/2015 (30.11.2015), PL379/2015 (07.12.2015) ja PL605/2016 (22.01.2016) ja mille sisuks on perioodil 01.01.2016-31.01.2016 T. A.u, Priit Unt, M. Õ., Ü. K., L. L., M. T. telefoni teel ja nende asukohas toimuvate vestluste pealtkuulamine; samuti Xxxx asuva Xxxx esise ja Xxxx asuva N esise varjatud jälgimine; samuti Priit Unt, M. Õ., L. L., Ü. K., M. T., M. P. ja K. J.e varjatud jälgimine. 2.8 03.04.2017 jälitusprotokoll (T 11 tl 1-229), mille aluseks on eeluurimiskohtuniku 02.12.2015 määrus KM360/2015, 03.02.2016 määrus KM671/2016 ja prokuröri load PL379/2015 (07.12.2015), PL605/2016 (22.01.2016), PL634/2016 (29.01.2016) ja PL734/2016 (15.02.2016) ja mille sisuks on perioodil 01.02.2016-29.02.2016 T. A.u, Priit Unt, M. Õ., Ü. K., L. L., M. T., M. P., A. Z., A. D. ja V. V.i telefoni teel ja nende asukohas toimuvate vestluste pealtkuulamine; samuti Xxxx asuva Xxxx esise ja Xxxx asuva N esise varjatud 7
(55)1-18-10100 jälgimine; T. A.u, Ü. K., M. T., Priit Unt, M. Õ., M. P., K. J., A. Z.i, A. D., V. V.i varjatud jälgimine. 2.9 17.04.2017 jälitusprotokoll (T 12 tl 1-165), mille aluseks on eeluurimiskohtuniku 03.02.2016 määrus KM671/2016 ja prokuröri load PL605/2016 (22.01.2016), PL634/2016 (29.01.2016), PL734/2016 (15.02.2016) ja mille sisuks on perioodil 02.03.2016-24.03.2016 T. A.u, Priit Unt, M. Õ., Ü. K., L. L., M. P., A. Z., A. D. ja V. V.i telefoni teel ja nende asukohas toimuvate vestluste pealtkuulamine; samuti Xxxx asuva Xxxx esise ja Xxxx asuva N esise varjatud jälgimine; T. A.u, Ü. K., M. T., Priit Unt, M. Õ., M. P., K. J., A. Z.i, A. D., V. V.i varjatud jälgimine. 2.10 15.05.2017 jälitusprotokoll (T 12 tl 166-250), mille aluseks on eeluurimiskohtuniku 18.10.2016 määrus KM2137/2017 ja mille sisuks on perioodil 18.10.2016-18.11.2016 Ü. K., M. Õ., L. L., N. P., T. S. telefoni teel (v.a L. L.) ja nende asukohas toimuvate vestluste pealtkuulamine.
  1. Kokkuvõttes esitas prokuratuur tõenditena seega 10 erinevat jälitusprotokolli, mille aluseks on 9 prokuröri luba (varjatud jälgimise teostamiseks nii isikute kui paikkonna suhtes) kui ka 5 eeluurimiskohtuniku luba (isikute telefonide ja nende asukohas toimuvate vestluste pealtkuulamiseks ning varjatud sisenemiseks Xxxx asuvatesse ruumidesse jälitustoimingu läbiviimiseks vajaliku tehnika paigaldamiseks). Nähtuvalt jälitusprotokollidest on ühes protokollis kajastatud erinevate lubade (nii prokuröri kui kohtu load) alusel kogutud teavet, mis iseenesest ei ole lubamatu kuid muudab protokollid väga mahukaks. Protokollide järgi hõlmab teostatud jälitustegevus perioodi alates 25.09.2015-24.03.2015 ning seejärel 18.10.201618.11.
  3. Kohus tutvus jälitustoimikutega nr 1523000365 ja tuvastas, et kõik jälitustoiminguteks väljastatud load on jälitustoimikus olemas, need on digitaalselt allkirjastatud nii prokuröri ja kohtuniku poolt järgmiselt: 25.09.2015 luba PL59/2015 prokurör Endla Ülviste poolt 25.09.2015 kell 10:50:35; 30.09.2015 luba PL76/2015 prokurör Endla Ülviste poolt 30.09.2015 kell 16:09:29; 07.10.2015 luba PL92/2015 prokurör Endla Ülviste poolt 07.10.2015 kell 09:54:42; 07.10.2015 kohtumäärus KM94/2015 kohtunik Aime Ivansoni poolt 07.10.2015 kell 12:28:
  4. 24.11.2015 luba PL315/2015 prokurör Endla Ülviste poolt 24.11.2015 kell 14:44:38; 30.11.2015 pikendamise luba PL338/2015 prokurör Endla Ülviste poolt 30.11.2015 kell 12:58:24; 01.12.2015 kohtumäärus KM356/2015 kohtunik Velmar Bretti poolt 01.12.2015 kell 19:43:
  5. 02.12.2015 kohtumäärus KM360/2015 kohtunik Velmar Bretti poolt 02.12.2015 kell 19:03:
  6. 07.12.2015 luba PL379/2015 prokurör Endla Ülviste poolt 07.12.2015 kell 09:44:59; 22.01.2016 pikendamise luba PL605/2016 prokurör Endla Ülviste poolt 22.01.2016 kell 15:46:58; 29.01.2016 luba PL634/2016 prokurör Endla Ülviste poolt 29.01.2016 kell 15:06:52; 03.02.2016 kohtumäärus KM671/2016 kohtunik Liina Pohlak poolt 03.02.2016 kell 14:52:
  7. 15.02.2016 luba PL734/2016 prokurör Endla Ülviste poolt 15.02.2016 kell 13:13:56; 18.10.2016 kohtumäärus KM2137/2016 kohtunik Alari Möldre poolt 18.10.2016 kell 15:51:
  8. 8
(55)1-18-10100 Seega on kohus tuvastanud, et jälitusprotokollide aluseks olevad load on jälitustoimikus nr 1523000365 olemas. Samuti tuvastas kohus nii jälituslube kui ka protokolle kõrvutades, et tõendina kasutatav teave on saadud just lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul.
  1. Edasi kontrollib kohus jälitustoimingute tulemusel saadud tõendi sisulist lubatavust. Nimelt KrMS § 1261 lg 2 näeb ette jälitustoimingu lubatavuse eeldusena nõude, et tõendite kogumine muude menetlustoimingutega peab olema välistatud või oluliselt raskendatud (nn ultima ratio-põhimõte). Vastav argumentatsioon peab kajastuma jälitustoimingute lubades ning seda argumentatsiooni peab olema võimalik asja arutaval kohtul ka kontrollida. Vaidlust ei ole selles, et nii prokuratuuri load kui ka kohtumäärused peavad olema mõlemad põhistatud ja vastama KrMS § 145 määruse nõuetele ning mingeid erandeid põhistamise kvaliteedis prokuratuuri ja kohtu lubade (määruste) vahel olla ei saa. KrMS § 1261 lg 4 kohaselt on jälitustoiminguga saadud teave tõend kui jälitustoimingu loa taotlemisel ja andmisel ning jälitustoimingu tegemisel on järgitud seaduse nõudeid.
  2. Kohus olles tutvunud prokuratuuri jälitustoimingu lubadega leiab, et prokuröri load KrMS §-s 1265 toimingute tegemiseks ei vasta seaduses ja kohtupraktikas omaksvõetud nõuetele ning on seetõttu ka tõendina lubamatud. 6.1 Kõige esimeses, so 25.09.2015 prokuröri loas PL59/2015 on lisaks menetluse alustamise põhjendustele esitatud lühike ja ilma igasugustele tõenditele viitamata teave selle kohta, et Xxxxa tegutseb baar, kus klientidel võimaldatakse tasu eest prostituutidega kohtuda ja kõrvalasuvas hostelis tube kasutada. Edasi on ilma igasugustele tõenditele viitamata sedastatud, et Xxxx asuv bordell on 22.08.2015 suletud ning tegevus koos osade prostituutidega on kolinud Xxxx asuvasse Xxxx ruumidesse. Eeltoodust võib järeldada, et bordell on muutnud on tegevuskohta, kuid selle tegevust korraldavate isikute ring on sama. Edasi järgneb ultima ratio põhjendus: Kõnealuse kriminaalmenetluse esemeks olevad kuriteod on varjatud ja hästi organiseeritud, nende avastamine ja tõendamine on tavapärasest keerukam, sest nendega seotud isikud tegutsevad varjatult, mistõttu on tõendite kogumine avalike menetlustoimingutega käesolevas menetlusstaadiumis välistatud. Kuidas, kellega ja millistel eesmärkidel kuritegusid toimepanevad isikud suhtlevad ei ole võimalik kindlaks teha muidu, kui tõendeid varjatult kogudes. Tegemist on I astme kuritegudega, mille kohta tõendusteabe kogumine on õiguskorra ning ühiskonna turvalisuse tagamiseks esmatähtis. Käesoleva kriminaalasja raames tuleb kasutada kõiki seaduses ettenähtud võimalusi, sh õigust läbi viia jälitustoiminguid selleks, et koguda tõendeid eelnimetatud ettevõtetega seotud ning neis töötavate isikute poolt kupeldamise toimepanemise kohta, koguda tõendusteavet kuritegeliku ühenduse ülesehituse, juhtimisahela ning sellesse kuuluvate isikute kohta, tuvastada kriminaaltulu selle konfiskeerimise eesmärgil ning kõik kuritegudega seotud isikud kinni pidada. Ülaltoodust tulenevalt tuleb kuritegude kohta tõendusteabe kogumist jätkata KrMS § 126-5 ettenähtud jälitustoiminguga, so varjatud jälgimisega. Kõnealuse toimingu eesmärgiks on välja selgitada isikud, sh taksojuhid, kelle suhtes on alust arvata, et nad kuuluvad kuritegelikku ühendusse ning panevad selle raames toime kuritegusid. KrMS § 126-2 lg 4 alusel on lubatud ja põhjendatud jälitustoimingute tegemine ka isiku (prostituudid) suhtes, kelle puhul on põhjendatud alus arvata, et ta suhtleb kuritegusid toimepanevate isikutega, vahendab neile teavet või osutab kaasabi, kuna jälitustoimingu tegemine selle isiku suhtes võib anda käesolevas kriminaalasjas jälitustoimingu eesmärgi saavutamiseks vajalikke andmeid. 9
(55)1-18-10100 6.2 Järgmises 30.09.2015 väljastatud prokuratuuri loas PL76/2015 kordub sõna-sõnalt sama tekst, v.a eelviimases lõigus, kus nenditakse, et ülaltoodust tulenevalt tuleb kuritegude kohta tõendusteabe kogumist jätkata varjatud jälgimisega isikute suhtes, kelle puhul on põhjendatud alus arvata, et nad kuuluvad kuritegelikku ühendusse ning panevad selle raames toime kuritegusid. Seejärel on antud varjatud jälgimise luba ajavahemikuks 30.09.2015-30.11.2015 Priit Unt, M. Õ., L. L., I. N., J. L.t, K. J. ja M. P. ning samuti nendega kontakteeruvate isikute ja nende kasutuses olevate abonentnumbrite suhtes. Ultima ratio põhjendus on täpselt sama, mis PL59/2015 loas. 6.3 Järgmises 07.10.2015 väljastatud prokuratuuri loas nr PL92/2015 kordub suures osas sama tekst (nagu PL59/2015 loas), kuid neljandas ja viiendas lõigus viidatakse lühidalt seni teostatud varjatud jälgimise tulemustele, mille kohaselt Xxxx sisse pääsevad ainult klubiga seotud isikud (sh T. A. ja Ü. K.) ning kliendid koos neid kohale toimetanud taksojuhtidega. Taksojuhina töötav M. T. käib alati ennem ametlikku avamist kell 22.00 klubist läbi ning lahkub seejärel kliente tooma (ühe öö jooksul neli klienti). Samuti on ta mitmeid kordi tööle toonud Xxxxis töötavaid naisterahvaid ning ta omav erinevalt teistest taksojuhtidest vabalt sissepääsu klubisse ka ilma klientideta (5.10.2015 õiend). Eeltoodust saab teha põhjendatud järelduse, et M. T. omab lähedasi suhteid klubi omanike ning seal tegevust korraldavate isikutega, mistõttu on alust arvata, et ta kuulub varalise kasu saamise eesmärgil kupeldamisega tegelevasse kuritegelikku ühendusse. Varjatud jälgimise luba on seejärel ajavahemikuks 07.10.20157.12.2015 antud nii T. A.u, Ü. K. ja M. T. kui ka nendega kontakteeruvate isikute ja abonentnumbrite suhtes. Ultima ratio põhjendus on täpselt sama, mis PL59/2015 ja PL76/2015loas. 6.4 Järgmises 24.11.2015 väljastatud prokuratuuri loas nr PL315/2015 pikendatakse Xxxx asuva Xxxx ja Xxxx asuva Ni sissepääsu ja selle lähiümbruse varjatud jälgimist, samuti paikkonnas viibivate isikute ja sõidukite varjatud jälgimist 24.11.2015-24.01.2016 umbmäärase põhjendusega, et senise jälitustegevuse käigus on tuvastatud bordelli tegutsemine Xxxx asuvas Xxxxis ja seetõttu on vajalik jälitustegevusega jätkata. Muus osas, sh ultima ratio põhjenduse osas ei erine käesolev luba varasematest lubadest. 6.5 30.11.2015 loas nr PL338/2015 pikendatakse loas nr PL76/2015 varasemalt lubatud toiminguid, so antakse luba Priit Unt, M. Õ. ja L. L. varjatud jälgimise jätkamiseks perioodil 30.11.2015-30.01.2016, kuid samuti on täiendavalt antud luba M. P. ja K. J.e varjatud jälgimiseks samal perioodil. Kogu sisuline põhjendus, mis erineb varasematest lubadest piirdub järgnevaga: Priit Undi, M. Õ. ja L. L. suhtes tehtud jälitustoimingute käigus kogutud teabega on leidnud kinnitust, et Xxxx asuvas Xxxxis tegutseb bordell, mille tegevust Priit Unt, M. Õ. ja L. L. korraldavad. Samuti on tuvastatud, et K. J. ja M. P töötavad kõnealuses klubis ning osutavad intiimteenuseid (27.11.2015 vaheõiend). Ultima ratio põhjenduse osas ei erine käesolev luba varasematest lubadest. 6.6 07.12.2015 loas nr PL379/2015 pikendatakse varjatud jälgimist Ü. K., T. A.u ja M. T. suhtes ajavahemikuks 07.12.2015-07.02.2016. Võrreldes loas PL92/2015 toodud põhjendustega on seekord vähemalt T. A.u ja M. T. osas põhjendatud ja viidatud ka konkreetsetele tõenditele, mis kinnitavad põhjendatud kuriteokahtlust ja tuvastatud asjaolusid. Nii viidatakse T. A.u puhul pealtkuulatud telefonikõnedele 26.10.2015 kell 12:07, 13:10 ja 22.11.2015 kõnele (ilma sisulise lahtikirjutuseta), millest järeldub, et T. A. on Xxxx tegelik juht. M. T. puhul viidatakse 18.10.2015 kõnedele, millest ilma sisulise lahtikirjutuseta järeldatakse, et Xxxxis kohtuvad prostituudid klientidega ja seejärel nende poolt teenuse osutamine mh Nis. Samuti on loas viide sellele, et teenuste eest toimub tasumine sularahas ning klubi omanike eesmärk on sissetulekut varjata, mis viitab otseselt kriminaaltulule. Ü. K. kohta samas ühtegi põhjendust, miks on tema suhtes vaja jälitustegevust jätkata varjatud jälgimise 10
(55)1-18-10100 näol, toodud ei ole. Ultima ratio põhjenduse osas samas ei erine käesolev luba varasematest lubadest. 6.7 22.01.2016 loas nr PL605/2016 pikendatakse Xxxx asuva Xxxx ja Xxxx asuva Ni sissepääsu ja selle lähiümbruse varjatud jälgimist, samuti paikkonnas viibivate isikute ja sõidukite varjatud jälgimist 24.01.2016-24.03.
  1. Jällegi on sisuliseks põhjenduseks ainult lühikesed ja konkretiseerimata kokkuvõtted senisest jälitusmenetlusest, mh on tuvastatud, et kuritegelik ühendus laiendas oma tegevust ning avas 2015 aasta lõpus Xxxx taas bordelli, millega seoses on kuritegelikku ühendusse kaasatud uusi liikmeid. Kuigi jälitusmenetluse käigus kogutud teave annab aluse põhjendatud kahtluseks kuritegeliku ühenduse poolt kuritegude toimepanemise kohta ei ole õnnestunud koguda piiavalt tõendusteavet kõigi kuritegelikku ühendusse kuuluvate isikute kohta, ühenduse juhtfiguuride ning nende poolt toimepandavate kuritegude kohta, mistõttu tuleb jälitustoiminguid jätkata. Ultima ratio põhjenduse osas ei erine käesolev luba varasematest lubadest. Lisandunud on ainult põhjendus, et asjas puuduvad tunnistajad. 6.8 29.01.2016 loas PL634/2016 pikendatakse Priit Unti, M. Õ., L. L., K. J.e ja M. P. varjatud jälgimist perioodiks 30.01.2016-24.03.
  2. Samuti antakse samaks ajaks varjatud jälgimise luba ka A. Z.i, A. D.i ja V. V.i suhtes, kelle osas varasemalt pole lube väljastatud. Nende suhtes on loas viide, et tegemist on kuritegelikku ühendusse kaasatud uute liikmetega. Muus osas ei ole taotlusel sisulist erinevust varasemate lubadega ning mingeid uusi tuvastatud asjaolusid ei ole kirjeldatud. Selles loas puudub igasugune, isegi deklaratiivne ja üldsõnaline ja seni kajastatud põhjendus jälitustoimingute vajalikkuse ja ultima ratio põhjenduste kohta. 6.9 15.02.2016 väljastatud PL734/2016 loas pikendatakse Ü. K., T. A.u ja M. T. varjatud jälgimist 15.02.2016-24.03.
  3. Põhjendatud kuriteokahtluse osa iga isiku osas selles loas natuke põhjalikumalt lahti kirjutatud, samuti on iga isiku suhtes tehtud konkreetsed viited ka seni pealt kuulatud telefonikõnede toimumise kohta, mis kinnitab põhjendatud kuriteokahtlust. Samas Ultima ratio põhjenduse osas ei erine käesolev luba varasematest lubadest, samuti puuduvad igasugused põhjendused jälitustoimingute jätkamise vajalikkus osas.
  4. Kohus leiab, et kirjeldatud kujul ei vasta prokuröri väljastatud jälitustoimingute load ilmselgelt Riigikohtu sõnastatud jälitusloa põhistatud nõuetele (RK 3-1-1-14-14 p 772). Esiteks puuduvad märgitud lubades selged põhjendused, millistest asjaoludest ja olemasolevatest tõenditest tulenevalt on olemas põhjendatud kuriteokahtlus ning kuidas on iga jälitatava isiku puhul seostatud ja põhjendatud tema osalus selles. KrMS § 1262 lg 3 p 4 lubab teha jälitustoiminguid isikute suhtes, kelle puhul on põhjendatud alust arvata, et nad panevad toime kuritegusid. Kuigi lubades on korduvalt viited erinevatele õienditele (23.09.2015 õiend, 5.10.15 õiend, 27.11.2015 õiend), mis jälitusametniku poolt koostatuna ka jälitustoimikus olemas on, siis pole mingilgi moel lubades neid lahti kirjutatud, mida need õiendid ja seal sisalduv teave tõendavad ja kuidas põhjendatud kuriteokahtlust kinnitavad. Samuti leiab kohus, et viide jälitusametniku poolt koostatud õienditele ei anna alust jätta seda infot kajastamata jälitustoimingu loas endas, sest jälitusametniku koostatud õiend ei saa olla prokuröri loa nö lahutamatu lisa.
  5. Teiseks leiab kohus, et jälitustoimingu eelduste olemasolu põhistamisel ei ole piisav väide, et tegemist on raskesti avastatava peitkuriteoga ja nendega seotud isikud tegutsevad varjatult. Riigikohus on põhimõtteliselt jaatanud seda, et jälitusloa andmisel võib olla argumendiks kuriteo kõrge organiseeritusaste, konspiratiivsus, variisikute kasutamine, ütluste andmiseks valmis olevate tunnistajate eelduslik puudumine jne. Samas on Riigikohus toonitanud: „Kuid ka osutatud argumentide puhul ei saa piirduda üldsõnaliste lausungitega. Määrusest peab olema selgelt aru saada, et kohus on enne jälitustoimingu lubamist 11
(55)1-18-10100 alternatiivsete tõendamismeetodite kasutatavust talle teadaoleva teabe alusel kaalunud“. Käsitletavates lubades ei ole prokuratuur põhistanud, kuidas kupeldamises kahtlustatav kuritegelik ühendus ja selle liikmed oma tegevust varjavad ega viidanud tõenditelele, millele see väide tugineb. Eelnevast tulenevalt ei ole lubade alusel kontrollitav, et prokuratuur oleks enne jälitustoimingu lubamist alternatiivsete tõendamismeetodite kasutatavust talle teadaoleva teabe alusel kaalunud. Tegemist on puudusega, mida ei ole kriminaalasja arutaval kohtul enam võimalik kõrvaldada. Lisaks sellele, et lubadest ei nähtu, kas ja milliseid tõendeid menetluses juba kogutud on, ei ole nendes samuti välja toodud, mis eesmärgil loas märgitud infot kogutakse, s.t miks see kriminaalmenetluse seisukohalt vajalik on. Nagu eespool märgitud, piirduvad määrused ses osas ainult üldsõnaliste väidetega, sidumata seda vajadust ära iga konkreetse kahtlustatava või muu isikuga, kelle suhtes jälitustoimingute tegemist lubatakse ja samuti korduvalt pikendatakse. Sellised deklaratiivsed väited ei vasta küsimusele ega võimalda ka hiljem kohtul kontrollida, kas ja kuidas saadav info aitab kaasa kahtlustuse kinnitamisele või ümberlükkamisele.
  1. Kokkuvõttes jätab kohus eelnimetatud põhjustel kõrvale tõendid, mis põhinevad eriasjade prokurör Endla Ülviste antud lubade alusel tehtud jälitustoimingutel. Sellised tõendid on jälitusprotokollid 02.10.2015 jälitusprotokoll (T 1 tl 37-58), 09.01.2017 jälitusprotokoll (T 2 tl 1-245; T 3 tl 1-155), 09.02.2017 jälitusprotokoll (T 4 tl 1-244, T 5 tl 1-234), 27.02.2017 jälitusprotokoll (T 6 tl 1-246; T 7 tl 1-254, T 8 tl 1-230), 13.03.2017 jälitusprotokoll (T 9 tl 1171, T 10 tl 1-145), 03.04.2017 jälitusprotokoll (T 11 tl 1-229) ja 17.04.2017 jälitusprotokoll (T 12 tl 1-165) osades, mis kajastavad varjatud jälgimise tulemusel saadud teavet.
  2. Edasi annab kohus hinnangu sellele, kas kohtumääruste alusel teostatud jälitustoimingud KrMS § 1267 ja 1264 lg 5 määrused vastavad seadusele ja väljakujunenud kohtupraktikale. Kokku viidatakse erinevates jälitusprotokollides viiele erinevale kohtumäärusele, mis on väljastatud ajavahemikul 07.10.2015-24.03.2016 ja 18.10.201618.11.2016 ning nende alusel on teostatud nii telefonide kui ka asukohas isikute pealtkuulamisi kokku 12 isiku suhtes.
  3. Esimeses Harju maakohtu 07.10.2015 määruses nr KM94/2015 anti telefoni teel peetavate vestluste ja asukohas toimuvate vestluste pealtkuulamiseks perioodil 07.10.1507.12.2015 (k.a) luba T. A.u, Priit Unt, M. Õ., Ü. K., L. L. ja M. T. suhtes. Teises 01.12.2015 määruses nr KM356/2015 anti varjatud sisenemise luba Xxxx asuvasse Xxxx ruumidesse. Kolmandas 02.12.2015 määruses nr KM360/2015 pikendati telefoni teel peetavate vestluste ja asukohas toimuvate vestluste pealtkuulamiseks perioodil 07.12.2015-07.02.2016 luba T. A.u, Priit Unt, M. Õ., Ü. K., L. L. ja M. T. suhtes. Neljandas 03.02.2016 määruses nr KM671/2016 pikendati telefoni teel peetavate vestluste ja asukohas toimuvate vestluste pealtkuulamiseks perioodil 07.02.2016-24.03.2016 luba T. A.u, Priit Unt, M. Õ., Ü. K., L. L. suhtes, samuti antakse samade jälitustoimingute jaoks luba ka M. P., A. Z.i, A. D.i ja V. V.i suhtes. Viiendas 18.10.2016 määruses nr KM2137/2016 pikendati telefoni teel peetavate vestluste ja asukohas toimuvate vestluste pealtkuulamiseks perioodil 18.10.2016-18.11.2016 (k.a) luba T. S., N. P., M. Õ., L. L., Ü. K., M. Õ. suhtes. Samuti anti luba varjatud sisenemiseks Xxxx asuvasse Xxxx ruumidesse. Kõik kohtumäärused on väljastatud eriasjade prokurör Endla Ülviste kirjalike taotluste alusel, mis samuti asuvad jälitustoimikus.
  4. Kohus tutvunud jälitustoimikus olevate materjalidega leiab, et eeluurimiskohtunike lubade alusel tehtud jälitustoimingud on õiguspärased ja lubade põhjendamisel on jälgitud ultima ratio- ehk viimase abinõu põhimõtte järgimise nõudeid ja vastavad kohtupraktikas omaks võetud nõuetele. Kõikides kohtu lubades on esiteks välja toodud põhjendatud kuriteokahtlus ning seda kinnitavad tõendid. Samuti on iga konkreetse loa puhul 12
(55)1-18-10100 eeluurimiskohtunik määruses ära näidanud kuriteo kvalifikatsiooni, mis lubab jälitustoiminguid teostada, põhjendatud kahtlustuse olemasolu isikute suhtes, kelle jälitamiseks on luba antud ja samuti isikute suhtes, kelle puhul on põhjendatud alus arvata, et nad suhtlevad või aitavad kaasa kuriteo toimepanemisele. Samuti on iga loa puhul ära toodud põhjused, miks ei ole võimalik tõendeid teisel viisil koguda, sh ultima ratio põhjendused. Määrustes on põhjendatud, et menetluse esemeks on kuritegeliku ühenduse poolt kupeldamisega seotud kuritegu, mis oma olemuselt on raskesti avastatav ning tõendite kogumiseks on vajalik kasutada just jälitustoiminguid. Jälitustoimingute pikendamise korral on samuti ära toodud loa pikendamise vajadus ning asjaolud, mis kinnitavad jälitustegevuse jätkamise vajalikkust. Eeltoodu alusel leiab kohus, et eeluurimiskohtunike lubade alusel jälitusmenetlusega kogutud tõendid on lubatavad, nende kogumisel on järgitud seaduse nõudeid ja ultima ratio põhimõtet, kõik toimingud on teostatud kohtumäärustes lubatud ajavahemiku vältel, lubatud isikute suhtes ning lubatud ulatuses. Eeltoodu pinnalt leiab kohus, et kõik prokuröri poolt esitatud jälitusprotokollid, mis kajastavad eeluurimiskohtunike määruste alusel teostatud toiminguid ja kogutud teavet on tõendina lubatav. KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID 13. 27, 28 ja 29 augustil; 3, 4, 5, 10, 11, 12, 17, 18, 19 ja 26 septembril; 1-2 oktoobril, 8, 11, 19, 20 ja 28 novembril, 6 ja 17 detsembril 2019 ja 22.01.2020 toimunud kohtuistungitel uuriti järgmisi tõendeid ja kuulati üle järgmised tunnistajad (nimekiri on samas järjekorras kui istungil neid uuriti): Prokuröri tõendid: Tunnistaja Ü. K. poolt antud ütlused (K1 tl 78-106); 02.10.2018 kohtuotsus kriminaalasjas 1-18-6428 (T1 tl 1-9) ; Tunnistaja M. Õ. eeluurimisel antud ütlused (T1 tl 10-36) 02.10.2015 jälitusprotokoll (T1 tl 37-58); 30.01.2016 jälitusprotokoll (T1 tl 59-103); 18.12.2016 jälitusprotokoll (T1 tl 104-171); 09.01.2017 jälitusprotokoll (T2 tl 1-245; T3 tl 1-155); 14.09.2018 kohtuotsus kriminaalasjas 1-18-6168 (T2 tl 247-253); 09.02.2017 jälitusprotokoll (T 4 tl 1-244, T 5 tl 1-234); 27.02.2017 jälitusprotokoll (T 6 tl 1-246; T 7 tl 1-254, T 8 tl 1-230); 13.03.2017 jälitusprotokoll (T 9 tl 1-171, T 10 tl 1-145); 03.04.2017 jälitusprotokoll (T 11 tl 1-229); 17.04.2017 jälitusprotokoll (T 12 tl 1-165); 15.05.2017 jälitusprotokoll (T 12 tl 166-250); T. A.u; M. A.; Priit Unt; S. U.; M. Õ.; V. J. A.; R. Z.i; N. Z.; L. L.; U. V.; Ü. K.; A. Z.; V. Z. - varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollid (T 13 tl 1-83); R. Z.i elukohas toimunud läbiotsimise protokoll koos fototabeliga (T 13 tl 84-100); R. Z.i sõiduautos toimunud läbiotsimise protokoll koos fototabeliga (T 13 tl 101-107); R. Z.i elukohast läbiotsimisel leitud dokumentide ja esemete vaatlusprotokoll koos lisadega 5 lehel (T 13 tl 108-113); R. Z.i kinnipidamisel äravõetud telefoni vaatlusprotokoll (T 13 tl 114-118); L. L. elukohas ja autos toimunud läbiotsimise protokoll koos fototabeliga (T 13 tl 119145); L. L. elukohast läbiotsimisel leitud dokumentide ja esemete vaatlusprotokoll koos lisadega 10 lehel (T 13 tl 146-156) ; 13
(55)1-18-10100 V. J. A. sõiduautos toimunud läbiotsimise protokoll koos fototabeliga (T 13 tl 157-170); V. J. A.iga seotud äriühingute kontoris toimunud läbiotsimise protokoll koos fototabeliga (T 13 tl 171-179); V. J. A. elukohas toimunud läbiotsimise protokoll koos fototabeliga (T 13 tl 180-191); V. J. A. elukohast ja sõiduautost läbiotsimisel leitud dokumentide ja esemete vaatlusprotokoll koos lisadega 22 lehel (T 13 tl 192-216); V. J. A.i kinnipidamisel äravõetud dokumentide vaatlusprotokoll koos lisadega 2 lehel (T 13 tl 217-219); V. J. A.iga seotud ettevõtete kontorist läbiotsimisel äravõetud dokumentide vaatlusprotokoll koos lisadega 22 lehel (T 13 tl 220-243); V. J. A.iga seotud sülearvuti ja mälupulga vaatlusprotokoll (T 13 tl 244-247); Xxxx klubi läbiotsimise protokoll koos fotodega (T 14 tl 1-15); Xxxx klubi läbiotsimisel äravõetud dokumentide ja esemete vaatlusprotokoll koos lisadega 14 lehel (T 14 tl 16-32); Ü. K. elukohas toimunud läbiotsimise protokoll koos fototabeliga (T 14 tl 33-40); Ü. K. sõiduautos toimunud läbiotsimise protokoll koos fototabeliga (T 14 tl 41-57); Ü. K. elukohast läbiotsimisel leitud dokumentide ja esemete vaatlusprotokoll koos lisadega 18 lehel (T 14 tl 58-78); Tunnistaja A. Z.i eeluurimisel antud ütlused (T14 tl 79-95); Tunnistaja S. N. poolt antud ütlused (K1 tl 213) koos fototabeliga 11 lehel, millel on 96 isiku fotot ja isikute nimed 1 lehel (T14 tl 96-107); Tunnistaja T. P. poolt antud ütlused (K 1 tl 218); Priit Undi tervislikku seisundit kirjeldavad dokumendid (K 1 tl 221-224); Tunnistaja R. R. poolt antud ütlused (K2 tl 1); Tunnistaja A. L. poolt antud ütlused (K2 tl 5); Ü. K. elukohast läbiotsimisel leitud dokumentide vaatlusprotokoll koos lisadega 27 lehel (T14 tl 108-141); Xxxx ja Ü. K. elukohast läbiotsimisel leitud elektrooniliste andmekandjate vaatlusprotokoll (T14 tl 142-149); Xxxx asuva hosteli läbiotsimisprotokoll koos (T14 tl 150-165); Ü. K. töökoha (Xxxx asuva hosteli kabinet) läbiotsimisel leitud dokumentide vaatlusprotokoll koos lisadega 9 lehel (T14 tl 166-176); Xxxx asuva hosteli administraatori kabineti läbiotsimisel leitud dokumentide vaatlusprotokoll koos lisadega 11 lehel (T14 tl 177-192); Xxxx asuva hosteli ruumidest läbiotsimisel leitud dokumentide vaatlusprotokoll koos lisadega 18 lehel (T14 tl 193-216); Tunnistaja A. M. poolt antud ütlused (K2 tl 10); A. M.i ja OÜ I vaheline tööleping (T14 tl 217-226); Tunnistaja D. M.i poolt antud ütlused (K2 tl 16); Tunnistaja K. P. poolt antud ütlused (K2 tl 20); Tunnistaja E. K.i poolt antud ütlused (K2 tl 22); Tunnistaja J. H. poolt antud ütlused- (K2 tl 28) - KINNISEKS KUULUTATUD; A. Z.i elukohas toimunud läbiotsimise protokoll koos fototabeliga (T14 tl 227-237); A. Z.i sõidukis toimunud läbiotsimise protokoll koos fototabeliga (T14 tl 238-245); A. Z.i elukohast läbiotsimisel leitud dokumentide vaatlusprotokoll koos lisadega 1 lehel (T14 tl 246-247); M. Õ. elukohas ja sõidukis toimunud läbiotsimise protokoll koos fototabeliga (T15 tl 128) ; 14
(55)1-18-10100 M. Õ. elukohast läbiotsimisel leitud dokumentide vaatlusprotokoll koos lisadega 6 lehel (T15 tl 29-36); Priit Unt elukohas toimunud läbiotsimise protokoll koos fototabeliga (T15 tl 37-47); Priit Unt sõidukis toimunud läbiotsimise protokoll koos fototabeliga(T15 tl 48-55); Priit Unt elukohast läbiotsimisel leitud dokumentide vaatlusprotokoll koos lisadega 9 lehel (T15 tl 56-66); Tunnistaja A. Z.i poolt antud ütlused (K2 tl 32); Tunnistaja U. V. eeluurimisel antud ütlused koos fototabeliga (T15 tl 67-71); Tunnistaja K. L. poolt antud ütlused (K2 tl 36) koos fototabeliga (T15 tl 74-83)KINNISEKS KUULUTATUD; Tunnistaja T. S. poolt antud ütlused (K2 tl 40)- KINNISEKS KUULUTATUD; Tunnistaja I. R. poolt antud ütlused (K2 tl 46)- KINNISEKS KUULUTATUD; Tunnistaja L. P. poolt antud ütlused (K2 tl 50); Xxxx Xxxx läbiotsimisprotokoll fototabeliga (T15 tl 84-99); Xxxx Xxxx läbiotsimisel leitud dokumentide vaatlusprotokoll koos lisadega 9 lehel (T15 tl 100-110); Xxxx Xxxx läbiotsimisel leitud arvuti vaatlusprotokoll koos lisadega 3 lehel (T15 tl 111-116); Ekspertiisimäärus 12.05.2017 ja ekspertiisiakt 03.07.2017 (T15 tl 117-118); T. A.u elukohas xxxx toimunud läbiotsimise protokoll koos fototabeliga (T15 tl 119151); T. A.uga seotud korteris xxxx toimunud läbiotsimise protokoll koos fototabeliga (T15 tl 152-154); T. A.u töökohas xxxx toimunud läbiotsimise protokoll koos fototabeliga (T15 tl 155157); T. A.u sõidukis toimunud läbiotsimise protokoll koos fototabeliga (T15 tl 158-159); T. A.u elukohast ja sõidukist läbiotsimisel leitud dokumentide vaatlusprotokoll koos lisadega 34 lehel (T15 tl 160-198); T. A.uga seotud korterist läbiotsimisel leitud dokumentide vaatlusprotokoll koos lisadega 75 lehel (T15 tl 199-249; T 16 tl 1-33); T. A.u töökohast läbiotsimisel leitud dokumentide vaatlusprotokoll koos lisadega 47 lehel (T 16 tl 34-85); T. A.u sülearvuti vaatlusprotokoll (T16 tl 86-90); T. A.u mobiiltelefoni vaatlusprotokoll (T 16 tl 91-100); Tunnistaja I. N. poolt antud ütlused (K2 tl 55)- KINNISEKS KUULUTATUD; Tunnistaja P. K. poolt antud ütlused (K2 tl 64); Priit Unt kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (T16 tl 101); Priit Unt vahistamise määrus 21.12.2016 (T16 tl 104); Priit Unt vahistamise pikendamise määrus 15.02.2017 (T16 tl 107); Priit Unt vahistamise pikendamise määrus 18.04.2017 (T 16 tl 115); Priit Unt vahistamise asendamine elektroonilise valvega 29.05.2017 (T16 tl 119); Priit Unt maksustatava tulu tõend (t 16 tl 122); Kohtuotsus kriminaalasjas 1-07-8975 (T16 tl 128); Kaitsja tõendid: Tunnistaja H. U. poolt antud ütlused (K2 tl 68); Tunnistaja V. L. poolt antud ütlused (K2 tl 74); Tunnistaja R. Z.i poolt antud ütlused (K2 tl 79); Tunnistaja T. A. poolt antud ütlused (K2 tl 81); Süüdistatav Priit Unt poolt antud ütlused (K2 tl 89); 15
(55)1-18-10100 Priit Undi töövõimetuse ja puudekaart (T16 tl 220-223); KrMS § 297 korras prokuröri poolt esitatud tõendid: Priit Unt karistusregistri õiend (T16 tl 224); Kinnitusregistri väljatrükk registriosa nr 7073920 (T16 tl 225); A OÜ äriregistri väljatrükk (T16 tl 227); OÜ H 2008 majandusaasta aruanne (T 16 tl 232); OÜ P äriregistri väljatrükk (T16 tl 244); ISIKULISTE TÕENDIALLIKATE ÜTLUSED
  1. Süüdistatav Priit Unt ennast üheski temale esitatud süüdistuse punktis süüdi ei tunnistanud ning andis järgmisi ütlusi. 1998 aastast on ta töötanud baarmenina erinevates baarides ja restoranides, sh aadressil xxxx, mille eest ta 2009 aastal prostitutsioonile vahendamises süüdi mõisteti. 2009 või 2010 aastal läks ta R. R.i kutsel baarmeniks Xxxx asuvasse baari. R. R. oli ise ka baarmen, samas ka juhatuse liige. Xxxx asuvas baaris tuli külalisel sisenemisel osta administraatorilt pilet, seejärel sai baarist osta alkoholi, samuti vaadata striptiisi, oli ka karaoke ja piljardi mängimise võimalus. Alkohol maksis baaris oluliselt rohkem kui mujal ja põhiline äriidee oli konsumatsioon. See tähendab, et baar maksis ostetud alkohoolse joogi hinnast mingi protsendi sellele isikule, kes meelitas klienti seda jooki baarist ostma. Konsumatsiooniga tegelesid striptiisitarid, baarmenid, samuti taksojuhid või baaris viibivad naisterahvad. Baari külastavate ja sealviibivate naisterahvaste üle tema mingit järelevalvet ei pidanud, nad käisid seal juba enne tema tulekut ja käisid ka edaspidi. Naisterahvad käisid seal alkoholi tarvitamas ja tutvusid meesterahvastega. See, millega nad peale tutvumist edasi tegelesid teda ei huvitunud. Xxxx hoonekompleksis asunud hosteli poolega tema kuidagi seotud ei ole, seda majandas Ü. K., tema tuttav, kelle ta sinna tööle soovitas. 2014 aastal Xxxx baari suleti väheste kliente pärast, siis tema tuttav M. Õ. kutsus ta tööle Xxxx asuvasse baari baarmeniks, et ta aitaks seal tööd organiseerida. Xxxx asuv baar oli sama kontseptsiooniga, mis Xxxx asuv baar, lisaks kallile alkoholile oli seal ka striptiis ja saunakompleks, mida sai üürida. Mingit intiimteenust kummastki baarist osta ei saanud. T. A.ut tunneb kooliajast ja A. on juristina osutanud Xxxx ja Xxxx asuvatele baaridele juriidilisi teenuseid oma õigusbüroo kaudu. Näiteks on ta tegelenud töölepingute koostamise, sisekorraeeskirjade väljatöötamise, notariaegade broneerimisega. Priit Unt ei omanud enda sõnul nendes baarides töötades rohkem autoriteeti kui ükskõik milline teine baarmen seal, oli tavalise baarmen, ei ole olnud nende asutuste juht. Samas temalt võidi nõu küsida. Xxxx olid tema ülemused ja juhatuse liikmed R. R., hiljem D. M., xxxx aga M. Õ.. Juhatuse liikmeks ei saanud ta ise hakata, sest seoses eelmise karistatusega ei olnud pangad nõus isegi talle arvet avama või makseterminali andma, seepärast olid juhatuses teised baarmenid. Kõiki asju arutasid baarmenid omavahel koos ja otsuseid tehti koos ja kui oli juriidilisi küsimusi, siis pöörduti T. A.u poole. 2016 aasta detsembris peeti ta kahtlustatavana selles kriminaalasjas kinni, umbes neli kuud enne seda lahkus ta Xxxx baarist omal soovil ametist, töö hakkas tervisele.
  2. Kohtuistungil kuulati tunnistajana üle R. R., kes andis järgmisi ütlusi. Priit Unti tunneb 1990ndatest kui xxxx hotelli restoranis kelnerina töötasid. Samuti on nad koos töötanud xxxx asunud striptiisibaaris, Priit oli tema teada seal juhataja. 2009 aasta lõpus hakkas ta Priit Undi initsiatiivil ja ettepanekul OÜ I juhatuse liikmeks. Priit ütles, et teeme baari, tema oli nõus. See firma opereeris Xxxx asunud baari, kus ta töötas samas ka baarmenina. Priit Unt ise ei saanud või tahtnud juhatuse liikmeks hakata, kuna tal olid mingid varasemad probleemid 16
(55)1-18-10100 (makseraskused või mingid probleemid). Mäletab, et lisaks temale oli veel üks baarmen, töötasid vahetustega, nime ei mäleta. Lisaks oli seal baaris ka administraator (R.), kes lasi kliente sisse ja müüs neile pileteid. Mees ja naisklientidele oli pilet hind erinev, naistele müüdav pilet oli odavam. Baaris viibis tavaliselt rohkem naisi kui mehi. Baaris tegeleti konsumatsiooniga, st kliente meelitati alkoholi tarbima ja siis meelitaja sai osa alkoholi müügihinnast endale. Konsumaatorid käisid regulaarselt baaris, tööle neid vormistatud ei olnud ja tema nende graafikuid ei koostanud. Ei tea, kuidas info konsumaatorite vahel liikus, ilmselt oli selle seltskonna siseinfo, mis levis. Tema maksis baari kassast konsumaatoritele tasusid välja, ilmselt konsulteeris selles osas ka Priiduga. Osad baaris viibinud naisklientidest olid kindlasti valmis ka seksuaalteenuseid osutama. Xxxx baar asus kõrvalises kohas, kliente tõid sinna tavaliselt taksojuhid, kes said selle eest baarilt tasu- nimelt kui klient ostis administraatori käest sissepääsupileti, siis suurema osa sai sellest endale taksojuht, kes kliendi kohale tõi. Tema töötas Xxxx baaris ca pool aastat, siis soovis ta sealt lahkuda ning palus Priit Undil notariga aeg kokku leppida. Müüs firma edasi U. V.le, keda tunneb ka sellest ajast kui koos Priit Undiga kelneritena töötasid xxx. T. A.ut teab ka, on näinud teda Xxxx baaris Priit Undiga rääkimas mitmeid kordi.
  1. Kohtuistungil kuulati tunnistajana üle D. M., kes andis järgmisi ütlusi. Sattus Xxxx asuvasse baari nimega xxxx baarmenina tööle 2013 juulis-augustis oma pikaaegse tuttava Priit Undi ettepanekul. Priit tegi talle ettepaneku võtta enda nimele firma, kes opereerib seal asuvat baari ning samas hakata ka baarmeniks. Ta oli ettepanekuga nõus, Priit organiseeris notariaja ja OÜ I kirjutati ümber tema nimele. Endine juhatuse liige oli Priit Undi isa. Peale seda muudeti ka firma nimi ära, uueks nimeks sai OÜ M. Baaris sai lisaks alkoholile ka karaoket laulda ja piljardit mängida. Alkohol maksis tavalisest rohkem. Sissepääsu jaoks oli vajalik osta administraatori käest pilet. Piletite täpset hinda ja ka seda, kas naistele oli pilet odavam kui meestele, ta ei tea, sellega tegelesid administraatorid, keda ta ka ei tundund, neid oli kaks, töötasid vahetustes. Lisaks temale töötasid baarmenina ka veel Priit Unt, A. L. ja S. N.. Baarmenina oli tema ülesanne jälgida, et laos oleks piisavalt alkoholi, vajadusel käis seda paar korda kuus hulgilaos juurde ostmas. Töötasuna sai ta põhipalka ning samuti jootraha, juhatuse liikmeks olemise eest eraldi tasu ei olnud temal. Teistega ta väga ei suhelnud, ei tea, mis olid nende täpsemad tööülesanded. Samuti ei tea, kas keegi osutas baaris-ööklubis seksuaalteenuseid. Mingi aeg hakkas talle öisel ajal baarmenina töötamine tüütuks muutuma, soovis baarmeni kohalt lahkuda. Rääkis sellest Priiduga, Priit viis ta kokku oma tuttavaga, kes võttis firma enda nimele. See Priidu tuttav tegeles ehitusmaterjalide äriga, ta kontor oli Pärnu mnt-l politseimaja kõrval. T. A.ut teab ja on Xxxx klubis näinud, ta oli Priidu tuttav, käes seal aeg-ajalt Priiduga juttu rääkimas. Oli nö oma inimene, kes sai klubist tasuta kohvi.
  2. Kohtuistungil kuulati tunnistajana üle S. N., kes andis järgmisi ütlusi. Aastatel 20122015 töötas ta kokku kolmel korral (vahepeal lahkus ja siis tuli tagasi) Xxxx baaris Xxxx baaridaamina. Priit Unt töötas samal ajal samuti ka baaris, ainult teises vahetuses. Lisaks oli administraator, kes müüd teises ruumis sissepääsupileteid, neid hindu ta ei tea, aga naistele oli sissepääs odavam kui meestele. D., perekonnanime ei mäleta, oli direktor, tema tegeles alkoholi varustamisega kui see otsa sai. Baaris alkohol oli keskmisest kallim. Lisaks sai vaadata striptsiisi, tantsijate graafikut koostas V., L.. Baaris tegeleti konsumatsiooniga, st klienti, kes oli tavaliselt välismaalane, jooki ostma meelitanud tüdrukule maksis baarmen osa raha tagasi. Konsumatsiooniga võisid tegeleda kõik baaris viibinud naisterahvad. Konsumatsiooniga tegeleti seal kogu aeg, isegi kui baari direktorid vahetusid, vahepeal oli direktoriks keegi U. ning üks oli veel, kelle nime ta ei tea. 2011 aastal, enne kui läks Xxxx baari tööle, töötas ta Nis 17
(55)1-18-10100 administraatorina, töötas seal umbes 8 kuud. See oli madala hinnatasemega hostel, kus olid naridega voodid ja ainult kolmes toas (201-203) oli kaheinimesevoodi. Odavad naridega toad maksid 10 eurot voodikoht, toad 201-203 aga 30 eurot tuba. Tube 201-203 reeglina ei broneeritud. Nendes kallimates tubades käisid mõnikord paarid, kes ei viibinud toas tervet ööd, mõnikord sama tuba võttis ühe öö jooksul mitu paari. Hiljem baaris töötades nägi, et osad naised, kes hostelis käisid mõne mehega, viibisid hiljem ka baaris, mitmed näod on meelde jäänud, nad olid ilma kaaslasteta baaris. Tunnistaja tundis ristküsitlemise ajal talle fototabelilt (T14 tl 96-107) näidatud fotodelt nr. 9, 13, 18, 25, 33, 66, 68 ees nimepidi ära nö „saalis istuvad naisted“. Menetlus tema suhtes lõpetati oportuniteedi alusel, süüd ta endal ei näinud.
  1. Kohtuistungil kuulati tunnistajana üle K. P., kes andis järgmisi ütlusi. 2015 aastal sai temast Priit Undi ettepanekul OÜ S omanik ja juhatuse liige, olid sel ajal Priiduga lähedastes perekondlikes suhetes, Priit oli tema kasutütre elukaaslane. Priit tahtis hakata arendama tsiklimeeste pubi Xxxx asuvas hoones, seetõttu tema oli selle ettepanekuga nõus. Edaspidi ta igapäevasesse tegevusse ei sekkunud, sellega tegelesid Priit ja Ü. K.. Tema andis oma ID kaardi koos PIN koodidega Priidu kätte, usaldas teda, Priit ise toimetas ja tegi vajalikke asju. Ta on juhatuse liikmena allkirjastanud erinevaid lepinguid, sh töölepinguid isikutega, keda ei tea ega tunne. Lepingud andis Priit talle allkirjastamiseks. Täpsemat sisu ei tea ega mäleta. 2016 aasta augustis kui tervis läks kehvaks, siis lõpetas Priidu abiga osaühingu tegevuse, keegi võttis tema rolli üle, aga ei tea, kes. Mingit tasu selle eest ei saanud, et oli osaühingu juht ja juhatuse liige. Ühe korra on käinud Priidu kutsel ka Xxxx asuvas baaris, seal oli mingite lepingute allkirjastamine.
  2. Kohtuistungil kuulati tunnistajana üle E. K.i, kes andis järgmisi ütlusi. Umbes 2009 aastal tegi tema lapsepõlvetuttav T. A. talle ettepaneku hakata N OÜ omanikuks ja juhatuse liikmeks, ta oli sellega nõus. Seejärel juhatuse liikmena sõlmis pikaajalise rendilepingu T OÜga, mille alusel sai N OÜ Xxxx asuva kahekordse hoone pikaajaliseks rentnikuks. Varasemalt oli seda hoonet T rentinud R. S. firma, aga siis N OÜ võttis selle lepingu üle. Seejärel sõlmis ta rendilepingu üte teise firmaga ning üks osa hoonest (baari ruumid) renditi edasi, baari nimeks oli xxxx, see asus hosteli osast eraldi majadiivas ja selle majandamisega olid seotud seejärel teised isikud. Ühtegi konkreetset isiku nime ei mäleta, ei OÜ T ega ka baariruumide rendile võtja poolelt. Priit Unti teab seoses selle sama Xxxx baariga, ta oli selle baariga seotud kuidagi, ühe korra suhtlesid kindlasti õhksoojuspumba paigaldamise küsimuses sinna. Samuti N OÜ rentis ühte sõiduautot, S-klassi xxxx, mille kasutaja oli Priit Unt. Ta ei tea täpselt kuidas, aga Priit Unt tasus N OÜ-le selle sõiduki rendimakseid kuigi sõidukit liisis N OÜ. Priit Unt ei olnud N OÜ-ga samas seotud ega töötanud seal. Täpselt ei mäleta millal ja kuidas ta N OÜ-st lahkus, uueks juhatuse liikmeks sai keegi Ü.. Tema andis oma lahkumise soovist teada T. A.ule, peale mida juhatusse Ü..
  3. Kohtuistungil avaldati tunnistaja A. Z.i eeluurimisel antud ütlused. Süüdimõistetud kaassüüdistatavana keeldus ta kohtuistungil ütlusi andmast KrMS § 71 lg 2 p 2 alusel ja prokuröri taotlusel avaldati tema eeluurimisel antud ütlused. Kaitsja ei vaielnud sellele vastu. Tema sattus Xxxx asuvasse baari baarmenina tööle 2015 novembri lõpus oma kauaaegse tuttava M. Õ., kes ise töötas Xxxx klubis baarmenina ettepanekul. Mõlemad töötasid kunagi koos taksojuhtidena. Ta oli ettepanekuga nõus ja M. tutvustas teda Priit Undiga. Töölepingule kirjutas alla kas Priit või K., kelle perekonnanimi oli „P“ või midagi sellist. Tööle asus 04.12.
  4. Tööülesandeid tutvustas Priit Unt, kes näitas kuidas baaris tuleb toimetada ja aruandeid täita, Priit oli nagu baari majandusjuht, kureeris kõiki jooksvaid küsimusi, Priit sel 18
(55)1-18-10100 ajal enam baarmenina ise ei töötanud. Lisaks töötasid klubis administraatorid, kes klientidele pileteid müüsid, baarmenidena töötasid lisaks temale veel V.a ja R. T.. Samuti kas Priit või K. tutvustas talle konsumatsiooni põhimõtteid. Konsumatsioonitasu maksti välja nii baaris viibinud naisterahvastele kui ka taksojuhtidele, kui klient neile mingi joogi ostis. Varem taksojuhina töötades on ta viinud Xxxx asuvasse klubisse kliente ja saanud selle eest administraatorit käest tasu. 2016 suvel suleti Xxxx asunud klubi, V.a läks tööle Xxxx asuvasse klubisse. Tema proovis ka korra Xxxx klubis töötada, aga see sobinud talle ja ta lahkus sealt töölt. Pärast Xxxx klubi taasavamist 2016 septembris tegi Ü. K. talle ettepaneku asuda uuesti Xxxx tööle vanembaarmenina. Ta nõustus ettepanekuga ja kirjutas Ü. K.ga alla uuele töölepingule, firma nime ei mäleta. Xxxx ja Xxxx asunud baaride vahel toimus vajadusel koostöö, mis seisnes selles, et üksteisele laenati näiteks öösel alkoholi, mis emba-kumba kohas otsa sai. Siis administraatorid käisid ja viisid või tõid vajaminevat alkoholi ja pärast tasaarveldati see sama alkoholikogusega, mitte rahas. Samuti jagasid mõlemad klubid omavahel striptiisitantsijaid, kelle graafikut koostas V.a. Tema ei tea, et Xxxx klubis oleks keegi intiimteenuseid osutanud, teda see ka ei huvitanud, millega klubi saalis tegeletakse. Samas ta aimas, et mõned klubis käivad naisterahvad võisid seda teha. Ühe sellise naisterahva hüüdnimi oli „xxxx“.
  1. Kohtuistungil avaldati KrMS § 291 lg 1 p 2 alusel tunnistaja U. V. poolt eeluurimisel 30.03.2017 tunnistajana antud ütlused. Isik keeldus kohtus ütluste andmisest KrMS § 71 lg 1 alusel, kuna leidis, et need võivad süüstada teda ennast kuriteo toimepanemises (ta on töötanud baaris, mis läbib teiste isikute süüdistusi). Samuti on tema elukaaslane L. L. samas asjas juba kriminaalkorras süüdi tunnistatud. Tema töötas baarmenina perioodil 2010 oktoobristnovembrist kuni 2012 jaanuarini Xxxx asunud baaris xxxx. Tööleping oli sõlmitud OÜ I juhatuse liikme R. R.iga. Baarmeniks kutsus teda kas R. R. või Priit Unt, mõlemaid tunneb 90ndate algusest kui töötasid koos kelneritena Xxxx restoranis. Kui R. R. lahkus 2011 aastal töölt, siis vormistati Priit Unti ettepanekul OÜ I juhatuse liikmeks ja ainuosanikuks teda, firma uueks nimeks sai M. Notaris aitas asju ajada T. A., keda tema teadis kui juristi. Baari tegevust juhtis tegelikult Priit Unt, kes mingil põhjusel ei tahtnud oma nime avalikult selle kohaga seostada, tema oli nn tankist ainult. Baarmenina tegeles alkoholi müümisega baari klientidele. Enne baarmeniks tööle minemist on ta töötanud ka taksojuhina ning juba sellest ajast teadis, et Xxxx tegutsevas baaris käivad prostituudid ning samuti kliendid, kes soovivad prostituutide teenuseid osta. Mingi aeg baarmenina töötades ning peale mitmeid politseireide baari ruumides sai aru, et ka temale võivad sellest probleemid tekkida, et prostituudid seal baaris käivad ning seetõttu otsustas 2012 aastal töölt lahkuda.
  2. Kohtuistungil kuulati tunnistajana üle A. Z., kes andis järgmisi ütlusi. Aastatel 2016 või 2017 töötas ta ca 5 kuud Xxxx asunud baaris ja müüs klientidele sissepääsupileteid ning vajadusel oli ka turvamees. Baari sissepääsupilet maksis meestele 50 euri ning naistele oli pilet odava, ca 5-10 eurot. Reeglina kliendid tulid taksodega, siis taksojuhile ja tema maksis piletirahast 45 euri taksojuhile kliendi ja 5 eurot jättis endale. Reeglina kõik kliendid tulid taksoga. Tööle võttis ta ja tööülesandeid tutvustas Ü.. Ta ei mäleta enam kuidas täpselt ta sinna üldse tööle sai. Kuna tema nö ruum oli baariruumist eraldi, siis ei tea, mis baariruumis täpselt toimus.
  3. Kohtuistungil kuulati tunnistajana üle A. M., kes on kaastäideviijana kokkuleppemenetluses süüdi tunnistatud. Ta töötas aastatel 2010-2013 Xxxx asuvas baaris xxxx nii administraatori kui ka baarmenina. Tööle kutsus teda M. Õ., hüüdnimega „xxxx“, 19
(55)1-18-10100 kellega nad varasemalt töötasid koos taksojuhtidena. Töölepingule kirjutas alla R. R., kes töötas samas kohas baarmenina. Administraatorina oli tema kohustus müüa sissepääsupileteid, baarmenina tegeles alkoholi müügiga. Ta ei mäleta, et piletid oleks olnud naistele ja meestele erineva hinnaga. Administraatorina maksis ta taksojuhile, kes tõi kliendi, osa ostetud pileti hinnast. Ei mäleta, kes talle sellise korralduse andis. Ei tea, kes sisuliselt baari tööd juhtis. Samamoodi ei mäleta baarmenina töötades, kes tutvustas talle konsumatsiooni põhimõtteid, sellega igatahes baaris tegeleti ja just baarmen maksis osa raha jooki ostma meelitanud naisterahvale välja. Konsumatsiooniga tegelesid reeglina ühed ja samad naisterahvad, kes baaris viibisid, ühe nimi oli „xxxx“. Ta ei tea, kas samad naisterahvad lisaks konsumatsioonile ka seksuaalteenuseid baaris pakkusid, baari ruumides kindlasti mitte. Baaris sai lisaks alkoholile vaadata striptiisi, mängida piljardit ja karaoket. Priit Unti teab ja tunneb samuti kui Xxxx töötanud baarmeni. Mingi hetk lahkus ta baarmeni töölt, talle tehti teatavaks, et tema teeneid ei vajata. A. L. tõi talle selle kohta lepingu lõpetamise teate, kuhu oli alla kirjutanud Priit Undi isa H. U.. Hiljem töötas ta baarmenina klubis xxxx, sinna kutsus teda A. L.. Kui ta enne Xxxx tööle minemist töötas taksojuhina, siis viis ta tihti samale aadressile kliente, kliendid lihtsalt soovisid sinna minna. Taksojuhid suhtlevad omavahel tihedalt ja kõik teavad kõiki kohti linnas. Kohtuistungil avaldati prokuröri taotlusel A. M.i eeluurimisel antud ütlused selle kohta, et kas Xxxx oli linnas teada tuntud koht, kus kogunesid prostituudid ja kus kliendid käisidki seksuaalteenuse saamise eesmärgil. Kohtuistungil tunnistaja seda eitas, samas tema eeluurimisel antud ütlustes, mida prokurör protokolliliselt tsiteeris, ta samas jällegi kinnitas seda. „teadsin sel ajal, s.o taksojuhina töötamise ajal, et Xxxx asus klubi xxxx, milles käisid omale kliente otsivad prostituudid ning millesse taksojuhid, sh mina, viisid baarilt selle eest eraldi tasu saamise eesmärgil neid kliente, kes soovisid prostituutidega aega veeta või soovisid lihtsalt prostituutide teenuseid (taksojuht sai kliendi baari viimise eest suurema osa kliendi poolt makstud piletirahast endale.“ Kohtu hinnangul on tõendamiseseme asjaolu seisukohalt olulises asjaolus tegemist diametraalselt erinevate ütlustega. Kohtuistungil tunnistaja kinnitas, et tema kohtus antud ütlused selles küsimuses on õiged ning eeluurimisel antud ütlused ei ole tõesed. Tunnistaja viitab, et uurija on protokollis tema ütlusi moonutanud: „Ma arvan, et see on uurija R. s.“ (lk 24). Kohus ei pea aga seda selgitust usutavaks ning leiab, et tunnistaja M.i ütlused on vastuolulised ning neid ei saa seetõttu üldse kasutada. Uurija R. võimaliku ebaseadusliku tegevuse kohta ei ole kohtumenetluses mingeid tõendeid esitatud, samuti jääb kohtule arusaamatuks, miks A. M. kirjutas üldse alla ülekuulamise protokollile, milles tema ütlusi oluliselt moonutati. Just ülekuulamise protokolli märkuste lahter oleks olnud see koht, kus deklareerida selgesõnaliselt oma vastuväiteid väidetavalt kirjapandud valeväidete kohta. Samuti oleks võinud uurija tegevuse peale esitada kaebuse, kuid midagi sellist tehtud ei ole (vähemalt kohtule pole selliseid tõendeid esitatud). Kohus leiab, et tunnistaja M. oli kohtuistungil ilmselgelt vaenulikult meelestatud prokuröri küsimuste suhtes (prokurör palus seetõttu võimalust esitada KrMS § 2881 lg 1 aluseil suunavaid küsimusi esmaküsitluses, mille kohus rahuldas, vt lk 23). Ühest küljest tuleb arvesse võtta, et tegemist on endise kaassüüdistatavaga, kelle puhul ilmselt ongi tunnistajale eeldatavat tavapärast objektiivsust raskem omistada. Kuna tunnistaja ütlused selles küsimuses on diametraalselt vastuolulised ning tunnistaja selgitus vastuolude osas ei tundu kohtule usutav, siis jätab kohus M.i ütlused selles küsimuses kõrvale, st ei arvesta ka tema kohtumenetluses antud ütlusi. Muudes osades hindab kohus tunnistaja ütluste usaldusväärsust lähtuvalt sellest, kas ja millisel määral need riimuvad muude tõenditega. 20
(55)1-18-10100
  1. Kohtuistungil kuulati tunnistajana üle A. L., kes on kaastäideviijana kokkuleppemenetluses süüdi tunnistatud. Tunnistaja töötas umbes 2013 aastal Xxxx baaris baarmenina, lisaks temale töötasid erinevates vahetustes baarmenidena veel Priit Unt, S. N. ja U. V.. Baarmenid ise koostasid tööl käimise graafikuid. Ülemus oli U. V.. Baaris tegeleti konsumatsiooniga, see kehtis ainult teatud jookide kohta. Konsumatsioonitasu maksis välja baarmen baari kassast. See süsteem töötas juba enne seda kui tema sinna tööle läks. Kindlasti ei olnud baaris naisi, kes pakkusid seksuaalteenuseid „kindlasti ei olnud, mitte ühtegi“ lk
  2. Seda, millega administraatorid tegelesid ta ei tea, nad olid kõrvalruumis. Taksojuhtidele mingit raha tema teada ei makstud. Samuti ei olnud baar kuidagi seotud kõrvalasuva hosteliga. Priit Unt oli ainult baarmen, kes oli baari omanik ta ei tea. Töölt lahkus 2014-2015, tööd ei olnud eriti. Mingit konflikti kellegiga, v.a M. Õ.ga, ei olnud. Xxxx baar ja Xxxx asuv baar polnud kindlasti omavahel seotud. Neil olid erinevad ülemused, samas ülemuste nimesid ei tea. M. Õ., hüüdnimega „xxxx“ töötas Xxxx baarmenina, tunnevad üksteist juba aastakümneid, samas enam ei suhtle üldse mingi omavahelise tüli pärast. Priit Undiga on varasemalt koos töötanud Xxxx asunud lõbustusasutuses. Peale Xxxx lahkumist on seotud Xxxx klubiga. Tunnistaja hüüdnimi on „xxxx“. Kohus suhtub A. L. ütlustesse samuti teatud reservatsiooniga. Kuigi ühtegi otsest vastuolu tema eeluurimisel antud ütlustega kohtus ei avaldatud, siis tuleb arvesse võtta, et sarnaselt A. M.iga ei ole A. L. puhul tegemist lõpuni objektiivse tunnistajaga. Tegemist on samuti vahetult isiklikku ja negatiivset puutumust kogenud tunnistajaga, kes on samas asjas süüdi tunnistatud nii kupeldamises kui ka kuritegelikku ühendusse kuulumises. Vastates kaitsja küsimustele, kas ta on ennast kunagi tegelikult ka süüdi tunnistanud, siis tunnistaja eitas seda. Kokkuleppe sõlmis ta muudel kaalutlustel. Kohtu jaoks tundub eriti kummastav ja ütluste ebausaldusväärsust kinnitavana tunnistaja kategooriline väide selle kohta, et baaris ei viibinud mitte ühtegi seksuaalteenust osutavat naisterahvast. Jättes hetkel kõrvale teiste tunnistajate ütlused selles küsimuses, tekib kohtul küsimus, kuidas tunnistaja baarmenina töötades saab nii kategooriliselt väita, sest reeglina ju baarmeni ja baari külastajate vahel igasugune muu puutumus peale alkoholi serveerimise puudub. See, millest baari külastajad omavahel räägivad või milliseid kokkuleppeid sõlmivad, ei saa baarmenile mitte kuidagi teatavaks saada, sest reeglina ei toimugi need vestlused ja kokkulepped ilmtingimata baarileti ääres. Samuti jääb arusaamatuks, millest tunnistaja kategoorilises vormis väitis seda, et Xxxx ja Xxxx baarid polnud omavahel seotud, teadmata ja nimetamata samas seda, kes olid kummagi koha (tegelikud) omanikud. Ainuüksi juba need asjaolud ei jäta kohtule muud võimalust kui tunnistaja L. ütlustega mitte arvestada.
  3. Kohtuistungil kuulati tunnistajana üle T. P., kes andis järgmisi ütlusi. Tema on alates 2016 aastast (täpset aega ei mäleta) OÜ M juhatuse liige ja nn libalikvidaator. P. K. võttis temaga ühendust ja tegi ettepaneku OÜ M ülevõtmiseks. Ta oli sellega nõus, sest ta pakubki nn surnud firmadele sellist teenust, kus ta võtab firma enda nimele ja siis mingi aeg riik kustutab firma äriregistrist ilma likvideerimismenetluseta ära. Peale seda kui P. K.i oli sellise ettepaneku teinud ja tema sellega nõustus, siis kohtus ühe tundmatu meesterahvaga Balti jaama lähedal, kes andis talle 250 eurot selle eest tasu. Siis interneti teel muutis ta juhatuse liikme ära ja hakkas ise juhatuse liikmeks, selle firma taustast ja probleemidest ta midagi ei tea. Firma peaks olema siiani registris. Priit Unti ei tunne.
  4. Kohtuistungil kuulati tunnistajana üle P. K., kes andis järgmisi ütlusi. Tema on OÜ O juhatuse liige alates 2016 aastast, firma omanik on A. M.. OÜ O ja OÜ N vahel sõlmiti V.-J.e ettepanekul 2016 aastal baariruumide rendileping, ruumid asusid Xxxx. Tema kauaaegne tuttav V.-J. (perekonna nime ei tea), kes pakkus talle nn passiivse osaniku rolli kui tal leiab mingi firma on, mida saab baari pidamiseks kasutada. OÜ N esindas Ü. K.. Väga kaua see tegevus 21
(55)1-18-10100 aga ei kestnud, baar lõpetas oma tegutsemise. Samuti ei õnnestunud temal sõlmida makseterminali teenust, põhjuseks tema vanad võlgnevused. Lepingud on siiani lõpetamata. Kui ajakirjanduses ilmusid lood bordelli kohta, siis tema läks paanikasse, et kuhu ta ennast sidunud on ning taandus igasugusest tegevusest selle firmaga.
  1. Kohtuistungil kuulati üle Ü. K., kes andis järgmisi ütlusi. Priit Unti tunneb ta juba aastakümneid. Vahepealsetel aastatel ei suhelnud, uuesti hakkasid läbi käima 2007 paiku kui Priit Unt tegi talle ettepaneku hakata OÜ P juhatuse liikmeks, see firma opereeris Xxxx asunud lõbustusasutust. Juhatuse liikmena tal seal mingeid funktsioone peale esindusfunktsiooni ei olnud, vajadusel suhtles tööinspektsiooniga või käis politseis mõned korrad. Seda, miks Priit Unt ise ei soovinud OÜ P juhatuse liikmeks hakkama, ta ei mäleta enam- mingi põhjus igatahes oli. 2000nda lõpus müüs OÜ P osad 1 euroga ära Priit Undile, T. A.ule ja R. Z.le, toimus notariaalne tehing. Täpselt ei teagi, miks seda teha oli vaja. Peale seda 3-4 aastat Priiduga ei suhelnud. Uuesti hakkasid suhtlema 2013-2014 aastal, Priit oli siis seotud Xxxx asuva Niga ja Priidu ettepanekul sai temast OÜ N juhatuse liige ja tegevjuht. Nn tööintervjuu toimus Xxxx restoranis, kus lisaks Priit Undile osales ka T. A., tema andis ka oma aktsepti. T. A. oli kuidagi ka hosteliga seotud, täpselt ei tea, kuidas. Hostelis töötas lisaks temale neli administraatorit ja üks töömees. Hosteli kõrval oli baar xxxx, selle ruume rentis OÜ M. Selle juhatuse liige D. M. töötas samas kohas baarmenina, nemad allkirjastasid seaduslike esindajatena omavahel ka vastava rendilepingu hosteli ja baari vahel. Ni ja xxxx baari vahel oli kirjutamata reegel, et baarist tulnud külalisi tuleb võimaldada hostelis majutada. Seda rääkis talle Priit Unt. Selle jaoks hoiti hostelis tube 201, 202,
  2. Baaris viibivad isikud kasutaid mõnikord ühe öö jooksul korduvalt neid tube. Baaris viibis regulaarselt enam-vähem sama kontingent naisi, tegemist oli konsumaatoritega, kes ei olnud baari palgal. Nende ülesanne oli meelitada klienti ostma baarist tavahinnast tunduvalt kallimat alkoholi. Baaris viibinud konsumaatorid osutasid reeglina ka seksuaalteenuseid ja kasutasid selle jaoks kõrval asuvat Ni ruume. Tihti viibisid nad toas ainult koos kliendiga lühisekst aega, sama tuba kasutati öö jooksul korduvalt. Seda teadsid kõik, administraatorid, baarmenid ja Priit. Konsumaatoritel oli oma nö liider, hüüdnimega Xxxx, „tema oli seal A ja O, kamandas seal isegi tüdrukuid“. Tema sai Priiduga väga hästi läbi ja Xxxx lahendas naistevahelisi tülisid ja probleeme seal baaris. Priit tundis vähemalt pooli neid konsumaatoritest, kes baaris regulaarselt viibisid, mitmega sai ta hästi läbi. See oli selline seltskond, kellel baaris käimise kohta mingit kindlat graafikut ei olnud. Priit Unt oli ka baarmenide ülemus ja baari poole tegevjuht, samal ajal töötas ise ka baarmenina. Baari tõid kliente taksojuhid, kes said selle eest baarist tasu. Baari sissepääsuks oli vaja osta sissepääsupilet, naistele oli pileti hind odavam kui meestele. Mingi aeg tekkidki M OÜ-l võlad tarnijate ees või muud probleemid ja siis hakkas baari majandamisega opereerima S OÜ, juhatuse liige oli Priit Undi vana tuttav K. P.. 2016 augustis pandi Xxxx asunud baar kinni, põhjused olid rahalised raskused, täpsemaid põhjuseid tuleks Priit Undilt küsida. 2015 a lõpus sai Ni rendilepingu omanikuks läbi OÜ M T. A.u tuttav V. J. A., hosteli tegevjuhiks jäi edasi tema. Peale S OÜ-d tuli mõneks kuuks OÜ O, kes hakkas baari ruume rentima, kogu tegevusmudel jäi samaks, sh baaris regulaarselt viibivad naisterahvad jäid samaks. Kui V. J. A. võttis hosteli rendilepingu üle ja tuli OÜ O, siis Priit Unt enam kuidagi selle kohaga seotud ei olnud. Xxxx asus üks teine baar-klubi nimega xxxx. Alates 2015 aastast majandas seda baari OÜ P, juhatuse liige M. Õ.. Tunnistaja tegi P OÜ-le, mille juhatuse liige oli M. Õ., mitteametlikku raamatupidamist, st tasus erinevaid arveid ning igakuiselt tegi ülekandeid T. A.u firmale baari ruumide eest renti 4500 eurot. Kasutas selleks M. Õ. id-kaarti viimase nõusolekul. Baaris pakuti postitantsu, samuti oli saun mullivanniga. Priit Unt töötas ka seal vajadusel baarmenina. Xxxx 22
(55)1-18-10100 tegutsesid samuti konsumaatorid, seal ei olnud neil oma liidrit, kuulasid baarmeni sõna. Alkoholihinnad olid samuti kallid nagu Xxxx baariski. Samad postitantsijad käisid nii xxxx baaris kui Xxxx asuvas baaris, tantsijate graafikut koostas L. L. hüüdnimega V.. Samuti liikusid mõlema baari vahel samad konsumaatorid., intiimteenuseid osutati seejärel lisaks Xxxx hostelile ka mujal linna hotellides. R. Z. teab kui Priit Undi sõpra. Ühe korra on R. teda füüsiliselt rünnanud, põhjuseks olid T. A.u süüdistused tema suhtes, et ta on naiskonsumaatorid Xxxx baarist meelitanud Xxxx baari üle. Samas ei välista, et rünnaku põhjuseks võis olla ka see, et teda süüdistati R. Z. venna vallandamises, kes töötas Xxxx töömehena. Tema juurest kodust leiti Xxxx baari vahetuse aruandeid, seal on näha arvestusi konsumatsiooni osas ja ka taksojuhtide arvestuse osas. Tema on neid aruandeid nii Xxxxst kui ka Xxxxst ära võtnud ja andnud Priidu kätte. Priit palus tal jooksvatel kuludel ja tuludel silma peal hoida. Xxxx baar asus tupiktänava lõpus, sinna pidi oskama tulla, sinna niisama ei saanud sattuda. Tema sai töötasu 50% ametlikult ja 50% mustalt. Priit hostelisse ei puutunud. Baarist tulnud külaliste puhul võidi märkida külaliskaardile B, see oli sisse kujunenud reegel. Xxxxil, Xxxx baaril ja hostelil olid omad arvelduskontod ja rahad. Priidu tulu võis tulla baari kasumist. 28. Kohtuistungil avaldati tunnistaja M. Õ. eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlused, kuna kohtuistungil keeldus ta süüditunnistatud kaassüüdistatavana ütluste andmisest KrMS § 71 lg 2 p 2 alusel. Xxxx asuvasse baari asus ta 2010 aastal tööle uksehoidja-administraatorina Priit Undi ja A. L. (hüüdnimi xxxx) ettepanekul. L. ja Unt töötasid ettepaneku tegemise ajal 2009 aasta lõpus Xxxx asuvas bordellis, kuhu tema taksojuhina kliente viis. L.d tunneb kauem kui Unti, L. töötas enne Xxxx veel ka xxxx asuvas bordellis, kuhu ta samuti taksojuhina kliente viis. Priit Unt oli Xxxx bordelli juhataja, L. oli seal baarmen. Ettepaneku tegemisel Priit Unt ütles, et avatase uus bordell, täpset asukohta veel siis ei avaldanud. Seda, et tegemist on Xxxx asuva baariga, sai teada 2009 detsembris. Ta teadis seda kohta varasemalt, oli viinud sinna taksojuhina kliente, tegemist oli bordelliga, mida tema teada pidasid siis teised isikud (S. ja O.). 2010 jaanuar asus Xxxx baaris tööle, seal töötasid baarmenidena siis veel L. ja R. (R. oli varem Xxxx üks baarmenidest), administraatorina lisaks temale R. K., baari tegevust juhtis Priit Unt, kes aeg-ajalt ka baarmenina töötas. Tema teadis, et Priit Unt avas selle baari üksi. Töölepingu sõlmis OÜ-ga I, keda esindas samas baarmenina töötanud R.. Xxxx baar avati tavaliselt õhtul kl 22 paiku, avatud oli hommikuni. Baaris käisid igapäevaselt prostituudid, kes ootasid seal kliente. Prostituudid olid põhiliselt samad, kes tegutsesid seal juba enne kui Priit Unt selle koha avas, teine osa prostituute tuli üle Xxxx bordellist üle. Kui prostituut sai baarist kliendi, siis võis ta minna samas hoonekompleksis asuvasse hostelisse või kuhugi mujale. Prostituut kliendilt saadud rahast midagi baarile ei pidanud andma, samuti leppisid prostituut ja klient omavahel hinna osas omavahel kokku. Baar sai oma tulu müüdud alkoholist, mis oli märkimisväärselt kõrgema hinnaga. Hostel sai tulu siis kui prostituudi klient toa eest maksis. Sinna baari keegi niisama jooma poleks tulnud kui seal prostituute poleks olnud. Kliente tõid taksojuhid, kes said selle eest tasu. Täpsemalt said taksojuhid suurema osa kliendi poolt ostetud sissepääsupileti hinnast, ülejäänud osa jäi administraatorile. Klientide arv oli nädalapäevade lõikes erinev, tippaegadel nädala lõpus võis olla isegi 50-80 klienti õhtu jooksul. Prostituute ei ole võimalik nö kinni hoida, nad ise liiguvad sinna, kus on kliente ja parem võimalus teenida. Samas tuli nendega kontakti hoida ning hoolitseda selle eest, et nad just Xxxx baaris käiksid või seda mõnele teisele sarnasele asutusele eelistaksid. Selle küsimusega tegeles Priit Unt ja mitte iga prostituudiga personaalselt, vaid nende nö kõneisikuga, kelleks oli T., hüüdnimega „xxxx“, kes tegutses varem ka Xxxx asunud bordellis. Tema teada prostituudid sissepääsupiletit ostma ei pidanud. 2010 aprillis läks ta Priit Undi ettepanekul tööle baarmeniks Xxxx asuvasse Xxxx-i, tema asemele Xxxx baari tuli administraatorina tööle A. M., R. K. asemele tuli E. J., samuti A. N.. A. M. hakkas baarmenina tööle. 23
(55)1-18-10100 2013 suvel pani Priit Unt Xxxx baari üheks kuuks kinni ja vahetas välja seda majandava firma, uus firma vormistati D. nimele, kes asus samas baarmenina tööle. A. M. lahkus töölt ja läks tagasi taksojuhiks. Hosteli poolt juhtis E. K.i, kes on tema tuttav hoopis muudest aegadest. Vajadusel suhtles hosteli poolega Priit Unt. E. K.i on ka T. A.u tuttav ning T. A.u ämm M. oli seotud nii hosteli poole, Xxxx baari kui ka Xxxx baari raamatupidamise korraldamisega. Xxxx asuvasse Xxxxi sattus tööle Priit Undi ettepanekul, kes ütles, et üks halvasti toimiv stripibaar on vaja tööle saada ja kutsus teda sinna baarmeniks. Siis sai teada, et need ruumid kuuluvad T. A.ule, kes oli Priit Undi hea sõber. Rendimakse T. A.ule oli 4200 eurot + kommunaalmaksed igakuiselt. Selle baari pidid tööle panema Unt ja L., kes otseselt seal töötama ei pidanud hakkama, aga pidid seda juhatama. L. pidi olema Undi abiline. Igapäevast majandustegevust korraldati läbi OÜ S, selle esindaja oli R. P., kes töötas samas baarmenina. Administraatoreid polnud, oligi ainult kaks baarmeni. Ei mäleta, kas töölepingut üldse sõlmiti, aga sots.maksu tasus OÜ S. Palga võttis ise iga oma vahetuse lõpus kassast, see oli 25% baari käibest, mis jäi järgi peale konsumatsioonitasude mahaarvamist. Aruandelehel kajastub see baarmeni protsendina. Baar tegutses üldjuhul konsumatsiooni ja striptiisibaarina, kus oli ka massaaž ja saun. Perioodidel 2015 august kuni detsember ja 2016 august kuni september tegutsesid baaris ka prostituudid. Striptiisitarid ja konsumaatorid tegid vajadusel ka erootilist massaaži, mis maksis 100 eurot 30 min. Sauna rent maksis 250 eur tund, kuhu sai minna koos konsumaatoriga. Konsumaatorid raha eest seksi ei pakkunud, va mõni üksik ja seda siis vastastikusel kokkuleppel kliendiga kas saunaruumis või väljaspool baari ruume. 2013 lahkus töölt L., see oli vastastikusel kokkuleppel Undiga, kuna raha ei jätkunud mõlemale, samas jätkas ta siiski baari tegevusse sekkumisega, mispeale tema sellest hiljem kui ta T. A.uga paremini tuttavaks sai, ka rääkis. Seepeale keelasid A. ja Unt L.l sellesse baari tulemise ära. Kuna rendimaksete tasumisega A.u firmale oli pidevalt probleeme ja hilinemisi, siis A. sekkus järjest rohkem baari majandusliku tegevuse jälgimisele, tema huvi oli, et baaril läheks hästi ja ta saaks oma rendirahad kätte. Alates 2010 korraldasid baari tegevust erinevad firmad- OÜ S, OÜ V, OÜ U (kuni 2014 juuli), OÜ E (2014 juuli-2015 august), OÜ P (alates 2015 august-september). Priit Unt oli baari tegelikust juhtimisest eemal ainult OÜ E ajal, siis juhtis baari tegevust M. K. ja R. P.. Sel ajal oli Priit Unt seotud ainult Xxxx bordelliga. 2015 augustis sulgesid Priit Unt ja A. L. Xxxx baari, kuna Priit Unt kartis vangipanekut, ta oli vastava hoiatuse saanud. Siis T. A. lõpetas OÜ-ga E lepingu ära, et Priit Unt saaks Xxxx baariruumid enda käsutusse. Priidu ettepanekul hakkas tema OÜ P juhatuse liikmeks ja variisikuks, see firma jätkaski baari opereerimisega. Tema jätkas tavalise baarmenina, P OÜ tegevust juhtisid Priit Unt ja Ü. K.. Baaridaamina tuli lisaks tööle V.a L., ta oli varasemalt pikalt tegutsenud striptiisitarina nii Xxxx kui Xxxx. Tema oli nõus P OÜ variisikuks hakkamisega kuna tahtis oma töökohta baarmenina säilitada. Ü. K. aitas firma asutamisel, kasutas selleks tema ID kaarti. Priit Unt ütles talle, et Ü. K. hakkab ka P OÜ raamatupidamist korraldama, samuti igapäevaste aruannete ja majandusküsimustega. Tema sõlmis juhatuse liikmena rendilepingu T. A.u firma L OÜ-ga baariruumide rentimiseks. Kõik rendilepingut puudutavad tingimused leppis A.uga kokku Priit Unt, Ü. tõi lihtsalt temale lepingu allkirjastamiseks. Tema firma juhtimisega ei tegelenud, sellega tegeles Priit Unt ja Ü. K.. 2015 augustis kui Xxxx suleti Priidu poolt, tulid seal tegutsenud prostituudid enamuses üle Xxxx baari. Vahepeal oli neid seal niipalju, et see hakkas baarile majanduslikult kahjulikuks muutuma- klient viidi ära enne ta jõudis baaris alkoholi ostmisega käivet tekitada. Prostituutidena tegutsesid sel ajal T., hüüdnimega „xxxx“, I., hüüdnimega „xxxx“, J., hüüdnimega „xxxx“, N., hüüdnimega „xxxx“- nemad moodustasid tuumiku, lisaks käis veel erinevaid prostituute. Endiselt baari ruumides, sh saunas seksuaalteenuseid osutada ei tohtinud, klient võis küll selle jaoks sauna rentida, aga siis läks see talle nii kalliks maksma, et ta polnud nõus ja läks prostituudiga mujale. Prostituudid ei pidanud baari sisenemiseks piletit ostma, muidu poleks prostituudid seal käima hakanud. See oli Priidu kindel seisukoht. Samuti oli alkoholi hind prostituutide jaoks baaris nö oma pere hind, ehk sama, mis striptiisitaridele, 2 euri 24
(55)1-18-10100 pits, samuti said nad alkoholi pudeli kaupa laenata tingimusel, et toovad hiljem samasuguse tagasi. Prostituudid said endiselt käia Xxxx asuvas hostelis, seal olid eraldi numbritoad neile broneeritud, sellega tegelesid Priit ja Ü.. T. A. käis baaris ca 1 kord kuus, tema jaoks oli alkohol tasuta. A.ul olid ka baari ruumide võtmed ja ta võis seal käia igal ajal. 2015 lõpus (nov-dets) avati Xxxx baar uuesti Priit Undi ja Ü. K. poolt. V. L. läks sinna baaridaamiks, teiseks baarmeniks A. Z., administraatoriks R. Z. poeg. Tema aitas Xxxx uutel baarmenidel tööle sisse elada ja õpetas aruannete koostamist. V.i asemel hakkas Xxxxs baaridaamina tööle M. P.. Kõik vahepeal Xxxxs tegutsenud prostituudid läksid seejärel tagasi Xxxx asuvasse baari. Priit Undi ja A. L. vahel tekkis sel ajal tugev konflikt prostituutide pärast, nimelt 2015 oktoobris avas A. L. bordelli Xxxx ja osad varem Xxxxs tegutsenud prostituudid läksid sinna üle. 2015 sügisel hakkas Xxxx asuva hosteli rentnikuks T. A.u tuttav V.. Priit sai baari ruumid rendile, kasutas selleks OÜ S, mille juhatuse liige oli K. P.. V.ga on ta mõned korrad kohtunud T. A.u initsiatiivil xxxx ruumides. 2016 augustis suleti Xxxx baar uuesti, põhjuseks väidetavalt Priidu poolt rendimaksete mittetasumine V.le pikema aja vältel. Priit tuli siis tagasi Xxxx baari koos prostituutidega, aga peagi tekkisid ka seal probleemid ja võlad T. A.u ees rendimaksete näol. Priit kulutas baari raha isiklikuks otstarbeks, seejärel sekkus juba jõuliselt T. A. ja Priidul ei lubatud enam baari tegevusse sekkuda. Xxxx lukud vahetati ära, Priidu käes olev P OÜ pangakaart suleti. T. A. tegi talle ettepaneku hakata nüüd päriselt P OÜ ja xxxx baari juhiks, esmane eesmärk oli rendimaksete võlgnevuse likvideerimine A.u firma ees. Xxxx baar avati uuesti 2016 septembris nüüd juba V. ja Ü. K. poolt, kasutusele võeti uus firma. Kõik prostituudid läksid tagasi Xxxx baari, aga koos nendega ka tantsijad ja konsumaatorid. Sellest tekkis Ü. K.ga konflikt, mistõttu R. Z.i ründas füüsiliselt Ü. K.t Xxxx baariruumides. Teine ründamise põhjus oli olnud see, et Ü. oli kaotanud ära R. venna töökoha Xxxx hostelis. Baaride vaheline koostöö seisnes selles, et Xxxx viibinud kliente soovitati edasi minna pidutsema Xxxx baari. Samuti Priit võttis Xxxx asunud kaardimakse terminali ja viis selle 2016 alguses Xxxx baari, seal oli see 2016 suveni.
  1. Kohtuistungil kuulati tunnistajana üle J. H. (istung osaliselt kinniseks kuulutatud KrMS § 12 lg 1 p 2 alusel), kes andis järgmisi ütlusi. Tema on kliendina külastanut nii Xxxx kui ka Xxxx asuvat striptiisiklubi, täpset aega ei mäleta. Mõlemas klubis oli vaja osta sissepääsupilet, alkohol maksis rohkem kui mujal baarides. Xxxx klubi külastas koos oma tuttavatega 20152016 aastal ja Xxxx klubi sellest varem. Mõlemas kohas sai sealviibivate naisterahvastega kokku leppida seksuaalteenuste ostmises, kokkulepe ja maksmine toimus otse selle naisega, kes seksuaalteenust osutas. Mõlemasse klubisse viisid taksojuhid, kes teadsid, mis linnas toimub ja kus saab aega veeta. Priit Unti on näinud Xxxx klubis, samuti teab „xxxx“ nimelist baarmeni. On kasutanud vähemalt ühe korra ka Xxxx asuvat hostelit seksuaalteenuste jaoks, tuba oli tavaline hosteli tuba, seal toas ei olnud nari vaid tavaline voodi.
  2. Kohtuistungil kuulati tunnistajana üle K. L. (istung osaliselt kinniseks kuulutatud KrMS § 12 lg 1 p 2 alusel), kes andis järgmisi ütlusi. Priit Undiga tutvus ta 2008-2008 aastal Xxxx asuvas baaris, kus ta käis meesterahvastele seksuaalteenuseid osutamas. Kui Xxxx pandi politsei poolt kinni, siis liikus info, et Xxxx asuvas baaris saab sama tegevust jätkata. Xxxx asunud baaris viibimine oli paar esimest tundi tasuta, seejärel tuli 10 eur eest osta sissepääsupilet. Xxxx baaris käis olenevalt nädalapäevast erinev arv naisterahvaid, kes oli valmis seksuaalteenuseid osutama- nädalalõppudel 10-13 naist korraga. Kohal käimine oli vabatahtlik, mingit graafikut ei olnud. Baaris sai samuti tegeleda konsumatsiooniga, baarmen maksis tasu välja. See info levis ka naiste enda hulgas. Administraatoritest mäletab E., baarmenidest olid viimased L. ja R.. Samuti on näinud Priit Unti baaris töötamas, muudest tema 25
(55)1-18-10100 ülesannetest ei tea. Tema on seksuaalteenuste osutamise jaoks kasutanud ka Ni tube, selle toa eest tasus klient tavaliselt. Hostelisse check-in tehes kasutas vale eesnime I.. Kui Xxxx baar kinni pandi, siis läks ta tööle Xxxx asuvasse klubisse, see oli kas 2016 või 2017 aprillis. Jällegi levis see info naiste enda hulgas, keegi spetsiaalselt teda ei kutsunud. Xxxx-s kohapeal ei tohtinud seksuaalteenuseid osutada, seal tohtis ainult tutvuda meestega ja siis edasi minna kuhugi hotelli. Paar korda aastas toimusid nendes asutustes ka politseireidid, selle käigus pandi kõigi baaris viibijate andmed kirja ja kontrolliti dokumente. Xxxx oli kõrvaline koht, sinna tema tuttavad ei sattunud. Tunnistaja tundis ristküsitluse käigus prokuröri esitatud fototabelilt ära Xxxx ja Xxxx baarides tegutsenud kokku 30 prostitutsiooniga tegelenud naisterahvast.
  1. Kohtuistungil kuulati tunnistajana üle T. L. (istung osaliselt kinniseks kuulutatud KrMS § 12 lg 1 p 2 alusel), kes andis järgmisi ütlusi. Priit Unti teab ja tunneb sellest ajast kui ta käis prostitutsiooni osutamise eesmärgil xxxx asuvas baaris, kus Priit töötas. Kui xxxx tänava asutus pandi kinni, siis liikusid seal viibinud prostituudid edasi Xxxx asuvasse baari. Priit Unt töötas seal baarmenina. Regulaarselt käis seal umbes 10 prostituuti, reeglina olid samad naised. Sissepääsupilet oli 10 eurot, mingi aeg sai ka tasuta sisse. Kohal võis käia nii nagu ise soovisid, mingit graafikut ei olnud. Baaris sai lisaks prostitutsioonile ka konsumatsiooniga tegeleda, reegleid tutvustas baarmen. Baarmenid ja administraatorid pidid teadma, et baaris tegelevad prostituudid. Samuti sai baarmenide ja administraatorite käest infot, mis liikus siis prostituutide hulgas. Seksuaalteenuseid sai osutada kas Nis või mujal kliendi hotellis. Tema kasutas Nis check-in tehes S. S. varjunime. Ta on käinud ka Xxxx klubis, seal sissepääsupiletit naistele polnud. Samas olid seal ruumid väiksemad kui Xxxx ja kõik prostituudid sisse ei mahtunud, siis baarmen (M. või V.a) ütlesid, et rohkem ei mahu. Xxxx asus ka saun ja massaazilaud, tema seal seksuaalteenuseid kohapeal ei ole pakkunud, aga massaaži on kliendile teinud. Ta ei tea nende baaride juhte, vajadusel sai baarmeniga rääkida. Politseireidide ajal kontrolliti dokumente ja küsiti baaris viibimise põhjust. Tema ütles siis politseile tavaliselt, et tuli lihtsalt kohvile.
  2. Kohtuistungil kuulati tunnistajana üle I. R. (istung osaliselt kinniseks kuulutatud KrMS § 12 lg 1 p 2 alusel), kes andis järgmisi ütlusi. Priit Unti teab ja tunneb sellest ajast kui ta käis prostitutsiooni osutamise eesmärgil xxxx tn-l asuvas baaris, kus Priit töötas. Kui xxxx tänava asutus pandi kinni, siis liikusid seal viibinud prostituudid edasi Xxxx asuvasse baari, info levis naiste vahel. Priit Unt töötas Xxxx baaris baarmenina, mitte kohe, aga mingi aeg. Xxxx baaris tuli osta sissepääsupilet, see maksis 10 eurot, enne kella 21.00 oli sissepääs tasuta. Meestele maksis sissepääs 50 euri. Baaris sai tegeleda konsumatsiooniga, reegleid on rääkinud Priit teistele tüdrukutele, tema on siis nende käest teada saanud. Prostituutidele olid alkoholihinnad odavamad kui teistele klientidele, kohvi sai üldse tasuta. Mõnikord oli baaris niipalju prostituute, et kõik ei mahtunud ära, T. hüüdnimega Xxxx otsustas siis, kes pääseb sisse ja kes mitte. Muidu võis käia millal tahad. Tema teadis sel ajal kolme kohta xxxx, kus prostituudid said käia klientidega kohtumas- Xxxx baar, kesklinnas üks stripiklubi ja sadamas üks klubi. Seksuaalteenuseid sai osutada kas kliendi hotellis või ka kõrvalasunud Nis. Sinna sai ka valenimega sisse registreerida, tema kasutas mõnikord J. + suvaline perekonnanimi check-in tehes. Baaris toimunud politseireidide ajal kontrolliti dokumente. Tunnistaja tundis prokuröri esitatud fototabelilt lisaks endale ära Xxxx baaris tegelenud 27 prostitutsiooniga naisterahvast. Striptiisitantsijad ei tegelenud prostitutsiooniga ja vastupidi, konsumatsiooniga võisid kõik tegeleda. 26
(55)1-18-10100
  1. Kohtuistungil kuulati tunnistajana üle L. P., kes andis järgmisi ütlusi. Xxxx baaris Xxxx on 2015-2016 käinud meestega tutvumise eesmärgil ja seksuaalteenuste osutamise eesmärgil. Samasuguse tegevusega on enne seda tegelenud ka xxxx ja xxxx tänaval asunud baarides. Info selliste asutuste kohta levib prostituutide seas, tal on nende hulgas palju tuttavaid. Xxxx baaris oli prostituutidele nädala sees sissepääs tasuta, nädalavahetusel tuli osta 10 eurone pilet. Meesklientidel oli pilet kallim. Meeskliente tõid taksojuhid, kes teadsid, kus prostituute võib linnas leida. Taksojuhid said selle eest rahalist tasu baarist. Regulaarselt käis Xxxx baaris õhtu jooksul ca 10-15 prostituuti, kliente umbes samapalju. Seksaalteenuseid sai osutada kõrvalasuvas Nis või mujal kliendi juures. Nis sai check-in teha ka valenimega, tema kasutas L. nime. Baaris sai tegeleda ka konsumatsiooniga, tasud olid erinevad, baarmenid maksid tasusid välja. Mingi aeg tegeles samas kohas ka striptiisitantsijana, leppis selles osas kokku V.aga, kes pidas ka tantsijate graafikut. Töölepingut selleks polnud, tasu sain niipalju kui ise jootrahana teenis. Priit Unt tegutses baarmenina, muid ülesandeid ei tea. Samuti on töötanud tantsijana Xxxx asunud baaris, seal sissepääsupiletit polnud. Seal ei tohtinud kohapeal seksuaalteenuste osutamisega tegeleda. Kuna baarmenid teadsid, et ta ka prostitutsiooniga tegeleb, siis teda hoiatati selle kohta eraldi. Ta on kliendiga käinud Xxxx asunud saunas, on osutanud seal asunud privaatruumides ka massaaži. Xxxx töötades tal eraldi lepingut polnud, niipalju kui ise teenis sai ka tasu. Kui politseireidid toimusid, siis kontrolliti dokumente ja küsiti baaris viibimise põhjust.
  2. Kohtuistungil kuulati tunnistajana üle V. L. (endise nimega L. L.). Kuigi ta oli selles asjas kaassüüdistatavana kokkuleppemenetluses süüdi tunnistatud, siis tegelikult ta enda süüd ei tunnista. Kokkuleppe prokuratuuriga sõlmis praktilistel kaalutlustel. 2015 aastal töötas kaheksa kuud Xxxx asuvas baaris baaridaamina, peale seda töötas kolm ja pool kuud Xxxx asuvas Xxxxis baaridaamina. Mõlemas kohas on ta mitteametlikult töötanud enne seda ka striptiisitantsijana, see oli 2012-
  3. Xxxx baaridaamina töötades oli tema ülemus Priit Unt hüüdnimega „xxxx“, kes samuti baarmenina töötas, lisaks oli veel baarmen A. Z.. Xxxx baari haldas OÜ S, selle seaduslik esindaja oli Ü. K., kes andis ka töölepingu allkirjastamiseks. Xxxxis oli ülemuseks M. Õ., hüüdnimega „xxxx“, kes töötas ka baarmenina, samuti oli mõnikord baaridaamiks veel M. P.. M. Õ.ga allkirjastas ka töölepingu. Xxxx baaris oli administraatori juures üleval ka klubi reeglid, kus oli kirjas, et klubi ruumides ei tohi pildistada ja seksida. Xxxxis sellist silti polnud, aga kõik tantsijad teadsid niigi sellisest reeglist. Baaridaamina müüs alkoholi, vahetuse lõppedes koostas baariaruande ning samuti koostas tema striptiisitantsijate graafikuid, seda tegi ta vabatahtlikult. Mõlemas baaris tegeleti konsumatsiooniga, reegleid ja protsente kummaski baaris tutvustasid Priit Unt ja M. Õ.. Xxxxis maksti baarmeni poolt taksojuhile tasu kliendi toomise eest, Xxxx baari kohta ei tea, seal võis sellega tegeleda administraator, kes asus eraldi ruumis. Priit Unt Xxxxis ametlikult ei töötanud, aga ta käis seal tihti ja tal oli ka oma sissepääsuvõti. Tema täpselt ei tea, mis seos tal Xxxxiga oli. Kuritegelikku ühendusse ta kuulunud ei ole, kui ta kahtlustatavana kinni võeti, siis advokaadi otsis endale ise.
  4. Kohtuistungil kuulati tunnistajana üle R. Z.y, kes andis järgmisi ütlusi. Ta on selles asjas kaassüüdistatavana kokkuleppemenetluses süüdi tunnistatud, aga tegelikult ta enda süüd ei tunnista. Priit Unti tunneb 2009-2010 aastast, tutvusid mingis klubis diskoõhtul ja neist said head sõbrad. On korduvalt käinud koos Venemaal reisimas. Priit Unt töötas Xxxx asunud baaris baarmenina, tema on käinud seal Priidul külas niisama teed joomas ja piljardit mängimas. Tema ise selles baaris kunagi töötanud ei ole. Tema vend R. töötas Xxxx asunud hostelis majandustöölisena, kes remontis ja hoolitses tehnosüsteemide korrashoiu eest. Poeg A. aga 27
(55)1-18-10100 töötas mingi aeg Xxxx baaris administraatorina, müüs pileteid ja lasi inimesi baari sisse. Ta ei tea, kes Xxxx baari juht oli. Ü. K. töötas hosteli direktorina, ta vallandas vend R., kes oli hostelis 3-5 aastat töötanud. Sellest tekkis tal Ü.ga Xxxx klubis tüli, mille tulemusena ta lõi ühe korra Ü.t. Ei mäleta, miks sattus sinna Xxxx klubisse üldse. Ühe korra on Priit helistanud talle keset ööd ja palunud abi, sest Xxxx baaris olid mingid nugadega tüübid ja tekkis konflikt. Ta soovitas Priidule telefonis, et tuleb kasutada turvafirma paanikanuppu baaris või helistagi politseisse. Sellega asi piirdus.
  1. Kohtuistungil kuulati tunnistajana üle T. A., kes andis järgmisi ütlusi. Kuigi ta oli selles asjas kaassüüdistatavana kokkuleppemenetluses süüdi tunnistatud, siis tegelikult ta enda süüd ei tunnista. Kokkuleppe sõlmis praktilistel kaalutlustel, mis oli seotud nii era kui ka tööalase tegevusega. Priit Unti tunneb juba kooliajast, samuti on hilisemalt omavahel suhelnud. Nii Unt kui ka temaga seotud firmad on vajadusel saanud juriidilist nõu, mida ta on osutanud T.A Õigusbüroo nimelt. Tal on õppinud juurat, diplomit aga pole. Undiga seotud firmadest mäletab OÜ M ja I OÜ-d, aitas seal sõlmida töölepinguid, sisekorraeeskirju, rendilepinguid ja ette valmistada notaritehinguid. Teab, et Priit töötas Xxxx asuvas baaris baarmeni ja tegevjuhina, ta korraldas seal selle baari tööd. Tal endal ei ole mitte mingeid kokkupuuteid olnud Xxxx baari haldanud firmadega. Küll oli tal puutumus OÜ-ga N, seal hostelis majutati aastaid temaga seotud klubi jalgpallureid, samuti rentis ta seal ühte laoruumi oma firma OÜ M jaoks. Hosteli omanik oli tema tuttav E. K.i. Seoses sellega on ta ka korduvalt käinud nii hostelis kui ka baaris. Xxxx baariruumid ostis ta 2009 aastal majanduskriisi ajal hea hinnaga. Neid baari ruume on tema firmalt rentinud selle aja jooksul kokku viis erinevat rentnikku, seal on koguaeg olnud täissisustuses striptiisibaar saunaga. Priit Unt pole olnud seotud ühegi rentniku firmaga. Üheks rentnikuks oli P OÜ, mille juhatuse liige oli Õ., rendi hind oli 3500 eur kuus. Tema valmistas ette selle rendilepingu, oli eraldi huvitatud sellest, et seal ruumides ei toimuks midagi ebaseaduslikku. Ise ta P OÜ-ga muul moel seotud ei ole. Kokkuvõttes jäi P OÜ rendimakseid talle võlgu, tänaseni on see ca 35000 eur-i. Kui võlg tekkis, siis hakkas Õ. seaduse piires survestama, et võlga kätte saada, näiteks tahtis näha P OÜ rahalisi aruandeid, et veenduda rahalises olukorras. Ü. K.t tunneb, ta töötas teistes firmades ja on temaga suhelnud. Täna on Xxxx baariruumid võõrandatud A. L. firmale, kes seal striptiisibaari peab. Kui Xxxx ruumides midagi ebaseaduslikku toimus, siis oli see M. Õ. omalooming.
  2. Kohtuistungil kuulati tunnistajana üle H. U., kes andis järgmisi ütlusi. Ta on Priit Undi isa ning aastatel 2009-2010 on Priidule andnud sularahas 3-4 jaos kokku 100 000 eurot sularaha. See raha pärineb tunnistaja korteri (xxxx) müügist A., samuti emalt päranduseks saadud kuldehete müügist. Raha andis Priidule selleks, et toetada teda, neil on head omavahelised suhted. Raha oli algselt eesti kroonides, aga ta vahetas selle ümber eurodeks. TÕENDITE USALDUSVÄÄRSUSE KÜSIMUS ÜLDISEMALT
  3. Kaitsja ei seadnud kohtuvaidlustes kahtluse alla ühegi tunnistaja ütluste usaldusväärsust, samuti ei esitanud ta kohtulikul uurimisel sisulisi vastuväiteid tunnistajate M. Õ., A. Z.i ja U. V. eeluurimisel antud ütluste avaldamiseks. Kohus järeldab sellest, et sisuline vaidlus isikuliste tõendiallikate (kellest enamus olid prokuratuuri tõendid) poolt antud ütluste usaldusväärsuse üle puudub. Kohus lähtub isikuliste tõendiallikate usaldusväärsuse küsimuses sellest, kas ja millises ulatuses riimuvad konkreetse tunnistaja ütlused muude tõenditega. Seda nii tavaliste tunnistajate kui ka endiste kaassüüdistatavate ütluste puhul. 28
(55)1-18-10100 39. Mitmed tunnistajad, kelle ülekuulamist taotlesid nii prokurör kui ka kaitsja, olid antud kriminaalasjas endised kaassüüdistatavad, kes on erinevate tänaseks jõustunud kohtuotsustega süüdi tunnistatud. Nii nähtub 02.10.2018 kohtuotsusest nr 1-18-6428, et M. Õ., L. L., V.-J. A., A. M., A. L. on süüdi tunnistatud

§ 1332lg 1 ja § 255 lg 1 järgi.

14.09.2018 kohtuotsusest nr 1-18-6168 nähtub, et T. A. on süüdi tunnistatud

§ 1332lg 2 p 2 ja § 256 lg 1 ning D.

M. on süüdi tunnistatud

§ 1332lg 1 ja § 255 lg 1 järgi.

Süüdistusakti järgi olid A. Z. ja M. P. süüdi tunnistatud otsusega nr 1-18-7068, kuid seda otsust prokurör kohtule ei esitatud. R. Z. tunnistati süüdi

§ 255lg 1 järgi, kuid ka tema kohtuotsust ei ole kohtule esitatud.

Nagu ei esitatud ka tunnistajate Ü. K. ja S. N.i suhtes otstarbekuse kaalutlustel lõpetatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruseid. Samas, ei ole poolte vahel vaidlust selles, et sellised menetlusotsustused nende isikute suhtes tehti ning kokkuvõttes loeb kohus selle ka tuvastatuks.

  1. Samuti ei vaielnud kaitsja vastu ega juhtinud kohtu tähelepanu võimalikele rikkumistele, mis puudutavad kohtuliku uurimise ajal prokuröri poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid. Ka sellest järeldab kohus, et nende lubatavuse ja tõendina kasutatavuse osas pooltel sisuline vaidlus puudub (näiteks erinevad läbiotsimiste protokollid, mille käigus leiti ja võeti ära erinevaid asitõendeid). Seetõttu leiab kohus, et kõik menetlustoimingud (v.a jälitustoimingud, mida kohus käsitles eraldi punktis) on läbi viidud seaduslikult ja nende tulemusel saadud tõendid kokkuvõttes asjas lubatavad. PRIIT UNDILE ESITATUD KUPELDAMISE SÜÜDISTUS
  2. Priit Undile on esitatud süüdistus

§ 1332

lg 2 p 2 järgi kupeldamises suure varalise kasu (so vähemalt 40 000 eurot) saamise eesmärgil. Täpsemalt süüdistatakse teda perioodil 28.12.2009 kuni 19.12.2016 Tallinnas aadressidel Xxxx ja xxxx asunud bordelli juhtimises. Süüdistuse kohaselt oli ta nimetatud bordellide tegevjuht, kes vahetult juhtis ja kontrollis bordelli tegevust, osales olulisemate juhtimisotsuste tegemisel ja konspiratsioonireeglite kehtestamisel. 42.

§ 1332on koosseisutüübilt alternatiiv-aktilise formaalse koosseisuga.

Teo objektiivse koosseisu moodustavad kolm alternatiivset liiki tegu: 1) prostituudi ja kliendi kohtumise korraldamine; 2) prostitutsioonile kallutamine 3) bordelliäri, mis omakorda jaguneb: 3.1) bordelli omamine; 3.2) bordelli juhtimine; 3.3) bordellis toimuvale prostitutsioonile kaasaaitamine; 3.4) bordelli pidamiseks ruumi rentimine. 43. Bordell on

§ 1332

lg 5 kohaselt iga ruum või piiratud ala, kus kõrvaline isik vahendab kahe või enama isiku prostitutsiooniga tegelemist või aitab kahe või enama isiku prostitutsiooniga tegelemisele kaasa. 44. Priit Undile on esitatud süüdistus bordelli juhtimises. Seega vastus on vaja leida järgmistele küsimustele: - kas Xxxx ja Xxxx aadressil tegutsenud asutused olid oma olemuselt

§ 1332

lg 5 tunnustele vastavad bordellid, kus kõrvalis(t)e isiku(t)e poolt vahendati või aidati kaasa tahtlikult vähemalt kahe või enama prostituudi ja kliendi vahelisele kohtumisele? - kui vastus eelmisele küsimusele on jaatav, siis kas Priit Unt juhtis nende bordellide tegevust? 29

(55)1-18-10100 XXXX BORDELL 45. Asjas kogutud ja uuritud tõenditega on tuvastatud ja selles puudub ka vaidlus, et xxxx aadressil Xxxx tegutses vähemalt 2010 aasta jaanuarist kahekorruseline hostel (N) ning selle hoonekompleksi juurde kuulusid ka eraldi sissepääsuga baariruumid. Baar on alates 2010 kandnud nime Xxxx, Xxxx, Xxxx. Hostelit ja baari majandasid erinevad isikud. Kõigepealt kaardistabki kohus need isikud, kes olid Xxxx baari ja hosteliga süüdistuse perioodil seotud. Kuigi Priit Undile esitatud süüdistus sisaldab mitmeid äriühingute asutamise ja juhatuse liikmete valimisega seotud täpseid daatumeid (asutas OÜ I 28.12.2009; organiseeris uute äriühingute asutamise mh S OÜ xxxx, kes alates 03.12.2015 korraldas majandustegevust Xxxx baari ruumides. Samuti P OÜ xxxx, kes alates 31.08.2015 korraldas majandustegevust Xxxx baari ruumides), siis ei ole prokuratuur süüdistusaktis märkinud ega kohtulikul uurimisel esitanud mitte ühtegi dokumentaalset tõendit, mis võimaldaks neid daatumeid tõendatuks lugeda. Eelkõige peab kohus silmas näiteks äriregistri dokumente, majandustegevuse registri kandeid vms, millest nähtuks täpne juhatuse liikme valimise või tagasikutsumise aeg jms. Selliste tõendite esitamine ja uurimine oleks võimaldanud need juriidilised faktid kergesti tuvastatuks lugeda. Praegusel juhul jäävad aga need süüdistuses etteheidetud daatumid sellises täpsusastmes tõendamata ning kohus peab lähtuma muudest tõenditest (isikute ütlused ja läbiotsimistel leitud erinvad dokumendid), mis võimaldab seda teha aga ainult üldjoontes. 46. Tunnistaja R. R.i ütlustega on tõendatud, et 2009 aasta lõpus hakkas ta OÜ I juhatuse liikmeks. 15.12.2009 on N OÜ (esindaja E. K.
  1. i)ja I OÜ (esindaja R. R.) vahel sõlmitud allüürilepingug, millega on tõendatud, et OÜ I võttis alates 15.12.2009 Xxxx aadressil asunud baariruumid pindalaga 120,7m2 allüürile (T14 tl 70-71). 21.09.2010 on R. R. müünud OÜ I osa notariaalse ostu-müügilepingu nr 4323 järgi ära U. V.le (T16 tl 60) ning seega sai U. V. samast ajast ka OÜ I juhatuse liikmeks. Vahepeal oli OÜ I juhatuse liige ka Priit Undi isa H. U., ning 2013 suvel sai uueks juhatuse liikmeks D. M.i, osaühingu uueks nimeks sai OÜ M. D. M. oli enda sõnul juhatuse liige kuni 2015 aasta suveni. K. P.i ütlustega on tõendatud, et tema sai OÜ S juhatuse liikmeks 2015 aastal ja lõpetas tegevuse 2016 augustis, firma tegeles Xxxx asuva baari majandamisega. 05.12.2015 sõlmitud äriruumide üürilepinguga, mille on sõlminud ühelt poolt N OÜ esindaja Ü. K. ja teiselt poolt OÜ S juhatuse liige K. P., sellega on tõendatud, et OÜ S võttis üürile Xxxx asunud baariruumid (T 14 tl 168). Priit Undi elukohast leitud rendilepingu lõpetamise kokkuleppega on tõendatud, et OÜ Ni ja OÜ Se vaheline leping on 12.08.2016 ennetähtaegselt lõpetatud (T15 tl 59). P. K.i ütlustega on tõendatud, et tema oli OÜ O juhatuse liige 2016 aastast ja firma tegeles Xxxx asuva baari majandamisega. 30.08.2016 on sõlmitud äriruumide rendileping N OÜ esindaja Ü. K. ja OÜ O juhatuse liige P. K. vahel, sellega on tõendatud, et OÜ O võttis samast kuupäevast rendile Xxxx asunud baariruumid (T14 tl 133). Seega on nimetatud tunnistajate ütluste ning samuti olemasolevate dokumentaalsete tõenditega leidnud tõendamist, et aastatel 2010-2016 majandasid Xxxx asuvat baari OÜ I (uue nimega OÜ M), OÜ S ja OÜ O. Baariruume renditi samal perioodil OÜ-lt N. 47. Xxxx asuvat Nit majandas aastatel 2009-2016 OÜ N, mille juhatuse liige oli 2009 kuni 2014 E. K., alates 2014 kuni 2016 detsember (so isikute kinnipidamiseni) Ü. K.. Seda kinnitab ka 21.08.2014 OÜ N osa ostumüügileping, millega Ü. K. ostab E. K.ilt 50% osaühingu osadest (T 14 tl 64) ja haakuvalt tunnistajate ütlustega saab ka juhatuse liikmeks. 17.10.2016 seisuga tehtud OÜ N äriregistri teabesüsteemi väljatrükiga on tõendatud, et juhatuse ainuliige on sel hetkel Ü. K. (T15 tl 170). 19.11.2009 AS T (esindaja V. K.) ja OÜ N (esindaja E. K.
  2. i)vahel sõlmitud üürilepinguga (T13 tl 195) on tõendatud, et OÜ N üürib majutusasutusena Xxxx asuvat hoonet netopinnaga 1320,7m2. Üürilepingu tähtaeg on 10 aastat, so kuni 19.11.2019. Alates 2011 aastast on igakuine üür 50 000 EEK + kommunaalkulud. Samuti kohustub N OÜ tegema kahe esimese aasta jooksul parendustöid 300 000 EEK ulatuses. Samuti võib N OÜ lepingu järgi anda hoone osasid omakorda allüürile. 10.11.2015 koostatud ekspertarvamuse nr 30
(55)1-18-10100 1477/1115H kohaselt paikneb Xxxx kinnistul 2 - korruseline hosteli hoone, mis on ühendatud garaaži ja töökoja hoonega, mis on ümber kohandatud baariks. Juurdepääs kinnistule on Xxxx tn-lt. Xxxx on tupiktänav. Ekspertarvamuse kohaselt on nähtavuse puudumine suuremalt tänavalt ja hoone raskesti leitavus turuhinda negatiivselt mõjutav asjaolu. Hinnatava hoone seisukorda ja paiknemist silmas pidades on turutasemele vastav üür 4,5 eur/m2 (T 14 tl 126). Seega on nimetatud tunnistajate ütluste ning samuti olemasolevate dokumentaalsete tõenditega tõendatud, et aastatel 2010-2016 majandas Xxxx asuvat kahekorruselist hostelit OÜ N, kelle osanik ja juhatuse liige oli algselt E. K.i ja hiljem Ü. K.. OÜ N oli 2009 aasta novembris sõlminud 10-aastase tähtajaga üürilepingu majutusasutuse pidamiseks. Muuhulgas võis ta anda hoone osasid ka allüürile.
  1. Priit Undi süüdistuses on märgitud, et kuigi formaalselt majandasid Xxxx asunud baari ja hostelit erinevad juriidilised isikud, korraldati seal tegevust järjepidevalt Priit Undi ja T. A.u juhtimisel. Priit Unt väitis, et tema töötas nii Xxxx kui ka Xxxx baarides tavalise baarmenina ning mingi juht ta ei olnud, kõik olid võrdsed. Oma ülemusteks nimetas Priit Unt hoopis D. M.it ja M. Õ.d. Kohus sellega ei nõustu ja märgib järgmist. Praktiliselt kõik kohtus ülekuulatud tunnistajad kinnitasid, et Priit Unt oli vähemal või suuremal määral seotud Xxxx baari juhtimisega ja töötas vahelduva eduga ja vastavalt vajadusele ka samas kohas baarmenina. Samas saab tõenditele tuginedes väita, et baarmeni töö oli pigem mitteregulaarne ning põhiliselt tegeles ta Xxxx baari ja teatud perioodidel ka Xxxx baari nö tegevjuhina, kes võttis vastu strateegilisi juhtimisotsuseid. Nii on baari majandanud osaühingute juhatuse liikmed R. R. ja D. M., U. V. ja samuti K. P. kinnitanud, et Xxxx asunud baari juhatuse liikmeks hakkasid nad just Priit Undi ettepanekul ja initsiatiivil. Sealjuures on märkimisväärne, et R. R.i, D. M.i ja U. V. puhul oli juhatuse liikmeks hakkamine seotud ka samas baaris baarmenina töötamisega. Just sellest tööst olid need isikud huvitatud ning juhatuse liikme kohustus tuli nö kauba peale. Seega võib arvata, et ilma baarmeni tööpakkumiseta poleks nad olnud nõus hakkama ka juhatuse liikmeks, vähemalt mingit enda initsiatiivi nad selleks ei näidanud. Isikute ülekuulamisel selgus samuti, et oma juhatuse liikme kohustuste täitmisest nad midagi eriti ei teadnud. K. P.i sõnul aga hakkas ta Priit Undi ettepanekul juhatuse liikmeks, sest usaldas teda oma pereliikmena (tütre elukaaslane) ning tema teada pidi Priit avama uue kontseptsiooniga tsiklimeeste pubi. K. P.i puhul on märkimisäärne veel ka see, et ta loovutas enda id-kaardi koos pin-koodidega Priit Undile, kes seejärel ise või tema korraldusel Ü. K. nendega edasi toimetas. Seda kinnitab ilmekalt ka 28.11.2015 telefonikõne K. P.i ja Priit Undi vahel, kus Unt tunneb huvi, kas P. on ikka id kaart koos pin koodidega olemas (T 5 tl 206). K. P.i selget variisiku staatust tõendab ilmekalt ka 02.12.2015 vestlus Priit Undi ja Ü. K. vahel, kus Unt ütleb:„ma tahan näidata neile selle K.i ära, ma kutsusin K.i ka siia, kirjutasin igale ühele paberi peale, et S OÜ, K. P., et nad teaksid- V., L., A., A. ja V., et kõik teaksid, kes on ta tööle võtnud“ (T 1 tl 59). Sellest nähtub ilmekalt, kuidas Unt toimetas ning tutvustas Xxxx baari töötajatele variisikust „juhti“, kelle nime ja nägu nad teadma peavad kui oma nö tööandjat. Kohtus on seisukohal, et samasuguse rolli juhatuse liikmetena täitsid tegelikult ka R. R., U. V. ja D. M., so tegemist oli variisikutega. Erinevalt P.ist töötasid nad ise küll samas ka baarmenidena kuid tegelikke strateegilisi juhtimisotsuseid nemad sel ajal ise vastu ei võtnud. Xxxx baari tegelik juht oli 2009-2016 aasta augustini Priit Unt, st kuni baari majandamise võttis üle OÜ O ja V. J. A..
  2. Priit Unt väitis kohtus, et Xxxx baari juhatuse liikmeks ei saanud ta ise hakata seoses oma varasema karistatusega seoses Xxxx asuvas asutuses prostitutsioonile kaasaaitamises. „Kui sa oled karistatud mingi kuriteo eest ei saa ka makseterminali. Sellepärast olidki juhatuses teised baarmenid“ (K 2 tl 89 pöördel). Kohus leiab, et iseenesest ei pruugi see olla täiesti alusetu väide, samas märgib järgmist. Sellise väite esitamine on oma olemuselt aktiivne kaitseväide ja seda peaks süüdistatav ka ise tõendama (näiteks kirjavahetus pangaga, panga tüüplepingutingimustega vms-ga). Tegemist ei ole kindlasti üldteada asjaoluga, et kriminaalkorras karistatud isik ei saa panga kaardimakseterminali rentida. Samas leiab kohus, 31
(55)1-18-10100 et ainuüksi see ei saanud olla ainuke põhjus, miks Unt ise ei tahtnud ja saanud baari majandava firma juhatuse liige olla. Nähtuvalt 24.11.2009 kriminaalasjas nr 1-07-8975 tehtud kohtuotsusest (T16 tl 128) on Priit Unt süüdi tunnistanud

§ 268

lg 1 (§ 2681 lg 1) aadressil Xxxx asutuses toimunud prostitutsiooni vahendamises. Seda, et Xxxx tegutses klassikalises mõttes lõbumaja, on Priit Unt ka ise kohtuistungil ütluste andmisel selgitanud: „kliendid, kes sinna tulid, neile müüdi alkoholi, nad ostsid pileti ja siis maksid vastavalt baari, kui nad soovisid rentida tuba ja minna sinna naisterahvaga aega veetma“ (K2 tl 89). Kohtus on tunnistajatena üle kuulatud prostitutsiooniga tegelenud K. L, T. S, I. R., kes rääkisid, et peale Xxxx asunud bordelli sulgemist hakkasid nad samal eesmärgil, so „meestega tutvumise“ eesmärgil käima Xxxx asunud baaris/klubis. Ajaliselt langeb see kokku Xxxx asutuse tegevuse lõpetamisega 2009 aasta lõpus ja peale Priit Undi süüdimõistvat kohtuotsust. 50. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-16-04 p 9 märkinud, et kuriteosündmusele eelnenud käitumisaktid võivad anda kaudset teavet, mis aitab tuvastada ka seda, milline oli isiku käitumine kuriteosündmuse ajal. Seega võib ka süüdistuse piiridest väljapoole jääv käitumine,

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.